Autobiograafiliste tekstide loomine ei erine tavalise fiktsionaalse teksti tootmisest, reaalsete sündmuste esitamine eluloonarratiivis pole millegi poolest ausam või objektiivsem kui fiktsionaalses narratiivis. Autobiograafilised tekstid pole ja ei saagi olla süütud reaalsuse peegeldajad, nad sisaldavad ideoloogiaid ja autori vägagi teadlikke esteetilisi ja eetilisi valikuid.
Vaatlen seto naiste eluloolaule ja juurdlen probleemi üle, mil viisil peegeldub autobiograafilisena manifesteeritud, kuid siiski traditsioonilistes tekstides reaalsus. Kas poeetiliselt kodeeritud tekst on valetamine? Kuidas ja kas sugu määrab žanri omadused? Mis on “autobiograafiline pakt” ja mismoodi sõlmitakse see seto naiste eluloolauludes?
Milline oli Vabarna Anne nina?