Janika Oras
Ettekandes analüüsin Helmi Villa (1904-1973, Urvaste < Karula) regiviiside rütmikujundust. Helmi Villa laulud valisin analüüsiks seetõttu, et tegemist on ühega vähestest arvestatava salvestuste hulgaga Võrumaa laulikutest (kokku 12 eri laulust 32 viisijäädvustust, neist 24 helisalvestust). Helmi Villa viiside põhiline rütmiskeem koosneb 8st (2-realises viisis 12st) ühepikkusest muusikalisest vältusest (kaheksandiknoodist, ühtlasi meetrumilöögist). Ent 8st meetrumilöögi pikkuste viisiridade kõrval koosneb arvestatav hulk (nendesamade laulude) viisiridadest rohkem või vähem kui 8st meetrumilöögist. Viisirea rütm liigendub rõhurühmadeks, mis algavad: (a) mitmesilbilise sõna rõhusilbiga lauldud helist ja (b) ühesilbilise sõna algusega kokkulangevast helist juhul, kui silp esitatakse kahe meetrumilöögi vältel (või kui kõrvuti on vähemalt kaks ühesilbilist sõna, mis kumbki esitatakse ühe löögi vältel). 8-löögilisi viisiridu, kus rõhuliste helide paigutuse tõttu tekivad kolme löögi pikkused rõhurühmad, samuti kõiki 8st erineva meetrumilöökide arvuga viisiridu nimetan siinkohal tinglikult ebasümmeetrilisteks viisiridadeks. (Nimetuse valisin seetõttu, et sellistes viisiridades nelja kahelöögilise rõhurühma korrapärane järgnevus katkeb, tekitades ebasümmeetria mulje. Segaduse vältimiseks ei nimeta ma ebasümmeetriliseks mitte mingisuguseid värsistruktuure, sh murtud värsi struktuuri.)
Regiviiside rütm on paratamatult seotud esitatava tekstiga. Helmi Villa laulude puhul olengi otsinud vastust küsimusele, kuidas on tema viisiridade rütm seotud esitatavate värsside struktuuriga, püüdes ühtlasi valgustada Lõuna-Eesti värsiehituse eripära peegeldusi värsside viisiga esitustes. Võrumaa (Lõuna-Eesti) regilaul erineb Põhja-Eesti regivärsist eri värsistruktuuride esinemissageduselt (nt murtud värsistruktuuriga värsse on Mari Sarve andmetel 7%). Erinevalt Põhja-Eestist võib ülipikk lühikese vokaaliga silp värsiskeemides jaguneda kahe värsipositsiooni vahel (6% värssidest).
Ebasümmeetriliste viisiridade kujundamise reeglistiku otsinguil analüüsisin Helmi Villa kasutatud eri värsistruktuuri "tüüpide" (Mari Sarve liigituse põhjal) realiseeringuid ebasümmeetriliste viisiridade rütmimustrite ja rõhurühmakombinatsioonide lõikes. Rütmimustreid vaatlesin silbirütmi tasandil, jättes arvestamata meloodiahelide muutumise sama silbi esituse vältel. Kuna kuulamismulje põhjal näis 1-realiste ja 2-realiste viiside rütmikujundus erinevat, vaatlesin nimetatud seoseid viisi- ja laululiigiti (1-realiste viisidega pulmalaulud; 1-realiste viisidega mängulaulud; 2-realiste viisidega tavandiväline lüürika). Põgusalt jälgisin ebasümmeetriliste viisiridade funktsiooni lauluterviku kujundamisel, samuti ebasümmeetriliste viisiridade meloodiakontuuride eripära.
Helmi Villa esituses eristuvad kaks stiili: (1) 1-realise viisiga laulude esituses on (eriti pulmalaulud) rohkesti ebasümmeetrilisi viisiridu (tunduvalt rohkem, kui tekstis on murtud struktuuriga värsiridu); (2) 2-realise viisiga lauludes on tunduvalt vähem ebasümmeetrilisi viisiridu ja täheldatud ebasümmeetriajuhud ei eristu sageli küllalt selgelt.
Otsides vastust küsimusele, kuivõrd "traditsiooniline" on Helmi Villa esitus, üritasin olemasoleva teabe põhjal selgitada lauliku suhteid elava laulutraditsiooniga. Tulemuseks oli rida üsna vastakaid järeldusi. Selgematele otsustustele jõudmiseks tuleks analüüsida kõiki Võrumää helisälvestusi.