Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu kui kaluriküla esineb kirjalikes allikais esmakordselt 1503. aastal. Kuni 1646. aastani kuulus siinne maad Kudruküla mõisale, seejärel aga Narva linnale ning Narva-Jõesuust sai Narva eelsadam. 17. sajandil asusid jõe kallastel metsamaterjali laod, saeveskid ja töökojad, kus ehitati laevu. 19. sajandil ehitati tuletorn ning avati tollipunkt. Sajandi II poolel hakkas randa kujunema suvituskohtade ahel ning linnavalitsuse 1873. aasta otsusega hakati linna kuurordiks arendama. 1882. aastal ehitati üks kesksemaid hooneid asulas - kuursaal, mille juurest hargnesid diagonaalselt tänavad. Põhiliselt olid asulas historitsistliku, aga ka juugendliku arhitektuuriga hooned. Asulas oli kaks imposantset kirikut: apostlik-õigeusu Vladimiri ja luterlik Nikolai kirik (mõlemad hävisid 1944. aastal).
1944. aasta lahingute käigus hävitati suur osa Narva-Jõesuust ning asula kujunes uuesti kuurordiks 1950. aastail. 1970. - 1980. aastail rajati sinna arvukalt asutuste suuri puhkekomplekse ning hotelle ja sanatooriume.

Tagasi pärimusteksti juurde Tagasi üldkaardile

Narva-Jõesuu