Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Narva Hermanni linnus

Narva linnuse rajasid taanlased oma idapiiride kaitseks pärast seda, kui Narva jõele pandi paika piir venelaste ja läänepoolsete vallutajate vahel.
Arheoloogilised uurimised lubavad arvata, et praegusele linnusele eelnesid siin veelgi varasemad rajatised, needki tõenäoliselt kaitsefunktsiooniga.
Esimese puitlinnuse ehitasid taanlased siia arvatavasti juba 1220. aastatel, kuid see hävitati venelaste poolt 1294.
Praegune kastell-linnus ehitati oma praegusse paika Narva jõe kõrgele läänekaldale hiljemalt 1277. aastal. Vanimad säilinud linnuse osad pärinevad 13. - 14. sajandi vahetusest.
Esialgne linnus oli umbes 40-meetrise küljepikkusega ruudukujulise põhiplaaniga kastellitaoline ehitis, mille loodenurgas oli ringmüürist kõrgem neljatahuline torn.
Pealinnus ehitati ümber sisehooviga konvendihoone laadis peale 1345. aastat, mil taanlased müüsid Põhja-Eesti ordule. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eesõu, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eesõu. Üldjoontes juhinduti kõikidel hilisematel täiendustel ja ümberehitustel sellest põhiplaanist.
Jüriöö ülestõusu järel läks Narva linnus Liivi ordu valdusse ja kastell ehitati ümber konvendihooneks.
Kui venelased rajasid jõe vastaskaldale 1492. aastal oma linnuse - Ivangorodi, tugevdati konvendihoonet veelgi. Eelkõige kõrgendati peatorni Pikk Hermann 50 meetrini, mis võimaldas jälgida venelaste linnuses toimuvat. Nimetatud torni järgi on Narva linnust kutsutud ka Hermanni linnuseks. Hilisemad sajandid linnusele midagi olulist enam ei lisanud.
Liivi sõja ajal oli Narva linnus aastail 1559-1581 Venemaa valduses. 1586. aastal hõivasid kantsi rootslased. 1568. aastal ehitati läänepoolse eeshoovi põhjamüüri vastu nn Suur kivisaal - asehalduri residents. Võib arvata, et sellest ajast kandus esindusfunktsioon linnusest Kivisaali ning vana linnust kasutati vaid majandushoone ning vanglana.
1593. aastal plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, mis torni oluliselt kahjustas. Torn parandati 1638. aastal. 18. sajandi alguses ehitas Narva Insenerikomando torni ülemise osa ümber.
19. sajandi keskel restaureeriti linnust sõjaväearhitekt M. Rezvoi projekti järgi, kuid Krimmi sõda katkestas tööd.
Linnus sai tugevalt viga II maailmasõjas 1944. aastal. Järele jäid ainult müürid ning Pika Hermanni osas olid needki suurtükitulest väga räsitud. Samal aastal hävis linnusest põhja pool pikkade aastasadade jooksul tekkinud Narva unikaalne vanalinn peaaegu täielikult.
Erinevalt vanalinnast linnus siiski taastati - 1950. aastatel alanud restaureerimistööd lõpetati olulisemas osas 1986. aastal, misjärel kolis sinna Narva muuseum. Taastatuna on Narva linnus (vähemalt väliskujul) Kuressaare linnuse kõrval teine Eesti keskaegne suurlinnus, mis ei ole varemetes, vaid on säilinud tervena.

Tagasi pärimusteksti juurde Tagasi üldkaardile

Narva Hermanni linnus