Regilaulumaailma suhtlusvõrgustikud

Mari Sarv

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Suhtlusvõrgustike analüüsi meetodeid kasutatakse viimasel ajal üha rohkem mitmesuguste humanitaarsete küsimuste analüüsimiseks ja visualiseerimiseks. Nii näiteks on Franco Moretti katsetanud võrgustikuanalüüsi Shakespeare’i teoste süžeede visuaalseks analüüsiks („Network Theory, Plot Analysis“, 2011); füüsikud Ralph Kenna ja Pádraig Mac Carron on läbi töötanud maailma eri mütoloogiate tegelaste suhtlused, analüüsinud nende suhtlusvõrgustike tunnuseid ning võrrelnud neid („Ilias“, „Beowulf“, Islandi saagad) tänapäeva reaalsete suhtlusvõrgustikega („Universal properties of mythological networks“, 2012; „Network analysis of the Íslendinga sögur – the Sagas of Icelander“, 2013; populaarsem ülevaade on V. Greenwood „The Viking Facebook“, 2014).

Esmapilgul pole sellise vaateviisiga midagi peale hakata regilaulu puhul, kus peagu puuduvad selged tegelaskujud. Järgi mõeldes aga peaks regilaulu suhtlusvõrgustike analüüs võimaldama anda kiire ja selge ülevaate regilaulu tegelasmaailma struktuurist ja omavahelistest suhetest ning nii ehk ka kokkuvõttes tuua välja regilaulu ja selle maailmapildi iseloomulikud tunnused. Eelpool nimetatud mütoloogiavõrgustikest on regilaulumaailma oma mitmeski mõttes kardinaalselt erinev: tegelaskond piirdub peamiselt pere ja külaühiskonnaga ning hõlmab lisaks inimtegelastele ka mitmesuguseid muid olendeid, nähtusi, asju ja abstraktsemaid mõisteid.

Lubasid, põlluke, jalule joossa,
sälusäärilla sivata,
varsakapjulla karata –
nüüd et lõpe lõigatessa,
saa otsa saatadessa. (ERlA 1649)

Regilaulumaailma suhtlusvõrgustike analüüsiks registreerisin väljaande „Eesti rahvalaulud. Antoloogia“ (ERlA, 1969–1974) tekstide põhjal verbaalse suhtluse osapooled eri regilaulutüüpides.