Ingrid Rüütel
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Saaremaa 20. sajandi alguse lauluvaras domineerib uuem rahvalaul. Regilaule mäletavad vaid üksikud vanurid, seevastu on hästi esindatud kõik siirdevormilise rahvalaulu vormitüübid (vt I. Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Tartu 2012). Eriti levinud on 1., 4. ja 5. vormitüüp. 1. vormitüüpi esindavad laulud on põhiliselt allitereeruvad, kuid sisaldavad ka lõppriimi. Siia kuuluvad hälli- ja lastelaulud ning mõned pulmalaulud. Tõlkelaenulised mängulaulud ja ballaadid kuuluvad 4. vormitüüpi, milles puuduvad nii algriim kui ka lõppriim. 5. vormitüüp on sagedane kohalikes külalauludes. Need on läbivalt riimilised laulud, milles sporaadiliselt esineb ka alliteratsiooni. Esineb ka segatüüpe. Regivärsijooni sisaldavates lauludes ilmneb ka kirjanduse, peamiselt koolilaulikute mõju.