Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Uhaku karst

RKM II 274, 232/3 (10)

Vanakuradi silmad
Minu lapsepõlves oli Uhaku jõgi jusku maa-alune tee, suvel kuival ajal sai tükk maad edesi mennä.
Õlima mõisas Uhaku väljal kitkemas (rohimas), kõik ühesugused nagad 10-12 a. Lõune ajal poisid ütlid, et lähmä õige vahima, kuhu see maa-alune tee veeb, kas põrgu vai taiva. Aga meie ka kolme piia, tönk, tönk, poistele järele. Läks pimedast, siis hakkasima kartama, poised tõmmati ikke tikust tuld ja mendi edesi nindakaua, kui üks pois huudäs: vanakurat on vastas. Jäimä sõisu ja kõik nägimä, et kaks suurt silma ja must kogu oli vastas, mutku keerasima ümbär, siis pidima, piiad ees tulema hakkama, aga kole pime. Lõune Linda jäi esimesest, see karjus kui pasun, et pime oli, poisid taga tõmbasid tikku, seda ette ei paistandga. Kui tagasi jõudasima, siis tõised lapsed õlid jo tööl. Küll meie siis saima, siis väljavahi va Kalame Jaani kääst kisentada, et mõisa töö sõisas mõne minuti. Pera rääkisima, et nägimä vanakurati, vahtis silmad punkis jusku taldrikud pääs meile vasta. Ja must kogu oli ka. Kalamees siis seletas meile, et ei see õld vanakurat, ei keegi, maa õld alle langend ja tekkind kurismik, säält kivede vahelt paistand valgus, ei kuradi silmi õld kuskil. Vai meie uskusima sedä.

GPS

006-72-285 E

065-85-092 N

Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile

Uhaku karst