Liina Saarlo
Eesti murdeuurijate andmetel jaguneb Kodavere kihelkond kahe murde, Ida-ja Tartu murde vahel. Põhjaeestilise idamurde tuumiku moodustab Kodavere murrak, mida kõneldakse Kodavere kihelkonna kesk- ja põhjaosas (Eesti murded IV, 1996, lk 5), lõunaeestilise Tartu murde põhjarühma kuulub rohkete põhjaeestiliste joontega Kodavere Kavastu (Meoma, Koosa, Tähema, Kõnnu, Rehemetsa, Kargaja ja Liivanina küla ning Varnja küla lõunaosa) ja Tartu-Maarja murrak (Eesti murded III, 1970, lk 12-13).
Selline murrete eraldamine tähendab, et Kodaveres jookseb piir kahe keele, põhjaeesti ja lõunaeesti keele vahel. Selline suur vahe intrigeerib küsima, kas keelepiir tähendab ka regilaulupiiri? Kas Kodavere laulud jagunevad ka kahe, põhjaeesti ja lõunaeesti laulupiirkonna vahel?
Lõuna-Kodaverest (Kavastu vallast ja Varnja külast) on regilaule kogutud suhteliselt vähe (ligi 60, sealhulgas ja lisaks veel lastelaule, nõiasõnu, tantsulaule, mängulaule, uuemaid laule jne), enamik neist pärineb 1905. aastast J. Raja ja A. Liiva korjandusest (EÜS II).
Oma ettekandes annan ma ülevaate Kodavere Kavastu regilauludest ja nende esitajatest ning püüan nende põhjal järeldada, kas Kodaveres võiks olla kaks erinevat laulupiirkonda.