Ida-Virumaa kultuurilooline kaartVaivara kirik RKM II 148, 273/4 (24) Vaivara kiriku pial on ennevanaste üks õppetaja ammetis olnud. Ja temal olnud sie mood, et tema igal pühal kanslist kogudusele ilma püksata jutlust ütlend, ja et temal pehme istuda oleks, laskis tema sulase omale ühe soojaks tehtud rohumätta pingi piale panna. Aga sulane põlgas seda tööd ja ei taht mitte teha. Et tema oma nõuga mitte sest tööst lahti ei saand, siis rääkis seda lugu teiste targematele ja palus nõu anda, mida kiegi ka andnud. Tema käskind nimelt niisugust mättast viia, kus murelaste pesa sees on. Sulane teind ka antud nõu järele. Õppetaja läind nii kui ennegi omal siatud tunnil kanslise ja hakand jutlust ütlema ja ei ole sest sulase kelmistükist miskid tiadnud, enne kui tund ,et reied kipitama hakand, ja ei ole sest veel suuremad ühtigid tähele pand, liigutand ennast ika vähehaaval ühele ja teisele poole. Aga murelased veel enam ülesse ärritud, hakand üsna tubliste torkama, nii õppetajal üsna valu pärast vesi silma tuli ja enam ei jõund kannatada, vaid jutluse pooleli jättis ja koguduselt veel vabandust pidi paluma hakama, aga ei saand rohkem ütleda, kui: "Armas kogudus, Jumala sõna on küll suus, aga kurat on persses," ja pand issi jookstes kanslist alla ja kirikust välja, nii et paljad reied aga välkund. Piale seda ei ole tema enam last sulast omale rohumättast kanslisse kanda ega põle ka ilma püksata ilmas kogudusele jutlust ütlend. Nii sai ka sulane mätta kandmisest kirikusse lahti. ERA II 265, 441 (23) RKM II 116, 55/7 (6)
|
Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Vaivara Kirikumäe ase |
