Ida-Virumaa kultuurilooline kaartKukruse mõis RKM II 222, 175/81 (1) Vanapoisi matmine Kukruse mõisas 1909. a. Seda jutustas minu vanaisa. Kukruse mõisa tuli teenima 1845. a. tütrik. Natuke aega hiljem tõi lapse ka. Laps oli nelja aastane. Tema sai korteri peretuppa. Mõisa teenijate lapsed mängisid ühes koos. Teised lapsed hakkasid küsima: “Toomas kus sinu isa on?” Toomal isa ei olnud nendega koos, ta õli tütriku laps. Teised lapsed hakkasid teda põlgama. Toomas hakkas tõistest lastest eemale hoidma. Ta läks oma kambrisse ja vahtis aknast välla. Seda nägi valitsejaemand, kes hanesi karjatas. Ta läks poisi juure ja ütles: “Tule minu poole, mängi minu juures, siis sul ei ole igav.” Poiss hakkaski iga päiv sääl käima. Nii nad saidki sõpradeks. Kui poiss sai suuremast, läks kärnali juure tööle. Ta töötas aias, kust parun iga päev mööda käis. Parun Toll nägi, et poiss on hästi hoolas. Kui Toomas sai kuusteist aastat vanast, võttis parun ta omale toapoisist. Toomas austas ja kummardas paruni herrat maani. Herrale meeldis see väga. Ta andis kõik oma riided Toomale selga, et poiss ilus välla nääks. Söök oli esialgu tal prii, ja sai rahapalga. Hiljem ta enam raha ei võtnud, sest rahaga ei õlnud midagi teha. Poiss käis ainult kerikus. Kerikutee pääl tutvus ta moonamehe tütre ilusa Helenaga. Kõrra sõitas parun mööda ja nägi, et tema toapoiss sõbrustab moonaka tütrega. Kodus ütles ta Toomale: “Sina olema herra toapoiss ja sõbrustad moonamehe tütrega, kui sina tahad temaga tuttav olla, siis võtta menema tõise mõisa. Võta moonamehe kõht, minul enam sinu vaja ei õle.” Toomas tõutas: “Et minul teda vaja ei ole, mina temaga ei sõbrusta, tõise mõisa ka menna ei taha.” Senest päivast ta enam kenegiga tegemist ei teht, õli ustav oma herrale. Tütrik püüdas küll Toomaga kokku saada, aga Toomas hoidas eemale. Nii said kuudest aastad, aastadest kümned, Toomas oli ikke truu oma herrale. Ta rääkis iga sõna ees ja taga: “Tere, paruni herra, tere, paruni herra!” Kui ukse lahti tegi, siis kummardas maani ja ütles: “Palun, paruni herra!” Vana parun suri, hakkas noor herra valitsema - Toomas jäi edasi ustavaks. Toomas sai kuuskümmend aastat vanast. Tuli Liiva-Annus järele. Herra ütles: “Ta on nelikümmend viis aastat ausalt teenind, pidama talle üks ilus matus.” Üks nuumhärg õli Peterburi jaost nuumatud, ta lasi ära tappa matuse jaoks. Toobriga toodi viina, vaadiga õlut. Liha küpsetati, pesuvanniga toodi lauale, leib juure. Igaüks ku tuli, see lõikas sei niipali kui tahi. Toobiga võeti toovrist viina, kopsikuga õlut. Terve mõisarahvas õli kokku aetud. Lapsed seivad suured lihakäntsakad käes. Matustised tulid laupäeval kokku. Öösest toodi peretuppa õled maha. Kee ohtrast võttas, see õlgedele jäi. Matus peeti peretoas. Pühapäival kui surnu tuli kerikusse vea õli vähe, kes jalul sõisas. Seekõrd oli jaanuarikuu, teed olid umbes ja auklised. Need, kes toibusid, panid surnu reele ja hakkasid Jõhvi keriku poole menema. Nad ajasid tee pääl võidu, kui keriku juure jõudsid, hakkasid vahtima, kene hobuse pääl surnu on? Oh õnnetust, surnut ei õldki rees. Matjate taga sõitas postipoiss ja leidas surnu, ta õli puusärgist ära kukkunud lume pääl. Puusärgi kaan lahti. Ta võttas surnu, pani aia ääre püsti, puusärk juure. Ilm õli tuisune, muidu õleks jäänd tuisku. Matjad tulid surnut õtsema. Nad nägid, et vanapoiss sõisas aia ääres püsti. Keegi ei tõhtind ligi menna, et vanapoiss on elusse tuld. Ühe möödamenijale anti pudel viina ja ööldi: “Mene sina ja vaata: Kas vanapoiss teeb vigurid või on surnud?” Mees läks, katsus suure tikuga ja ütles: “Kui vahepääl õli elus, siis nüüd küll on surnud.” Nad panid surnu puusärki ja veivad mõisa küüni. Ise läksid mõisa matuseid pidama. Herra tõisel päival õtsis Ädise mõisa moonamehed, kee Tooma matasid. Matusepidu kestas mitu päiva edasi. Matusepäival õli uus häda, ke pali liha sei, kus keegi kükitas, ega mõisa ümbruses puhta kohta ei old, kuhu oleks astund. Seal ei olnud soo ega seisuse vahet. ERA II 37, 332/3 (12); RKM II 146, 159/66 (11); RKM II 146, 173/8 (13); RKM II 106, 179/81 (6); ERA II 215, 91/6 (1); ERA II 215, 139/40 (1); ERA II 215, 142/3 (3); ERA II 215, 161/3 (3);RKM II 162, 319 (6); RKM II 162, 320 (7); RKM II 162, 322/3 (9); RKM II 106, 178 (4)
|
Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Kukruse |
