Ida-Virumaa kultuurilooline kaartSope ERA II 215, 495/6 (2) Sopes elas Viiekuhja vanamuar. Sie õli nõid. Tämä juures elas üks mies ka, tädä öeldi Onksiks. Sie Onks päivel õli kõhuli maas ja näites inimistele, et täme ei saa kõndida, aga üese läks vargale. Ühekõrra saadi jua jälile ja tuldi Onksile hovustega järele. Taheti Onksi vangi viia. Onks õli jua vankris. Siis tuli vanamuar ja käis ühe lähkriga ümber hovuste. Hobused ei mend enamb edesi. Siis vanamuar ütel, et kui Onksi lahi laseta, siis hobused saavad menna, aga kui ei lase, siis ei saa. Siis lasti Onks lahti ja hobused läksivad iluste edesi. Kui sie vanamuar suri surnest, siis enne surma vahtis, kas kedagi tuas ei õle. Siis läks lie juure ja kraapis senna augu, senna pani oma raha peitu. Ise ütles, et kelle käsi mattab, selle käsi võttab. Väheaja pärast seda tämä surigi. Aga Onks õli parside pääl ja kuul kõik seda juttu. Tämä tassis vanamuari lie juure ja kraapis vanamuari kääga raha vällä. Onks rääkis ise seda lugu meile, kui õlima vanamuari valvamas. Ja äkiste selle juttu lõpul õli kole mürin kõjas. Meie kõik arvasime, et vanamuari vaim kolistab kõjas. Ei meie tõhtind enne tuast vällä menna kui valge ajal. Ja õli kole konutamine, mõtle, märdipäive aigu üe. ERA II 215, 527/8 (31); ERA II 125, 376/7 (37)
|
Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Sope |
