Vaike Sarv
Suur osa regilaulude noodistustest sisaldab tempo tähistust, mis enamasti on määratletud Johann Nepenuk Maelzeli poolt 1816 ehitatud metronoomi abil (MM). Määrangu aluseks on regulaarselt korduvate kestusühikute (sh. dirigendi käeliigutuste ehk löökide) arv minutis. Kestusühiku määrab kokkuleppeliselt valitud noodi pikkus. Siin on aluseks varasem mensuraalse notatsiooni praktika, kus kahendiknoot tähistas aeglast, neljandiknoot mõõdukat ja kaheksandiknoot kiiret tempot.
Metronoomi skaala haarab vahemiku, mis haarab inimese taju tavalised piirid. Aeglased tempod (Largo, Adagio, Lento) jäävad skaala alumisse ossa (40–88), mõõdukad (Andante, Moderato) keskmisesse (88–120) ja kiired (Allegro, Vivo, Presto) ülemisse ossa (120–204).
Kui kirjutatud muusikas määrab tempo muusikateose esitamise kiiruse, siis suuliselt levivas muusikas mõõdab tempo kiirust. Mis on aga mõõdupuuks rahvalaulus? Rahvalaulu puhul peaks tempo määratlemine tuginema eeskätt meetrumi tajule, kuid oma osa mängivad samuti meloodia, rütm ja setu lauludes ka harmoonia. Meetrilises kontekstis on võimalik eristada regulaarset pulssi, viimane on omakorda aluseks ajavoolu regulaarselt korduvale liigendusele, mis kujundab meetrumi.
Senistes setu rahvalaulu publikatsioonides on tempot määratletud kahel viisil: ühel puhul on aluseks võetud pulss, teisel puhul meetrum. H. Tampere publikatsioonis on enamasti regulaarselt korduva kestusühikuna määratletud pulsiühik ja märgitud seda kaheksandiknoodina (28 noodistust A. O. Väisänenilt, 11 A. Garshnekilt, 9 H. Tamperelt ja 2 E. Ojalt). J. Sarv ja V. Sarv on tempo määramisel kohati kasutanud meetrumi, kohati pulsi ühikut.
Kui setu laulude tempod kolmes publikatsioonis paigutada ühele skaalale, siis tundub põhjendatum olevat määratleda tempot meetrumi põhjal. Kuna meetrumi all mõistame abstraktset temporaalset raamistikku laulule, ei tarvitse see noodipildis selgesti esile tulla, samuti võib tempo muutuda eeslaulja ja koori partiides, isegi ühe partii piirides. Siiski on võrdlus meetrumi alusel selgem. Sellisel skaalal tuleb esile ka tempo seos laulu liigiga ja esituslike iseärasustega, mõnel puhul võiks tempo isegi laulu liigi määramisel abiks olla.
London, Justin 2001. Tempo. – The New Grove Dictionary of Music and Musicians. ™ second edition. Vol. 25. Edited by Stanley Sadie, pp. 270–271.
Sarv, Jaan 1977. Üheksa setu rahvalaulu. – ??????????? ???????? ?????-???????? ???????. ??????, ?. 68–103.
Sarv, Vaike 1988. Seitse setu rahvalaulu. – Meie Repertuaar. Etnograafia. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 33–65.
Tampere, Herbert 1961–1965. Eesti rahvalaule viisidega I-V. Tallinn, Eesti Raamat.