Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Peeri

RKM II 215, 444/8 (1)

Hommikune söök õli kohv, võileib, lihtne, mitte pidulik.
Lõunaks õli lambapraad, praekapsad ja magus supp. Laud kaetud linaga igalühel kaks taldrikut ees.
Nüüd astusid talgulised tuppa lõunele. Istusid lauda, viimast tuli pereisa ise, see ehmus ära, ei hakkanud sööma ja ütles:
“Mis siin nüüd lahti on? Üks taldrik ees, tõine taga.”
Peremees õli väga vihane, et kui palju nüüd läheb kraami raisku, jääb taldrikute külge, läheb solki. Ühest kausist süüa, aitab küll.
Ta ei rääkinud töölistega kõige õhta pool ühtegi sõna. Tütrele ei annud ta enam võimu oma majas.
Ta ütles: “Kas inimene saab niimoodi rikast, kui kraamiga niimoodi ringi käida.” Peremees sülgas ja sügas kukalt.
Talgus oli 5-6 hovost, inimesi oli umbes 10. Väimees oli autojuht, kui võersil käis, söödi teises toas, mitte perelauas.
Kodune tütar keetis körti ja jahuputru. Söödi soendatud suppi. Kui keegi ütles, et supp on hapu, siis perenaine ütles:
“Mis hapu sul on, kui mina sõin ei olnud hapu.”
Üks sulane, kes sääl teenis, ütles:
“Kui minu emal ei õleks lehma õld, siis õleks mina nälga surd. Iga lõuna käisin emal piima-leiba söömas.
Rahvas räägib veel praegu neid sõnnikuveo talguid ja tublit peretütart.

RKM II 222, 228/30 (5); RKM II 215, 444/8 (1); RKM II 222, 206/8 (4); RKM II 186, 228/9 (9); RKM II 321, 57/8 (8); ERA II 268, 522/3 (7)

GPS

006-88-130 E

065-87-52? N

Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Tagasi üldkaardile

Peeri