Head kolleegid!
Kutsume teid osalema konverentsil
30. novembril ja 1. detsembril 2016
Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis
Oh kubjas kuradi poega,
kilter kirju lehma poega,
aidamees agija poega
sõi mu seljast seitse nahka,
kaela pealt kaheksa nahka,
õla pealt üheksa nahka,
külle pealta kümme nahka.
(Rahvaluulest)
Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja eri vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.
Kutsume konverentsil osalejaid arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.
1. Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale?
2. Kas regilaul on fiktsioon või tõde, kunstiteos või ajaloodokument? Kuivõrd regilaul peegeldab omaaegse ühiskonna reaaliaid? Mil määral avaldub selles lauliku individuaalne loovus?
3. Kuivõrd esindab regilaul mingi ajastu keelekasutust ja kuivõrd üksnes spetsiifilist regilaulule ainuomast registrit? Kuidas suhestub regilaul kõnekeelega?
4. Mispuhul/Mis põhjusel regilaule üldse tarvitati ja milleks on neid tarvis tänapäeval? Millised on olnud regilaulu kasutusvaldkonnad ja kuidas on nende kasutamineajas muutunud?
5. Regilaul kui maarahva piibel? Kui igapäevane nõiakunst? Kuivõrd regilaulud kajastavad neid laulnud inimeste uskumussüsteemi? Kas regilaulu usundiline maailmapilt esindab pigem läänemeresoomlaste kristluse-eelset usundilist maailmavaadet või on edukalt inkorporeerinud endasse ka kristliku maailmavaate?
6. Rohkem kui saja-aastane regilaulu uuskasutuse traditsioon, kus regilaulust on inspiratsiooni ja innustust saanud nii sõnalise, muusikalise, draama- kui kujutava kunsti loojad. Miks mõned kunstiliigid on uuskasutuses olnud edukamad kui teised?
7. Kogemuspõhine regilaulu-uurimus: millised on olnud inimeste kehalised ja hingelised kogemused regilaule esitades ja uurides. Regilaulu roll individuaalses ja kogukondlikus suhtluses.
Konverents on üheksas 2000. aastal käivitunud ning iga kahe aasta tagant toimuvate regilaulukonverentside seerias.
Palume konverentsil osaleda soovijail saata korraldajatele sellekohane teade 10. oktoobriks k.a ning ettekande teesid 1. novembriks.
Liina Saarlo, liina[ätt]folklore.ee
Mari Sarv, mari[ätt]folklore.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu
Estonian Folklore Archives invites all the researchers of Finnic old song tradition to participate and present at the conference
The conference will take place on November 30th and December 1st, 2016 in Tartu in the Estonian Literary Museum, Vanemuise 42.
Oh, taskmaster, son of devil,
bailiff, son of spotted cow,
barn-keeper, son of hound
ate seven skins from my back,
eight skins from my neck,
nine skins from my shoulder,
ten skins from my side.
From many aspects runosong has remained an enigma for the researchers. Runosongs have been noted down already in the rapidly modernizing and more and more literate society, and the focus has been mostly on the recording of texts. Therefore our knowledge on the meaning and use of runosong as a phenomenon of oral tradition is quite fragmentary. Folklorists have made efforts to analyse the body of knowledge and the pieces of tradition again and again and from different angles, to reach the better understanding of the functioning of runosong in the traditional society, but also on the reasons and ideas underneath the collection process as well as on the function of archival collections in the contemporary society.
We encourage the participants to discuss runosong once more, and to propose new hypotheses! In order to evoke inspiration we are proposing here some topics for discussion, but as always, we welcome also the papers on the other angles of runosong.
1. How old is runosong? Researchers have been discussing on the life cyclus of runosong, but only few scholars have expressed their opinions on the emergence and age of runosong. Is the age of runosong detectable at all, or has it accumulated the ideas, beliefs and formulae continuously since the beginning of times?
2. Is runosong rather a fiction or a truth, an art work or a document of history? To what extent runosong reflects the realia of historical society, to what extent individual creativity of the singer?
3. Does regilaul represent language of certain time periods or only a register specific to runosong? Which are the relations of runosong language and colloquial language?
4. In what reason and occasion runosongs have been used in traditional society, and are used nowadays? Which have been the runosongs' areas of use and have these been changing through the ages?
5. Regilaul as a bible for pagans? As an everyday whichcraft? Do runosongs reflect the belief system of the singers? Does the religious worldview of runosong represent the pre-christian religion, or have runosongs incorporated christian religious system without (or with) controversies?
6. More than 100 years old tradition to re-use runosongs in literature, music, theater and visual arts? What forms of art are more prone to re-use runosongs and why?
7. Experiential runosong research: what have been physical and emotional experiences when singing and researching runosongs. The role of runosong in individual and community communication.
The conference is ninth in the series of biannual runosong conferences.
Please inform us of your interest to participate in the conference by October 10th. Deadline for the abstracts is November 1st. Working languages of the conference are Finnic languages and English.
Liina Saarlo, liina[at]folklore.ee
Mari Sarv, mari[at]folklore.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu