Helen Kästik
Kultuuri mõistet on üha enam hakatud kasutama mitte niivõrd objekti, vaid pigem protsessi tähistamiseks; see toob tähelepanu alla kultuuri kirjeldamise võimalused. Antropoloogilise representatsiooni metadiskursiivne vaagimine puudutab suuresti akadeemilist ja kirjalikku kultuurikirjeldust, aga järjest rohkem ka suulisi ja praktilisi kultuurikirjeldusi. Tõstatan oma ettekandes küsimusi selle kohta, kuidas toimub representatsiooni loomine ühe pärandprojekti raames. Ettekanne toetub Viljandi pärimusmuusika festivali lavalistele kontserdivestlustele, milles on muusikud kas otsesõnu kasutanud mõistet "regilaul" (enamasti konkreetse laulupala tähistamiseks) või mille abil paratekstina ümbritseti regilaulu tekst (kommenteerivad sisse- ja väljajuhatused esitatava kava sees). Materjal on kogutud aastatest 1999-2009 ning analüüsimaterjaliks on 107 eri kontserdi vestlused.
Niisuguse ainese – miniatuuridest koosneva kultuurikirjelduse põhjal esitan oma ettekandes pildi regilaulu "aegadest". See on regilaulu elulugu Viljandi pärimusmuusika laine kontserdirepresentatsioonides, kusjuures mõiste regilaul tähistab siin nii substantsi/koodi kui konkreetseid laulupalu. Vastan küsimustele, millised ajad tulevad kontserdivestlustes mainimisele ehk teisisõnu – millised on olnud regilaulu konstrueeritud "eluloo" sõlmpunktid, olulisimad sündmused.
Kuidas neid aegu omavahel eraldatakse/vastandatakse ja kuidas sillatakse/samastatakse? Millist lugu jutustavad niisugused valikud regilaulu kohta tänapäeval ja mida ennustavad selle tuleviku kohta?