Regivärsi ja kirikulaulude keelelisest võrdlemisest: miks ja kuidas?

Kristiina Ross

Eesti Keele Instituut

Ettekandes tutvustatakse käsilolevat projekti, mille keskmes on 18. sajandi kirikulaulude ja regivärsilise rahvalaulu keeleline kõrvutus. Kumbki allkeel esindab eripärast poeetilist maailma, mis 18. sajandi eesti keeleruumis funktsioneerisid veel arvatavasti lahus ja teineteist mõjutamata. Regivärsilise rahvalaulu keel on suulisele kultuurile omane poeetiline allkeel (esindades 18. sajandit küll mõnevõrra tinglikult, kuivõrd enamik analüüsiks kättesaadavaid laule on kirja pandud hiljem). Kirikulaulude keel kujutab endast ühte kirjakultuurile tugineva euroopaliku mõtteviisi allkeelt. Sealjuures võib arvata, et kirikulaul oli oluliseks lüliks eestikeelse kogukonna arenguteel suulise pärimuse kandjast kirjaliku europiseerunud kultuuriruumi liikmeks. Kõigi varasemate kirjalike tekstitüüpide hulgast (perikoobid, katekismusetekstid, kirikulaulud, palved ja piiblitõlge) olid (peale mõne lühema katekismuse-teksti) just kirikulaulud need, mida eestikeelse kogukonna liikmed lisaks kuulamisele ka ise pähe õppima ja aktiivselt kasutama pidid. Vähemalt osa kirjalikule keelele iseloomulikke nähtusi sai seetõttu eestikeelsele kogukonnale omaseks arvatavasti just kirikulaulude kaudu. Ettekandes kirjeldatakse kõrvutuse tarbeks koostatud keelekorpusi ja tutvustatakse mõningaid leksikaalse ja morfosüntaktilise võrdluse esialgseid tulemusi.