Ida-Virumaa kultuurilooline kaartPühajõe ERA II 215, 280 (4) Kui eestlased siia kohta rändasid, siis nende küla oli umbes kilomeeter lõuna pool. Praeguse küla asemel oli olnud suur laan, kus elas palju kiskjaid loomi (hunt, karusid, põtru j.n.e.). Praeguse nime sai ta arvatavasti Põhjasõja ajal. Sõjad kestsid siis Pühajärve ümbruses seitse aastat. Sõja lõpul ja peale sõda tuli suur katk. Katk tuli läänest kuni Pühajõeni. Vene preestrid olid pühitsenud jõge ja küla. Kuid tõesti - katk ei tulnudki üle jõe. Sellest hakatigi kutsuma jõge ja ka küla Pühajõeks. ERA II 215, 280 (5) Põhjasõja ajal peideti palju varandusi maasse, mida on otsitud ja otsitakse praegugi. Mõned aastad peale Põhjasõda hakkas küla vähehaaval tulema põhja poole, kuni jõudis mereni. Praegugi võib näha metsades vana küla varemeid, mis mõnes kohas on kaunis hästi säilinud. Külarahvas oli elanud tagasihoidlikku elu. Käidi mõisates tööl jne. Külakorraldus oli üks paremaid ümbruskonnas. Külal oli oma maja, kus käisid peremehed nõu pidamas ja küla asju korraldamas, maja teises otsas oli vaestemaja. Kord oli ütelnud riigi kontroll: "Ainult Pühajõel ja Tudulinnas pole kohtuid, sest nad on ka tõesti head inimesed." Rahvas pidas vanadest kommetest kinni. Kanti rahvusrõivu. Ka usklik oli Pühajõe rahvas. Iga pühapäev käidi kirikus, mis ehitati mõisnikkude algatusel. Kirik sai hiljuti 100 aastaseks. Peale Põhjasõda oli Pühajõe surnuaed praeguse kiriku lähedal. Seda tõendavad mitmesugused vanaaegsed ristid, mis on kivist. ERA II 215, 192 (22) Pühajõel sügaval mäeorus on rahva jutu järgi tee, mida mööda Karl XII Põhjasõja aegu oma vägedega läbi läks. Tee ääres on näha ka vallid, mille varjul olnud peidus Karl XII kahurid. Tee äärde olevat langenud ka üks Rootsi väepealik. Risti, mis ta haua peal olnud, on aga aja jooksul loodus hävitanud. ERA II 37, 304; ERA II 215, 273/5 (2); ERA II 215, 279 (1); ERA II 215, 279/80 (3); ERA II 215, 279 (2); EKRK I 11, 89/90
|
Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Pühajõe küla ja Pühajõgi |
