[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aloed pandi nabale.

ERA II 18, 553 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mungad olnud niisugused inimesed. Nad toond salaja varandust, keegi pole teadnud, kust kohast. Nende peremees või peamees käind ikka toomas. Kord sulane passind, et kuhu peremees läheb. Näind: peremees poeb puujaare (ääre) alla. Sulane läind järele. Olnud seal all suur ruum, aina kullatündreid täis. Igal tündril istundd vaimu moodi vaht. Sulane toppind taskud kulda täis, kuid pole enam tagasi saand. Pannud aga kulla tagasi, siis saand jälle maa peale. Sellest loost pole lubatud sõnagi rääkida, kuid sulane rääkind ikkagi loo välja, ega ta muidu meil teada oleks. Kui mungade peremees suri, ta kutsus enne surma poja enda juure ja juhatand sellele kätte varanduseaida. Need olid siis mungad, neil oli raha küll. Üks eit öelnud: "Kas vanasti mungade ajal tehti tööd, aga näe kulda oli küll! Tõid aga sealt maa alt."

ERA II 18, 576 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend Maardus. Leerilapsed saand kätte rahaaugu, leidnud hulga keesid ja rahasid.

ERA II 18, 576/7 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma olin poisike, läksin hommikul vara kooli. Ühel mäel nägin kivi kõrval tulukest, tõusis umbes põõsa kõrgusele. Oli sinakas nagu väävlituli. Kolm kirjut siga tuhnis seal mulda tulesse. Õhtul koju tulles läksin sealt jälle läbi, kuid ei näind midagi. Rääkisin sellest kodus, kuid peremees ei uskund mu juttu. Peremehe vend oli aga ka näind seda tuld ja ütles, et see oli rahaauk.

ERA II 18, 577 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Igas majas on kaks vaimu. Üks on hea, teine paha vaim. Nad vaidlevad isekeskis, tahavad mõlemad maja omale saada. Kumba poole inimese mõte pöörab, sellele vaimule jääb maja.

ERA II 18, 577 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõigil majadel on vaimud. Vahel kuuled koputamist, see ongi majavaim.

ERA II 18, 578 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui last viheldi saunas ja kui ta nuttis, siis rahustati teda lauldes: Sopu, sopu, soolavakka, Vanamoori villavakka!

ERA II 18, 587 (6) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas sügisel on viiruline, siis öeldi: kureteed on taevas, kus kured näevad lennata soojale maale.

ERA II 18, 587/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne oli taevas kaks Sõela - üks vana seaduse Sõel ja teine uue seaduse Sõel.

ERA II 18, 588 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnud lähevad sügisel ikka mööda Linnuteed. Kui nad minnes kisendavad, siis tuleb tuisune tali. Kui nad, linnud, lähevad vaikselt minema, siis tuleb vagune tali. Kui aga linnud lähevad sügisel madalast, siis tali on madal; kui lendavad kõrgel ja kisendavad, siis tuleb sügav, tuisune ja vali tali.

ERA II 18, 593/4 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma kuulsin kord lindu enne jaanipäeva laulmas, kes vissitas heleda häälega, nagu inimene kutsub loomi. Selle järele tuli suur loomatõbi. Mõnes peres surid kõik loomad maha.

ERA II 19, 31 (13) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Jaak Õunapuu üleskirjutus 1914. aastast (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
/Laps heinaliste kaasas/Eit läks eile heinamaale, Taat läks täna tammikusse, Viskas lapsed laanikusse, Pikka paksu pilliroogu, Kus ei kuuldud kukehealt Ega kana kõerutust; Muud kui hundi ulgumist, Vana karu karjumist.

ERA II 19, 45/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all sepad taovad. Mees läks metsa, heitis sinna magama. Kui ta ärkas üles, oli eksind - ei osand koju minna. Jõudis käies viimaks tule ääre, mille ümber magas viis või kuus meest. Üks mees lubas eksinu metsast välja viia. Käskis teist rahulikult heita teiste juure puhkama. Sel mehel oli muide suur mänd kepiks käes. Mees jäi tule ääres magama. Kui ta ärkas, kuulis seppade tagumist. Läks töötajate juure, tahtis teed küsida. Teiste hulgast tundis ära selle mehe, kes temaga ennemalt tule juures kõneles. See oli seppade pealik, istus uhkel toolil. Näitas mehele seppade tööd, pärast viis koguni endale võõrusele. Ütles mehele: "Ma olen siin seppade peremees. Siin taotakse kulda." Mees elas paar päeva lahkete seppade juures. Minnes anti talle suur latt kulda kaasa, kuid mees ei jaksand kanda seda, läks kullata minema. Jõudis varsti endise tuleaseme juure tagasi. Sütest leidis aga selget kulda. Võttis sealt süle kulda täis ja läks eksimata koju. Need olid maa-alused sepad või maa-alused.

ERA II 19, 83/4 < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Aravallas (Jüri khk.) Kunimäe peres olnud naine, kes käind hundiks. Läind ühe suure kivi juure ja öelnud: Niuh, nauh, saba taha, Kiuh, kauh, kõrvad pähe! ning hunt olnudki valmis. Käind hundina loomi murdmas. Kord saand vaimud (mõisatöölised) selle hundi kätte ja hakand peksma. Hunt hakand paluma: "Mis te must peksate, ega mulgi kerge ole: pean vahel mitu riiki läbi jooksma, kuid ei saa koerakutsikatki." Vaimud küsind: "Kas oled siis Kunimäe perenaine?" Hunt vastand: "Olen küll, aga ega te mind peksa, te lööte praegu haokoole." Pole tal peksustki olnud häda. Pühapäeviti see naine käind hundina murdmas kirikuliste hobuste varssu.

ERA II 19, 84/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vardja külas (Kose khk.) Tretsu perenaine käind pühapäeva hommikuti hundina toomas perele värsket liha. Tal olnud hundi nahk aganikus, pannud selle selga ja hüpand reialuse tagumistest väravatest välja. Käind vainul küla loomi murdmas. Pere saand igal pühapäeva hommikul värske liha suppi. Sulane magand reialuse laudil. Ühel pühapäeva hommikul ta näind, kui lammas visatud reialuse väravast sisse. Hunt tulnud selle järele, võtnud naha seljast maha ja saand perenaiseks. Sulane pole sellest rääkind kellelegi. Teinekord näind aga, kui perenaine toond kirju koera ja keetnud sellest suppi. See vihastand sulast ja ta rääkind sellest külarahvale, et see on me perenaine, keda te ajate taga mööda vainut ja metsa! Külarahvas tulnud sinna ja viind hundi naha ära. Perenaine pole saand enam minna hundiks.

ERA II 19, 99/100 (5) < Kose khk, Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vee all on laev, kõik laevamehed sellel on tummad. Kui laevad lähvad rikki, siis see veealune laev veab nende varandused ära. Laevamehed ei saa iialgi laevast välja, peavad alati töötama vee all. Kust nad sinna said, seda ei tea.

ERA II 19, 104/6 (2) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karjajun´n (karjapoiss) hoidnud loomi. Härg jäänd tümasse. Poiss võtnud tal sabast kinni ja visand mäele. Poiss läind omale vastast otsima. Läind Sinise eide poegade juure, et need ka tugevad mehed. Poegi pole olnud aga kodus. Poiss oodand õhtuni, siis tulnud. Söönd korraga teo leibu nahka ja joond vaadi õlut peale. Karjapoiss pandud magama keset põrandat, Sinise eide pojad heitnud teine teise seina ääre, et siis hommikul hakkavad värske jõuga rammu katsuma. Üks poegadest korraga peeretand, nii et karjapoiss lennand seina ääre teise juure. See virutand omalt poolt kärtsu, löönd sellega poisi teise seina ääre tagasi. Poiss hakand kartma vastaste jõudu ja pistnud putku. Hommikul Sinise eide pojad ärgand, pole poissi enam kusagil. Hakand taga ajama. Pannud veskikivid piitsa otsa, et anname talle kere peale. Kalevipoeg tulnud üle mere, kaksteist tosinat laudu seljas. Läind poisile appi, hakand vaenlasi laudadega peksma. Löönd algul lapilauda, tagund nõnda hulga laudu puruks, kuid vaenlased pole sellest hoolind midagi. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, servilauda, servilauda!" Kalevipoeg võtnudki siili õpetust kuulda ja peksnud Sinise eide pojad põgenema. Kalevipoeg tõmmand tüki nahka oma kasuka sabast ja annud siilile. Siil on sealtsaadik karvane, enne ta nahk olnud paljas.

ERA II 19, 108 (7) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisa taga olnud järv. Naised loputand seal sees lapsenartsusid. Järv pole sallind seda, läind minema Uuemõisa alt. Järve koht on seal praegu alles, isegi Järve talu on olemas, kuid järve ennast pole kuskil enam.

ERA II 19, 113 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Seda ei saa kõik inimesed kätte. Lintse Tõnut kästud unes: mine too rahaaugust varandust, aga pool anna vaestele. Tõnu leidnudki augu üles. Suur punane koer istund augu juures, pole mehele midagi teind. Tõnu võtnud hulga raha kaasa, hakand koju tulema. Saand Pala küla juure, mõelnud: "Mis sest saab veel vaestele anda, jätan õige kõik omale." Kohe see punane koer olnud ta juures ja tahtnud raha ära võtta. Tõnu pole annud. Koer hammustand teda silma alt. Tõnu toond küll raha koju, kuid surnud varsti haava pärast. Raha kantud samuti laiali, Tõnu pole sellest õnne saand.

ERA II 19, 114 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teekäijad näind rahaaugu põlemas. Nad visand kolm vaskkopikat tulle. August visatud uued rahad tagasi, ka kopikased vaskrahad. Mehed pole auku kätte saand, kuid võtnud need kopikad ja visand need linna uulitsale laiali. Üks veekandja vanamees korjand rahad maast üles. Mehed läind vanamehe juure ja juhatand talle rahaaugu, et sina saad sealt raha kätte, sest sa võtsid esimeseks üles need kopikad. Veekandja läinudki rahaauku otsima, leidnud ja saand sealt mitu koormat hõbedat.

ERA II 19, 115/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas. Olin kaheksa-aastaselt Sõmeru mõisas karjase abiks. Läksime hommikul karjamaale loomadega. Loomad kippusid kangesti metsa, me ei lasknud, tõrjusime tagasi. Hulk aega tõrjusime, kui loomad jäid seisu. Läksin vaatama: olime ajand karja mööda tänavat mõisa juure tagasi, mõisa aed oli ees, sellepärast loomad jäid seisu. Siis öeldi, et me olime sattund metshalja jälgedele, need pidid eksitama inimesi.

ERA II 19, 116/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin Viskla külas ühes peres õmblemas. Oli mardipäeva aeg. Peremees läks Pikaveresse oma õe juure võõrusele. Tuli öösel koju läbi paksu metsa. Metsas üks vilistand heledasti, nii et mets laksund. Mees hüüdnud vastu: "Mis sa, poiss, vilistad seal!" Kui korraga tulnud metsast üle aia karvane koera moodi elukas, pannud käpad vankri tagumise otsa peale ja tahtnud aina vankrisse hüpata. Küll mees kihutand hobusega, enne kui metshaljas maha jäänd.

ERA II 19, 117 (3) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas on vaim. Eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 117/8 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kolm meest tulnud Kiviloo laadalt. Üks tulnud hobuse pealt maha ja hõisand korraks. Metsast hõisatud talle vastu. Mees tulnud siis eelmise mehe vankrisse, jätnud oma hobuse kõige taha üksi tulema. Korraga see viimane, tühja vankriga hobune tulnud hirmsa sõiduga teistest mööda, kihutand mitu versta teistest ette. Saadud viimaks kätte. Hobune olnud üleni vahul. See olnud metshaljas, kes sedasi hobusega kihutas.

ERA II 19, 118 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees käind öösel külas. Perila kuusiku vahel üks hüüdnud. Mees hüüdnud vastu. Metsast tulnud üks mehemoodi elukas, kahe jalaga, saba taga. Pistnud mehele härja jala pihku. Mees lugend hirmuga Issameiet, haljas lugend järele, muudkui "aamen" pole saand öelda. Mees ehmatand enda haigeks.

ERA II 19, 119 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kuusiku vahel haljas läind ühest mehest mööda suure mühinaga nagu heinasaad. Mets aina kohand, kui läind.

ERA II 19, 119 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kaupmees läind hobusega linna. Hundid hakand teda taga ajama. Mees kihutand niipalju, kui hobune võtnud, jõudnud viimaks kuskile talu õue varjule. Pererahvas öelnud: "Sul oli metshaljas vankris, hundid tahtsid teda kätte saada." Kaupmees olnud hommikuni talus, pole julend enne välja minna.

ERA II 19, 120 (8) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalgjad või eksitajad. Kui juhtud nende teele, siis eksid metsa ära. Halgjas oli ka kuri vaim.

ERA II 19, 120 (9) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas hõiskab metsas inimesele vastu ja eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 120/1 (10) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Ravilal teomehed käind Vetla kõrtsis. Tulnud koju, teivas seisab tee ääres, lina ripneb otsas. Tulevad edasi, teine teivas ja lina otsas. Need olid halijate tembud.

ERA II 19, 121 (11) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Üks mees olnud Aeli metsas metsisejahil. Üks huiland ikka metsas. Viimaks karjund sama puu otsas, mille all mees teind tuld. Siis hirnund kõva häälega nagu varss. Mees kohkund ja pistnud jooksu. See oli halijas või metsahirmutaja.

ERA II 19, 122 (12) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas näidand kord end ihualasti seana.

ERA II 19, 122/3 (13) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma käisin lapsepõlves teiste lastega seltsis maasikal. Kord halijas tuli meid hirmutama. Oli hall vanamees, ähvardas meid: "Oot, oot, oot!" Jooksime ühe hingega paar versta edasi - ta oli jälle ees. Viimaks saime ühte peresse. Peremees tuli mega tükk maad seltsis, siis ei näind halijast kuskil. Aga nii kui mees läks tagasi, halijas tuli jälle meile vastu. Me jooksime hingetult mööda metsa ringi, aga kui seisma jäime, nii halijas oli kohe me ees. Viimaks jõudsime Kanikmäe talu juure. Sealt koer tuli välja, see ajas alija metsa tagasi. Saime niimoodi koju. Olime kahekesi. Mets oli täiesti tuttav, eksind me ei olnud.

ERA II 19, 123 (14) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui huiskad metsas, siis halijas huiskab vastu. Kui satud ta jälgedele, siis ta eksitab su.

ERA II 19, 123/4 (15) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Niitsime vennaga kaera, olime mõlemad noored mehed. Õhtul koju tulles olime väga väsind. Läksime Kolu kõrtsi jalgu puhkama, võtsime kortli viina. Hakkasime siis tulema, kuid aina eksisime. Koidu ajaks läksime ühe talu tule peale välja, saime nõnda viimaks koju. Metshalijas eksitas meid. Kardan praegugi metshalijaid. Kui üksi oled suures metsas, siis ta võib su kergesti eksitada.

ERA II 19, 124/5 (16) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tüdruk käis Hanepalul (Jüri khk.) karjas. Ta läind kord metsa vaargamarju sööma. Tüdruk hõisand, metshalijas hõisand metsast vastu. Siis halijas tulnud tüdruku juure ja eksitand teda mööda metsa ringi. Üks vaim käind aga ees ja tüdruk käind järele. Tüdruk läind suurest segadusest rumalaks.

ERA II 19, 125 (17) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas on kuri vaim. On üks inimese hirmutaja. Räägiti, et kord üks inimene näind metshalijast.

ERA II 19, 126 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas oli vaim. Mu emaisa magand Saarnakõrbe metsas. Üks hüüdnud metsas. Mees hüüdnud vastu. Hüüdnud uuesti, kuid juba hulga ligemal. Hääl läind tulejal kord-korralt koledamaks, emaisa pole julend enam vastu hüüda, siis pole halijas ka enam ligemale tulnud.

ERA II 19, 127/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Villikal oli Luts-Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand enam sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.

ERA II 19, 128/9 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Järve vanamees. Mees püüdnud sabata kala kinni. Järvest hüütud talle järele: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" See oli järve hoidja või järve vanamees, kes hüüdis. Sabata kala ei olnud harilik kala, vaid näkk.

ERA II 19, 129 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattusid vette, neist said veevaimud, mis kukkusid metsa, neist said metsahaljad, mis kukkusid maale, need jäid maale elutsema.

ERA II 19, 155/6 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
17-aastasel tüdrukul olnud laps. Tüdruk tapnud lapse ja pannud ta rehte seina ääre kivi alla. Seal alati nähtud vaime. Tüdruk saand mehele, kasvatand juba oma lapsed suureks. Poeg olnud juba täismees, kui läind rehte vaatama. Korraga tulnud sari rehte, rippund traadi otsas. Selle järele üks tüdruk tulnud mehe juure, hakand talle kaela ja rääkind: "Olen su õde, päästa mu, armas vend! Ema tappis mu, olen nüüd metshalijas. Mata mu kondid surnuaeda, muidu ma ei saa rahu!" Mees läind ema juure, küsind seletust. Ema tunnistand üles oma süü. Poeg kaevand rehe põrandat, leidnudki sealt lapse kondikübemeid. Matnud need surnuaeda, ja õde saand rahu.

ERA II 19, 157/8 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kruusiaugu lepiku juures (Jüri khk. Rae v.) säärekont karand üles ja karjund ikka "Umpahh, umpahh!" Viimaks kont öelnud ühele mehele: "Mata mu sinna prügihunnikusse ja loe matmissõnad peale." Mees teind nii, nagu kont käskind. Hakand prügihunnikut kaevama, leidnud sealt hulga kulda. See olnud selle inimese varandus, kelle säärekont seal lepiku vahel karjund. Ta tapetud raha pärast, kuid pole seda kätte saadud, kuna omanik matnud raha prügihunnikusse. Mees, kes mattis maha säärekondi, saand rikkaks, kuna tema olnud nii julge ja kõnelend kondiga.

ERA II 19, 160 (5) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mihkalai ja inglid sõdisid lendava mao (kuradi) ja tema inglite vastu. Viimased visati taevast maha. Kes kukkus vette, see sai näkiks, kes langes metsa, sest sai halgjas ehk eksitaja. Kes langes maha kummuli, sellest pärast ei olnud karta mingisugust kahju, aga kes langes maa peale seliti, see hingab inimestele maa-aluseid.

ERA II 19, 191/2 (18) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ennemalt lendvaid oli palju näha. Läks nagu tulehagu. Ees oli nagu nui, taga nagu hagu. Silmsi mõisas oli rentnikuks Kukk-Peeter. Ta poeg läind kord rehte tüdrukute juure magama. Rehe uksel siga röhkind talle vastu. Peeter hakand siga taga ajama, korraga see järsku kadund. Siis näind, kui lendva pugend läbi aida unka. Läind aita vaatama: nagu kollane kana istund salve äärel ja nokkind teri. Ajand lendva sealtki minema. Siis ta lennand kivikangru otsa, jäänd sinna nagu täht särama.

ERA II 19, 192 (19) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n magand toa peal. Perenaine viind talle pudru ja piima sinna. Sulane söönd toidu ära, kusnud ja sittund asemele. Mees sööma: "Äkk!" Vihastund sellest, pannud toa põlema. Tõn´n oli kratt, tõi vilja ja raha.

ERA II 19, 192/3 (20) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas Sael Jänekse söödil üks mees olnud kevadel tedremängus. Lendva tulnud noosiga üle pea. Mees pannud hõbesõrmuse püssi sisse ja lasknud lendvat. Küll see siis ragistand hädaga, ragin kostnud Triiki. Pilland hulga vilja maha, suur vall olnud nisu rohus, sigadele jatkund sellest sügiseni süüa. Mees ise ehmatand enese haigeks.

ERA II 19, 193 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin lapsepõlves Ravila Villikal. Sealt lendva käis iga ööse üle õue. Õhta läks ja hommiku tuli jälle tagasi.

ERA II 19, 194 (22) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn magand tõnnivakas. Mõnel olnud Tõnn nagu must kass.

ERA II 19, 195 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n on kratt, magand tõnnivakas.

ERA II 19, 195 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva on kratt.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 215/6 (13) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Uuemõisa vallas üks peremees olnud nõid. Kui tema juhtund nägema kedagi, kes läind püssiga metsa, siis selle püss pole enam lahti läind. Raua otsast tilkund vett, kuid pauku pole tulnud. See vanamees teind loomadele ravandust. Ühes talus lehm kukkund maha reialuse väravate vahele, olnud läbi rabatud. Süü aetud selle vanamehe kaela. Kui see vanamees hakanud surema, siis ta tahtnud oma sõnad kellelegi edasi anda. Tasuks nõudnud pahema, käe nimetsesõrmest verd. Keegi pole julend anda verd, vanamees pole annud ka sõnu välja. Vaevlend hulk aega, hing pole läind välja.

ERA II 19, 223 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. Vahel on nagu maa oleks lahti, seal justkui luiskab tiks-taks, tiks-taks. Teises kohas jälle nagu ketrab. Need on maa hingamise-kohad. Maa-alused ketravad ja luiskavad seal. Need on maa-alused inimesed. Nad töötavad seal maa all, siis see kostab meile.

ERA II 19, 223/6 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu võõrasema teenis Ravila Sepa talus. Sel ajal Paide linnas ühele inimesele näidatud unes: "Mine Tanski linna, seal on arstiallikas ja Sepa pere. Vii allikasse üks rublatükk, siis see vesi on sulle arstirohuks." Inimene otsind kaua aega Tanski linna, viimaks tulnud Ravilale. Vanasti seal peetud sõda ja siis hüütudki Ravilat Tanski linnaks. Sepa pere juurest leidnud allika ja õige koht oligi käes. Nüüd arstitakse Sepa allika veega maa-aluseid. Vanakuu neljapäeval ja reedel visatakse allikasse kaht seltsi raha ja üheksat seltsi vilja, siis pestakse allika veega maa-aluseid. See on arstiallikas, sealt saab ikka abi. Ühed mehed toond allikast rahad ära, ostnud nende eest suitsu. Kuid meeste mokad paistetand üles. Nad viind rahad allikasse tagasi, pesnud suid allika veega ja mokad saandki terveks. Praegu viiakse allikale andeid ja tuuakse rohuks vett. Rahvast käib palju sealt abi saamas. Kes sealt allikast toob vett rohuks, see kraabib hõberahalt puru allikasse ja loeb: Maaisandad, maaemandad, Maahärrad, maaprouad, Maa noored neitsikesed, Andku X tervis kätte! Siis need maa-alused inimesed annavadki tervise tagasi.

ERA II 19, 226 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.

ERA II 19, 226 (4) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid sealt inimese külge, kust maa hingas.

ERA II 19, 227 (5) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tuuakse Ravila Sepa allikast vett. Viidi üheksat seltsi vilja ja raha allikasse.

ERA II 19, 227 (6) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast.

ERA II 19, 227 (7) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all pidid elama inimesed. Pidid töötama seal - raiuma ja kõmpima, vahel ketrama. Need olevat maa-alused inimesed.

ERA II 19, 227/8 (8) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused inimesed elavad maa-aluses ilmas. Sepad taovad, luiskavad, ketravad, karjuvad. Seal on teine maailm. Kui jääd sellasele kohale ja kuuled neid, siis saad maa-alused (vistrikud).

ERA II 19, 228 (9) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused kehravad moa all. Kui sa jääd magama sinna kohta, kus moaalused kehravad, siis nad tulevad moa alt väl´la ja teevad so ihu katki. Siis sul on moaalused külles.

ERA II 19, 228 (10) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast.

ERA II 19, 229 (11) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

ERA II 19, 229 (12) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kui tahad maha istuda, siis sülita enne maha, siis maa-alused ei hakka külge. Maa hingab, sealt nad hakkavad. Kui maa-alused olid küljes, siis vaotati hõberahaga neid ja kraabiti rahalt puru sinna kohta, kust nad hakkasid.

ERA II 19, 230 (13) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab, sealt inimesed saavad maa-aluste-haiguse. Olen kuulnud, kui maa alt kostab nagu naise ketramise kõrin.

ERA II 19, 230 (14) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad. Kui keegi kuuleb seda, siis jääb maa-alustesse haigeks.

ERA II 19, 230 (15) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa hingab, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 231 (16) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

ERA II 19, 233 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus tuleb tuulest.

ERA II 19, 233/4 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse-haigus. Loom rabatakse järsku. Veri on liha ja naha vahel, liha on nagu küpsend. Rabandus inimest ei tapa palju, muidu piinab. Ravila mõisas olnud vana preili. Lugend ravanduse sõnu. Värava vahel üks tütarlaps tulnud talle vastu, teretand teda lahkesti. Preili öelnud siis: "Ma pidin saatma sulle ravanduse, aga nüüd pole viga midagi, sest sa teretasid mind lahkesti."

ERA II 19, 234 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendvaravanduse inimesed saadavad. Kaks meest tulnud linnast. Teine öelnud: "Täna hea kõhe tuul, hea oleks ravandust saata."

ERA II 19, 234 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hobuse rabandust arstiti: ristteel lasti hobuse jalgade vahelt püssiga läbi, see viis nõiduse minema.

ERA II 19, 235 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus on inimeste tehtud. Mõned saadavad ravandust õlekõrre pealt.

ERA II 19, 236/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõisnik tegi katku. Seadis kirjad kokku, keda tappa, keda jätta. Minu õemehe isa läind teise mehega katku hirmul jõkke, pidand pead veest välja. Öösel käind toitu otsimas, päeval olnud jões. Sel ajal olnud suur katk Ravilal. Nii palju surnud inimesi, et pole jõutud uksest surnuid välja kanda, tiritud konksuga laipu õue. Õemehe isa saand kolme aasta pärast poja, läind õpetajale teatama. Õpetaja imestand: "Sa oled kirikuraamatute järele juba kolm aastat surnud, kust sa siis nüüd veel poja said!" See katk oli koleera.

ERA II 19, 237 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käib vanamehena ringi. Kelle külge kepiga torkab, see sureb.

ERA II 19, 237 (3-4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Poisike käind kepiga inimesi torkamas, need surnud siis katku. Nüüd suure sõja ajal kardeti, et katk tuleb jälle.

ERA II 19, 237/8 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk on sakste tegu. Nad lasid kihti tuulega lendu. Üks karjapoiss luband teise kihtiga tappa. Võetud selle jutu peale poisi käest ära 3 totsi täit kihti. Üks hulgus mees annud poisile, käskind seda riputada kaevu juure ja uste alla.

ERA II 19, 238 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees tõukab kepiga, toob katku.

ERA II 19, 238 (7) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk tulnud halli kuuega vanamehena tuppa. Torgand kepiga magajaid, need surnud kohe. Kes olnud üleval, see jäänd ellu.

ERA II 19, 259/60 (9) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku ajal üks mees tulnud linnast, olnud tugevasti purjus. Heitnud tee ääre magama. Teda peetud surnuks ja visatud koormasse, milles veeti surnuid hauda. Kui mees ärgand, siis leidnud enda hauas surnute seas lamamas. Haud olnud sügav, mees pole saand kuidagi välja. Ladund viimaks surnud hunnikusse, ronind virna otsa ja saand nõnda hauast välja. Hauad peetud lahti, surnuid loobitud aina sinna sisse.

ERA II 19, 261 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka loomi surmati katkuga, kui nende hinnad olid väga odavad. Anti ju alati ette teada, millal haigus pidi tulema. Tohtrid lõikasid tapetud loomade kõrvad peast, panid kihti jumikasse ja viisid sedasi haiguse karjamaale loomade hulka. Selle järele loomad hakkasid aina surema. Neil oli ette teada, mitu looma pidi surema. Kui arv sai täis, siis nad panid haigusele piiri ja läksid edasi teise kohta.

ERA II 19, 262/3 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb alati kindlal kella ajal. Ajab inimese raputama. Haige pannakse selleks ajaks, kui ta tuleb, ahju ja tehakse tuli ette. Siis külmtõbi tuleb ja hüüab haiget tuttava inimese häälega. Kui haige vastab talle, siis saab ta jälle kätte ja hakkab raputama. Kui ei hüüa vastu, siis tõbi ei tule peale. Külmtõbe hüütakse ka hal´ltõbeks ehk hallisõiduks.

ERA II 19, 279 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt pidi olema väike, terava ninaga hunt. Kui hundil on korraga 12 poega, siis 11 on õiged hundid ja kaheteistkümnes libahunt. Libahunt kargab loomale selga, sööb persse augu ja läheb sealt sisse. Mõni suur nõid käib libahundiks.

ERA II 19, 279 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olnud väike hunt, söönd looma tagast.

ERA II 19, 280 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on inimesed. Nõiad teind inimesed libahuntideks. Inimesed söönd metsas. Libahunt vahtind juures. Talle antud noaga leiba. Saand inimeseks, olnud ilus preiln.

ERA II 19, 280 (4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on väiksem harilikust hundist. Ta sööb looma takka, teine hunt kargab kõrisse.

ERA II 19, 280/1 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli valge nagu kass, ka samasuurune. Puges härja perssest sisse, tiris süsikonna välja. Üks vanamees näind libahunti Saaremäe soos. Olnud nagu kass härja seljas, valge väike elajas.

ERA II 19, 281 (6) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõni käis meelega libahundiks, teised inimesed jälle pandi hundiks.

ERA II 19, 281 (7) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõne inimese kohta, kes on ülalt tüse ja alt peenike, öeldakse: ta on just nagu libahunt!

ERA II 19, 282 (8) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hunt toob 7 poega, siis üks neist on libahunt.

ERA II 19, 282 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hundil 7 poega, siis üks on liba.

ERA II 19, 282 (10) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli niisugune hunt, kes ei söönd looma ära, vaid kiskus looma sisikonna välja.

ERA II 19, 283/4 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tallinnas on Karu pood. Selle poe kaupmees tehtud hundiks. Üks mees teind metsas hagu, hakand sööma. Hunt tulnud ta juure, vahtind vesiste silmadega ta otsa. Mees annud hundile noaga leiba, hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Mees läind hiljem linna, juhtund sisse astuma Karu poodi. Näind: tema nuga, mille hunt viis metsa, ripub ketiga leti kohal. Mees küsind kaupmehelt, kuidas tema nuga sinna saand. Kaupmees kutsund mehe oma tuppa ja rääkind talle, kuidas ta tehtud hundiks ja kuidas mees päästnud ta sellest oma leiva-andmisega. Kaupmees tänand meest ja tasund teo ausasti.

ERA II 19, 285/6 (15) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiad pannud mehe hundiks. Üks mees raiund hagu metsas, hunt läind ta juure ja aina vahtind, kui teine söönd. Mees annud viimaks hundile pussiga tüki leiba. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Muutund hiljem inimeseks, sest ta sai ristiinimese leiba. See haotegija mees läind kord linna, leidnud oma pussi poeletilt. Kaupmees küsind: "Mis te voatap see suur pussi?" Mees vastand: "Muidu vaatan." - "Ei, te ikki voatap!" Mees siis jutustand loo ära, kuidas hunt viind ta noa metsa. Kaupmees öelnud lõpuks, et tema olnudki see hunt ning saand mehe teo läbi inimeseks. Annud mehele hulga raha, vaari ja kaupa.

ERA II 19, 286 (16) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisas perenaine käind hundina koeri püüdmas. Toond ikka hommikuks saagi koju ja keetnud värsket suppi.

ERA II 19, 287/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravila külas allpool silda oli Vanakubja pere. Seal rahvas vihelnud laupäeva õhtul saunas. Kuid sulane kippund veel pärast saunaskäimist jõkke ujuma. Samal ajal kuuldud aga jõest hüüet: "Tund on tulnud aga mees pole tulnud!" Pererahvas pole lasknud sulast jõkke minna, et näkk on seal. Seekord jäänd küll minemata, kuid sügisel sulane uppund just sinna kohta jõkke, kust häält kuuldud. Seal kohal on külmhaud ja sinna on uppunud mitu inimest.

ERA II 19, 288 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose jões Pearna pere all on lai kivi. Näkk käind seal end pesemas. Olnud suurte rindadega alasti naisterahvas. Pesnud rindu ja loopind neid aina lops ja lops.

ERA II 19, 288/90 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeval Pearna rahvas näind jälle näkki kivi otsas istumas. Sant tulnud tallu, kuulnud sellest ja öelnud: "Kui teomees tuleb õhtul koju, ärge teda siis laske minna jõkke ujuma. Kui ta ei kuule keeldu, siis meelitage ta aita, andke talle viina ja pange ta aita kinni, muidu ta täna eluga ei pääse." Teomees tulnud õhtul koju ja tahtnud minna jõkke ujuma. Peremees kutsund ta aita ja pannud sinna kinni. Näkk tulnud kivi otsa ja karjund: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teomeest ta muidugi oodand, kuid see pääses eluga. Paar päeva hiljem möldri sulane lasknud näkki hõbekuuliga. Näkk põgenend sealt Saula silla alla jõkke, kus ta elutsevat veel praegugi.

ERA II 19, 290 (4) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema naisterahva moodi, suurte rindadega. Istuvat kivi otsas ja pesevat end. Ravila mõisas isa ja poeg uppusid korraga jõkke. Arvati, et näkineiu viis nad ära.

ERA II 19, 291 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsed istund aasu peal. Suur kasepuu tulnud laste keskele. Lapsed ronind puu peale. Üks poiss jäänd maha, sel pole olnud ruumi puul. Poiss hädaldand: "Kuhu ma siis istun? Istun näki nägarate peale või?" Puu seda kuuldes kadund, jätnud lapsed maha. See olnudki näkk.

ERA II 19, 291 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naine istund jões kivi otsas, pesnud oma suuri rindu laka-laka. Teisel päeval mees uppund sinna kohta jõkke. See oli näkineiu.

ERA II 19, 292 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk käind vahel valge hobuse näol maal.

ERA II 19, 292 (8) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunküla Kiruvere järves elab näkk. Nagu inimene peseb end kivi otsas. Mu kasuvend näind, kui näkk tõusnud vee peale ja pesnud end. Olnud nagu inimene. Selle peale üks tüdruk uppund sinna järve.

ERA II 19, 292/3 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud varsana karjalaste hulka. Lapsed ronind talle selga. Üks poiss jäänd maha, öelnud: "Ma istun näki nägarate peale." Nii kui poiss ta nime nimetand, kohe näkk kadund.

ERA II 19, 293 (10) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin karjapoiss. Läksin kord teistega seltsis emalaukesse parte laskma. Üks süsimust part ujus laukes, küll me seda põmmutasime, aga kätte ei saand. Tuli aina ligemale. Hkkasime viimaks kartma, et on kurivaim, tõmbab viimaks meid alla laukesse. Emalaukes pidi olema laukenäkk või kurivaim.

ERA II 19, 294 (11) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ilus vaskedega piip ujund jões. Poiss läind jõkke ujuma, uppund sinna kohta. Näkk tõmbas ta alla.

ERA II 19, 298 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valitsuse poolt näidatakse virmalistega Lapimaale valgust, kus on pime.

ERA II 19, 298 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased on taevavehklemised. Lapimaal rahvas näeb nendega valgust, muidu nad oleks pimeduses.

ERA II 19, 299 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased kuulutavad sadu ja külma.

ERA II 19, 300/1 (2) Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kureteed on sügisel taevas. Need ei ole tähed ega pilved, vaid valged viirud, mis näitavad lindudele minekuteed. Kevadel lindude tuleku ajal kureteed on ka taevas, kuid neid ei ole näha.

ERA II 19, 306/7 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas on Pruuli maa peal hiiemägi. Hiied käinud seal oma jumalat kummardamas. Hiieasun on sama talu maal, seal hiied käind varjul. Saun on külast väljas, kõrvalises kohas. Praegu hiiemäel metsa ei ole. Pruuli peremehe isa on lasknud kaevata sinna kalatiigi. Poole sülla sügavusest tulnud välja hiiglasuur tammekänd.

ERA II 19, 307 (2) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõus oli hiiepaju auk. Paju kasvas sügavas heinamaa sopis, all oli auk. Sinna viidud vanasti andeid kõigist loomade ja viljade soost. Hiied olid pühad kohad.

ERA II 19, 307/8 (3) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Siniallikale (Uuemõisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesknaine Siniallikast vett tooma. Ta viis ½ või 1½ kopikase vaskraha allikasse ja tõi sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks. Siniallika lähedane heinamaa on hiieheinamaa. Seal lähedal on ka hiiemägi, hiieaas ja Hiie pere (Kuremäe külas). Hiiemäel kasvasid lepad, haavad, kased ja tomingad. Need olid väga vanad puud, kuid raiuti maha.

ERA II 19, 308/9 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru küla vainul oli hiis. Sanglepad kasvasid seal. Nüüd nimetatakse seda kohta hiieheinamaaks. Hiide viidi andeid. Hiieneitsile viidi pühadeks toitu, ka õlut ja viina. Vorstid rippund puude otsas. Kui pikne või tuul tuli, siis käidi hiieneitsit palumas, et ta ei teeks rahvale liiga.

ERA II 19, 325 (2) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Otsa t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Leenu Otsman, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti: Esimene poeg näris nari: "Närin, närin." Teine küsis: "Mis sa närid?" Närija vastas: "Närin nari."

ERA II 19, 325/6 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Silgusoolveega võiti narid. Kus kolm aiapead jooksis kokku, seal tõsteti aeda. Teine küsis: "Mis sa tõstad?" - "Ma tõstan narid." Kolm korda nõnda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 327/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naised sõimasid oma potisinise potti ahju otsal Tõnniks. Ma kord laotasin tuba. Tegin ahju ukse lahti, kuid peremees, vana taat, tuli mind keelama: "Ää tee lahti, me eide Tõn´n on seal."

ERA II 19, 328 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Käru pool oli hiljuti veel tõnnivakk. Sinna pandud kõiki viljasorte, toite ja igasugu varandust, mis majas leidus. Tõnisepäeval löödud vakk ümber, vana sisu puistatud välja ja pandud uuesti täis.

ERA II 19, 328 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis vanasti toa peal. See on veel üks ebausu jäänus.

ERA II 19, 329 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe, Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lelle meestel seisnud nõu nurgas. Selle sisse pandud iga supi lõpetest Tõnnile.

ERA II 19, 347/8 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid kanged töömehed. Neid enam ei ole. Kose kiriku müürid on kangesti paksud, need on muukade tehtud. Muugad olid enne sakslasi meie maal. Panid raha maa sisse, mis nüüd jaanipäeva öösel põleb.

ERA II 19, 348/50 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid suured tööinimesed. Nad mõistsid teha kõiksugu kunstlikud tööd. Kose kirik olevat ka nende tehtud. Mu emaisa rääkis: Muugad panid oma varandused maa sisse. Neid kohti on ju küll, kust rahaaugud võetakse välja. Muugad panid rahale tõotuse juure, et inimesed ei saaks kätte seda. Ühele mehele näidatud unes: seo nahkpüksid alt kinni ja aja rahaaugust raha täis. Aga anna sest rahast vaestele ka nii palju, kui sa heaks arvad. Mees läind,leidnud punasest vasest katla rahaga. Laadind püksid täis, kuid katlasse jäänd küll veel raha. Mees pole raatsind maha jätta, hakand veel raha taskutesse laadima. Korraga väike punane koer tulnud mehe tööd takistama. Mees pole hoolind koerast, võtnud koguni rahakatla selga ja hakand tulema. Koer tulnud talle järele. Saand umbes pool kilomeetrit (vanad arvestavad juba järjekindlalt kilomeetritega) edasi, kui koer karand mehe najale püsti ja tõmmand küüntega näo katki. Mees toond küll rahakatla koju, kuid nägu läind mädanema ja mees surnud sellesse. See lugu juhtund Pala külas Triigi vallas. See oli muukade rahaauk.

ERA II 19, 356 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend, seal olnud hoidja juures. Rahaaugul oli oma tõotus juures. Mõni inimene matnud raha, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Üks vanamees matnud surres raha lee alla, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läind sängi tagasi, surnud seal. Sulane näind seda, võtnud surnu käe ja kraapind sellega raha välja. Tõotus läkski täide.

ERA II 19, 357 (1a) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeva öösel nähtud rahaauku põlemas.

ERA II 19, 357 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triigi vallas Ale mäel rahaauk põlend. Kaks naist näind: üks vanamees istund tule ääres, kübar olnud silme peal.

ERA II 19, 357/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pala külas leitud rahaauk. Auk olnud üsna lahti, tünder olnud pooleni väljas. Ühele mehele näidatud unes: "Mine too rahaauk ära, kuid anna muist raha teistele." Mees toond raha ära, mõelnud teel, et mis ma siit saan veel teistele anda! Samal silmapilgul kõik raha läind minema veeauku, pole midagi jäänd enam järele. Suur koer, rahaaugu vaht, tulnud järele ja võtnud hammastega mehe säärest kinni. Mehe säär kuivand ära. Ei seda rahaauku ole enam keegi kätte saand.

ERA II 19, 358 (4) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui näidatakse unes, et pead midagi viima rahaauku, siis viies antakse kohe raha kätte.

ERA II 19, 358/9 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha ei saa muidu august kätte, kui sulle pole näidatud unes. Ühele Pala küla inimesele näidatud unes, et meie (s.o. Kukepala talu) põllul kivi all on rahaauk. Ei see inimene ole julend minna. Minu vanamees kaevas sealt, kuid ei leidnud midagi.

ERA II 19, 359 (6) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Nägin kord, kui põles sinise nagu viinatulega. Kui rahaauk põleb, siis pidi puhastatama rahaauku.

ERA II 19, 360/1 (17) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees olnud öösel tule ääres hobustekarjas. Hakand sööma, hunt tulnud juure. Mees vaadand noa peale, hunt jälle sihtind mehe kõri. Mees viimaks mõelnud, et annan talle õige leiba, siis läheb ehk ära. Annud noa otsast tüki leiba, kuid hunt viind leiva kõige noaga metsa. Paari aasta pärast mees läind linna. Leidnud ühe kaupluse letilt oma kadund noa. Kaupmees küsind: "Mis sa vahid seda nuga?" Mees vastand, et see on vist minu nuga. Jutustand siis kaupmehele hundiloo. Kaupmees öelnud jutu lõpul: "Mina olin see hunt, mind pandi selleks. Kui keegi pidi andma mulle leiba, siis pidin muutuma uuesti inimeseks. Sina mu päästsidki!" Mees küsind: "No kas said ka midagi kätte?" Kaupmees vastand: "Mis ma siis sain - kord sain mitme aja kohta akna pealt ühe vana kassi kätte!" Tänand siis päästjat ja tasund ausasti ta vaeva.

ERA II 19, 362/3 (18) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa maal on pillerikivi. Aruvalla Kunimäe eit käind hundiks. Selle pillerikivi juurest ta saand omale hundinaha ja sinna ta ka pärast naha visand, kui jälle enda inimeseks muutnud. Eit tassind alati külast lambaid koju. Külarahvas hakand viimaks hunti passima. Üks mees saand teda püssiga lasta. Kunimäe eit jäänd selle peale raskesti haigena voodisse. Mees läind Kunimäele, küsind eidelt, mis tal viga olevat. Eit vastand: "Värss kaevas." Mees näidand talle püssi ja käratand: "Näe, kus su püss!" Selle peale eit kohe surnud.

ERA II 19, 363/5 (19) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Russveres (Jüri khk.) olnud alati värsket lambaliha. Mu isa olnud kord seal õmblemas. Tütrel olnud peigmees, pidand varsti pulmad tulema. Peigmees pidandki ühel päeval sinna tulema, et viia pruut kihlusele. Metsa vahel peigmehele tulnud hundikari vastu. Üks hunt tikkund iseäranis ligi, tahtnud aina üle saani hüpata. Mehel olnud püss saanis. Kui hundid tulnud jälle ligidale, siis ta lasknud paugu sellele kõige julgemale pihta. Tulnud siis Russveres ja rääkind: "Mul oli täna hea õnn, pääsesin huntidest terve nahaga!" Perenaine hakand karjuma: "Oh, sa Jumal, see vist oli me Mall (peigmehe pruut), kellele sa pihta laskid!" Peigmees kuulnud seda juttu ja pistnud minema, et saaks hundipesast eemale. Mall teisel päeval olnudki raskesti haige. Ta käis hundina liha toomas, valmistas peigmehele häid roogasid ette. Kuid peigmees pole enam tulnud tagasi, jätnud Malle kus seda ja teist.

ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust.

ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevus elas veevaim ehk näkk.

ERA II 19, 378 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve pole olnud seal Tallinna lähedal. Kord mehed olnud kündmas linna lähedal väljal, kui korraga järv tulnud õhust, laskund ootamata linna väljale. Mehed jään kõige sahkadega alla.

ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus." See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.

ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.

ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.

ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!

ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.

ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.

ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.

ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till! Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.

ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.

ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.

ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.

ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.

ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."

ERA II 19, 461 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Seli mõisas. Lehm mul jäi rabandusse. Mu tädipoeg, Mõisakülast Tooma taat, arstis lehma: vaatas, lõi mütsiga lehmale pähe, puhus talle kõrva ja ninasõõrmeisse. Ütles viimaks: "See inimene, kes saatis su lehmale rabanduse, elab siinsamas!" Arvasime, et see oli mõisa karjane. Tädipoeg lubas siis talle tasuda, nii et ta ei saavat pükse jalga panna. Karjasel läinudki peale seda kõht hirmsasti lahti, mees olnud hädas.

ERA II 19, 462 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksva-haigus. ERA II 19, 462 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/maa/bot/Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maaaluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

ERA II 19, 487 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas näitab ennast halli vanamehena. See on siis üks nääbastus. Mõnikord halijas ilmub kas kitse või põdra näol. Ta elab metsas, tahab inimest segada ja ehmatada. "Alijas tuleb auruga, Metsaküüt tuleb küüruga." Eks see "metsaküütki" ole halijas.

ERA II 19, 487/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Vaavre rabas eland vanasti halijas. Lapsed läind rabasse kaarlale. Korraga alasti inimene jooksnud nende keskele, hoidnud ise vihta jalgade vahel. Jooksnud nende seas paar korda ringi ja siis kadund. See oli siis metshalijas.

ERA II 19, 488 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud metshalija jälgedele, siis eksid metsas ära.

ERA II 19, 488/9 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Jõululaupäeva öösel halijad karjund metsas. Kui on tulemas tuuleseid ja saduseid ilmu, siis halijas karjub ja möirgab.

ERA II 19, 489/92 (5) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Kolm poolpõlenud püssi puu taga./Metshalijas. Ta oli ka kuri elukas. Üks mees rääkis mulle halijast niisuguse loo. Kilingul (Pärnumaal, Saarde khk.) püssimees läind metsa jahile. Jäänd õhtuks metsa, pole saand enam valges välja. Jäänd suure kuuse varju öömajale. Teind tulelõkke maha, istund ise selle ääre soojendama ennast. Korraga üks hõisand metsas. Mees hõisand vastu, et on ka mõni jahimees, tuleb mulle seltsiks. Metsast hõisatud teist korda, kuid siis juba mees löönd kahtlema, et see vist inimese hääl küll ei ole. Hüüdnud siiski teisele vastu. Kolmas hõisk olnud juba õudne, mees pole julend enam vastu hüüda. Järsku tule ääre ilmund valges riides saksa naisterahvas. Tõstnud riided üles ja hakand paistma oma keha. Käskind siis meest suurema tule teha. Mees korjand oksi juure ja teindki tule suuremaks. Naine aina kiirustand teda takka, et toogu mees veel oksi tulele lisaks. Mees hakand viimaks mõtlema, et see vist õige inimene küll ei ole. Võtnud rinnast hõbepreesi, murdnud selle puruks ja pannud tükid püssi sisse. Lasknud siis paugu naisele vastu paljast perset, sest seelikusabad olnud ju ülal. Naine hakand kohe metsa minema, ise öelnud: "Ei ma seia enam tule, ütlen veel oma laste-lastele, et nad hoiaks end sellest kohast eemale!" Kadund siis mehe silmist. Mees hommikul leidnud tule lähedalt puu tagant kolm poolpõlend püssi. Mõelnud, et küllap minu oma oleks olnud siin neljandaks. See naine oli ju metshalijas. Ta põletas tulel jahimehed. Käskis ju mindki tuld teha aina suuremaks ja suuremaks, kuid mina sain aegsasti asjast aru. Eks see halijas olnud siis kurjast.

ERA II 19, 492/3 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkli t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas. Üks mees läind metsa sitale. Halijas tulnud talle kaela peale, vaotand mehe hinge kinni. Mees hakand halijast häbistama, et "Lase ometi ristiinimene situb rahus!" Siis halijas läind minema, ise naernud veel: "Huu-huu!" Mees rääkis seda lugu alati, ütles, et see oli kindlasti metshalijas. Rahvas jälle arvas, et ta oli purjus või käis ta oma surnud Ann, kellega ta oli eland väga pahasti, teda rõhumas.

ERA II 19, 494 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundina loomi murdmas. Ühel ööl ta jooksnud 7 kihelkonda läbi, kuid saand ainult ühe koeravinserdi kätte. Toond selle vihaga koju ja visand üle ukse tuppa. Ise öelnud: "Näe, käisin seitse kihelkonda läbi ja nüüd pean va koeravinserdist suppi keetma!" Hakand pahaselt koera nahka võtma ja liha keetma.

ERA II 19, 495/6 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Peremees ja sulane niitnud heinamaal. Peremees õhtul öelnud: "Sa hakka juba koju minema, ma niidan veel ühe kaare." Sulane jäänd põõsa taha passima, et mis ta veel tahab teha siin. Peremees lõpetand niitmise ja lugend: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv selga, siuh, sauh, saba taha, volks, üle aia. Selle järele peremees muutund hundiks ja jooksnud koju, saand sedasi alati enne sulast koju. Sulane lugend sõnu järele ja muutunud ka hundiks. Läind koju, kuid pole saand enam inimeseks. Peremees viimaks aidand teda, siis saand hundi nahast lahti.

ERA II 19, 496 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Kui hundil on 10 poega, siis 9 neist on õiged hundid, kuna kümnes on libahunt. Libahunt poeb loomale persse ja kisub sisikonna välja.

ERA II 19, 496 (4) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt sõi hobuse takka ää.

ERA II 19, 499 (7) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Kui hundil oli 9 poega, siis viimane neist oli libahunt. Libahunt oli hoopis väike. Ta hüppas hobuse selga ja hakkas teda takka kiskuma.

ERA II 19, 500 (8) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimene käis ka hundiks. Siitküla (s.o. Ärismäe) Jaani peremees käind hundiks. Ühele mehele hunt tulnud teel vastu. Mees hakand hurjutama, hunt kadundki. Natukese aja pärast Jaani taat tulnud mehele vastu. Küllap tema see hunt oligi.

EERA II 19, 500/1 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaani taat õpetand ühele lihunikule, kuidas saada hundiks. Loe järgmised sõnad: Niuh, näuh, nina pähe, Siuh, sauh, saba taha, Kiuh, käuh, kõrvad pähe, Siuh, säuh, silmad pähe. Kui tahad jälle saada inimeseks, siis poe tagujalu 9 tugiteiva alt läbi. Lihunik teind proovi. Sidund köie ümber keha ja teise otsa kinnitand tuppa vankri ratta külge. Lugend sõnad ja muutundki hundiks. Karand volksti aknast välja, tõmmand köie pooleks. Jooksnud hundina metsa ja hakand loomi murdma. Pärast saand küll veel inimeseks, kuid rääkind alati, et küll oli kole see hundielu.

ERA II 19, 502/3 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on pikk, peenike loom, nii suur nagu mehe käevars. Ta sööb looma tagast. Poeb looma perssest sisse.

ERA II 19, 503 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Mees teind hagu. Hunt tulnud sinna. Annud noa otsast leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud pärast noa linnast ühe kaupmehe letilt. Üks tark inimene pannud ta hundiks, kuni viimaks ristiinimese leib päästis ta nõidusest.

ERA II 19, 503/5 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Tammemäe kõrtsi lähedal hunt käind sigadega mängimas. Arvatud, et see on pandud hunt. Tahetud noa otsast talle leiba anda, et siis saab jälle inimeseks. Püssiga pole lubatud lasta teda. Siiski üks mees lasknud hõbekuuliga seda hunti ja saandki surnuks. Naha vahelt leitud 7 tinakuuli, kuid ükski pole olnud surmav. Pärast selgund, et see hunt olnud üks Hiiumaa tüdruk, kelle peigmees pannud hundiks. Pruudil olnud 2 peigmeest. Ta jätnud viimaks ühe maha ja läind teisele. Mahajäetud peigmees ähvardanud teist peigmeest, et kui mina ilma jäin, siis ei pea sina ka teda saama. Lugemast tulles pruut tulnud saanilt maha ja läind metsa. Ta polegi enam tagasi tulnud, sest armukade peigmees muutis ta hundiks.

ERA II 19, 505/6 (15) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaupmees pandud hundiks, jooksnud juba 7 aastat hundina ringi. Mees teind metsas hagu, hunt vahtind ta juures. Mees annud hundile noa otsast võid-leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud noa linnast ühe kaupmehe letilt. Selgund, et kaupmees oligi see hunt, ja mees päästis ta leivaandmisega. Kaupmees annud päästjale surmani tavaari. Ta kõnelend oma hundielust: Olin 7 aastat hunt, kuid toitu oli mul vähevõitu. Kaks kassi murdsin selle aja jooksul, sest rohkem ei lubatud.

ERA II 19, 506/7 (16) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundiks, toond perele alati värsket liha. Sulane passind laupäeva õhtul, näind: perenaine läheb suure kivi juure ja loeb: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv peale, Saba taha ka ja muutundki hundiks. Hommikul tulnud hunt suure lambaga koju, vedand lammast oma kõrval, löönd sabaga veel takka. Sulane teind jutu välja, et me perenaine käib hundiks, kuid ta pole sest midagi hoolind, vaid käind ikka teiste loomi murdmas.

ERA II 19, 507/8 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt oli loodud hunt. Kui hundil oli paarisarv poegi, siis nende hulgas libahunti ei olnud. Kui üks poeg oli üksik, siis see jäi libaks. Libahunt ajas looma nii kaua taga, kuni loom jäi tümasse. Siis libahunt hakkas looma pärakast sööma ning kiskus kõik sooled välja. Libahunt oli palju väiksem kui harilik hunt.

ERA II 19, 508 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Inimene tehtud hundiks kurjuse väel.

ERA II 19, 508 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt murrab looma takka, tal ei ole luba looma peast võtta.

ERA II 19, 508 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Tark teind kurja ämma nõudel minia hundiks. Ta tulnud vahel koju, visand hundinaha maha ja imetand last. Kord mees võtnud salaja naha ära, siis alasti naine jäänd seisma, saand uuesti naiseks.

ERA II 19, 509 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim peseb vahel alasti inimesena ennast kivi otsas. Inimene upub selle järele sinna jõkke.

ERA II 19, 509 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad vees. Üks Kaiu mees tulnud üle Tõdva silla. Näind: Vetka pere kohal jões pajupõõsa ääres alasti naisterahvas. See oli jõevaim.

ERA II 19, 510 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud jõest välja laste hulka. Olnud ilus hobune, luband lapsi sõita. Lapsed ronind hobuse selga, kuid ühel poisil pole enam olnud ruumi. Ta öelnud: "Ma istun näki nägarate peale!" Kohe näkk kadund ja jätnud lapsed maha.

ERA II 19, 510 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk elab vees. Meie talu maa peal on näkikivi. Sellel on jäljease sees, umbes lapse jälje suurune.

ERA II 19, 517 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on inimesed maa all. Maa-alused kehravad vahel. Maa-alused tulevad ka inimeste kallale, siis inimestel on maa-alused küljes. Kui need jäävad kauaks inimese külge, siis nad muutuvad sügelisteks. Kui maa-alused on küljes, siis minnakse kaardinaiste juure, need õpetavad rohtu.

ERA II 19, 517/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on vistrikkude-haigus. Kui istud seal, kust maa hingab, siis maa-alused hakkavad su külge. Nende arstimiseks tehakse sütevett, millega pestakse haigeid kohti. Pärast vesi valatakse 3 põhjapoolse tugiteiva auku. Seda tehakse kolmel õhtul. maa-aluseid pestakse veel jõevee kobraga.

ERA II 19, 518 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on pisikesed peened. Neid ei kaota ükski rohi.

ERA II 19, 518 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seina sees mõni kehrab. See on maa-alune. Kui istud seal ligi, siis sulle hakkavad külge maa-alused.

ERA II 19, 519 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed, kuid ega need sealt iialgi välja tule.

ERA II 19, 519 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kuimetsas on allikas, kuhu viidi raha, kui taheti maa-alustest lahti saada. Tõi aga keegi raha ära sealt allikast, siis maa-alused hakkasid selle inimese külge.

ERA II 19, 519/20 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad maa all. Siin me vanas toas oli kuulda nagu inimeste kehramist. Need olid maa-alused.

ERA II 19, 520 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigust arstiti süteveega, millesse pandi üheksat seltsi vilja, leiba ja soola.

ERA II 19, 520 (9) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui elusad söed pandi vee sisse ja need surisesid kangesti, siis öeldi: küll on kurjad moaalused.

ERA II 19, 520/1 (10) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused hakkavad moast. Moaalused kehravad, sealt hakkavad moaalused. Need hakkavad mõnikord üsna kergeste so külge. Moaaluseid pesti süteveega. Pandi vette 9 tulist sütt, ohraibikesi, soola ja leivaroasukesi. Selle veega pesti moaaluseid ja valati siis sinna kohta maha, kust kuhalt moaalused so külge tulid.

ERA II 19, 521 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kaiu Kässus old moapiired, sinna valatud moaaluste rohi maha, siis inime soand terveks. Moapiired on nagu inimesel piired peas. Rohi on ikka teisipidi ja teisipidi.

ERA II 19, 522 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tiksuvad maa all. Kui jääd magama sinna kohta, siis hakkavad maa-alused. Need on vistrikud, suured pahlad kohe kere peal. Maa-aluseid arstitakse süteveega ja hõbevalgega, mida kraabitakse maha.

ERA II 19, 522/3 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Jumal ja kurat läind riidu, siis kuradi inglid loobitud taevast alla. Kui nad kukkund maa peale, sealt pidid hakkama maa-alused, kui kukkusid jõkke, siis said näkkideks, kui langesid metsa, siis neist said metshalijad.

ERA II 19, 523 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused hakkasid kehrama, siis pidi saama juba uudseleiba, s.o. rukkilõikus lähenes. Kevadel neid ei ole kuulda.

ERA II 19, 523/4 (15) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused taovad maa all. Mõnikord on neid seina sees kuulda, siis öeldakse: maa-alused hingavad. Kui seal kohal inimene peseb silmi, siis talle hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 524 (16) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab. Sinna kraabitakse hõbevalget maha, see aitab. Ka piiratakse leivaraasukesega või soolateraga haiget kohta ja visatakse sinna maha, kust maa-alused on hakand.

ERA II 19, 524/5 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast. Maas magades hakkab. Mulle hakkas isegi ahju pealt. Pani hinge kinni. Tulin alla, reied olid kupulised. Kraapisin raha küljest hõbevalget sinna ahjule ja viskasin veel lisaks mõned soolaterad ja leivaraasukesed. Võtsin ahju küljest saue, vaotasin sellega maa-aluseid ja panin jälle vanale kohale tagasi. Maa-alused kadusidki.

ERA II 19, 525/6 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru leeritoa seina sees maa-alused kehrasid. Ma elasin kirikumõisas, siis tihti võõrad inimesed tulid leeritoast kellaaega küsima, sest nad pidasid maa-aluste kehramist kella tiksumiseks. Alati nad ei tiksund seal, vahel olid hoopis kadund. Sealt pidi hakkama maa-aluste haigus. Leerilastele hakand külge, kes seal kohal istund. Nad võtnud siis sealt nurgast põrandaprügi, hõõrund sellega haigeid kohti ja pannud prügi nurka tagasi, siis saand jälle terveks.

ERA II 19, 526 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab.

ERA II 19, 527 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hingavad mõnes toa nurgas, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 527 (21) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

ERA II 19, 527/8 (22) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all tiksuvad maa-alused. On kuulda, kuidas nad hingavad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]