Liina Saarlo
Regilaulude stereotüüpia on mu huviorbiidis juba 1997. aastast, tükeldamise vormelite jms nime all. Stereotüüpiahuvi lähtus algselt tüpologiseerimise problemaatikast, hiljem uudishimust: kuidas "nad" laule tegid, mida/kuidas "nad" mõtlesid?
Viimastel aastatel olen tegelenud peamiselt leksikaalse stereotüüpiaga kasutades kvantitatiivset analüüsi: sõnatüvede ühtlustamise teel olen saanud mitmesugused sõna(ühendite)loendid. Levinumaid ja/või huvitavamaid sõnaühendeid (vormeleid) olen analüüsinud ka kvalitatiivselt, vaaginud sõnaühendite tähendus(t) ja vaadelnud nende esinemust ja tähendusi muudes tekstikorpustes (nt lühivormid, kirjakeel jms). Kõike seda olen toimetanud J. Hurda kogude Kodaverest pärinevate regilaulude põhjal. Analüüside eesmärgiks on olnud selgitada, kas vaadeldud sõnaühendid on vormelid (stereotüüpsed), kas need on (üld)keeleomased või regilauluomased.
Selle ettekande jaoks olen sama kvantitatiivse meetodiga töödelnud Jõhvist ja Iisakust pärinevaid J. Hurda kogude laule (1058 laulu, 607 laulutüüpi, 19677 värssi). Ettekandes võrdlen Kodavere ja Jõhvi-Iisaku regilaulukorpuste sõnavara, levinumaid sõnaühendeid ja sõnaühendite tähendusi.