[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.

E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.

E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.

E 9595 (35) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui teada tahetakse saada, kustpoolt naene ehk mees saab, lastakse jumalalehmäkene sõrme otsa ronida ja üteldakse: "Lindu, landu, kohe poolõ lindat, säält mullõ naanõ, miis saa."

E 9595 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui heina ajal riha püsti maa sisse lööd, tuleb põud.

E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.

E 9596 (40) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koerale kruuslit (kanepiteradest valmistad või) süia annad, ei tunne ta enam hundi haisu.

E 9596 (41) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikuse lõpetusel peo enam täis ei saa, tuleb tõisel aastal leivapuudus.

E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.

E 9596 (43) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kanad õhtu hilda väljas käivad, saab homme paha ilm.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"? Vastus: "Tsia pahta". Pümmesikk: "Mida tegemä"? Vastus: "Putru süüma". Pümmesikk: "Kos luhits"? Vastus: "Otsi esi". Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

E 9611 (11) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamise ajal ei tohtiv tühjä nõud käe otsa võtta, sis löövät välk maha.

E 9611 (5) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Unenäo selätuse Puud maha raigume tähendes surnut. Kui raotev puu kask on, siis om mesterahvas, kuusk - siis naesterahvas.

E 9617 (1) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
On hobusel tiirud, siis võetakse küünar lõnga, seutakse 9 sõlme peale, pandakse nõel otsa, tõmmatakse siis kolm korda läbi keele (mina ei tea mitte, kas tõmmatakse nõelaga keelest läbi või mitte) ja öeldakse: "Tiirud, tiirud, minge ära, mina tulen käerid käes!"

E 9617 (2) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana usku Nooreskuus on parem loomasid osata kui vanaskuus.

E 9617 (3) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnu hakkab kodu käima, siis võetakse aiateiva pealt koort, kolme värava pealt pinda, tehakse sellest esimese risttee peale tuli ülesse. Selle tule peale pandakse üks musta kuke pea ja öeldakse: "Kus teid viidud, sinna jääge, ärge enam seia tulge."

E 9617 (7) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/Vana usku/ On sügisel palju pihlamarju, siis saavad palju neidusid mehele.

E 9621 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe < Andres kerner (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast elas Kassares üks vana taluperemees nimega Peedu Pent. Iga kord, kui ta mõisaherra juurde läks, lükkas ta tee pealt kõik kivid pahema jalaga pahemale poole. Kui ta mõisaherra ukse ette oli jõudnud, ütles ta parema käega uksest kinni võttes need sõnad: "Vaga lammas oled sa, vagaks piad jäema, saksa peale pühi perset." Kui ta nüüd uksest sisse astus, siis püüdis ta ikka enne saksa vaadata, kui saks teda näeb. Nüüd oli ta selle peale julge, et saks mitte vihaseks ei saa, vaid teda lahkeste vastu võtab. (Tema usk aitas teda iga kord. Oma julge usu peale toetades oli ta ka ise julge ja talupoja julget olekut nähes oli herra ka muidugi parem tema vastu. Argadega ja värisejatega käidi muidugi karemalt ümber.)

E 9622/9623 < Käina khk., Kassare, Laasi t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Mari Kerner, 65 a. (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nõiatud kaupmees Ühel palaval suvepäeval olnud talumees metsas heinamaal niitmas. Kui lõuna aeg kätte oli jõudnud, hakanud mees oma leivakannikatest närima. Ise istund põesa alla päikese eest vilusse. Korraga näeb mees hunti oma ligedal põesa all lamavat. Mees ehmatab, aga paneb imeks, et hunt ennast ei liiguta ega teda tähele ei pane. Võtab nua, pistab leivatüki sisse ja viskab sellega hunti. Hunt kargab maast ülesse, haarab leivatüki nuaga suhu ja pistab punuma. Mehel nuast kahju. Talvel läinud mees linna. Astunud ühe poodi sisse. Seal näeb ta leti peal just seesamasuguse nua nagu tema nuga oli. Vaatab ja vaatab, vaatab nii kaua, et ka kaupmees seda tähele panema hakkab. Küsib mehe käest, mis ta sest nuast nii väga vahib. "See on väga selle nua sarnane, mida hunt suvel metsas minu käest ära viis. Ma usu, see on seesama ja panen imeks, kuidas see seia on saanud." Ühtlasi jutustas ta kaupmehele hundi loo tervelt ära. Kaupmees kargas leti tagast välja, hakkab talumehe kaela ümber kinni ja ütleb: "Ole südamest tervitatud, minu kallis päestja. Mina ise olin see hunt, kes su nua aga viis. Kurja nõiduse läbi olin ma seks saanud ja ei võinud enne hundi olekust peaseda, kui ma ristiinimese leiba ei ole saanud. Sinu leiva läbi olen ma nüüd jälle inimeseks saanud, mille eest ma sulle veel mitu tuhat tänu ütlen." Nüüd kinkis kaupmees talumehele veel palju raha ja kraami, et mees üsna jõukalt elada võis.

E 9624 < Käina khk., Kassare, Matsipeetri t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Willem Wahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pahapilli Andrese tegud (---) Ka olnud ta väga hea kalamees. Tal olnud nii pitk püüs (võrk), et teine ots Feltsandi otsas ja teine Pahapilli all olnud. (Vahe on mitu versta pikk.) Alati toonud ta nii palju kalu, et kusagile ei mahutanud. Kord palunud ta vader temalt abi ja õpetust, kuidas rohkem kalu püüda. "Võta mo müts ja pane sse pähe, mine siis merele, küll sa kalu saad," ütelnud Pahapilli vana ja annud oma mütsi vaderile pähe. Vader läinud merele, lasknud võrgu sisse ja näe imet. Vaevalt sattus võrk vette, kui juba kala täis olnud. Vader võtnud võrgu kohe välja, puistnud kalad paati. Nenda teinud ta mitu korda. Viimaks hakkanud mees vaatma, kus nii hirmus palju kalu tulevad ja näeb paadi äere all ühe mehe vees, kes sülega kalu võrku tuiskab. Mees ehmatanud ära, paiskanud kalad paadist kõik merde ja läinud kodu. (---)

E 9678/9685 < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal ajal elanud üks kuri ja rikas härra, kis inimesi kurjaste on piinanud. Kui tema ära surnud, siis ei ole temal ka haudaski rahu olnd, vaid hakand kodu käima omakseid hirmutamas ja piinamas nii kui kodukäija kunagi. Kõige esti on tema käind loomi piinamas, sealt saand himu otsa, siis läind oma prouad piinama. Proua oli üsna hädas, ei tea mismoodi lahti saada. Viimaks rääkis ta seda lugu oma toapoisile ja lubas sellele, kis ära kautaks, 500 rubla. Toapoiss seda kuuldes ütles: "Põle viga, prouad, küll mina taga valmis saan." Ja kohe läind toapoiss nõia juure nõu küsima, mida see ka lahkelt andnud, muidugid mõista puhta hõbeda õlul. Siis õpetand ta toapoissi, käskind külmetand kindad kätte ja vana paja pähe panna ja öösse kell pool kaksteist surnuajale minna ja kõik kodukäijaga kaasa teha ja kõige viimaks, kui ta oma hauda on läinud, pahema jala kannaga kolm korda haua peale lüia, siis kaduda tema kodus käimene ära. Toapoiss tegi ka nõia õpetuse järele, kastis kindad vette märjaks, laskis ära külmetada, pani siis kindad kätte, paja pähe ja hakas surnuaja poole kõndima. Kui kell pool kaksteist sai, tuli üks valge kogu hauast välja ja otsekohe toapoisi poole ja küssis: "Mis sa siin teed, kas oled ka surnud?" Toapoiss vastand: "Ja." Härra: "No lähme siis minu mõisa." Hakkasime siis minema, härra pani kui tuul minu ees minema ja ehk ma küll järel sibasin, ei jõund mitte ligigi. Kui ta seda nägi, et ma kaugelle maha jäin, pööras ümber ja küsis: "Miks sa järel ei jõua, sa vist ei ole surnud, anna oma käsi seia, las ma katsun, kas ta on külm." Ta andis käe tema kätte, ta katsus ja ütles: "Jah, surnd oled sa küll ja käsi on üsna külm, aga mis see on, et sa järel ei jõua?" Kui nad mõisa jõutsid, läks härra kohe talli ja hakas kõige paremad täkku tallama ja tallas nii, et hobune vahtus oli ja toapoissi sundis teist hoost tallama, mida see ka ilma vastu tõrkumata tegi. Sealt läks härra proua juure ja hakkas jälle prouad tallama, nii et proua puhkus ja ähkis. Kui tema himu täis sai, siis ajas ta mind omakorda prouad tallama. Sealt läksid jälle surnuajale tagasi. Surnuajale jõudes küsis härra toapoisi käest: "Kus sinu haud on, ma tulen ka so hauda vaatama." Toapois näitas oma hauda ja ütles: "See ei passi, kui härra minu hauda tuleb. Mul on kehv haud, ei ole mingid iludust ühti, parem lähme härra hauda." Härra ütles: "Hea küll, lähme siis peale, aga mine sa ees." Toapoiss ütles: "Ei, minge teie ees ja ma tulen järel." "Hea küll," ütles härra, "ma lähen siis peale," ja hakas august sisse pugema. Aga nii pea, kui härra sisse sai pugenud, lõi toapoiss kolm kord pahema jala kannaga augu peale ja pidi ütlema: "Siin pead sa seisma igavesti," aga kogemata ütles: "Siin pead sa seisma seitse aastad." Kui härra seda ütelust kuulis, ütles tema: "Oleks ma seda teand, et sa elus oled, oleks ma so tõeste ära kägistand." Siis kadus tema ka sealt ära, ei old kuskil kuulda ega näha. Kui proua nägi, et kodukäija kadund oli, siis maksis tema toapoisile 500 rubla välja, nii et toapoiss jõukaks meheks sai. Kui seitse aastad mööda jõudis, siis ilmus meie tuntud härra jälle kodukäijana siin ja seal, aga oma mõisa ta enam ei tulnd. Üks kord sõitis toapoisis sakstega linna. Said nad mõni verst kottu eemalle sõitnud, ühe suure metsa sisse jõudes seisis suur must kuuehobuse tõld mustade hoostega tee peal ees nii, et miskid moodi mööda ei saand ehk toapoiss küll hüüdis, et tee lahti hoiaks, aga võera tõlla juures jäi kõik vaikseks, ei old kõpu-kopu kusagil. Kui nemad ära nägid, et oma jõu ega nõuga mööda ei saand, siis võtsid nõuks nii kaua oodata, kui tõlla peremees lagedalle tuleb. Kui nemad seal niiviisi ootasid, pani toapoiss tähele, et natukene maad teest eemal tuld näha oli ja hakas tule poole minema, et näha saaks, kis seal öö aeges tuld teevad. Kui ta tule juure jõudis, nägi ta omaks ehmatuseks, et see tema vana härra oli. Niipea kui härra teda silmas, kutsus kohe oma juure ja andis talle suure kerve kätte, üteldes: "Mine too mulle silguküpsetuse varras seia." Toapoiss läks tooma ja tõi paraja silguküpsetuse varda, aga härra hakas naerma ja ütles: "See ei kõlba sääskede küpsetuseski, veel vähem siis silgu küpsetuseks. Mine too uus!" Toapoiss tõi nüüd teise, umbes rehavarre jämeduse. See oli ka peenikene. Siis läks härra ise ja näitas ühe jämeda puu peale, üteldes: "Raiu see mul maha ja too mo kätte." Kui toapoiss puud hakas raiuma, hüüdis Püha Jüri metsast: "Ära raiu!" Aga härra hüüdis jälle: "Raiu ruttu!", sest tema tahtis toapoisi silgu asemel ära küpsetada. Püha Jüri keelas jällegi raiumast, aga härra käskis rutem raiuda. Viimaks vilistas Püha Jüri oma kutsikad metsast välja ja ässitas härra kallale. Niipea, kui nemad härrad nägid, tormasid nad üle puude ja põesaste härra kallale. Kui härra seda kutsikakarja nägi, pani jooksu ja tahtis kohe oma tõlda minna, aga üks kutsikas oli juba ukse peal ees. Kui tema nägi, et tõlda peasemist ei old, puges ta rattarummu sisse. Aga kui toapoiss seda nägi, et ta rattarummu sisse läks, võttis rummu alt ära ja Püha Jüri kutsikad panid tema nahka, nii et temast muud ei jäänd järele kui natukene sinist vett. Jutt otsas.

E 9752/9753 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Viirastus Ennemuistene jutt Mees läinud metsast puid tooma ja eksinud metsa ära. Küll sõitnud ta ühe tee peale ja teise tee peale, aga siiski pole ta õiget teed kätte saanud. Teed otsides tulnud viimaks öö kätte ja mehel pole muud olnud teha, kui metsa öökorteri jääda. Mees võtnud ka hobuse rakkest lahti ja pannud sööma, siis korjanud ta hulga kuivi ruaga kokku ja teinud tule ülesse, et siis kua natukene selgem oleks. Tule jeares istudes jeanud mees viimaks tukkuma. Kui ta jälle tukastusest ülesse ärganud, siis näinud ta, et tema juures tule jeares üks vanamoor soendanud. Vanamoor pole mehega sõnagi reakinud, muudkui pööranud tule jeares üht külge ja teist külge. Kui vanamoor niiviisi tükk aega soendanud, siis tõusnud ta tule jearest ülesse ja läinud natukene eemale, kus ta meest haleda jealega paluma hakanud: "Ole hea mees ja tule mulle vanaemaks, ma suan paerga maha." Mees aimanud paha ja tund kartust, aga põle vanamoorile vanaemaks läind. Natukene aega läinud mööda ja vanamoor sünnitanud lapse, mähkinud teda mähkmedesse, istunud siis ise lähedal oleva puukännu otsa maha ja hakanud last imetama. Sellepeale jäänd mees jälle tukkuma ja ärgand alles siis ülesse, kui ju päike tõust. Vanamoor oli kõige lapsega kadund, muud kui seal, kus ta enne istunud, olnud kaks tammepakku: teine suurem ja teine veiksem. Päävavalgega leidnud mees õige hõlpsasti õige tee ülesse ja suanud õnnelikult kodu.

E 9754/9756 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Suendite sündimine Ennemuistene jutt Kord hulkunud üks Soome tark pimeda sandi näul juhiga mööda maad ümber, rahva elu ja kombeid järele uurimas. Ühel õhtul juhtunud Soome tark oma juhiga ühte peresse, kus parajasti pulmad olnuvad. Pulmaperes olnuvad kõik inimesed sandi vastu nii halastamata, et keegi temale suutäit leiba pole annud ega head sõna ütelnud. Aga santi pole ka uksest välja küiditud. Soome tark vaadanud veel pulmamajas hea tükk aega, aga kui näinud, et asi sugugi pole paranenud, siis läinud ta uksest välja. Et jo õhtu kääs oli ja teisi talusid kuskil ligi lähidal pole olnud, siis olnud Soome targal hea nõu kallis, kuhu öömajale võiks jääda. Korraga torganud Soome targa juhile pere vihusaun silma ja Soome tark läinud oma juhiga sinna öökorteri. Saanud Soome tark tükk aega vihusaunas olnud, kui ta korraga oma juhile öölnud: "Pojukene, jookse tua juurde ja vaata, mis pulmalised teevad!" Poiss läinud tua juurde pulmalisi vaatama, aga Soome tark hakanud isi tundmata sõnu valju häälega lugema. Ei saanud veel kuigi palju aega mööda läinud, kui jo poiss tua juurest tagasi tuli, isi näust valge kui lubi. Kui poiss sauna juure saanud, siis küsinud Soome tark: "Noh pojuke, mis sa nägid pulmamajas?" Tükk aega läinud mööda, enne kui alles poiss vastust vanamehe küsimise peale võis anda. "Hundid, hundid, hirmsad hundid olivad pulmamajas!" vastas poiss hirmust väriseva häälega. Kui Soome tark poisi jutu ära kuulnud, siis ütelnud ta poisile: "Ole hea poiss ja jookse veel kord tua juure, tee tuauks lahti ja lase hundid tuast välja, aga isi karga sa siis kohe ukse kõrva paremale poole, ära sa seda unusta." Poiss jooksis nüüd ruttu tua juure ja tegi ka nii, kuida Soome tark teda käskis. Niipea kui inimestest saanud hundid seda nägivad, et tuauks lahti oli, siis jooksivad nad üks ees ja teine taga kõik tuast välja, nii et mitte ühtegi tuppa ei jäänud. Kui Soome tark seda nägi, mis tua juures sündis, siis tuli ta vihusaunast ära ka tua juure, kus poiss jo ees oli. Tuas leidsivad nad laudade pealt kõiksugusid söökisid ja jookisid eest, mis suenditest järele oli jäänud. Et meestel kõhud tühjad olivad, siis polnud neil muud midagi teha, kui aga toidul kinnitada keha. Mehed sõivad kõhud täis ja et neil siis muud midagi polnud teha, siis heitsivad nad magama. Aga hommikul, kui Soome tark ära hakkas minema, siis võttis ta tuleraua ja taelatüki kätte, lõi taela peale tuld ja pistis põleva taelatüki maja katusesse, mis peale maja kohe põlema hakkas. Oli niiviisi kõik ära toimetatud, siis pööras Soome tark põlevale majale selga ja läks oma teed. Niiviisi sündisivad inimestest suendid Soome targa nõiduse läbi, milleks nad vist tänase päävani on jäänud.

E 9772/9773 (6) < Ambla khk., Jootma - Joosep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mustvete preester. Mõnikümmend aastat tagasi kaevanud venelased Virumaal Seli mõisas kraavi. Ühel lõuna ajal heitnud venelased sööma peale puhkama. Kui Mustvete preester tulnud ühe venelase ette ja öölnud: "Tõuse üles ja tule minu järel." Venelane teinud silmad lahti ja nääb ilmsi, et Mustvete preester seisab tema ees. "Tule ruttu senna suure kivi juure, mis seal kraavi põhjas on. Sealt saad sa rahaaugu leidma, aga ära sa sellest kellegile räägi."Preester hakanud eeli minema, aga venelane pole julgend järele minna, sest ta teadnud, et nende preester surnud on. Venelane ajand teised venelased maast üles ja rääkinud, et nende preester käinud teda senna suure kivi juure kutsumas, et seal peab rahaauk olema. Venelased läinud kõik senna kivi juure, kaevanud küll sügavad augud ümber kivi, aga põle mitte kopikadki leidnud. Teise pääva lõuna ajal tulnud jälle preester venelase juure ja käskinud teda üksipäine kivi juure tulla ja preester kadunud ise ära. Venelane mõteld tüki aega, viimaks löönud risti ette ja hakanud minema. Kui ta kivi ligi jõudnud, kuulnud ta kui laste nutmist kivi juures. Kivi ääre alt tulnud kuus poisikest välja, kõik kärnas nägudega ja ise peksnud rusikatega ühteteist. Kui nad venelast näinud, kadunud nad jälle kivi alla ära. Korraga seisnud preester jälle venelase juures ja käskinud venelast kolm sammu kivist eemale auku kaevata, ja preester ise kadunud ära. Venelane kaevand sügava augu, kui üks raudasi augu põhjas nähtavale tulnud. Venelane tõmmanud kasti kaldale ja kangutanud kasti lahti, kus hulk hõberaha sees olnud. Üks kärnas näuga poisikene tulnud ja sülitanud venelasele vastu silmi ja öölnud: "Mis sa sest tahad?" Venelane viinud ikka rahakasti ära ja ehitanud enesele Mustvete toredad majad. Aga venelase silmad läinud poisi sülitamisest kärna ja seda sugu peab veel praegu järel olema. Rahvajutu järele, et see peab tõeste sündinud lugu olema. Üles kirjutanud J. N.

E 9806/9807 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanad jutud Luule Emajõe ehitus Muiste tulnud vanaisa taevast maha ning kõik loomad kaebanud temale oma häda. Üks ütelnud temal olla joogijänu, teine - temal põle tööd ja aeg olla igav. Vanaisa leidnud kohe head nõu, ütelnud: "Ma näen, teil puudub midagi, ma tahan teile midagi määlestust teha. Kaevage omale üks jõgi ja mina tahan ise tema jooksu näidata." Kohe hakkasivad kõik hoolega tööle. Rebane vidas sabaga jutti, karu kaapis käppadega, linnud kändsivad ka kõik nokkadega pori eemale, nii et sellest porist viimaks üks suur mägi kasvas. Varsti oli ka jõekraav valmis, aga vett ei olnud sees. Vanaisa tuli jällegi taevast maha, valas oma kuldkarika seest vett jõkkke nong näitas, kuhupoole jõgi pidi jooksma. Nõnda oli jõgi valmis saanud ja tema nime saanud Emajõgi. Kaks lindu aga pole mitte jõge kaevama läinud, need olivad peoleo ja vihmakull ja nendele mõistnud vanaisa trahviks, et nad ei tohi mitte jõest juua, vaid peavad oma janu kustutama kastetilkatest ehk puulehtede pealt vihmavett. Nüüdki räägib veel rahvas kui peoleo ja vihmakull karjuvad, et nad paluda vihma, sest muidu nad ei saada juua.

E 9812/9814 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolm katlatäit raha Muistsel aeal elanud üks kaval keskealine mees. Tema teadnud kõik kunstid ja ka seda, kuidas kuradi rahakatalt kätte võib saada. Tema oli kuulnud, et kurat iga neljapäeva õhtu vihelda tahta. Sellepärast kütnud ta neljapäeva õhtu sauna palavaks, pannud sauna vee ja vihad valmis, et siis kohe vanapoistel hea on tööle hakata, kui nad tulevad. Ise puurinud ta aga saunalae peale augu sisse ning kuulatanud sealt, mis nad saunas räägivad. Kõige enne tulnud vanaperemees ise. Temal olnud seitse sarve peas ning toredam kui kõik teised. Tema järele tulnud veel hulk teisa, nii et saun olnud täis mis kubisenud. Viimaks hakanud nad ühestteisest läbi käima nagu vaimud ning keegi põle vihtlema hakanud. Viimaks tulnud veel üks lombakas ja see olnud rahakatla hoidja. Kohe küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue peale kivi ääre alla ega teda sinna keegi tea," olnud vastus ja kõik hakanud rahuga vihtlema. Mees läinud ruttu sauna pealt maha kuuldud koha peale ja leidnudga suure katlatäie raha kivi ääre alt. Ta kannud katla kodu ning olnud oma saagi üle väga rõõmus. Teisel neljapäeva õhtul kütnud ta jälle sauna palavaks ning läinud ise saunalae peale vahti. Kuradid tulnud jällegi kõik sauna ja kõige viimati tulnud jälle va tuttav lombakas rahakatla vaht. "Kus sa rahakatla panid?" küsinud teised. "Panin sauna nurga alla, ega sinna teda keegi tea" ning kõik hakanud rahuga vihtlema. Mees roninud ruttu sauna pealt maha, läinud võtnud sauna nurga alt rahakatla ning tassinud kodu. Mehe ahnus läinud aga ikka suuremaks. Ta kütnud kolmanda neljapäeva õhtu jälle sauna palavaks ja läinud ise oma tutva lae peale vahti. Kuradid tulnud ka kõik vihtlema ning kui lombakas jälle tulnud, küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue, puujuurika alla, ega teda sinna keegi tea." Pärishärra aga rabanud ruttu ütelda: "Aga ei tea, ehk mõni kuulab?" Kõik jooksnud kohe saunast välja ning sauna katus olnud vaimusi nii täis, mis mustand. Mehe aga söönud nad nii ära, et temast mida enam jäerele põle jäenud.

E 9815 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Eesti rahva vanaaegsed pruugid Kui mihklipäev noorekuu sees on, ei löö sel aastal looma toit ette.

E 9820 < Saarde khk., Jäärja v., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõnisepäev. 17. jaanuaril saab pühaks peetud, jõuluviina, -õlut hoitakse, roogasi tehakse, saab üks väike kakk tehtud. Selle sisse pannakse küünal põlema. Kakk saab härjapätsiks nimetud. Seda hoitakse seni, kui loomad kevadel esimest välja lähvad, siis peab karjane seda keik päev koti sees kaelas kandma. Kui õhtul koeu tuleb, siis leigatakse seda katki, antakse iga loomale tükk sest süüa, et loomad haiges ei jää. See on kesktalve päev, loomade pool sööma on mööda, inimestel 2 kord nii palju vaja, enne kui uut saab. Meri hakkab aurama, kaevuvesi lääb soojemaks, pool lund on tulemata, karu käänab teise külle. Sigadel olla Tõnis kaitseja olnud. Sigu tapetakse sel pääval, keedetakse pea üksi ära tangudega. Püha Tõnis, hoia mu oorikast, kaitse mu karja, ole mu söötja jootja. Kui sel pääval ei saa seapää keedetud, siis sead ei sigine. Õhtul süüakse, muidu sead teevad kurja. Enne seda päeva ei näe siga mitte päeva, tal veiksed silmad. Nüüd näevad päikesest veikese ääre. Lastakse laudast välja, et päikest näha saavad. Sel päeval peab põldo äestama, siis vili kasvab hästi. Ketrada, nõeluda sukka, kududa ei tohi, muidu poevad sead aeda kurja tegema. Õhtul mehed ütlevad: "Murrame talve selg katki." Kapstaid ei tohi keeta, ussid söövad suil ära. Kui päike sel päeval nii palju paistab, et mees hobuse selga karata saab, siis on suil hea heinasaak.

E 9823 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Siestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linnupuude peremehed käivad Suure Reede öösel linnupuuaja ümber ja pistavad ikka kadaka- ja pihlakaokse sinna sisse, et mesilased, kui keegi nende juure kurja mõtetega lähab, heaste pistaksivad.

E 9824 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nääripääv ja kolmekuningapäev, nende mõlemate vahel ei tohi hoovi peal puid lõhkuda ega laastusi teta, ei ka ketrata.

E 9828 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jüripäev/ Puukoor lööb lahti, poisid teevad pajuviled.

E 9829 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jürip./ Jõuluõhtused õled põletasse ära, suitsetasse kapstamaad.

E 9830 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jõululaup./ Heinu saab tuppa toodud mälestuseks, et Jeesus heintes on hinganud.

E 9830 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
(näärid) Tüdrukud toovad puud sisse, kus lasvad siis on paaris, siis saavad mehele.

E 9838 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt Ennemuiste elanud üks vanamoor, kellel väga palju raha olnud. Kui ta ära hakanud surema, ei tahtnud ta oma raha kellegile maha jätta. Ühel päeval käsknud ta kõiki majarahvast välja minna. Tema poeg mõtelnud, mis ema nüüd tegema hakkab ja vaadanud läbi võtnmeaugu. Ema tõusnud sängist ülesse ja läinud kolde juure ja matnud oma raha tuha sisse, üeldes: "Enne ei pea seda raha kätte saama, kui alasti märga siit künnetakse." Poeg mõtelnud, mis alasti märga, see piab üks naesterahvas olema, ja kui vanamoor ära surnud, siis palunud ta oma pruuti, et ta ennast alasti võtaks. Pruut ei tahtnud küll mitte, aga viimaks täitnud ta tema tahtmist ja võtnud ennast alasti ja läinud adra ette, künnud sääl rahaaset. Raha tulnud ülesse, poiss saanud rikkaks ja võtnud tüdrugu omale naiseks ja elanud õnnelikult. Otsas. I. R. Kangur

E 9862/9863 < Oudova, Sträkova < Põlva khk. - Jaan Tamm (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Keekist külamees käinud jõulupäevadel teed mööda. Tal tulnud söögiisu. Ta istunud metsa äärel tee peale maha, võtnud leivakoti valla ja hakanud maaveitsega leivatükkisid lahti leikama ja suhu pistma. Kõrraga tulnud hunt, midas mees kohe soendiks olema tundnud, ka ligi, istunud ligi ja vaadelnud kaua ja vaadelnud vesiste silmadega sööja teekäija otsa. Mis teha, tarvis ka temale tükike leiba anda. Ta lõiganud tükikese leiba valla ja pistnud selle nua otsa ja küinitanud selle soendi suhu. Soend aga haaranud leivatüki kõige nuaga suhu ja jooksnud siis mehe silmist kaugele metsa. Sellest ajast läinud mõni aasta mööda ja mees arvanud oma nua koguniste kadunuks olemas. Kui ta siis kord teed käies ühte linna oli juhtunud ja poesse saanud, näinud ta, kudas kaupmees sepa tehtud nuaga leibatükikeisi lahti lõiganud ja vaestele nälja täitmiseks jaganud. Mees vaadelnud nüüd nuga ja tundnud seda omaks, mis tal soend mõne aasta eest ära viinud oli. "Austatud kaupmees," küsinud nüüd talupoeg, "kust olete selle nua saanud ja mis kombel? See näitab nagu minu oma olema, mida ma mõne aasta teed tagasi kellegile ära andma pidin." Kaupmehe palgele löönud esite puna, küsinud siis aga järele, kudas ja mil kombel mees siis omast nuast ilma jääma pidanud. Mees jutustanud nüüd, kudas ta jõulupäevadel teed käies leiba söönud ja soend metsast välja tulnud ja leiba igatsenud ja kui ta temale nuaotsaga leiba jaganud, siis soend seda kõige nuaga enesele võtnud ja metsa jooksnud. Kui kaupmees seda jutust pealt oli kuulanud, ütelnud ta viimaks: "Tenu ja lõpmata tenu sulle, sa, hää mees, et sa mind sel kõrral jälle inimeseks tegite, milles ma sündinud olin. Mina olin seesama soend, kes sinult leivasuutäie sai ja selle peale jälle inimese elukombe ja teumoe leidsin, mis vist kellegi õela inimese läbi kautanud olin. Nüüd elan jälle jõukasti nagu enneist ja jagan selle minu õnneliseks tegeva nuaga ikka vaestele andeid, lootes, et seega vahest mõnegist pahamõtteline tuju ära kaub ja selle asemele rahu asemele saab. Sina aga võta need mõned kopikad enesele sellekõrdse leiva ja nua kahjuks, kui sa mind oma leivasuutäie jagamisega inimeseks tegid. Poleks aga sa seda teinud, ei tea siis, kus ma veel praegustki inimestest ära olnud oleksin." Et mees mitte rikas mees ei olnud, siis võtnud ta kaupmehest pakutud kauni rahasummakese vastu ja saanud sellega oma vaest elu palju aidata.

E 9959/9962 (3) < Tarvastu khk., Vooru - J. Kuusk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal aal ollu üits peremees nimega Ants. Et ta joba vana poole mees ollu ja ikki olla poissmees, kutsun mõni tedä peris vanapoesisse. Ta minnu ka mõnikõrd kossule, aga kunagi ei ole ta tohtin oma soovi neiule avalda - ta pellänu. Viimäte võttan ta nõusse õige poissmehesse jäia. Nõnda ku ta seda nõusse võttan, ei ole ta enämb üitsigi öö magada saanu: talle käenu luupaene selgä. Kui luupaene teda joba mitu ööd vaevanu, tullu tal viimate meelde, et sääl lähiksen üits tark elab. Selle manu minnu Ants nõu küsima. Vanamoor ka õpenu: "Sina tee endale üits pihlapune pulk ja kae omale üits naeste rõõvas. Sinu sängu jalutsi otsen koral (pahemal) pool küllen om üits auk seina sehen, sääld käib luupaene sissi. Kui ta öösi su manu tuleb, sõs ära pelgä, vaid võta pulk ja pista kora käe kolme sõrmega augule ette. Sõs viska talle üits naeste rõõvas pää otsa ja tast tuleb üits ilus naene välla." Ants minnu kodu ja tennu nagu tark õpenu. Kik minnu ka targa sõna järgi täide. Hommuku minnu tüdruk üten tõestega nurme pääle ja tennu egä päev tubliste tööd ning olli egapäie viisak ja lahke. Nõnda minnu mitu aastakest mööda. Sääl tullu Andsul viimäti mõte päha seda tüdrukut omale naeseks võtta, mis soovbi ta ka türukule avaldanu. Tüdruk ollu sellega rahul ja nemä minnu õpetei manu, kes neid ka paari laulatanu. Nüüd elanu na 7 aastakest rahulikult ja selle aja sees ollu neil ka joba kolm last. Antsu kurvastand aga pallalt üits asi ja nimelt see, et tema noorik 7 aastakse sehen mitte ütte kõrda es naara. Küll kaenu Ants noorigat ka kigi pidi naarma haugata, aga kik asjata. Üitskõrd ütel suvitsel pühap. naaran noorik ommetagi kolm kõrda. Nüüd Antsul perimist küll, mispärast ta naar? Õhtu, ku tõse inimese kik magama minnu, küsinu Ants õge pääle aaden: "Ütle ommetagi, misperäst sa täembe mitu kõrda naarid?" Naene vastanu: "Ku sa selle ärä ütlet, kost sa mind said, sõs ütle mia misperäst ma naari." Nüid tõmmanu Ants pulga augu eest ära ja ütelnu: "Näet, siit august oled sa tullu. Täembe om sest just 7 aastakest tagasi." Nüüd nakanu ka noorik oma naarmist sellätama: "Kirikun naari ma edimese kõrra. Õpetei luges kantslen jutust, vanapagan luges läve kõrvan naarijt ja suikijt ja kirjut neid koolu hobese veritse naha pääle üles. Aga ku nahast puudus tuli, sikut vanapagan nahka hammaste vahel suuremasse. Nahk karas hammaste vahelt ära ja v.p. käis pää nõnda kõvaste seina vastu, et silma pääst vällä karasive. Tõne kõrd naari ma tee pääl sedä, kudas kiriklise hobestega sõedive. Vanapagan seis keset teed ja ai jala pikka, nõnda et kirikliste hobese selle jala sellän komasive. Ku hobene komas, sõs ütel mõni: "Jumal, Issä, Pojake!" Ku vanap. seda kuuld, tõmmas ta ennäst konku ja lask tagast otsast sinist suitsu vällä, aga ku mõni ütel: "Korat, mis sa ikki komid!" sõs olli vanapaganal hää meel ja ta ai jala veel enämb pikka. Kolmat kõrda ma naari, ku me usse (õue) tullime. Väratitulba otsan kiike üits harak ja kätsat': "Ku vanapagan ära lääb, sõs tule ja võta siit tulba alt rahakatal ja toida ning kata selle rahaga oma latsi!" Nende sõnadega läits naene ku kärblane august välla. Sinine suits keerel veel tükk aiga augu ümmer.

E 10074 (31) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar kuulutab kuiva ilma vihma järel.

E 10074 (34) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamine täiskuu aeg - vihma pikaldast.

E 10075 (41) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mets kohab, kõrvad sögelevad, kanad soplevad - sula.

E 10076 (49) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui näripää puud härmas, tuleb hea vilja-aasta.

E 10076 (51) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näripää mets vangis, annab jumal vilja voodu.

E 10077 (63) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küindlapää lõukesed vanakuul tulevad, toovad häid sõnumid.

E 10077 (64) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuseokkad küindlakuu pudenevad, hahkab lumi paastukuus sulama.

E 10080 (91) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu kevadi esiti lehtmetsast kukub, tuleb soe kevadi, kui okas, siis külm.

E 10080 (92) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuleb kägu lehtega, siis vähe vilja, tuleb raagus puil - palju.

E 10080 (93) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööbik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas.

E 10080 (94) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi puud pikalt lehte lähevad, tuleb tali varaliselt.

E 10082 (105) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mets ruttu lehte läheb peab külvimees kärmi külima.

E 10082 (106) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Juurekasvud külvatakse vanal, muu aja vili noorel kuul.

E 10082 (108) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirsi õitsemise ajal on paras nisu kulvata.

E 10083 (113) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kevadi haavad hästi urves - saab hästi kaeru. Lepad urves - hästi vilja-aasta, ümargused urvad - hääd odra aega, pikergused - rukkisaaki, on mõlemaid väha - nälja-aasta.

E 10083 (115) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linu ei tohi noorekuu aeg külvata ega siis, kui korraga näha on päikesega.

E 10083 (116) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuude õitsemine kahe kuu sisse ulatab, saab palju õunu.

E 10083 (117) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sõnikuvedu peab noorel kuul ja vaikse ilmaga sündima.

E 10085 (129) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuskedel palju käbisi tuleb, hea kartuhvli saak.

E 10086 (145) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Selge lauritsepää tõutab palju puuvilja.

E 10087 (153) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pihelgatel palju marju, saab palju tütrikud mehele.

E 10088 (155) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui puulehed enne mihklepääva maha langevad, siis läheb lumi kevadil enne maarjapääva ära. Kui pärast, siis kaua kevadi lumi maas.

E 10088 (159) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise lehed vara pudenevad, tuleb tali hilja.

E 10089 (162) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mardipää Sõel selgelt looja läheb, siis tuleb hea vilja-aasta.

E 10089 (164) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kadripää Sõel selgest maha vaatab, saab palju tütrukuid mehele. (Mart matab, kadri katab, andres harutab, nigulas needab.)

E 10089 (166) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõuluööl tähed taevas, sigineva hästi loomad.

E 10090 (171) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Virmaliste vehklemine tähendab ilma muutust.

E 10090 (172) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noore kuuga muudavad ilmad. Iga aeg nõuab oma tegu. Talvel teed, see suvel eest leiad, mis suvel teed, talvel eest leiad.

E 10090 (173) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuri kuu kummuli, hää kuu selili, soe kuu serviti, külm kuu kületi.

E 10145/10146 (4) < Tarvastu khk. - Adu Meos (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ohvri viimise koht Tarvastu O, talu õue peal olnud niisugune ohvri viimise koht. Väljanägemise järele kasunud selle koha peal natuke lepavõsa. Kui sügise sigu ehk lambit tapetud, ei ole tohtin keegi enne sellest süia, kui mitte sinna koha peale ära ei olevad viidud. Kord värske söögi keetmise ajal võtnud selle talu tütar kõige enne kulbiga natuke liha ja söönud ära, ilma et sellest midagi paha oleks aimanud, et enne ka kuhugi tarvis viia on. Polnud sel koral küll midagi, aga ööse olnud tüdruk kambrist kadunud, tõised aimanud seda kohe ja läinud sinna kohta vaatama, leidnud tüdruku sealt maast, kõik siniseks ja kangeks pitsitud. Elulõhn olnud küll sees, aga terve meelemõistusega inimest polnud temast enamb saanud. Keegi ei ole ka sellest võsast vitsa ega muud tarvituse asja sealt lõigata ega võtta julgenud. Korra üks kange südamega mees raiun tema selle võsandiku kõik maha. Tõised hoiatanud küll teda seda tegemast, aga mees ei ole kuuland sellest midagi, muud kui kõik puhtase. Ka temagi ei olevat eluga pääsenud.

E 10150 (4) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees pestud ikka riidit, siis kui need riided seljal olnud, ei sügelnud ihu.

E 10150 (5) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

E 10151 (2) < Tarvastu khk. ja v., Kuressaare k. - A. Meos (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Naine, kes oma meest homiku üles äratab "Toomas, õe, Toomas, tõusu ülesse, päev on juba kõrges!" Toomas pöörab tõise külje ja ütleb: "No kes teda käskis enne valget üles tõusta," - ja norskab edasi.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

E 10154/10155 (1) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt Ennemuiste matnud üks mees oma raha maa sisse ja ütelnud: "Enne ei saa keegi seda raha siit maa seest, kui ta ühe looma, kes iialgi kuud ega valged päeva kätte ei ole näinud, ära tapab ja vere sinna kohta maha valab, kus raha maa sees on, siis saab ta raha kätte." Üks külamees kuulnud seda juttu ja mõtelnud: "Mina tahan seda raha omale saada" ja läinud koju, toonud omale ühe kitse, kellel varsti poeg sündinud ja pannud kitse ühe pimeda lauta ja kui kitsel poeg olnud, siis ei laskunud ta seda kitsepoega laudast välja ja hoidnud teda nõnda kaua laudas kinni, kuni ta täiealiseks sai. Siis pani ta kitsepoea koti sisse ja viis ta sinna kohta, kus raha maa sees oli ja tapnud kitse läbi koti ära ja valanud vere sinna kohta maha ja raha tulnud maa pääle, ainult auk jäänud järele. Sinna auku tõmmatud kott keige kitsega ja maa saanud tasaseks jällegi. Mees võtnud raha ja läinud koju ja elanud õnelikult. Kui ta mette ära ei ole surnud, siis elab ta praegugi (tänapäevani).

E 10155 (2) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Millest Ambla kirik nime saanud Kui Ambla kirikut muiste ehitama hakatud, siis ei ole esmalt töö edasi minna tahtnud, vaid kõik, mis päeva ajal on tehtud, on ööse iseenesest ära lagunud. Mitmed rahamehed lasknud kirikud oma nime järele nimetata ja pannud selleaegse moodi järele raha müüri alla, aga asjata. Viimaks on kiriku kõrvast allikust ühe päeval punane härg ülesse tõusnud ja ammunud: ambullaa, mis pääle ta jälle allikase vajunud. Seda peetud jumalikuks juhatuseks ja pandud kirikulle Anbula nimeks ja ehitus saanud valmis. Pärastpoole on kiriku nimi aga esmalt Maarjaks ja pärast Ampeliks ümber solgitud, mikspärast ta mitu korda ära on põlenud ja ilma parandamata üleväl ei seista. Rahva suust.

E 10165/10166 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) < A. Sirkel Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Rahakatal Vanal orjuse ajal oli üks mees oma kahe härjaga mõisas orjamas. Ühel öösel, kui mees maganud, öeldud talle unes: "Kui jaanipäeva laupäeva õhtu kätte jõuab, siis võta kätte, pane härjad vankri ette ja kõik oma tööriistad vankri peale. Iseäranis kanna hoolt, et sinul labidas ligi oleks. Siis mine siit verst maad eemale, sinna, kus kahe mõisa piirid vastastiku käivad. Seal on üks koht, kus 5 aiapead kokku käivad; seda kohta nimetakse 5-e aia peaks. Kui öösel kella 12-ne aeg kätte jõuab, siis võta ennast ihualasti ja hakka sinna viie aia pea alla labidaga kaevama. Küll tulevad sulle palju hirmutajaid, aga tee kui ei paneks sa neid tähelegi. Ka kartust ei tohi sul kõige vähematki olla. Mõni tahab sind heaga ära ajada, mõni kurjaga; küll kuuled ja näed sa kõik, aga ära karda. Piad seal nii kaua kaevama kuni hommiku päikesetõusu ajal üks sangaga vaskne rahakatel vastu tuleb. Kisu see maa seest välja ja võta kõigega, mis seal sees on omale." Nüüd ärganud mees unest ülesse ja ei teadnud, mis see pidi kõik tähendama. Ometi ei rääkinud ta sellest kellegile. Jõudis jaanipäeva laupäeva õhtu kätte, tegi mees nagu heal õpetanud. Läks eelnimetud kohta ja ootas kuni kella 12-ne aeg kätte jõudis, võttis ennast siis ihualasti ja hakkas seal kaevama. Nüüd hakkasivad mehel hirmutajad käima. Esiti tulivad mööda aida palju inimesi valgis riides, kõik nagu kirikulised. Tulivad mehe juurest läbi ja hakkasivad meest ära ajama. Mees ei parmud tähelegi, vaid kaevas edasi. Kirikulised läksivad ära ja siis tuli palju veriseid huntisid, koeri ja huntisid. Need kõik tikkusid mehele kallale, aga mees ometi ei pannud tähelegi, vaid teinud oma tööd rahuga edasi. Siis läksivad hundid härgade juurde. Härjad möirgasivad koledasti. Jäivad viimaks vaikseks. Mees mõtles, et nüüd ära murtud on. Hirmutused käisivad ikka edasi kuni kõige viimati ilma peadeta, verised ihualasti inimesed teda hirmutama tulivad. Kadusivad needki ära. Nüüd kaevas mees kuni hommikuni edasi, siis tuli nimetud rahakatel vastu. Mees tõmmas sanga pidi maa seest välja, leidis siis palju kuld-ja hõberaha. Härjad olnud veel ikka seal, kuhu ta nad pani ja söönud rahuliste rohtu. Pannud rahakatla vankri ja viinud koju. Selle rahaga ostis ta ennast mõisaherra alt priiks ja elas õnnelikult. Jutustaja sõnade järele. Jutustanud A. Sirkel Valjala kihelkonnast.

E 10167/10168 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuulesõlmed Korra olnud hiidlane Harrilaidus tuult ootamas. Kaks nädalat olnud juba tuul vägevaste möllanud, ikka silma sisse vastu. Ei saanud ega saanud mees Hiiumaale minna. Viimaks olnud häda suur. Toiduvara ammu otsa lõppenud. Harri rahva käest juba paljugi laenuks võetud. Ühel hommikul kui hiidlane jälle mere äeres kõndinud ja murelikult Hiiumaa poole vaadanud, tulnud Harri vana ta juurde, koputanud mehele õla peale ja ütelnud: "Kas siis so lugu tõeste nii kibe on, et nõnda kurblikult kodupoole vahid?" "Oi jah!" õhanud mees, "küll on kirju lugu. Kodu on palju hädalisi töösid toimetada, aga ma pian siin vahtima." - "Pole viga, küll ikka peased ära," ütlenud vanamees jälle. "Aga kuidas ma siis peasen, kui tuul sugugi abiks ei pööra." Vana: "Noh eks võid siis ise oma tuulega minna?" Mees küsima: "Oma tuulega? Mis see tähendab?" Vana: "No, kui ei tea, saad pea näha." Harri vana võtnud taskust rätiku, sidunud kolm sõlme sisse ja ütlenud: "Nüüd pane paat valmis ja hakka merele minema. Esimene sõlm päästa ääres lahti, siis pöörab tuul kohe ja ilma vaevata pääsed edasi. On tuult vähe, siis päästa teine sõlm lahti ning tuult on küllalt, et rohkem soovida ei või. Kolmat sõlme ära päästa enne lahti, kui juba ääres oled või nenda vaevalt paar sammu kodu äärest eemal. Mees hakanud minema. Päästnud esimese sõlme lahti. Näe imet, tuul pöörnud kohe! Lahedasti lennanud paat paraja tuule käes. Saanud juba mees poole vahe peale, arvanud, et tuult veel küllalt ei ole; päästnud teise sõlme lahti. Oh sa poiss, kuidas nüüd paat lennanud, pole muud kui vilista. Juba olnud mees koduranna äärde saamas. Mõtlenud: "Tarvis näha, mis imet see kolmas sõlm ometi teeb?" Käskis mees küll mitte enne lahti teha, kui paar sammu äärest eemal, on küll paarkümmend sülda veel, aga mis ta siis ometi teeb, päästan lahti. Teinudki mees nõnda. Oh tuhat! Nagu tuulispask, läks korraga möll lahti. Paari silmapilgu pärast mees paadiga tükkis 20 sülda maad rannast eemal, maal. Seda tegi kolmas sõlm. Jutustus Hiiumaalt.

E 10169/10170 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutustus Hiiu Kassare keelemurdes Ühe korra eland üks vanamoor, kis hermus ihne olnd. Kus ta aga iganes midagi käde saand, säält ta tõnmmanud. Oma poegadelle ei annud ta õiges viisi süüagi. Aga nenda, kui keikidelle inimestelle, nenda tulnd ka sene vanamoorile see tund kätte (käde), kus ta hermuga surmatundi tundis joudvat. Nüüd tulnd keik pere ta ümber ja jäänud suremist vaatama. Aga vanamoor ei soa iga soa surra. Vahib aga kartlikult ümber, tõuseb aga sängis istukille ja langeb jälle tagasi. Viimaks lähevad keik tuast välja, kuid mini läheb salakohta varitsema, mis vanamoor tegema hakkab. Vana touseb sängist ülesse, võtab sängi pääaluse alt ühe kaunis raske koti välja ja läheb kolde juure. Kaabib tuha sisse käega augu, puistab kotist hulga hõbe- ja kuldraha välja tuha sisse. Läinud siis sängi ja heitnud hinge. Mini tulnud tuba, läind kolde, vaatnud ja kaapinud, aga ei leia midagi. Räägib oma mihele seda lugu. Mees kohe ema juure, võtab teda sängist süle, kannab kolde juure, võtab vanamoori käe peusse ja kaabib sellega tuhka. Kohe keik raha tuha pääl.

E 10171/10172 (1) < Suure-Jaani khk. - Ernst Saabas-Galigula (1894). Sisestanud Janne Juuse Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Seitsmest Moosesest "Seitsmest Moosesest" olen mina väga väha rääkima kuulnud ja nimelt: "Seitsmes Mooses" olla üks väga vana raamat. Vanast katoliku aeg seisnud ta Piiblis tõiste hulgas, aga pärast kui viimast rahva sekka laiali oli laotama hakatud, võetud ta tõiste hulgast välja, et inimesi hulga kahjude eest hoida, mis tema läbi sündinud. Tema trükk olnud suur ja punast karva, nii et teda kerge tõiste seest ära olnud tunda. Niisugusi raamatusi olla veel mõne vana inimese juurest leida, iseäranis nõidade "kabinettidest". Sarnane nõid olla ka üks Jüri Roosenberg Sürgavere vallas, Jaanuse talus, kellel niisugune punase trükiga "Seitsmes Mooses" olla, millepärast siis tema juurde ka hulk ebausklikkusi abitarvitajaid minna. Ka Tartus Tähetornis olema üks, kahe raudahelatega, seina külge needitud, nii et teda keegi ära varastada ei võivat. Tema mõju läbi võida mitmesugusi imetükka teha, näit. tulekahju aegadel tuult tõise külga pöörda, nii et tuli mitte tõiste hoonete peal ei käi, mitmesugusi haigusi parandada, põua aegadel vihma sadada lasta j.n.e. Ka õnnetusi võida teda lugedes sünda, nagu veeuputusi, põuda, surnuid ülestõusta lasta, haigusi j.n.e. Kord olnud ühe niisugusel isandal säärane "Seitsmes Moosus", mida ta aga tõiste majaliste eest kangeste varjul hoidnud. Ühel päeval pidanud ta kodust külasse minema ja unustanud raamatu laua pääle. Tema poiss läinud selle vahe sees tuppa, leidnud raamatu laua päält ja hakanud lugema. Esite olnud ilm õues päevapaisteline, aga kui ta ühest peatükist sellest raamatust lugenud, läinud päike pilve alla. Lugenud ta tõist tükki, hakanud väljas hirmsat vihma taevast maha voolama, mis kõik viljapõllud ümberkaudu ära hävitada ähvardanud. Poisil tikkunud hirm pääle. Ta silmanud varemalt ukseprao vahelt salaja, kui tema peremees sellest raamatust lugedes tarvilikkudel aegadel vihma sadada oli lasknud ja kudas ta jälle sellest raamatust tõisest kohast lugedes sadu ära oli keelanud. Et ta aga õiget kohta märjukese ära keelamiseks pole täädnud, siis löönud ta umbes paar lehte edasi ja hakanud lugema. Aga, mis imet! Õues hakkanud koledat rahet sadama, veel paar lehti edasi lüies, tõusnud jälle mässoline torm, mis kõik hooned ja puud maa pealt maha on ähvardanud murda. Kahju olnud ränk ja oleks veel suuremaks minna võinud, kui mitte va' nõiaisand ise parajal ajal appi ei oleks tõtanud, kes ähkides ja puhkides, jooksust väsinud, külast tagasi tulles raamatust lugema oli hakanud ja niiviisi hirmsa tormi asemele vagusa päikesepaistele maad oli annud, pääle seda, kui ta oma poissi paari mõruda kõrvakiiluga tuast välja oli saatnud. Niipalju kõigest "Seitsmest Moosusest."

E 10179 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päikesel vikerkaar ümber, tuleb lund ehk sadu.

E 10179 (5) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapseristimise vesi valatagu puu ehk lille peale, siis hakkab puu ehk lill hästi kasvama.

E 10179 (9) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes kolm kord tagaspidi issameied lueb, saab kõigest kiusatusest (kurjast vaimust) lahti.

E 10180 (14) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulus palju õlgi parte külge kinni hakkab, kasvavad head linad.

E 10180 (17) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ämblikud puude otsa võrku kujuvad, tuleb ilus ilm.

E 10180 (23) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui täht taevast langeb, sureb keegi.

E 10180 (24) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lihavõtte homikul kiigub päike taevas.

E 10228/10231 (3) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest. Kord oli pääle sõdade ja katku Karksi ja see ümberkaudne maa inimestest nii tühjas laastatud, et kõigest kaks inimesehinge järele olivad jäänud. Tõine meeste- ja tõine naisterahva inimene. Need ei olnud mitte ka ühes kohas olnud, vaid otsimise teel tõinetõisega kokku saanud. Asjalugu on järgmine. Meesterahvas kui ka naesterahvas nii kui joba nimetatud, et nad teineteisest lahus elasivad, mõtlesivad, kui nad veel tõinetõise jälgile saanud ega tõinetõist näinud ei olnud, mõtlesivad nad end kumbagi aina üksi ilmas elanud olevad. Meesterahvas leidnud otsimise teel liiva päält inimese värskeid jalajälgesid. Oh kui rõõmus ta siis olnud, ta annud jalajälgedele suud! Ta läinud siis jalajälgi mööda edasi ja leidnud piagi omal seltsilase ühe naesterahva inimese üles ja silmitsenud seda, mis temast kaunis lähedal on olnud. Siis läinud ta rõõmust jookstes selle poole, naesterahvas näinud, et üks tema poole jookstes tuleb, mõtles mõne vaenlase tulevad ja pannud eest jooksma. Aga vali jooksja meesterahvas jooksnud tal ometi järele ja saanud ta kinni tabada. Meesterahvas olnud rõõmust ja näesterahvas olnud hirmust nii ärä minestanud, et esiti kumbagi sõna enam suust ei saanud, kuni tüki aja järele nad ennast tutvustasivad ja rääkima hakkasivad. Küll olivad nad siis rõõmsad tõinetõise üle. Nad heitnud siis kahekeisi paari ja hakanud sugenema ja saanud neil palju lapsi, mis keik terved ja prisked olnud, sest Jumala õnnistus oli nende pääl olnud. Neil olnud ka pühakoja ehk õigem ütelda kiriku järele igatsus olnud, muidugi on neil ka aeg igav olnud. Hakkanud nad Karksi vana lõhutud mullavalli juurde väljaspoole vallikraavi äärde põhjapoole külge kirikut tegema, sest valli pääl ja valli kõrvas kraavis, ehk õigem ütelda - orus, olnud palkisi ja puid saada neid, mis valli päält vaenlastel maha oli lõhutud. Et kahel inimesel seilläge õlal kanda, äkilise sügava orust pailke raske välja tuua oli, siis teinud nad pärna (lõhmuse) kooreniidsest kaks pikka nööri ja pannud ülestõmmatava palgil palgid risti alla ja tõmmanud niidsest nööriga nad üles orukaldale kirikuehituse platsile ja hakanud järjest kiriku seinadeks üles panema. Seda ehitust olivad ka tõised inimesed näinud kaugelt, kes omale muid seltsilasi otsisivad, need tulivad ka sinna ja aitasivad tööd edasi teha kuni kirik valmis sai, sest et Karksi lossi ümberkaudu üks ütlemada hea viljamaa on, siis sugenenud sääl kaunis jõudsast rahvas, nii et see kirik joba kitsaks jäänud. Niiviisi asunud siis Karksis rahvast. Kui puukirik joba kitsaks jäänud ja mädanema hakanud, siis on nad võtnud uut kirikut, võlvitud kivist kirikut sissepoole valli ehitama hakate. Mõte ei ole neil siis ka mitte mõtteks jäänu, vaid ka teoks saanud. Naad hakanud siis lõunepoole lossi sisse oru kalda ääre pääle vundamendikraavi kaevama. Kaevates tulnud õnnistus neile abiks. Nad leidnud maa seest lossist suure kuld härjaikke üles ja muid kuldasju, mis ülem oma kätte nõuden. See annud siis parematele töölistele muist palgaks ja muist, kui kirik valmis saanud, siis kirikuriistadeks ja iluasjadeks (kujudeks). Kui see kirik mõni aeg sõdade rahu ajal on seisnud, olla ta jälle vaenlastest ärä lõhutud ja kullast kirikuriistad ärä võetud, kas vaenlastest ehk oma rahvast, on mul täädmata. Nagu juba nimetatud, et kivist võlvitud kirik vaenlastest ärä lõhutud oli saanud, siis hakatud jälle endise puukiriku kohal uueste puukirikut ehitema, mida Peetri kirikus nimetatud. See on ka rohkem kui sada aastad olnud, kui see jälle ärä mädanenud, siis on jälle lossi sisse endise võlvitud kirikut uuesti üles säetud ja uuendud. See on nüüd see praegune kirik, mis praegu Karksis alles on, kelle 100. aasta jubileumi 1877. aastal peeti. Tähendus: Nimi Karksi tähendavad seda, et keige esite olevad üks ülem nimega Karkus ehk Karksi olevad Karksi lossi või kindlust keige esiti olevad asutanud.

E 10232/10233 (5) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894). Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanapagan tahab Virtsjärvest kivist silda läbi teha, jäeb aga pooleli Vanapagan tahtnud kord Virtsjärvest kivist silda läbi teha. Nad kannud siis kiva kokku siit ja säält ja viinud Virtsjärve. Kord korjanud nad Polli vallast Kivikülast kiva põlle pääle. Kui põlled täis saanud, läinud nad Virtsjärve poole minema, see olnud ka kesköö aeg. Kukk laulnud ja siis katkenud neil põlle kanmed katki ja kivid kukkunud neil maha, kus kohas nad siis keegi olnud. Üks on Polli vallas Rempsi talu nurme pääl, tõine Karksi karjamõisa Tauga nurme pääl, kus praegu mõned ilmatu suured põlised pärnapuud juures kasvavad. Kolmas Karksi Riidame talumaa pääl Mõhesoo otsa juures. Neljas Karksi Mäekülas Küti talu nurme ääres mõisametsa sees, kus praegu põline männimets ümber kasvavad, ja viies üks suur kivimürakas, mis oma suuruse poolest kuulus on, keda Iivakiviks kutsutakse. See on Karksi Pilgo talu maa sees. Kuues - Karksi Mäekülas Kitsi talu maa sees, mis joba ligi paarikümne aasta eest ära lõhutud on, sest et ta põllu sees olnud. Seitsmes Kärsna vallas Varebu talu maa sees. Kui kukk laulnud, olnud päävanapagan Karksi Mäekülas Pähnamäel ja ütelnud nende sõnadega: Tauga Salu seisa paigal, Iivakivi istu maha. Pähnariba pääse valla. Siis jäänu Tauga Salu seisma oma kohal ja nindasama ka Iivakivi istun maha ja Pähnariba ka, kus ta praegu on, ja sestsaandik jäänu sild Virtsjärve pooleli ja need kivilademed omal kohal seisma, kus nad praegu on. Tähendus: need kivilademed, millest ma siin eespool rääkisin, võivad ehk vahest vana gootlaste hauad olnud olla, sest neist kohtadest on vanaaegseid asju leitud: Kauksi Tauga kivivaremide seest olli 1879. aastal üks Soome provessor meie tuttava ajaloouurijaga, J. Jungiga, läbi kaevanud ja säält mitmed kullast vanaaja asju leidnud. Karksi Mäekülas Kitsi talu põllu seest olevad ligi paarikümne aasta eest tagasi lõhkunud peremees suure kivilademe ärä ja vedanud põllu seest välja. Lõhkudes leidnud peremees viis vaskristi ja ahelaid. Ja säält lähedalt lõitud ka veel maa seest vana hobedast paavang. Teised kivilademed, mis ma eespool nimetanud olen, on minu tääda alles läbi katsumata. Pähnariba (vaarikuriba)Karksi Mäekülas Pähnamäe pääl, kus ka vanad põlidsed puud ribaviisil enne olnud, kus nüüd üks ümmargune metsatolk (tukk) põliseid kase- ja männapuid kasvavad, kus ka kivilade olla.

E 10233/10234 (6) < Karksi khk - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oigaja sääreluu Karksi Mäekülas Kukese talu maa sees tee ääres on üks mägi, mida Kalmemäeks kutsutakse, sest et sinna olevad katkude ja sõdade ajal inimesi maetud. Kui endisel ajal säält keegi õhtuti mööda käinud, kuulnud ta tee ääres Kalmemäel kuusikus haledat oigamist. Õhtu ei julgenud naljalt keegi nõrgavereline inimene mööda minna. Kui mõni mees päeva sinna vaatama läinud, kust tal õhtu oigamise hääled kõrvu kostsivad, ei ole sääl kedagi näha olnud. Üks julge mees Naps Hans oli ammu rahvasuust oigamise lugu kuulda saanud. Kui ta ühel õhtul mõisateolt tuli, kostnud oigamise heli temal kõrvu. Naps Hans võttis südame rindu ja läinud tee päält kõrva Kalmemäele kuusikusse vaatama, kes sääl oigab. Küll vahtinud ta sääl, kus hääled tulivad, igale poole, ei näinud midagi. Viimaks ütelnu üks hääl: "Otsi mu üles ja kaeva mulle haud, kui sa selle haua valmis kaevad ninda kui hauasäädus ja -kohus on, siis võta kurakäe poolt haua jalutsist nukast kolm korda liiva, sääl tuleb sul püti täüs kulda vastu. Kui sa labidaga selle kulla kätte saad ja mo ilusaste maha matad, siis võta pool osa kulda omale ja teine pool jaga kirikuvaestele. Naps Hans oli siis viimaks oigaje häält terasemalt tähele pannud ja üles otsinud. See oigaje hääl ei ole muud olnud, kui üks oigaje inimese sääreluu. Naps Hans oli teinudki nii kuidas talle enne ülesleidmist see oigaje hääl oli ütelnud. Teinudki oigamise hääle õpetuse järele ja saanudki püti täie kulda ja annud pool osa kirikuvaestele ja poole osa perantel omale.

E 10235/10236 (8) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Kaprali talu kalme Kolm vesrta Karksi mõisast maantee ääres Kaprali talu põllu sees on üks mäeküngasm, mida Kaprali kalmeks kutsutakse. Muiste olnud see koht matsaga kaetud. Praegu on see koht põllu all, kus ainult üks veike neiljakandiline ruutukene umbes neli ehk viis ruutsülla suurune ruutukene põllus ei pruukide. Et kui peremees selle ruutukeise üles künnab, siis jääda ta ise haiges ehk sureda ta ise ehk jälle ta lapsed ära. Korra olla peremees selle maalapikeise üles kündnud, siis olla ta lapsed keik ära surnud, nii surnud tal mitu last järgimööda ära ja viimaks ka ta naene ära. Kuid pääle selle jätnud peremees selle lapikeise jälle maha söödiks. Sest ajast saani ei ole säält talust enam selle peremehel ühtegi last ärä surnud. Kui katku ajal sinna inimesi oli maetud, mis ränka sel ajal oli surnud, oli öösi üles võetud ja ära söödud. Sel ajal oli Jõksi talus, mis sääl lähedal on, üks julge mees olnud. Temal oli ka oma armas naene ärä surnud ja ka sinn kalmes maha matnud ja ise õhtu kalme pääle kuuse otsa vahiks läinud. Ja ise ütlenu: "Kes sööb mo armsa naese keha ärä?" Siis oli tal üks hääl nagu maa alt vasta ütelnu: "Mees, põgene, see ei ole mitte karu, kes siit neid inimesi sööb, vaid Jumala viha, kes neid surnusid sööb." Mees roninu siis kuuse otsast maha ja läinud rahuta kodu ja hommiku läinud vaatama ja näinud, et tema naene oli ära söödud ja paljad luud veel järele jäetud, ja ninda ka viimse inimeseni, kes sinna maetud olivad.

E 10236/10237 (9) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Iivakivi juurest nähtused ja leidused Mees oli kord Iivakivi lähedal künnud. Õhtu, kui ta kündmise järele jätnud, võtnud härja adra eest ikkest lahti, pannud ikked adra pääle ja härja lasknud ta lahti Iivakivi lähedale karjamaale rohtu sööma, mõteldes ega väsinud härg kohegile ei läha, ja isi läinud kodu õhtukosti sööma. Kodust tulnud ta jälle pia tagasi, võtnud adra päält härjaikke ja ja läinud karjamaale härga otsima. Otsinud küll, aga ei leidnud kuskilt. Viimaks näinud ta Iivakivi juures tuld põlevad, mõtelnud, et see on vast õitsiliste tuli, sääl on vast ka õitsilised õitsil oma härgadega, ma lähan vaatama, vahest ehk on minu härjad ka sääl ühes olnud, ka ikka härjaikkes ligi. Kui ta tule ligi saanud, näinud, et sääl tule juures kedagi inimest ei ole olnud ja tuli ilma puieta põlenu, siis läinud ta tule juurde, visanu härjaikke tulesse. Nii suur kui see härjaikkes olnud, nii laialt jäänud siis kulda ja hõbedad selle härjaikke alla ja mees pärinu siis selle kulla ja hõbeda keik omal.

E 10237/10238 < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ühel mehel oli kord naene ära kadunu ja kaks last, mis tal oli olnud, mehe juurde jätnud ja ise Iivakivi juurde soendis läinud. Perast näinud mees oma naist Iivakivi otsas soendi näul last imetavad. Alati, kui ta lähemas läinud, siis kadunu naine kui vilpsti! kivi alla ära ja pannud imetava lapse sinna paika. Mees läinud siis targa juurde nõu küsima, et kuidas naist kätte saada. Tark ütelnu: "Küta kolm neiljapäeva õhtud Iivakivi pihlakpuiega kivi palavas, siis viska üks elajanahk sinna palava kivi pääle, siis tuleb naene kivi alt välja, istub kivi otsa naha pääle ja hakkab sääl last imetama. Kui naene old palava kivi pääl, nahk kokku kõrveb ja muidugi ei või siis naene enam sääl kivi pääl olla ja siis saad sa naese kätte." Mees teinudki nii targa õpetuse järele ja saanudki naese kätte ja viinud ta kodu ja elanu kodus kuni surmani ausat elu.

E 10239 (10) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Sinejärve näkist Kolme talu karjatse, kahe Jõksi ja Riidame olivad oma karjadega Sinejärve ääres olnud ja tubliste vandunud kuni näkk (pagan) järvest valge hobuse näul välja tulnud ja kivi kõrva läinud, mis Jõksi ja Riidame talu piiripääl on. Kui hobune kivi kõrvan seisen, läinud karjatse kivi otsa ja säält hobuse selga ja üks karjane jäänud üle. Selle nimi olnud Peeter Näkk. "Kus mina istun? Pian vist näki näbritse pääle istme." Siis kadunud hobune kivikõrva maa alla ära ja karjatse jäänud veel kivikõrva seisme. Säält Sinejärvest on mõndagi ilmutust nähtud. Kord katsutud järve sügavust mõõta ja pantud 27 süllalise nööri otsa kivi ja lastud järve sisse, et katsuda kui kaugel järve põhi on? Ei leitud põhja kuskilt. Nööri välja tõmmates leitud nööri otsas üks verine elajapää olevat kivi asemel. Kui keegi öösi säält mööda läinud, ikka näinud ta ilmutusi. Kord näinud keegi ühel ilusal sügisel päeval üht ilusat naesterahvast järvekaldal patseerivat. Kui ta selle patseerijal lähemas läinud, siis karanud ta Sinejärve vete alla ja kadunu ära. Tähendus. Sinejärv on Karksis üks veike järvekene mägede vahel, kelle keskpaigas üks veike saarekene on, kus mõned puud pääl kasvavad.

E 10240 (11) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. - J. Kivisäk. Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Karu Matsi pärnaraagudest Karksi Mäekülas Karu Matsi talu maa sees Pähnamäe kaldal külatee ääres olnud kaks suurt põlist pärnapuud, mida pärnaraagudeks kutsutud, sest et nad igavesed vanad raagud olnud, mida vanapagan sinna olla toonud ja seisma pannud. Intsaare soo, mis ka sääl lähedal on ja ennevanast paganate päralt olnud. Kui sääl Intsaaren midagi paganatel mõni pidu tulnud pidademõni pulma (saaja), varro (rsistse), siis tulnud üks pagan, võtnud õlle poolvaati käe pääle, läinud pärnaraagude otsa ja ise hõikanud: "Karu Mats, Karu Mats, tule nüüd Intsaare saaja, punapüksi pulma!" Kui Karu Mats pagana käest ande vastu oll võtnud, siis läinud ta naine nurikut (õlle) viima. Ja pääle selle läinud Karu Mats ja ta perekond Intsaare paganatele ristses. Kes ristsen risti ette ei ole heitnud, sellele antud kõiksugust head rooga küll ja küll süüa, kes risti ette oli heitnud, sellele ei ole siis muud süüa antud kui elajasitta ja joogi asemel elajakust ja korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid. Kui sääl Intsaare soo ääres põllu pääl pääle pääva veel künda tahnud, ei ole paganad enam kudagi lasknud, siis ikka kiusanud juures ja hääl ütelnu nagu maa alt: "Jäta rähu, mis veel pääle päeva teed tööd!" Tähentus. Karu Matsi on praegused Mõku ja Tinu talud, Pähnamägi, kus need nimetatud kogud olid, seesamas ligistikus, kus eespool nimetatud ribagi on.

E 10241/10242 (12) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest Kui Karksi Kitsi talus tont oli olnud, siis ollid nad sääl kuusikus varjus olnud, mis kahe Kitsi tee hargude vahel paksus sel ajal on olnud. Sääl on nad mitmesugusel näol möödaminejatel inimestel imelikuid nähtusi ilmutanud, iseäranis ööse, kui mõni üksik jalginimene säält mööda käinud, kutsunud tont endale võeraks, et ta küll vahest inimese näol end ilmutas, ei julgunud siiski üksinda sel korral sinna vaatama minna. Iga laupäeva öösi siis olnud sääl kuusikus tontitel kange vihtlemine. Sääl vihelnud siis keik paganad endid. Kui sinna kaks ehk rohkem inimesi vaatama läinud, siis kadunud tondid kui maa alla ja kuulnud ainuld vihtlemise häält ja vee kaldamist. Sääl Kitsi talul olnud ka ohvriaed. ÜKS kord korjanud veikesed poisijõmpsikad ohvriaiast vaarakamarju ja annud oma emal. Siis pigistanud pagan poisijõmpsikat kaelast nii, et ta mitu aega haige olnud ja ütelnud poisijõmpsikatel: "Kas mina teid neid vaarakumarju tõistel käsksin süüa anda?" See poisijõmpsikul olnud kuni surmani (vanapäevadeni) airm kaela pääl. Tähendus. Eepool nimetatud kuusiku kOhas on ka suur kivilade ära lõhutud, mis põlluks tehtud ja säält olla mitmed vanaaja asjad leitud. See koht on praeguse Kitsi taluperemehe Hans Kangru põllu sees ligi Rängli talu koopamäge vakamaad 3-4 õhtu pool küljes Kitsi talu tee ääres. Kui vene usk siiamaale tuli, siis oli Kitsi talurahvas veneusku salvinud ja vene preester oli siis tondi Kitsi talust välja ajanud. See olnud 43. aasta eest tagasi, üks nädal enne jüripäeva. Siis lasknud preester ohvriaia ärä lõhkuda ja lasknud ohvriaeda augu maa sisse kaevata. Sinna lasknud ta ohvrilaua ja aiapuud sinna auku sisse aada ja mulda pääle ajada ja siis õnnistanud preester seda kohta. Siis pidi tont säält ära minema ja ilma kohate olema. Kolm ööd järgmimööda käinud tont Kitsi taluperemeest Lauri kiusamas, üteldes: "Miks sa mind kiusasid? Ma ole siin kaua aega elanud, siin aseme pääl! Anna mulle aset." Peremees juhatanud siis teda Virtsjärve saare pääle. Tont ütelnu: "Sinna ei mahu mitte üks nööpnõelgi, kus mina sinna veel mahu." Kui peremees talle aset ei lubanud, siis läinud ta mööda Viira talu Virtsjärve poole musta ratsahobuse seljas, tondil isi must laiakiilajelaega muits pääs. Sest ajast saandik kadunu tont Kitsi talust ära.

E 10243/10245 (14) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soendi kirikus minek Karksi Rauksild olivad peretütar ja teenijatüdruk Karksi kirikus läinud. Kui nad Papimaa kohta saanud olivad, oli sääl Kivikraavi tee ääres üks hobune ilusa varsaga rohtu söönud heinamaa pääl. Seda nähes ütelnu peretütar teenijatüdrukul: "Illi sõtsik, mul tuleb uni pääle, heidame, aega on küll ju veel kirikus minna." Teenijatüdruk ei tahtnud küll järgi anda. Kui peretütar teda palunu, siis annud ta viimaks ometi järele ja heitnud magame. Teenijatüdruk heitnud küll magame ühes peretütrega, aga uni ei tulnud tal ometi pääle ja vaatnud salakeisi, mis peretütar tegema hakkab. Peretütar mõtelnu ka, et nüüd teenijatüdruk magab, ega ta ei näe, mis ma nüüd tegema hakkan, sest teenijatüdruk oli ka nagu peretütre nähes ennast maganust teinud. Peretütar tõusnud siis maast üles, võtnud suure puupääga nua taskust välja, mis ta vist kodust ligi oli võtnud. Ta pannud siis selle nua maha selili ja isi karanu kolm korda üle nuatera kukerpalli ja isi ütelnu: "Niuh, nauh, nahk seilga, kiuh, kauh, karva selga, siuh, sauh, saba taga, iuh, auh, huint valmis." Siis olnud ta huint valmis ja karanud varsa kurku kinni ja söönu varsa ära! Teenijatüdruk vaatnud aga hirmuvärinal varjust. Ühe kübemekeise maksa jätnud ta veel üle, selle annud ta teenijatüdrukul süüa. Teenijatüdruk ei ole seda küll kuidagiviisi süüa tahten, visanud ta salamahti kõrvale. Siis visanu peretütar jälle kolm korda üle nuatera kukerpalli: "Niuh, nauh, nahk maha, kiuh, kauh, karva maha, siuh, sauh, saba maha." Kui ta need sõnad saanud lõpetanud, siis saanud ta jälle inimeseks: "Siis läinud nad teenijatüdrukuge kirikus. Teenijatüdruk oli aga selle sündinud loo kirikherral ära jutustanud, mis ta oli näinud. Kirikhärra oli siis ristinud peretütre ristiusku. Kui peretütar sellesama korrage tääda oli saanu, et teenijatüdruk seda kirikhärral oli tääda andnud, siis ütelnu peretütar: "Oleks ma täädnud, et sa sääl kavalust kuulasid, ma oleks so varsa asemel ära söönud. Kui kirikuteenistus läbi oli olnud, siis läinud nad mõlemad, peretütar kui ka teenijatüdruk, kodu.

E 10258 (20) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi kiriku keldrist Karksi kirikus altari kohas kirikuseina sees on üks uks, mis enne lahti on olnud ja nüüd kinni naelutud on. Enne kui uks lahti on olnud, nii kõnelevad vanemad inimesd, siis olla nad näinud, et sääl vanaaegseid kuldasju on olnud näha ja ka alati ilmutusi nähtud. Kord istunud kullapütil veike must koer, kord olnud üks must kass ja kord vahtinud üks suurte sarvedega oinas ukse pääl. Kord viskanud kiriku vöörmünder kiriku pühkmed sinna keldrisse. Siis tulnud kolm meest musta vammusse (särgi) seljas ja laialehega kaabud pias säält nimetatud keldrist välja ja ei annud enam vöörmündrile hingearmu. Kui kiriku vöörmünder kodu läinud, siis tulnud need mehed metsas tee pääl vastu ja ütelnud: "Mis sa meist tahtsid, et sa kiriku pühkmed sinna keldrisse visasid." Ja ninda kiusanud nad seda vöörmündrid alati.

E 10267 (1) < Palamuse khk. - Helene Maasen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ussisõnad Iirusilla, aerussillas, nägemata siirusilla. Ära mind sala salvagu, nägemata näpistagu!

E 10270 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnule puusärki tehakse, peavad laastud puusärgi valmiks saamiseni ära põletatud saama, muidu saada varsi keegi surema, iseäranis abielupaari juures.

E 10272/10273 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jeesus, Peetrus ja Jaan Kord kõndinud Jeesus oma jüngritega - Peetrus ja Jaan - õhta eel talule ja palunud öömaja, mida nendele ka lahkeste lubatud. Peremees tunnud neid ja teadnud, et nendel ikka imetegevad võimu on ja palunud Peetrust, kas ta ei vöiks homikul tema reht kudagi aidata imetegevalt ära peksa, mida Peetrus ka lahkeste lubanud. Homikul tulnud peremees ja palunud Peetrust rehele tulla. Peetrus aga ei julgenud asja ette võtta ja jätnud minemata. Peremees kobanud kepi ja peksnud Peetrust, kes voodis äärel magaja olnud. Peremees läinud välja ja pidanud perega nõu, et tarvis kõik korrast läbi kutsuda ehk on nad kõik aina kelmid. Peetrus kartnud aga peremehe uueste kepiga tulekut ja heitnud üle Jeesuse keskele arvates, et siis ehk tagumisest kõrvale puigata. Peremees tulnud ja küsinud keskmiselt: "Eks tule ja aita mul reht peksa." Niipea aga Peetrus eitanud, nüpeldanud peremees Peetrust uueste. Nüid läinud peremees rehe juure ja teatanud, et ka tõine kelm olnud ja läinud tuppa, et kolmandama ja viimsega veel asja katsuda. Seni aga peremees õues olnud, kobanud Peetrus keskelt seina ääre Jaani taha ja jätnud Jaani keskele selle mõttega, et peremees küll Jeesust tunda, aga mitte neid, ja nii Jaan see viimase valu võtab. Kohe ilmunud peremees ka kolmandamat korda ja küsinud seinaäärselt: "Eks tule ja aita sina mul reht peksa!" Nii pea aga Peetrus vastusega viivitanud, käinud kepihoobid Peetruse pihta. Nüid tõusnud Jeesus üles, keelanud peksu ära ja läinud peremehega rehe juure, pannud lademe põlema, käinud ise ümber ringi. Saanud tuli seina ligi, seal löönud ta kepiga tulde, tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits" ja nii kestnud see kuni aganad, õled ja terad igaüks ise hunnikus olnud. Kui ta jüngritega edasi läinud, tõrelenud ta Peetrust usujulguse puuduse pärast. Peremehele olnud Jeesuse töö aga nii meeldiv, et ta tõise rehe peksmisel kohe lademe põlema süidanud ja naesega ringi kõndinud, keppidega tuld tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits." Tuli aga tõusnud rehest taeva poole ja peremees naesega tänanud õnne, et eluga peasenud.

E 10305/10306 (7) < Ambla khk., Tapa k. - Otto Hintzenberg < Johannes Sapmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 (1894)
Katked katkujuttudest Endistel aegadel, kui katkud inimesi häävitanud, olnud üks väga kaval eit, kes ennast katku eest mõistnud hoida. Katk saatnud oma häävitust inimeste hulka mitmel viisil: pannud mitmesuguseid pisukesi asju, kas rätikuid, raha, nuge jne. teede peale maha. Kui keegi neid asju leidnud ja maast ära korjanud, jäänud haigeks ja pidanud tingimata surema. Kes aga asju pole ära korjanud ega nendesse puutunudki, see pole ka haigeks jäänud. See olnud aga raske katku eest hoida, sest mõnikord olnud ka vili põllul katkuseks tehtud. Nimetud kaval eit läinud aga, kui katkust kuulda saanud, toidukraami ligi võttes põlisesse metsa ja olnud seal niikaua, kui haigus ära raugenud. Saanud kaasavõetud toidud otsa, siis toitnud ta ennast rohujuurtega ja marjadega. Et vanal ajal inimesed muud surma pole surnudki kui katkusurma, siis elanud see eit väga vanaks, ligi kakssada aastat. Teda hüütud pärast katkueideks. Ka käinud katk vanamehe ehk vanamoori näul mööda küla ja torganud kepiga inimesi. Ükskord tulnud katkutooja vanamoor ühte peresse. Peretütar roninud ahju peale. Katku-vanamoor torkinud kõik kepiga läbi, tüdrukut pole ülesse leidnud. Läinud siis vanamoor kolde juure ja hakanud koldel olevast pajast hernesuppi sööma. Tüdruk olnud parsil nii hirmu täis, et üle ahju otsa katkuvanamoori kuklasse kukkunud. Tüdruku silmad olnud tahmased, katkuvanamoor jooksnud tuast välja ja pole sellestsaadik enam katkuhaigust laiali lautanud, rahvas võinud jälle paremast hinge tõmmata.

E 10312/10315 (11) < Ambla khk., Tapa - Otto Hintzenberg < Johannes Sopmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutukene sõnajalaõiest Keegi upumees läinud jaanipäeva öösel kella kaheteistkümne ajal metsa sõnajalaõit otsima. Sõnajalg pidada igal jaanipäeva öössel õitsema ning õnn sellele, kes selle õie kätte saab, sellel lähevad kõik ettevõtted õnneks. Sellepärast ka kurjad vaimud seda rohuõit inimeste eest hoiavad. Juba mitu korda oli ta käinud õit tabamas, kuid ikka oli temale õnnetusi juhtunud. Esimesel korral oli jõed ja kraavid põigiti ees olnud, nii et metsa ligigi pole peasenud. Mees pidanud nukralt tagsi pöörama. Mehe paha olnud veel suurem, kui kuulnud, et sarvik ise neid silmamoondamise abil mehe silma ette tuua, kuna julge edasitormaja ikka sihile jõuda. Et aga julgesti edasitormaja kuskile kraavi ega kusristikku ei kukuks, olla hea surnuajal hauda kaevates niisugused puusärgi lauatükid otsida, milledel oksaauk sees on ning nendest lauatükkidest prillid teha. Nende prilide läbi vaadates võida aru saada, kust mets ehk mägi, kust kraav ehk kaevandus on. Mees muretsenud omale järgmiseks jaaniööks niisugused prillid ning läinud nüüd õnne katsuma. Pole enam midagi takistajad ees olnud, jõudnud õnnelikult sihile. Sõnajalaõis säranud mehele eemalt vastu, muudkui krahmanud mees õie pihku ja las käia kodu poole. Küll lipanud mees kiirelt, siiski tormanud üks müsajas kogu põesastikust temale järele, kiskunud temal sõnajalaõie pihust, kui ka puusärgi lauatükkidest prillid nina pealt ära. Mees läinud pahal meelel koju, kuulanud targematelt nõu, kuida õit nõnda hoida, et sarvik kätte ei saaks. Antud nõu kadakapuust karbiga õnne katsuda, sõnajalaõis sinna sisse panna. Teinud siis mees karbi, uued prillid ka, ning läinud siis jällegi jaanipäeva õhtal. Saanud õie kätte ning tormanud siis kodu poole. Kuid jällegi tabanud sarvik tema kinni. Pole temal nüüd võimu olnud õit ära võtta, kuid võtnud mehe kukile ja tassinud oma kodupaika. Seal pannud mehe kindlasse kohta kinni ning pole lubanud enne lahti lasta, kui mees sõnajalaõie tema kätte annab. Mees pole aga õit lubanud anda, vait olnud nurisemata vangis. Mõnel päeval olnud tema üsna üksipäini kodu. Ühel päeval kuulnud ta ühes nurgas olevas kapis müdinat. Avanud kapiukse suure vaevaga, kapist tulnud veikene lind välja, kes vähe ajaga suureks kotkaks sirgunud. Tänanud meest, et mees teda ära peastnud ning lubanud meest ära peasta. Varsti põgenenud nemad tualaest maja katuksele, seal istunud mees linnu selga ja sõitnud oma koju. Seal hakanud ta nagu uut elu elama. Sõnajalaõis teinud teda teiste inimestele nägemataks. Ta elanud kui herra kunagi, söönud selle laual kõhu täis, kellel toitu küll arvanud olema, võtnud omaks, mis ilusaks pidanud. Kaua aega toitnud tema ennast nii ühe rikka peremehe laual ja käinud selle rahakotil võersil. Sõnajalaõit pole põrglane enam nõudmas käinud. Üks kord ostnud tema omale uued riided, võtnud vanad seljast ära. Unustanud sõnajalaõie teise kuue tasku ning läinud siis jällegi rikka mehe rahapunga kallale, arvates, et teda keegi ei nää. Kuid mehike võetud kinni, pargitud tal kere urvaplaastriga läbi ning pandud vangi. Küll kuulanud mees oma vanade riiete järele, pole aga neid kätte saades sõnajalaõit enam taskust leidnud. Pidanud mees oma elupäevad nüüd vaevaselt surma poole saatma. Juhannes Sopmanni suust.

E 10355/10356 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanatüdruku lugu Elanud korra elatanud vanatüdruk, kellel kange himu olnud mehele minna, mehe hõlmas magada ja lapsi kasvatada. Aga et tal kedagi võtjad ei ole tulnud, siis läinud ta laudile, võtnud õlevihu lapse asemele hõlma ja õlekoo teisele poole, tagaselja mehe asemele. Natukese aja perast nihutanud ta ikka persega õlekubu ja ütelnud: "Nigu, nihka sinnapoole ja anna lapsele ruumi!" Maha heites olnud ta selja laudiaugu poole pöörnud ja nõnda aeg-ajalt nihutades nihutanud ta ennast viimaks kõige õlekoo ja hõlmavihuga kolinal laudiaugust alla. Laudiaugul aga olnud, muidugi mõista, redel ees. Vanatüdruk kukkunud kaelapidi redeli pulkade vahele ja käännud seal oma suu selja poole. Muidugi mõista sures ta selle haleda nalja kätte ära.

E 10356/10358 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poiss ja tüdruk Üks poiss tahtnud korra ühte tüdrukud omale naiseks. Tüdruk pole aga talle läinud, vaid läinud palju kehvemale, aga südame poolest paremale mehele. Ka see rikkam ja kurjem mees võtnud omale teise tüdruku naiseks. Kord lüpsnud vaesema mehe naene kitsi, kui tema endine naesekstahtja rikas mees sealt mööda läinud. See näinud teda kitsi lüpsvad ja ütelnud: "Mis sul viga oli mulle tulla, oleks kaks lehma lüpsa olnud, nüid kükita siin va ahtre kitsi all!" Naene tõusnud kitsi alt üles ja ütelnud: "No mis mul siis viga on siin kitsi all kükites, ma tean, et mul on ometi rahulik elu, ega keegi mind siin ometi ei tülita. Ma lüpsan kitsi ära ja kui ma tahan, viskan veel piima kitsile perse kah!" Nende sõnadega tõstnud ta kitsi saba üles ja visanud karsäuh lüpsikuga piima kitsile saba alla!

E 10419/10422 < Ambla khk., Jootma - Josep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kaardimängija Kord elanud vanal ajal üks rikkas mõisnik, kes iga pääv muud ei teinud, kui olla kaarta mänginud. Ta olnud juba ennast nenda sisse harjutanud, et öösel, kui ta magamast üles ärganud, kaardikimbu võtnud ja üksipäine hakanud mängima. Võerad ei saanud rikka mõisniku majast kaduma, ühed tulivad, teised läinud ja rikas mõisnik olnud iga mängija vastas number üks mängija ja igaüht ta oli võitnud. Rikka mõisniku lossis põle ilmaski argipääva olnud. Võerad pillimängijad, tantsijad ja kaardimängijad, neid olnud ööd kui päävad loss täis. Teenijadki laulnud: "Ei lossis ole argipää, vaid püha, püha alati." Kui tema nenda oma elu esimese poole iga ära oli elanud ja viimase poole eluaastate sisse astunud, siiski ei ole parandanud ta oma meelt. Ühel jõululaupa õhtal põle ta lossi ühtegi kaardimängijad tulnud, ta sõitnud linna võerastemajase mängima, aga oh õnnetust, see õhta kautanud ta oma raha viimase kui kopika. Ta tulnud kodu ja olnud nii rahast puhas kui hiidlase püksinööp. Teisel õhtal läinud ta tagasi mängima, võtnud oma raha viimase kopikani kodunt juure, tagasi tulles olnud ta niisama puhas kui esimese korral, ehk aja ora perse, rikka mõisniku majast enam kopikad ei leitud. Kolmandamal õhtal läinud ta veel mängima, lootes, ehk ikka võidab, aga ei paremad ühtigi, juba siis oli oma peavarju (lossi) ära mänginud. Nüid olnud rikkast mõisnikust kerjaja saanud, mis nüid heaks nõuks võtta? Ta võtnud oma püssi, läinud metsa, et tarvis ühe kuuliga ennast seest tinutada, kes kurat seda häbi enam jõuab ära kannatada. Kolme pääva eest põhjatu rikas, nüid vaesem kui kirikurott. Ta sedanud püssi otsa südame kohta ja hakanud jala varbaga trikli peale vajutama, kui korraga tema ees kadakapõõsa all üks pisikene punase frakiga poisikene tantsinud ja ise laulnud: "Kükk, kükk, kükk, kükk, küirakile. Püssi ots on püstakille." Härra näinud poisi tantsima ja kuulnud neid laulusõnu. Ta võtnud ja anud selle paugu pisikese poisile senna kadakapõõsa alla, kust sinine suits üles tõusnud. Ta läinud senna vaatama ja leidnud ühe kaarti, padakuninga, sealt maast. Ta viskanud kaarti maha ja öölnud: "Nüid te kuradid surmatunnil ei taha mo silma eest kaduda!" ja pannud teist korda püssiotsa südame kohale, et ennast maha lasta, kui jälle pisikene mehike oma kää püssiaambri külge pannud ja öölnud: "Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha, et ennast vaeseks oled mänginud. Mine too see kaart sealt maast ära ja hakka jälle mängima, küll sa nääd, sa saad kolm korda rikkamaks, kui sa enne olid." Mõisnik toonud kaarti kadakapõõsa alt ära, vaadanud: "Ilus padakuningas, põle veel kordagi taga mängitud." Veike mehike öölnud: "Kui sa mängima hakad, tee näpp suus märjaks ja katsu seda kaarti na salaja taskus, et teised mängijad ei nää, siis pead sina iga kord võitma. See kaart jääb sinule, aga selle eest pead sa mulle kolm tilka verd oma pahema kää nimetissõrmest andma." Mõisnik põle tahtnud verd anda, lubanud siis anda, kui näha saab, kas tema selle kaardiga võidab. Mõisnik mõelnud risti ja põiki oma eluloo läbi: "Häbi on mul igapidi ja see kole vaesus ja teiseks mo suur mõisniku au! Ah, kus kurat ma sellega saan. Säh käsi, võta see veri ja anna kaart seia." Veike mehike hammustanud sõrme otsa pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe pisikese toosi sisse tilkuda, pistnud toosi tasku ja olnudki kadunud. Mõisnik läinud kodu. Ta olnud sellega kõige rohkem kimbus, mitte kopikad põle raha olnud, kellega kaarta minna mängima. Ja teiseks, ükski endine mängija, keda ta võitnud oli, ei tulnud tema lossi enam mängima. Ta pannud oma kõige paremad riided selga ja läinud linna võerastemajasse mängima. Kõigepealt mänginud ta oma riiete peale, ta olnud võitnud ja ikka ühtelugu olnud võit mõisnikul. Teisel pääval läinud mängima ja võitnud oma mõisa tagasi. Ja nii käinud ta mängimas iga pääv ja alati olnud ta suur võitja. Keegi põle enam temaga tahtnud mängida, sest ta võidab meid purupaljaks. Nii olnud siis veikese mehikese jutt tõsi, et kolm kord pead sa rikkamaks saama ja nii ka olnud. Aastad läinud mööda, aga mõisnik põle oma mängimist mitte maha jätnud. Oma ligidal põle taga keegi mänginud, siis käinud ta võeras linnades mängimas, ta rikkus olnud musttuhat miljonid suur. Aga ükskord jäänud see härra haigeks, küll käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi põle võinud aidata, sest pisikene punase prakiga kurivaim seisnud alati te silmade ees ja vaevanud teda hirmsaste. Kui ta üksipäine oma kambri jäätud, siis kuuldud teda suure häälega vaidlema. Kui proua teda vaatama läinud, põle seal kedagi näinud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud, kellega sa siin rääkisid, siis öölnud ta: "Pisikene punase prakiga poiss oma teendritega tahavad mind kinni siduda, Näe, praegu tuleb, suur nöörikimp kääs. Tulge appi, tulge appi, juba hakkavad jalgu siduma!" Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga keegi põle midagi näinud, kui härra aga trampinud jalgadega ja vehklenud kätega voodis (sängis) ja padakuningas (kaart) olnud härra rindade peal, mida proua põlevase ahju visanud. Natukese aja pärast hakanud hära jälle karjuma: "Tulge appi, leigake need nöörid katki, nad siuvad minu kääd ja jalad kinni, küll tõmmavad kõvaste nööridega ihu sisse." Jälle rabelenud härra ja öölnud: "Ometigi sain veel nöörid katki" ja jälle olnud padakuningas härra rindade peal, härra tõmbanud kaardi lõhki. Jälle hakanud härra karjuma: "Tulge appi, nüid tahavad minu pead otsast ära tõmmata. Juba siuvad käsi ja jalgu kinni, ei enam jäksa katki tõmmata, nüid siuvad traatidega." Selle peale jäänud härra vagaseks ja härra olnudki surnud. Aga kudas ehmatanud kõik mõisapere ära, sest härra pea olnud otsast ära ja kaela otsas vere sees olnud kaart - padakuningas. Keegi põle enam kaarti julgenud minna ära võtma. Vahimees lahutanud vaiba härrale peale ja kõik läinud oma teed. Kui kohtuametnikud senna kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle pea otsas, aga hingetoss olnud igaveste kadunud. Lõpp. Rahvas räägib, et see peab tõestesündinud lugu olema, sellepärast ei mulle mitte mõisa nime. J. Neublau.

E 10441/10442 < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast, kui alles meie esivanemad paganad olid ja oma kõige suuremad jumalad Taarad kummardasid, siis oli neil niisuguseid Taara kummardamise kohtasi palju. Üks niisugustest Taara kummardamise kohtadest oli ka Tarvastu kiriku lähedal mõisa põllu sees olnud, seal näidatakse meile ühte väga vanad männapuud, mille juurte alla ohvrid olla kantud Taarale. See männ seisab tänapäevani mõisa nurme sees kirikumõisa kaasiku kõrval ühe kingu otsas alal. Siis kui ristiusk seie toodi ja kirikuid ehitama hakati, siis ehitati ka Tarvastu Taara kõrva kirik, kus praeguses Tarvastu kirikus selleaegsed ehitusmüürid ka alal on. Rahvas aga kutsunud seda kirikud oma jumala Taara järele "Taara vastu" seepärast,* et ta nende jumala kõrval seisis. Tänapäevanigi kutsutakse seda kihelkonda kiriku järele Taara vasta ehk vähe rahva suust muudetud - Tarvastu. *Võibolla, et Taaravastu mitte ei tähenda, et kirik Taara kõrval seisab, vaid et ta kõige oma õpetusega Taara õpetuse vasta käib.

E 1003 (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Karoliina Kagovere 1998, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulle ei tohi süllätä, sõs minnev keel kärnä.

E 1003 (1) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjane keväde edimest kõrda karjaga kodu tuleb, sõs piab ta selle sama karjavitsa, mis ta hommuku üten võtt, tagasi kodu tooma - siis ei kaduvat eläjä suvel ärä.

E 1003 (2) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui suu mõskmise järgi maalise suu pääle tuleve, sõs peab see inimene mõne hõbetse asja küllest suumõskmise kotale hõbet maha kaapma, sõs saavat tervese.

E 1003 (3) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui küläst koer tuuas, sõs puuritas oherdiga auk seina sissi, lõigatas koeral tükk karvu hänna otsast ärä, pannas oherdi auku ja lüüäs pihlapune pulk ette, siis ei minnev koer tagasi.

E 1005 (16) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui noorkuu õige seliti om, sõs saavat sel kuul paelu surnit.

E 1005 (17) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul savitamine tekitab ritsikid ja karakanne (prussakaid), kuna vanal kuul savitamine neid häävitab (see on osalt tõsi).

E 1005/6 (19) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Enne ja peräst pärtlepäevä (24. aug.) kolm päeva ollev lepp paju poolvelle. Sel aal om nimelt keskrüa mahategemise aig ja et sõs põllumehel aiga ei ole pajju (pajustik) uut ägle vahevitsa otsma minnä, ku vana katik lääb, ollev sõs lepp, ku egäl pool saadav puu ennäst sellesse aasse nõnda sikkese muutan, et ägle vahevitsase küllalt kannatavat käändä.

E 1006 (20) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjastel midagi ära kaob, siis panevad nad vanapagana, kes muidugi ära om võtan, aidusse. See sünnib nii: võetas kaits peenikest puuossa, painutades na looga sarnasesse kõverase ja pistetas sõs maa sissi - muidugi kõik otsad nõnda, et ülemisel kokkupuutumise kohal üks look teisest risti üle käib. Siis võetakse vanapagan (üks kuivand hundikulu tükk), pannakse aiduse ja üks karjane hakkab teda puupulgaga peksma, kusjuures ta ise hüüab: "Anna kätte vanapagan, anna kätte vanapagan, jne." Tõised muidugi otsivä ja kui nad asja kätte leiavad, siis võetakse vanapagan kohe välja, kui aga mitte, siis jääb ta ikka vangi.

E 1008 (18a) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Voorust Kuningaväli - paik, kus pardiajajate kuningas on vastastest ära tapetud. Ristikiriku mägi - natuke kõrgem koht nurme sees, mis üleskündmata on, millel surnuluud, kivid, vundamendid maa sees ja üks äräsammaldanud kivist rist tema nime tänini veel tõendavad. Linnamägi. Üigumägi. Pööramägi. Anniaseme kink. Ärgistemägi. Laatreniidu kink. Tatremägi. Nabamägi. Villemamägi. Kasemägi. Varapumägi. Laberikmägi: pikk mägi. Umbjärv. Ruusamägi.

E 1009 (18b) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ristikivi oja. Antsu oja. Kubja oja. Koolitare oja ja Põrguorg. Viira oja. Kubjaorg. Ristikiriku mõts. Ottissaat. Tuhalaan (mõts). Põramõts. Soesaadukandsik. Kassaat. Uisaniidu kuusik. Härrapalu. Simmusanna nurm. Põndsiku mõts. Särkakuru. Laanekuru Hansu küla. Sinililli küla. Käru kuru. Soovik (mõts). Miina niit. Sopu niit. Tainas niit. Laat niit. Pata niit. Tani niidu kaal. Tutisoo. Lautesoo. Kohvisoo. Põdrahaua niit. Paasimaa.

E 1009/10a (18c) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Vana-Suislepist Järgülä oja. Koordipooline pedästik. Järguläpalu. Turba palu. Asumõtsa soo. Asumõtsa soo. Iissaar. Uiualune. Siiviku nurm. Närtsu niit. Koobi kink. Soone lepik. Kullissaar. Pimejüri saar. Luska saar. Emäusse soo. Rebäste kingu. Meeri ase. Solusaadu mõts. Veneste niit. Rõsve niit. Õitsiaseme mõts. Moori soo. Rammik. Kopa niit. Arapu niit. Riisnõna niit. Munamägi. Roomõts. Neeliksteniit ja oja. Tarusilla oja. Tinni oja. Koogipaju niit. Mülkeperse niit. Laudsilla oja. Rundsi jõgi. Nälgumõts. Soopa soo. Pülmse niit. Lüüsi oja.

E 1010a (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Unenäo seletused Suurvee sihen kõndma - villa õnnistust.

E 1020 (10) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui jõulu- ja uuaastaöösi pailu tähti taevas om, sündi sellel aastal pailu loomasi.

E 1023/4 (39) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui külaline ära minnes poisi ja tüdrukuga jumalaga ei jäta - kui neid majas peaks olema -, siis lähavad need paari.

E 1058 (2) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui välku lööva, siis pidavat inimene alati risti rinna ette tegema, muidu käivat tal müristamise aegus pagan selja taga.

E 1059 (14) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud I Inimestest/ Kui keegi meesterahvas eksituses oleva, siis pidava ta oma mütsi taguspidi päha panema ja kolm korda Isameie lugema, siis saavat ta varsi oma tee leidma.

E 1061 (29) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud II Elajatest/ Elajaid ei tohtivat mitte väänetud vitsa lüüa, sest see raskendava sünnitamist, niisama ei tohtivat ka kinniseid õlesidemeid alla visata, mis sedasama viga tegeva.

E 1061 (35) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud III Lindudest/ Kui varesse kevadel puude otsas istudes põhja poole vahivad, siis tulla külma, ütleb ta aga kolm sõna järgimööda, siis minevat ilm sulale.

E 1063 (47) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel puud lumehärmaga kaetud on, siis olevat sui sellel ajal hea külviaeg, kaunis soojad ja kuivad ilmad.

E 1063 (48) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel jõulu- ja uues aasta päevadel noored puud raske lumega kaetud on, nii et oksad painduvad, siis surra järgmisel suil palju lapsi.

E 1063 (49) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui puulehed sügise varakult ära lähevad tulla varane kevade jäävad aga hiljaks otsa tulla ka hiline kevade.

E 1063 (51) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui lepad kevadel urvades, siis saada rukkid, kui haavad, siis kaeru, kui paju, siis tatraid.

E 1063 (52) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mage õunapuu õitseb, siis olla hea linu lülvada, kui hapu, siis odre.

E 1063 (53) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kuused heaste käbisid kannavad, siis saada sellel aastal kartuleid.

E 1063 (54) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Ehituspuid raiutavat jaanuari- ja veebruarikuu esimestel veeranditel, riistapuud aga nende kuude viimastel veeranditel.

E 1063 (55) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kadaka õitsmed tolmavad, siis võib kõige külviga hakatust teha, kui pihlak õitseb - odre, kui tooming - linu.

E 1063 (56) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Põletus lehtpuud ei tohi vanal kuul ja okaspuud noorel kuul raiuda, sest need ei kuivava ja mädaneva.

E 1063/4 (57) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mets külma ja vaga ilmaga mustaks lööb ja kohama hakkab, siis olla tõisel ehk kolmandal päeval sooja ilma.

E 1064 (59) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kevadel päikene teeradasid ühte külge pidi sulatab, siis jäävat sellel aastal keeduviljast ilma.

E 1064 (60) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kuuvarjutamise aigu tehtud tööriistad, iseäranis kalameeste riistad, olla head püüdmiseks.

E 1064 (61) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikesel võre ümber, sapid ees ja taga, siis tulla tõisel ehk kolmandal päeval sadu.

E 1064 (62) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikene selgesti tõuseb ja varsi pilve alla läheb ehk ka õhtu pilve sisse veereb, siis olla järgmisel päeval kindlasti vihma loota.

E 1064 (63) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui talveöösel tähtede mahasadamist, rutulist virmaliste tõusmist ja kadumist nähakse, tulla kolmandal päeval tuisku ehk ka kanget külma; suine tähtede sadu tähendavat tuult.

E 1065 (66) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ On vikerkaar lame ja tuhmi värviga, siis pidada vihma tulema, on aga püsti ja hele värviga, siis minevat kuivale.

E 1065 (67) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kuul võre ümber on, siis tulla sadu.

E 1065 (73) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei tohtivat mitte herneid külvata, siis ajava nad ainult kasu taga, kasvatava väe kõttu ja jääva sügisisi külma kätte.

E 1066 (77) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui noorel kuul ahju tehtavat, siis siginevat palju kilkisid (ritsikaid).

E 1066 (78) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei olevat hea aeda teha, sest see mädanevat pea.

E 1066 (79) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui mihklipäeval puulehed maha langevat, sulada maarjapäevaks juba lumi ära.

E 1066 (80) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui kevadel sula ilmaga kuuseohakad lume peal on, siis ei olevat reeteel enam pikka pera.

E 1066 (84) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Kui jää jõgede peale iseeneses ära sulab, tulla soe sui, saab ta aga tuulest kas järve või merde aetud olevat - sui külma poole.

E 1066 (85) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Kui järvejää kevadel põhja poole läheb, tulla varajat külma, kui aga lõuna poole, olevat suil tihti vihmaseid ilmi.

E 1066 (86) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Vett ei tohtivat pangist mitte tagasi kaevu kallata, siis jäävat see kuivaks.

E 1067 (88) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud IX Elumajast ja tööst/ Kui talvel jõed kõvasti lõgisivad, siis olla sula loota.

E 1067 (89) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud X Elumajast ja tööst/ Kui suits talvel korstnast välja tuleb ja katust mööda maha jookseb, siis tulla pehmeid ilmi.

E 1067 (93) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud X Terariistadest/ Kui nuga teritatud on, siis ei tohtivat mitte kõige esite leiba lõigata, vaid puud - muidu saavat ta haigust.

E 1069 (12) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägude seletused, mis vanal ajal tähele pantud/ Nähtavat kusagil marjapuuaias, hoovi(õue) peal puu kasvamist või istutamist, siis saavat see maja kas noore ilmakodaniku läbi rõõmustatud või võtvat keegi sinna omale mõrsja.

E 1082 (4) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kui esimest korda saab lehmapiima toomise järele piima keedetud, siis pajasse piima sisse kolm kivi, kolm lepa laastu ja kolm soolatera panna, siis ei lähe lehmapiim halvamaitseliseks.

E 1083 (18) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Üle kää ei tohi vett kallata, kui kallad, tuleb majas riidu.

E 1084 (22) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kui silmad maast ohatanu, siis peab ohatanud kohta kolm korda hóbeasjaga vajutama, siis seda hóbeasja kolm korda vastu pääva ümber pää keerutama ja ise lugema: Maa isandad, maa emandad, maa noored neitsikesed, andke mu tervis tagasi.

E 1084/1085 (23) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille P-arder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ a) Kui silmad haiged, siis võta kolm tera soola, kolm tera tangu ja kolm leivaraasukest, vajuta igaühega kolm korda haiget silma. Siis leika neljakandilise raudmata põhjapoolne nurk lahti, teised kolm nurka jäta lõikamata. Pane need soola-, tangu- ja leivaraasukesed mätta alla ja vajuta siis pahema jala kannaga kolm korda mätta peale. b) Võta põhja poolt räästast kolmest räästavihust igast ühest kolm kõrt, pane need trehtli alla, süüta siis põlema ja lase seda suitsu silma kolm korda, siis saab silm terveks.

E 1085 (26) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kes kana haudma paneb, see pangu ikka noorel kuul. Siis tulevad pojad selsamal kuul munadest välja. Kui nemad aga teisel kuul tulevad, siis karjuvad nad väga.

E 1085 (27) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Vikerkaar on sellespärast taevas, et tema maast üleliigse vee ära joob. Kui vikerkaari ei oleks, tuleks varsti uputus.

E 1086 (12) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Isa nägu tütrel ja ema nägu pojal saab hää õnn.

E 1088 (79) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Käega, vastatüve laasitud rooskaga ei või elajale lüvva, ta nakata siis verd kusele.

E 1088 (80) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Ladva otsa ei tohi puul ahjo pandes eel ajada, sõs tulla tuli ahjust välja.

E 1089 (83) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Kui kevadil lepad narmas, saab sellel suvel tatreka, kui tilkas - kesvi.

E 1089 (95) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Kui mets pikkaviisi kohab, saavat pikalisit sadu.

E 1089 (96) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui päike punetades looja läheb, saab kuiva, kui hõbekarval, siis sadu.

E 1092 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui mihklipäev noore kuu sees on, sii ei löö loomale toit mitte vastu.

E 1092 (5) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Madisepäeval ei tohi puid õue tuua, mudu tulevad ussid õuue.

E 1094 (11) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kevade, kui loomad välja lastakse, siis pannatse ukse alla kanamuna ja pihlakapuu aetakse lõhki, nenna et mõlemad otsad terves jäävad. Kui nüüd loomad ükshaavalt välja võetakse, ja see, kes kanamuna juhtub katki tallama, siis on selgeste teada, et see sel aastal ära sureb. Aga kui ta lõhki aetud pihlakapuust läbi läheb, siis jääb see elama. Kui nüüd kõik loomad on läbi tulnud, siis käib ta kolm kord ümber karja, lööb iga looma selle vitsaga, mis palmipuudepühal vene kirikust antakse. Siis lueb ta oma karja sõnad ära ja heidab ta magama.

E 1095 (14) < Tõstamaa khk., Pootsi v. v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui nuures kuus puu raiud, siis koitab see väga ära.

E 1098 (36) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui pastlad esimest jalga pannatse, siis peab neid sõnu ütlema: "Kivi kõvaduses ja pae paksuses, ühed pastlad ja ühessad paelad."

E 1099 (44) < Tõstmaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Ussikene, hullukene, ära pista nägemata, ära torka teademata. Keri ennast kerasse, mässi ennast mätaese. Minu käed on tõrvaokstest, jalad tõrvakandudesta, ise olen tõrvatoobrikene, tubli tõrvatonnikene!

E 1099 (45) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad: Kuu ja päike on nii selge kui kristaaliklaas, Aadam ja Eeva, aamen! Maria otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui merehäda. Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Neid sõnu luetakse niisama nagu hobuste juures!

E 1099 (46) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad Kirju kari keskel. Jeesus käib karja ees. Maria karja järel, mina ise teen lauda karja ümber. Nii kõrge kui muast taeva! Nii tihe kui jõhvisõel, nii lai nagu kirvelaba! Põõsataguse süda nii pehme kui neitsi nisaots. Põõsataguse hambad nii pehmed kui pottkinnas. Aamen.

E 1100 (47) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju vastu Jumal hoidku tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku serviti paigal, katus kõikumata kaksiti peal, raha-vara lükamata, peatoidus puutumata!

E 1100 (48) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hundi vastu Metsasikku, metsasokku, metsa kuldane kuningas, metsahalli harvalõuga, metsapeni pikkalõuga. Ära salva salajate, ära katsu minu karja. Mine sokku soodesse, meie kivi külge kiskuma.

E 1101 (56) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Maha istudes peab inimene ütlema: "Muld, ära tee mulle kurja" ja sealjuures kolm korda sülitama, siis ei hakka midagi haigust maast külge.

E 1101 (58) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Noores kuus puud raiuda ei või, siis on ta kange ära koitama!

E 1103 (67) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Putukas liiskana võetse ja pannatse käe peale ja üteldakse: "Liiskana, kuuluta, näguta kustpoolt N. N. naese võtab." Kuhupoole see lendab, siis võid julge olla, et sealtpoolt see naise(mehe) saab.

E 1103 (68) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Niisuguse vitsaga ei tohtivat iialgi loomale lüüa, kust koor pealt maha kistud on, sest siis hakata see loom verd kusema.

E 1103 (69) < Tõstamaa khk., Pootsi v. v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas suust maha tuleb, siis peab teda ahju taha visatama, üteldes: "Ma annan, kilk, sulle luuhamba, anna sa mulle kuldhammas!" Kui sedaviisi on tehtud, siis võid julge olla, et see hammas, mis kasvab, iialgi enam maha ei tule.

E 1104/8 < Tallinn - A. Borman < Mari Kruus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ahju peal on parem öömaja kui metsas Kord elas üks kehva peremees ühes metsas, külast väljas olevas talus, mis Tammiku mõisa päralt oli. Mõisa maksis tema iga aasta raharenti ehk teised küll tegu tegivad. Aga et temal põldu vähe oli ja metsa põlnd, mis need kasvasivad, ainult igapäevast leiba võis saada, aga millega siis tiumeest ja vaimu sööta. Aga et tema püssiga mõistis ümber käia, siis pidi tema peale raharendi veel metsloomi viima, mis mõisahärral kaunis head mekkisivad. Viisteistkümmend jänest, kümme tetre, kaksteistkümmend püi ja kakssada kanamuna, siis veel peale nende pidi tema naine mõisa sügise kaks linaropsimise päeva tegema. Kui neid punktisi mitte kõik täidetud ei saanud, siis esimine kord trahviti viiskümmend hoopi mõisas võtta vastu, aga maksu pead ikka maksma, teine kord oli pool rohkem. Kord oli tema kõigi oma teiste maksudega valmis saanud, aga raha ei saa kudagi. Loomad surivad väga ränga see aasta, nii et ka temal paar lehma ära suri. Külarahvas juba rääkisivad, et Kõrve Kustas, kudas ta ennast nimetada laskis, sest päris nimi oli temal Kustas Aur, pidada kohast lahti saama. Viimane tärmiinipäev jõudis ligi. Kustas mõtles kõiksugu mõtteid, viimaks tuli otsuselle. Tuli õhtu, läks metsa, raius puukoorma peale ja viis linna. Linnast tagasi tulles tahtis tema otseteed läbi metsa kodu minna. Jõudis öö peale ja pimedus võttis võimuse, tükk maad metsa sõites eksis hobune teelt ära ja läks kõrvale. Pimedas ei olnud võimalik teed leida, siis pidi nii kauaks ootama jääma kui valge välja tuli. Võttis, tegi hobuse rakkest lahti, ja juhtus hea rohukoht, pani senna ohjadega köide hobuse, ise korjas mõned sületäied puuraagu ja pani need põlema, et siis julgem oleks öömajal olla. Jõudis kesköö aeg, ükskord kuuleb, keegi hüiab kõva kärisiva häälega: "Kas viskan?" Kustas mõtleb, et see tema hirmumõtestest välja luuletud, tema kõrvades kõlab. Võtab heitab magama. Magab üks tükk aega, korraga kuuleb - seesama hääl hüiab teist ja kolmat korda ja ikka edasi. Viimaks suur koit juba paistab hommiku poolt. Jälle hüüab seesama hääle, aga üsna tema ligidal: "Kas viskan?" Kustas mõtleb ja hüiab vastu: "Viska, kui viskad, kaua sa lõugad seal, ei lase magadagi." Kustas sai viimased sõnad lõptanud, kui ülevalt kuuse otsast ragin hakkas alla poole tulema. Kustas katsus, et sai aga kuuse ligemale, sest arvata oli, et midagi suurt asja sealt alla oli tulemas. Vaevalt sai Kustas puu ligi, kui ühe korraga üks ära näritud hobuseraisk matsudes tule peale kukkus. Kustas võttis hobuse, pani rakkese ja katsus et sai kodu poole teele. Valge oli juba kaunis suureks läinud, siis ei olnud raske teed leida. Kodu jõudes ei tulnud Kustaksel meelegi, et oleks hirmu olnud ööseks metsa jääda ja selle eest hoidis Kustas hoolega, et teist korda enam nii ei juhtuks. Aga igakord ei ole mitte nii, et mille eest inimene hoiab, et seda enam juhtu, nii oli ka Kustaksel. Ei läinud paari nädalat mööda, kui ühel laupäeval hobune ära kadus. Kõrve Kustas läks ise hobust otsima, otsis kunni poole ööni, aga hobust ei leidnud kuskilt poolt, mis siis muud kui kodu minema. "Hobusest olen küll ilma, ei tea, kas sõivad hundid ärä või kus tema sai, aga kodu pean minema," mõtles Kõrve Kustas. Ja hakkas kodu poole minema, aga mida pimedamaks öö läks ja mida kauem tema käis, seda võeramaks läks mets. Viimaks jõudis ta ühe maja juure, et pime ja väsimus mõlemad vaevasivad, siis ei olnud muud paremat teha, kui öömaja minna otsima. Maja, kus tema läks, oli kaunis ruumikas, peremees oli kaunis lahke meheke, andis Kustasele õhtu süia ja saatis teda vihtlemise sauna magama, üteldes, et tuas ruumi ei ole. Kõrve Kustas läks heitis magama, sai natukest maganud, kui kuuleb ühe korraga kerisenurgas, üsna oma ligidal, üks hääl hüiab: "Kas tõusen?" Mees kuulab, ei enam midagi, heidab uuest magama, aga juba teist korda seesama hääl: "Kas tõusen?" Kustas mõtleb ja mõtleb, kuulab ja kuulab, aga ei midagi, kolmat korda magama heites, seesama jälle hüüab: "Kas tõusen?" Aga Kustase kannatus oli täis, hüiab selle peale: "Tõuse, kui tõused, aga jäta mind rahule ükskord ometigi." Selle peale oli keriksenurgas rahakõlinat kuulda. Kustas võtab tikust tule ülesse ja hakkab vaatama. Suur hõbe-ja kuldraha hunik kerise nurgas. Kustas vaatab ja leiab koti ka, võtab paneb kõik kotti. Teisel hommikul peremees juhatas Kustakse teele. Kui Kustas kodu jõudis, pani raha kõik kõrvale, et teine kord võtta, kui tarvis on. Ei läinud kaua, kui teisel aastal mõisahärra kohtasi hakkas müima. Kõrve Kustas ostis külast kõge parema koha ja hakkas kord-korralt kohta paremaks tegema, nii et teised pärast ütlesid: "Kõrve Kustas on mõisnikuks läind. Vot mis ilusad hooned temal on ja kui ilusad loomad temal on."

E 1119 < Tallinna - A. Borman (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanad arstimise kombed Paisete vastu - võta üheksat karva lõngaotsad, igat karva kolme tükki ja igale ühele tõmma kolm sõlme sisse. Siis võta iga sõlmega vajuta kolm kord paise peale ja kanna need lõngad risttee ligi ja viska need üle pahema õla risttee peale ja tule ruttu kodu. Kui niisugused lõngad keegi ära korjab, siis saab see need paised oma külge. Sedasama võib ka vaskrahaga teha, aga peab kolm kolmekopikalist raha olema ja siis samuti ka ristteele kandma.

E 1127 (6) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vana usk/ Kui puud vastaoksa paja alla pannakse, saavad tüdrukud vastuoksa mehele (noorem ees).

E 1127 (7) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
On teine inimene midagi paha sulle teinud ja tahad seda kätte maksta: katsu kolm juuksekarva vastalise peast /saada/, vii metsa kahe kokkukasvanud puu vahele, keda tuul kidestab, ja ütle: "Kidisegu, kädisegu kuni must härg poja toob." Siis pidada see inimene eluaeg haige olema.

E 1128/1129 (17) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nõiakunstid Kui tüdrukud mehele ei saa, toodagu kolme mõisa maa pealt kaseoksad, tehtagu vihad ja löödagu selle vihaga koertele vahele, kes ühes on. Selle vihaga löödagu siis seda poissi, keda tahetakse ja pärast vihelgu tüdruk iseennast. Siis lasku tüdruk kolm tilka nimetisesõrme otsast verd üle vana hõberaha ja andku poisile sisse, siis ei või poiss enam sellest tüdrukust lahkuda. Hõberaha peab nõndasuguse koha peale pantama, kust keegi ei saa liigutada, siis on rahuline elu. - Kui liigutakse - ümberpöördud.

E 1129 (19) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui loomal täied seljas on ja kellegi inimese süiks arvatakse, siis võetakse üheksa täid, pannakse püssi sisse ja lastakse taeva poole öeldes: "Sealt uksest ja aknast minge sisse, kust olete välja tulnud. Ühega tulnud, üheksaga minge!" siis lähevad täied selle peale tagasi, kes neid on esite teisele saatnud.

E 1129 (20) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuuled, et keegi püssi laseb ja tahad, et lindu kätte ei saa, siis ütle pauku kuuldes: "Lind metsa, kivi kotti, sulg katlasse keema." Siis ei saa lindu kätte.

E 1130 (21) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui lutikid majast tahetakse ära kaotada pekstagu loogaga mööda seinu, kui surnut mööda viiakse, öeldagu: "Saksad, minge, minge, roog viiakse." Siis kaovad ära.

E 1130 (22) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui elajal söögiisu ära on, siis arstitakse nii: heidetakse kolm risti taha ristluie peale ja ette rinna otsa ja öeldakse üheksa korda: "Issand, anna söömest ja joomest!" Siis peab sööma hakkama.

E 1130/1 (1) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vitsasõnad Tule, kurat, jõua, kurat, Tule, sa tuline kurat, üle metsa ja mägede, üle seitsme kiriku, üle viie viinaköögi. Pane paasine palakas, pane kivine kasukas, pööra kuube kuuekorra, pööra särki seitsmekorra, pööra vilti viiekorra, kasukat kaheksakorra. Tule, kurat, jõua, kurat, too oma tuline kuube. Vitsa ladvas villatükid, kaseladvas karvatükid, lepaladvas lemmed. Nuudi mööda nurke, pane mööda parsi.

E 1131 (2) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Saksasõnad, kes saksaviha ära võtavad Tere, härrä, soe sikk, sinu viha vette, minu au sinu peale, mina armsam kui proua põllealune, mina armsam kui meepütt, mina armsam kui kuldkarikas, nagu hõbevaagen laua peal. Pisuke punane põrsas, alt tema jookseb allikale, pealt tema poeb pilvedele. Uske mo suu, seiske kui sein, magage kui maa.

E 1131 (3) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pillisõnad Kahejalgne neitsikene, tulehelliku pajud, too tompu, topi pilli ...?

E 1136 (a) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Perede ja külade nimed Tallinna kreisis oleva Nõva valdas. Üles kirjutanud Juhan Holts Nõval üle Paldiski See mõis seisab Tallinnast õhtu pool 75 versta, on mere ääres või vastu merd oma vallaga. Temal on kaks karimõisa, nimelt Tusari mõis ja Sõalõpe mõis. Viimane kannab oma nime sellepärast, et vanal ajal sõda sinna olla lõppenud ja vanad inimesed näitavad nüüdki veel noorematel seda suurt puukändu, kus sõalipp on püsti löödud.

E 1138 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Suuremõisast on Tusari mõisa 5 versta, maantee läheb sealt Haapsu poole. Suuremõisast on Sõalõpe mõisa 19 versta. Tee on kõrvaline nõmmetee ja enam maad on metsamaad kui lagedat maad selle tee ääres. Järvesi peab nime järele 18 Nõva valdas olema, mis aga suurem jagu veeaugud on. Neist on keige suuremad: Veskijärv, pikuti 3 versta, laiuti 2 versta; Indaste järv on pisut vähem; Tänajärv on samasugune. Nende seest püüavad kalamihed kalu iga aasta.

E 1138 (1) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Vanarahval oli see usk, et tooma- ja kolmekuninga pääva vehel keik ööd ette kuulutasid ehk tähendasivad. 1) Kui jõuluöösel tuiskab, pilves ja tuuline on, ehk virmalise vehklemist, kui taevas punane on, siis pidada see uuel aastal sõda ja vaenulist aega ette tähendama.

E 1138 (2) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Ka pruugiti seda pruuki jõululaube õhtul, et kadakasuitsu tuppa tehti, et seega kurjavaimu toast välja ajada. Siis tõmmatud akende ette ja uste peale kriidiga ristid ja loetud kolm korda Issameie, siis ei pidada kuri vaim enam sisse saama, sest need ristid keelata seda (ma isegi nägin veel lapsepõlves kahes kohes seda pruuki, aga nüüd on see rumal ebausu mood kõiki perest kadunud.)

E 1140 (7) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Näärilaupääval käib peremees oma krundi ja karjamaa ümber ja veab aga enese järel, nenda käib tema kolm ringi oma piirete ümber vastupääva ringi käies ja loeb see juures vastukse takka otsast peale hakates Issameie palvet. Seega peab metsaviha ära võetama.

E 1140 (8) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Õlga ehk heinu olen mina sellepärast kuulnud tuppa toovat jõuluks ja nääriks, et Jeesus on sõimes heinte peal jõululaupe öösel olnud. Muud tähendust ma ei tea selle juures ega tea, kui laialt seda pruuki ilmas on.

E 1141 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Mõned maakohade nimed Männametsa on meie kodu maa ümber palju. Kõige enam aab Pikknõmm imesta, mis pikkuti läbi minna 10 versta on. Suurt metsa tema peal ei kasva, aga ta on nii kui üks ilmatu põld, mis kardulevagusi täis - nii on see nõmm. Nõmmestiku selg ja soek vahel ja jälle nõmmestiku selg, mis üks kümme versta, sedamoodu käib kunni mere äärde välja. Vaadata justkui merevood oleks oma lainetega eluaeg tema niimoodu uhtun. Ka on mõni sügav veehaud või järved neis loekudes, näituseks Näkujärv, mis suurem ei ole, kui üks pool tündremaad. Aga tema on nii ilmatu sügav, et keegi tema põhja mõetes kätte ei ole saanud. Küll on suure lõngakeradega mõedetud, kus kibi on saan lõnga otsa seutud, aga põhja leida on asjataks jäänud. Ka on kodu ligemal nõmmes suuri liivamägesi. Keige suurem on Tornimägi, mis Veskijärve kaldast üks paarsada sammu ära on nõmme serva sees. Nime on tema sest saanud Tornimägi, et ennemuiste maamõetjad ja uurijad sinna otsa on torni ehitanud, kust nemad ümmerkaudu maad on kiikre või pikasilma läbi uurinud ja mõetnud. Keige vanemad inimesed teadvad sest nii rääkida. Veskiküla juures on veikesem männimets, see mets on nii suuri kiba täis, et muist kui suured hooneaidad seisvad ja uurimise alla jääb see, kes need kivid eluaeg sinna on veeretanud. Selle metsa nimi on Kaalima nõmm.

E 1144 (14) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Nälgas olema - varanduse kasvamist.

E 1145 (26) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Paised - raha ja rikkust.

E 1145 (40) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Rahaauk - häbi ja pettust.

E 1145 (41) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Raamatud - raha kautama.

E 1146 (53) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Sabaga täht - sõda, katku ja nälga.

E 1146 (58) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Siil - raha saamist.

E 1146 (62) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Puude maha langemist - noorte meeste surma.

E 1147 (71) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Taevatähed - raha. Tähtede lugemine: muret ja häda.

E 1147 (72) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Täid - rikkust.

E 1147 (73) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Tammepuu - au ja võim. Kuivand - sõbra surm.

E 1148 (1) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Madu musta, maa-alune, halli aedadealune, kiheva kivialune, läbi vetede pugeje, sina aga purge puude juuri, söö senä sarapuu südanta, kaseoksi sa kabista. Ära söö minu südanta, ära joo minu jumeta, ära vaeva vaimukesta, söö sina soosta sambelaida, mädäjärvest mättaaida, kalajärvest kalaida.

E 1150/3 < Haljala khk., Vihula v. - Toomas Lepp-Viikmann (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kord olla ühel noorel mehel pruut olnud teises külas, versta 5 vahet. Noormees olla käinud iga neljapäeva õhta pruuti vaatamas, tee peal old ka üks lai jõgi, kust ta ikka üle jõe käind. Üks õhta toodud taale sõnumeid, et pruut väga haige on, mees hakkand siis kaunis aegsalt kodunt menema. Teel saand ta ühe vana mehega kokku, kes seda sama teed lähend, vana üteld: "Kuule, poja, ma tean küll, kuhu sa ruttad, aga lähme seltsis, ma tean otsemat teed siit metsast läbi, sest ma lähen ka sinna külasse ja on sul, poeg, ka parem , kui sa ennem sinna saad." Mees võtnud vana õpetust kuulda ja lähned seltsis otsemat teed. Ühekorraga hakkand palju tulesid eest paistama. Mees küsib: "Mis tuled need on?" Vana vastand: "Need paistavad su pruudi kodunt." Korraga olled nad ühe väga suure lossi ees, kus keik aknad valgustatud olled, vana üteld: "Nüüd lähme sisse, sest pidurahvas on ju keik koos." Vanamees võttand mehe käe oma pihuse ja viind teda ühte väga ruumikasse saali, kus palju saksu laua ümber istuned ja kärmed teendrid viina klaasidesse kallaned. Toodud neile ka klaasid kätte ja kallatud viina täis, vana veel üteld: "Joome nüüd välja, su pruut ei ole küll veel mitte siin, aga tuleb varsti, siis joote tämaga." Mees võttand tõmmand omale risti ette üteldes: "Issa pojuke, püha ristike." Niipea, kui ta selle saand ööld, olled keik tuled kustund ja ta ümber old pime kui kott. Ta pigistand aga kõvast pihu kokku, sest viinaga täidetud klaas old veel ta pihus ja ootand kui valge tuleb. "Kus ma olen ja mis asi mu käes on?" Juba olnud lai koit väljas, kui ta enese ümbr hakkand vaatama, nähend, et tal käes üks hobusesitanunn olnud, mis ju pihus sulama löönd. Ta ise olla istund ühe jõe panga otsas ja sügav lahtine vesi old ta kõrvas (sellesama jõe jäol, kust ta iga kord üle käind) ja mõne päeva eest olla säelt jäid välja murtud. Mehel tuld jo külm istudes, olla visand sitanunni sinna jõeauku ja tõust ülese, rutust edasi sammuma. Saand pruudikoju. Pruut old ju ära surnud ja olla kirstus, rehetoas seist valvajate keskel. Mees saatand keik valvajad menema ja jäänd siis üksipäini. Kui jo pimedik hakkand tulema, pugend mees reheahju vommile puhkama. Ühekorraga kesköö aegus praksatand rehetoa uks lahti ja hulk inimesi tuld sisse. Ühel olle suur pundar piirgu seljas, old kahest otsast põlend, tõmmaned hammastest tuld ja süütaned keik piirud põlema. Siis võttaned kirstu kaane päelt ära, tõmmaned surnu lõhki ja sööned suutumaks ära, üks olla veel nuusutand, mis hais siin on. Teised vasta, ei ole kedagi. Siis hakkaned aru pidama, keda kirstu panna, üteldes: "Maretale maani pikka, Piretalle piriparaja," ja siis panned Pireta kirstu, kaas peale, tuled korjatud ära ja jäänd jälle tuba pimedaks. Teisel hommikul keetand mees suure pajatäie hobusesitta üsna kuumaks, üteld veel pererahvale: "Ei teie tütar enam siin sees ole, ma nägin ööse küll, kuhu ta sai, nüüd aga aidake mind, et ma vanapaganalle tahan vähe kibedat teha." Võttand siis mees ühe tugeva köie, sidund ümber kirstu mitu korda, siis tõmmand kirstu otsapitte rehetoa aampalki kinni ja pand köie sõlme. Siis võttand kerve kätte, löönd kirstu otsa ära ja hakkand siis seda keedetud rooga kirstu kallama. Saand ta ühe pangitäie sisse kallatud, praksatand korraga rehe aampalk katki, kirst lendand mitmeks tükiks ja Pireta joost suure kisaga rehest välja, ühes ka veel pool rehe seina maha viies. Nõnda lõpeb see surnulugu.

E 1155/8 (1) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Aaviku. Karjamõis Karkuse vallas. Andrekse. Pere Tapa vallas. Appuparra. Pere Kuru vallas. Ambla. Aru. Pere Kuru vallas. Ambla kih. Eeru. Pere Albu vallas. Madise kih. Ellu. Pere Albu vallas. Madise kihelk. Hansurahva. Pere Tapal, Nõu külas. Hermanni. Pere Jootma vallas. Ambla. Hinnu. Pere Tapal, Nõu külas. Jaanitõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Joosepirahva. Pere Tapal, Rauakõrve kih. Jäevälja. Pere Albu vallas, Madise kih. Jalalepa. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Juhani. Pere Tapa vallas, Abla kih. Hiiekaev. Kaev Karkse mõisa heinamaal, Ambla kih. Kangru. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Kalda. Saun Albu vallas, Madise kihel. Karjamardi. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Karni. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Keevita. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Kensa. Pere Jootma vallas, Ambla kih. Kaarle. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Kautla. Pere Albu vallas, Madise kihelkonnas. Keru. Pere Kuru vallas, Ambla kihelkon. Kivimäe. Pere Tapa vallas, Rauakõrves. Kilvandu. Pere Albu vallas, Madises. Kiige. Pere Moe vallas, Ambla kihelkon. Koplimäe. Pere Jootma vallas, Ambla kihelkon. Koljusild. Tüma tee koht Tapal, Ambla kih. Kondimägi. Tapal, raudteejaama ligidal. Koogsemetsa. Pere Albus, Madises. Kukebalu. Pere Pruuna valas, Amblas. Kuberi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kustakse. Pere Tapa külas, Ambla kih. Kubja. Pere Tapa vallas, Nõu külas, Ambla kih. Kutniku. Pere Albu vallas, Madises. Krassi. Pere Tapal Nõu külas, Ambla kih. Kroonuotsa tükk. Maatükk Tapal raudtee ääres, kust raudteele mulda võeti. Kullamägi. Mägi Tapal, Ambla kihel. Kääri. Pere Tapal Nõu külas Amblas. Kääri-Hansu. Pere Tapal Nõu külas. Klaukse. Pere Karkuse vallas, Ambla k. Kõrdsi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kõpumägi. Tapa küla heinamaal. Kännukuhja. Heinamaa nimi Tapal. Lillakamägi. Tapa mõisa väljal. Sausaare lage. Heinamaa Tapal. Laeksuare. Pere Albu vallas Madise k. Lelu. Pere Viisu vallas Peetri kihelkonnas. Lepiku. Pere Jootma vallas Ambla kih. Maidu. Pere Tapal Nõu külas Ambla k. Madijaagu. Pere Tapal Rauakõrves. Madis-Tõnu. Perenimi Tapa külas. Mõldre. Perenimi Tapa külas. Matte. Pere Jootmal Ambla k. Matsi pere. Kuru v. Ambla kih. Mihkli pere. Kuru v. Ambla kih. Miilimägi. Mägi Tapa heinamaal. Maitsemägi. Mägi Tapal Ambla. Mannimägi. Mägi Tapa koolmaja juures. Männikumägi. Mägi Tapal. Mädasild. Tüma teekoht Tapal. Mustassuare. Pere Albus. Miilinõmme. Perenimu Albus. Mudajärve. Pere Albus Madise. Mudajärv. Järv Albus Madise. Matsjüri. Pere Viisu vallas Peetri kih. Matsu. Pere Viisu vallas Peetris. Mustaparra. Pere Keerus. Nigula. Pere Tapa külas. Napu. Pere Albus, Madise kihelkonnas. Niidu. Karjamõis Tapal. Otsa-Tõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Otsa-Jüri. Pere Tapal, Nõu külas. Ojaotsa heinamaa Tapal, Nõu külas. Orava. Pere Viisu vallas Peetri kihelk. Oti. Pere Viisu vallas Peetri kihelokonnas. Pääva-Rahva. Pere Tapal Nõu külas. Peetri. Pere Tapal. Pajumardi. Pere Tapal. Pajujüri. Pere Tapal. Paemuru. Pere Tapal. Pähklamäe. Pere Tapal. Palginõmme. Pere Albus, Madise kihel. Palgissuare. Pere Albus, Madise kihelk. Põldsaare. Pere Tapal. Põldsaare mets. Tapal. Paljassaare. Heinamaa Tapal. Pesamägi. Mägi Tapal Kuru rajal. Pilli. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peedu. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peetre-Aadu. Pere Viisu vallas, Peetre k. Põldsüani. Pere Viisu vallas, Peetre k. Ristsaare. Pere Himastu vallas Kadrinas. Rummussuare. Pere Albus, Madises. Roobu. Pere Albus, Madise kihelk. Rebassuare. Pere Albus Madikse kihel. Rebase järve pealne. Lai kõikuv soopind, mis enne olla järv olnud. Rebase mägi. Kolme valla: Lehtse, Kruuna, Tapa rajamägi. (Kolme valla rajad jooksevad kokku) Rajassaare. Pere Albus, Madise rajasild. Karkuse-Roosna piiril olev madal koht. Raja. Pere Kuru vallas Ambla kihel. Raegu. Pere Viisu vallas Peetri kihel. Saare. Pere Tapal. Saaremets. Suur mets Tapal. Suarnakõrve. Karjamõis Hallikul. Sakssuare. Pere Himastus Kadrina kihel. Sepa. Pere Tapal. Sinisalu. Pere Albus, Madise kihelkon. Sinipalu. Pere Himastus, Kadrina kihelkonn. Sarvali. Pere Albus, Madise kihelkon. Sugalepa. Karjamõis Albus. Sillaotsa. Pere Jootmal. Sülla. Saun Tapal. Sigapussi. Pere Albus, Madises. Sae. Pere Albus. Sepahanu. Pere Viisu vallas. Seenesaunad. Saunad Tapal. Tooma. Pere Tapal Nõu külas. Tõnumäe. Saun Tapal. Taaveti. Pere Tapal. Traksi. Pere tapal. Tänava. Pere Albus, Madises. Tankseme. Pere Albus. Tammikumäe. Pere Tapa, Nõu külas. Tagussaare. Pere Halbus. Tõrvassaare mägi Albu vallas. Tõrvassaare järv Albu vallas. Uueni. Pere Tapal. Uustalu. Pere Tapal. Uuetua. Pere Tapal. Ussinõmme. Pere Albus. Ussinõmme mägi. Mägi Albus. Verioja. Kraav Tapal. Villemi. Pere Tapal. Vetepere. Pere Albus. Välliku. Pere Tapal. Vilguta. Pere Moe vallas, Amblas. Varesemägi. Mägi Tapa mõisa väljal. Valgma jõgi. Viru-Järva rajal. Valgma männik. Mets Tapal. Valgma. Karjamõis Tapal. Ähvardi. Pere Tapal. Ülevainu. Pere Tapal. Ülejõe. Metsavahi koht Himastus Kadrinas. Kokku 146 nime.

E 1158 (2) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui siga ehk muud looma tapetakse, siis sündigu see ikka noorel kuul. Siis kasvab liha pajas keetes, vanal kuul tapetud - kahaneb.

E 1158 (3) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?)Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hagu peab noorel kuul raiuma, siis ajavad kännud jälle uusi võsusi.

E 1159 (4) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tarvituspuid peab vanal kuul raiuma; vanal kuul raiutud puud seivavad kauemini.

E 1159 (8) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?), kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/puu/Niisugune puu, mis talvel raiudes sädemeid välja annab on kardetav tarbepuuks pruukida, sest et pikne teda kas varem ehk hiljem põlema saab lööma. Raiutud ükskord maja palkisid. Üks puu saatnud enesest kirvehoopide peale sädemeid. Teda pandud heinamaale hoonetest eemale, kuhu pikne teda veel kolme aasta pärast põlema löönud.

E 1160 (14) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui inimesel hammas suust ära tuleb, ja inimene tahab, et temale jälle uus suhu kasvaks, siis visaku hammas ahju ehk keriksele ja ütelgu ise: "Kilk, säh, puuhammas, anna mulle luuhammas!"

E 1162 (26) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes õues käies rahatuld näeb, visaku kolmekandiline pastlanõel tule poole ja ütelgu: "Pool mulle, pool mua alla!" Kui tuli ligidal on, siis üks riie üle tule lautada ja needsamad sõnad ütelda. Mida suurem riie, seda rohkem raha saab.

E 1164 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla talude nimed segamini: Muri, Juhkama, Jaama, Varessa, Massumõisa, Muressa, Tuule, Koni, Linsi, Veske, Hansu-Veske, Turva, Ritsu, Jänessa, Lõo, Luiga, Vangu, Supsimari, Peedihansu, Tikerpilli, Hanniandressa, Ritsukse, Katimärdi, Laarisupsi, Härjakoorma, Kibe, Otsaluiga, Vanausse, Saare, Koorti, Pätsi, Jakupa, Supsi, Kibe, Peedi, Rekandi, Luugussa, Asu, Pulli, Rebase, Kulbi, Länkru,Kibemärdi, Liivausse. Holstre valla kroonumetsad: 1. Lõhmusja, 2. Punabu, 3. Iirikse, 4. Änilase. Holstre valla järved: Pirmastu järv, Pätsi järv, Rõika järv, Nõia järv, Lina järv, Must järv, Õllekoja järv, Viinakoja järv, Viisu järv, Oolepu veske järv, Kulli järv, Roosti veske järv, Mossumõisa järv, Linsi veske järv, Olde kaks veskejärve, Hansu veske järv. Holstre valla ojad. Raasilla oja (jõgi), Savioja, Lahtre oja, Viraste oja, Viisu ehk Lolu oja, Tömbi oja.

E 1165/6 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla mägede nimed. Laki mäed, Koodiorge mäed (Punabu kroonumetsas), Nava mägi, Raassilla mägi, Tamme mägi, Mikite mägi, Koa mägi(Kovali maal), Kundri mägi (Kovali maal), Hiire mägi (Kovali maal), Rasna mägi (Kovali maal) Sood. Punabu Kovali Roigu jne. alune soo, Tõrdu soo, Hoolepu soo, Lolu soo, Maritare alune soo, Tömbi soo, Massumõisa Muressa jne. alune soo. Saksniidu soo. Madijaani alune soo, Ritsu-Jänessa alune soo. Sillad. Raassild, Linsi sild, Roostuoja sild, Tömbi sild, Massumõisa sild, Viraste sild, Koordi sild. Holstre Punabu kroonumetsa ja metsavahi platsi sees olevad kohtade nimed. Punabu ehk Kodioru metsa mäed. Rahahaua mägi (kuulus muinasjuttude poolest ümberkaudu), Kirikuharja mägi, Lusti mägi, Rebaste hauke mägi, Tondi mägi, Põrguhaua mägi, Esimene mägi. Lohud ehk lombid. Rebasteauke soo, Tondi lohk, Viira soo, Porilohud, Põrguhaua soo, Esimese mäe soo, Peetri soo, Soonepealine soo, Lusika lomp, Kirikuharja mae soo, Raipe lomp. Viidika niidu Hänna soo, Lusluse soo, Kartuleaukude alune soo, Sultsimaa lomp. Roo soo, Niidukuru soo, Kivitammi soo, Naari lomp, Ümarik lomp, Sanna soo, Pikk lomp, Toome lomp, Kaasiku lomp, Sannaalune lomp, Hiiremäe lohk. Kingud: Hiire mägi, Kadaja mägi, Roo mägi.

E 1172 (6) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui vanal kuul hobune sündinud, siis on suured silmalahud kulmude pääl.

E 1174 (17) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui esimest korda kõo müristamist kuuldakse, siis peab sinna poole, kust müristamine on, kolm korda kukerpalli laskma, siis ei saa sel suil piksest ära löödud.

E 1174 (18) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Surnu pestava veega kastetakse õunapuid, siis kasvab hästi.

E 1177 (16) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanakuu pehmel ei külvatud kaera, sest siis kasvada vedel kõrs ja murduda maha.

E 1178 (30) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Puud, kus kägu kevadel kukub, piirigu õnneotsija üheksa korda vastupäeva ümber, plaksutagu siis käsa. Kuhupoole nüid kägu lendab, sealtpoolt saate naese ehk lähete sennapoole mehele. Ei lenda aga kägu kohe ära, peate veel kaua abieluõnne otsima.

E 1194/5 (5) < ? - J. Valdmann < õpilastelt (1888) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Laud. Kellest tehakse laud? Laud tehakse saelaudadest. Kes teeb laudu? Laudu teeb tisler. Missugusid laudu moodu poolest oled sina näinud? Mina olen moodu poolest ümmarguid, pikerguid, kandilesi laudu näinud. Mitu jalga on enamast igal laual? Enamast iga laual on neli jalga. Mitme jala peal võib aga laud seista? Laud aga võib juba kolme jala peal seista. Missuguse värviga värvitakse laudu? Laudu värvitakse punase ja musta värviga. Mikspärest värvitakse neid? Sellepärast värvitakse neid, et nemad mustase ei lähä ja ilusad on.

E 1201 (2) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Siis on paras kaara teha, kui vares haavalehtedesse ära upub.

E 1201 (3) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavadel head urvad on (palju urve), siis on hea kaara-aasta.

E 1201 (4) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanal kuul ei pöeta lambaid, sest siis ei kasva vill.

E 1201 (6) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas suust ära tuleb, siis visatakse ta ahju peale ja öeldakse: "Riitsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas."

E 1202 (19) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kadakad tolmavad, on paras otra teha.

E 1203/4 (33) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui täht taevast maha satab, sureb inime ära.

E 1204 (40) < Viljandi khk,, Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kirves varre otsast lahti läheb, ehk kui ader lahti kuivab; tuleb vihma.

E 1208/9 < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ajalugu Uusna vald (S.k. Neü Tennassilm) on enne Tänessilma (S.k. Alt Tennas) vallaga üks olnud, Uusna mõisa asemal aga olnud talud, hiljem tehtud selle koha pääle Tännessilma karjamõisa ja kautud talud säält ära. Praeguse mõisa asemel pole vist ühtegi talu olnud, aga arvata üks verst Tartu maanteed edasi minnes olevat praeguse Uusna kõrtsi asemel enne Palikauri talu olnud, mida nime ka praegune kõrtski kannab. Sealt lõuna poole tulles arvata üks verst olevat jälle Ramsi talud seisnud. Praegu kannab see maatükk Ramsi maa nime. Edesi õhtupoole minnes Võidu valla piiri ligidal olevat Kabuna küla seisnud, kelle põllud Uusna mõisa asemel olnud. Ja õieti Võidu valla sees on lohkjas maa, mis Mitipera lohu nime kannab. Ei tää, kas seal ka mõni talu olnud, kellest ta selle nime on saanud. Tükk heinamaad mõisa luhas kannab Simmi käära nime ja sügav koht jões, mis Uusna all on, kannab Paa haua nime. Sellest Paa hauast hakkab ka raav, mis Tänessama jõge Viljandi järvega ühendama pidi ja kannab Vene raavi nime.

E 1214 (2) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Heinakuhja tegija ütleb, kui otsast maha tuleb: "Jakku." Siis annab hein loomale hääd rammu.

E 1216 (15) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavalehed sügiselt punased, kollased, on palju tulekahjusid.

E 1216 (21) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Laastupuru pääl suud pesta, ajab suu kärna.

E 1216 (22) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Haavapuiega köetud saun paneb ihu sügelema.

E 1217 (26) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Käänetud vitsaga lehma lüia - kuseb punast.

E 1217 (27) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pihlakavitsaga looma lüia - kuseb punast.

E 1220/1 (58) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sõrmega ei tohi taevatähti näidata (ei tea, mis siis on).

E 1221 (62) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) (1893) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Müristamise ajal ei tohi naised ülesse käändud ega hõlmad vöö vahel olla ega ka koer inimese juures seista: sääl otsivat kurat varju. Ei tohi ka kaks ega kolm ligistikku seista, ka sinna vahele tükkivat kurivaim, pikne lööda neid ja lööda ühes ka inimese maha - peab üksi seisma.

E 1222 (65) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kägu ära petab, siis käi kolm korda ümber lepa ja hammusta iga korra aegus tükk koort lepa küllest ära, siis pole viga midagi.

E 1223 (70) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sabaga täht näha on, siis on sõda karta.

E 1224 (73) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Lendab ronk üle karja, siis on karjatsite püha kohus hüüda: Tere, tere, valge lind, sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis. Siis ei vii ronk lambaõnne ära.

E 1224 (74) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui ronk kaugelt karja poole lendab, sõimavad karjatsed: "Ronk, ronk, valge lind, viiskravak, pastlapaik, mine üle küla karja, ära mine üle meite karja."

E 1224/5 (76) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestanud USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kellel nael silma ääre ehk silma kasvab, see on säält söönud, kust kana on tönkinud. Abi selle vastu on: võta üheksa odratera, vajuta igaga kolm korda naela pääle ning sööda need terad kanale ära. Siis saab ruttu terveks.

E 1226 (81) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
. Nikerdusehaiguse vastu käivad need sõnad: "Nikerdus nimetamata, liiber-laaber lausumata, pika puusi puutumata. Jeesus läks jalgsi kirikusse, es ole hobust-härga ette panna, kik oli punatse lõngaga ära pood ja sinitse lõngaga kinni seot. Aamen.

E 1226 (82) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Nikerdusehaiguse vastu/ Kuuseleht, kaseleht, haavaleht, lepaleht, vindi-vändi, vindi-vändi. Aamen.

E 1226 (83) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Väänduse sõnad Nikerdus nimetamata, Liiber-laaber lausumata, Väändus-väändus vääramata, luu kokku - parloks.

E 1226 (84) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nikerduse sõna Piu-pau, piu-pau hobe dise haide Aamen. Jeesus käis haast-aida mööda, kivist silda mööda, ise likatas, ise lakatas. Aamen, Aamen, Aamen. Käis mägist maad mööda, Jordani jõge mööda, viht, pada, pang käes. Aamen. Veri soonel sobitagu, säsi kokku säädigu. Siin on on see, kes sind kokku säeb. Isa meie, kes sa oled jne.

E 1227 (85) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Valu ära võtta: "Oh meie Issand Jeesus Kristus, sina olid kolmest juudist haavatud, sinu haavad ei valutanud ega paistetanud ega teinud häda, siis kadugu selle inimese valu ka ära sinu nime sees ja Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Seda üteldakse kolm korda järgimööda.

E 1227 (86) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893). Sisestanud USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Põletatud valu ära võtta, kolm korda ütelda: "Nii kõrge kui taevas, nii sügav kui meri, nii külm kui surnu käsi, nii kadugu see põlend valu. Jumala see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen."

E 1227 (87) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõna See uss nõelas. Maria ütles: "Jeesus vannu, et see kihvt ja paistus välja lendab, siis lennaku Jeesuse nimi ka, kui selle kolme haava kihvt välja lendab, sest Jeesus oli abimees ja hoia selle kurja ussi eest." Nomik Patre Viele Piritus Santus. Aamen Viimast rida tuleb kolm korda ütelda.

E 1227/8 (88) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vere kinnipanemise sõna Meie Issand Jeesus Kristus, sulle oli kolm lilli südame peale kasunud, üks oli Jumalast, tõine oli inimestest, kolmas oli Jumala tahtmine, et selle inimese veri ka kinni jääb. Jumala see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimega. Aamen.

E 1228 (89) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tere, tere, mõrtsukas, mina olen joonud Kristuse verd. Jumal olgu sinuga, poeg olgu minuga, püha vaim mõlematega seni kui meie armust tõinetõisega lepime. Alt mina võidan sind, keskpaigast mina pean sind, ülevalt vaatab Jumal. Jumala see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimega. Aamen. Need on mõrtsukaga kohtus käimise sõnad.

E 1228 (90) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Roosi sõna SEITSE SASELE SANEILA (3 korda) BALAS (4 korda) BALAS OH SINA MINE ÄRA

E 1229 (96) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Just lauritsepäeval saavat puuvili igaüks täielise maitse (mai).

E 1232 (10) < Tarvastu khk. - J.Pausk (1893) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jõulu ajal palju märatsejal on tõsine rukis lõigata.

E 1240 (9) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui tulihända tükiks ajaks tahad kinni panna, siis pead ütlema: "Tere, tere, hiilaspää isand." Kui aga ütled: "Tere, tere, sa seakusi," siis lähab minema.

E 1241 (15) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jüripäeval peab karjane kepi võtma ning sinna peale nii palju märka lõikama, kui palju elajaid on, siis viska kepp katukse peale. Kui ladvaots allapoole kukub, saab peksa.

E 1246 (16) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanal kuul lõigatud juuksed ei kasva hästi.

E 1246 (17) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanal kuul raiutud puukannu pääl ei kasva võrseid.

E 1246 (19) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanal kuul tapetud sea liha kahaneb. Vanal kuul sulgu (aiduse) apntud siga ei võta rammu.

E 1246 (20) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul raiutud puukänd võrsub.

E 1246 (21) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sulgu pantud siga võtab rammu.

E 1247 (28) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul savitamine sünnitab palju ritsikaid.

E 1253 (29) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Näljane külaline tuleb, kui pala suust maha kukub.

E 1260 (4) < Viru-Nigula khk., Aseri v. - Gustav Johann Jürjev (1892) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanajõulu tuuakse õled maha ja siis hakata kohe lakke viskama, jääb palju õlgi lakke, siis võib rõemuga rasvased pühad pidada, sest tuleval aastal saab rukkid küll, ja peale selle kingsepa torkimine ja passimäng.

E 1263 < Viru-Nigula khk., Aseri v. - Gustav Johann Jürjev (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Madisepäeval saab kukk võtme kätte, enam toast süüa, tema peab siis oma perega õuest saama, sest madisepäeva ajal peavad sitatükid ja õlekõrred hakkama jo lund vihkama. Vastlapäeval on liugu laskmine ja mis enam liugu, seda enam linu. Ülestõusmisepühadel mina iseäralist pühitsemise viisi ei tea, niisama ka nelipühil. Jüripäeva hommiku ehk millal aga karjane esimest päeva karjaga välja läheb, siis saab ta kasta, et ta suvel laisaks ja uniseks ei jää, niisama ka põllutöölistega. Rukki leikamise hakatuses üteldakse: "Kõrs katki ja selg tervest." Viimse vihu kinni sidumise järel istutakse vähe aja vihu peal. Üles tõustes otsitakse vihu alt talleõnne, kas oinad või uted sügisel saavad olema.

E 1298/9 (1) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Mälestused, mis endisest ajast pärast eestlaste sisserändamist ilmsiks on tulnud Suured põlised metsad, kui neid eestlased saivad laastanud ja tarviliseks põlluks teinud, nõndasama venerahvas ise, siis tuli niisugumase metsa alt praeguse vene hengemaa põllumaalised kõrged peendrad välja, kui küll hästi laiemad kui see praegu neil on. Ka suured põllult kokku pillutud kivihunnikud, kus juba määratumad puud mõnes kohas harja peal kasvasivad. Ka niisugumased kõlbmata maad, mida veel praegugist ei harita, on mullu haritud ja põllud olnuvad. Seda tunnistavad ka põllupeendrad ja kivihunnikud neis kohtades tõeks. Ka praegused heinamaad, mis koguniste rikke on lastud, on vististe varemalt head tasased heinamaad olnuvad, seda tunnistavad mitmed näitused väga selgesti tõeks. On praksi, kust õieti praegu läbi käia ei või, siiskist on seal kraavide ja teede asemeid selgesti tunda. Ka mõned siinsed suured sood, kus nii palju vähemaid umbjärvesid sees on, arvatakse varemalt kõik üks järv olema olnud ja pärastipoole iseenesest kinni kasvanud, nii nüüd ainsad veikesed veekogud järele jäänud on. Siin Sträkova ligidal olevast Suuresoo ühest kaldapoolsest veikesest järvest, kus Raudsepa talu kaldal ja kus ma ka teenijaks olin, tuli nähtavaks, et veidikese järvepõhja ümarikost puust oli ja kus peal meie suplesime. Kui ja millal nad senna pantud, ehk mis tarbeks, ei pole mitte teada. Ka ajas seesamane järv, kui pahasid ilmasid tulemas oli, teisi valmis maja seinapalkisid põhjast äärde, mis lõpmata jämedad ja kirvetöö, nukad raiutud, vara sisse löödud. Seesugumased seinapalgid tulivad järgmisel sündmise kõrral äärte. Mõnikõrd tõusis üks osa järvepõhjast paksu pori ülesse ja sellega ka mõne neist seinapalkest. Kui siis jälle pori oma paika järve põhja tagasi vajus, jäi palkest mõned veepinnale ja tuul loputas neid laintega kaldale. Et palgid veel väga tugevad, siis pandis majaperemees neist mõnda ehituse kõrral majaseina tagasi.

E 1299/300 (2) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Mälestused, mis endisest ajast, pärast eestlaste sisserändamist ilmsiks on tulnud. Ouduva linnast 10 versta kaugusel, Suur Truutnova soo, kus marjalised ainsalt käivad, tulnud nähtavale, et sambla sees nagu mõnda asja olemas on. Kui rohkem läbi katsutud, siis tulnud terve pedakapuust lootsigo nina välja, kuna tagumine pool mädand ja sügavasse soo sisse läinud. Arvatakse ka siis, et seegist soo on ennemuiste järv olnud ja lootsikuid vahest kandnud. Sealtsamast ligidalt, kus oja voolab ja kus kaldal põline tugev mets kasvab, leiti metsa alt kinni vajunud kaev, mille salved juba kokku mädanenuvad. Ka mitmed kivivaremed metsa alt. Ehk on ka siin vanaste talu koht olnud, ilusa oja ja heinamaa pärast.

E 1300 (4) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Plaamani puustusepeal, kui juba eestlased metsa olivad laastanud, tulivad mitmed kivivaremed ilmsiks ja ka vana kaev. Ka siin arvatakse vanastele elamist.

E 1300 (5) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui Sträkova eestlased metsast põllumaa olivad teinuvad, siis tuli ka kivivaremeid nähtavale ja ka rauasulatamise jättiseid, kui ka vana kaevu. Arvatakse siis, et koguniste sepp siin on kõrd elanud ja rahvale töösid teinud.

E 1301 (7) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Trosna postijaama ligidal on veikene soojärv, mille peal mitu veikest liikuvat saarekest on ja veikesed sookased kui marjad pääl kasvavad. Kust poolt nüüd tuul puhub, sealt kaldalt lähevad sooned järve poole ja teisele poole üle. Olen ise mitme teisega tuule puhumise ajal niisuguste soonekeste peal veesõitu teinud. Sealsamas ligidal, puustuse peal, kus nüüd eestlased asuvad, olla, nagu vene rahvas räägivad, vanastele mõis olnud. Suuremat põhjendust sellest olevast mõisast küll arvata ei ole, sest varemeid selleks pole leida.

E 1301 (8) < Oudova, Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Matuste kohtasid tuleb kolmel järgul ette. Esimesed näitavad sõja jäljed olema, kuna teised kodumatused. Nagu käimistel ja elamistel ära nähtud, tulevad sõjamatuste rada Peterburi poole päält Ouduva kreisi sisse ja jõuab Peipsi kalda poole edasi. Niisugumastest matuste kääpatest on ühed ümarikud ja kõrged, otsad sisse kukkunud, aga mõned arvavad neid kaevatud olemas. Paljude niisugumaste kääpate pääl kasvavad suured metsapuud. Teised kääpad aga on pikad ja ka kõrged ja rahvas arvavad neid sõjaajaseiks kaitsevallideiks. Mõnes kohades on niisugumased kääpad lageda liivalagentiku peal, teises kohas aga küngaste ja kallaste serval. Mõned olla ka veel praegutsel ajal neid kaevata püidnuvad, aga küll midagist leidnuvad. Kõrd oli keegist kaevanud ja inimese pealuu välja visanud, mille peale kahklast inemist kohtu priistavist järele uuriti. 1887. aastal käis üks ajaloo uurnu seltskond ja kaevas neid kääpaid ja ka teisi, kelledest pärastpoole räägime, päevilistega läbi ja saanuvad mitund asja tähelepanemiseks kätte: kõrva- ja käerõngad, kaalahelmed ja pealuusid, mida üht ka minagist vaatlesin. Uurijad olla ka ütelnud, et nende kääbaste sündimine 300 või 350 aasta eest tagasi sõjast on saanuvad.

E 1304/5 (12) < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Veel on vene rahval mõned väga armastatud mälestusekohad või eesti rahva hiiekombelised puud jõe järsutes kaldadel ehk järsu mäe harjal. Neist on tammepuud, vahtrad, pärnapuud, männad ja kuused. Niisugumased puud annavad oma kõrged vanadust ja enestest lugupidamist teada, ega julge keegist uskja oma kätt rikkumiseks välja sirutada. Sellesugumase hiiepuude okste all on veike palvemaja (tshesovnja/???????), kus suuremadel pühadel kokku mintakse ja palutakse. Ka olla seesugumane hiiekoht ühest tähtsamast hädakõrrast pöhjendatud ja seda aega mälestetakse aastas kõrd. Ka võetakse kõiksugumaisi armuandit jumalaohvriks seia vastu, mis pärasti muidogist sealt edasi keriku eestseisuse kätte toimetakse. /4 joonist/ Kivimurrud, kuhu endisel ajal surnuid maetud ja kividega ümbre ringi ära löödud, ühe surnu jauks pantud üks suur kivi pää poole, kahe ja kolme surnulise matusele niisamavõrd ka suuri kivisid päähitsete, kui surnusid nist all puhkas.

E 1306 < Oudova mk., Sträkova - J. Tamm (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Viimsest pean ka tunnistama, et ka looduse väe liikumine oma jau mälestuse jälgesid järele on jätnud ja mil ajal see sündmus on olnud, ei või vitsist keegist aimustada, küll aga vist väga ammu. Siinsel Lüttajõel on mitmed vanad jõed kahelepoole jõge jäänud, kust vesi palju välja ei voola, kuna rahvas neid ikka vanades jõgedes nimetavad ja praegust voolavat jõge uueks nimetavad. Selles jões on ühel kohal määratu jäme tammepuu põhjas ja nõnda, et tüvi ühe perve seest jõepõhjast välja tuleb ja ladev teise poole jõepõhjast jälle perve sisse läheb. Seesugumast tamme raiutakse talupoegadest riistapuuks. Teisi kohta, kui veskid ehitadi ja perve kaevma hakati, nakas vesi perve nagu lahtilist olevat liiva suurel mõõdul ära voolma ja mille peale jõeperve seest kahessa sülda jõest kaugel ja seitse jalga maapinnast sügavuses suur tamme- ja teine kasepuu välja tulivad, milledel ladvad otsas, aga kirvega maharaiutud jäljed veel tüves näha. Kudas need raiutud puud kõrd seitse jalga sügavuste heinamaa alla saanuvad, on küll arusaamata. Teises kohas, kus jälle vesket selle jõe pääle ehitadi, leiti, et mõlemad pooled kaldaist pehme liigestatud liivast olivad ja laialt vesi kerge voolamisega ära vedas, kuna ligidal oleva vana jõe kaldad kõvad ja kindlad olema näitasivad. Ka on sellel jõel teises kohas koguni peeneist kividest kõrd jõepõhjas üle. Arvavad siis rahvas, et kõrd vesi väga suur olla võis ja ühed maatükid teise koha peale kandis ja puud alla mattis ja jõele uued teed tegi.

E 1327 (1) < Sotši, Salme k. < Kuusalu khk., Kolga v. - Johannes Herm (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jõulu lauba õhda toodi õled tuppa; tuppa tuues löödi õletüvikad vastu lage, kui kõrred lakke rippuma jäivad, siis tähendas see, et teisel aastal hea viljasaak on.

E 1333/4 (1) < Väike-Maarja khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Maarja kihelkonnas Äntu valla peremees tuli täna meile ja tellis seda puud, miska surnusid on mõidetud, kes puusärka viivad, sest täma hobusel peab iga ööse paenjas peale käima ja ei soa muidu sellest lahti, kui et peab selle puuga õhta hoost lööma, siis peab paenjas selle selga minema, kes seda esite hobuse selga pani käima. Üks olla täda sääl külas õpetand, et siis peab kohe abi saama. "Mine aga kohe Tischlerite juure ja telli seda puud ja sa nääd, et enam paenjas ei tule!" Aga paraku meil ei old mitte temale anda, vaid andsin taale õpetust aaptegist 5 kop. eest ussijuurt võtta ja kaertega hobusele sisse anda, see aitab küll õndsa J. W. Janseni õpetuse järele. Siis ta veel reakis, et see peremees olla oma hobuse soo taha agerikku viind õhta ja sääl olla siis hoost selle puuga peksand - teine pää üle aea peremees küsin kohe taalt: "So hobusel käis paenijas seljas, kuda sa tast lahti said." Olla vastand: "Ei mina tia, kas on käind või mitte, ma ei ole näind." Siis ei aga seda mitte teistele ütlema, kui saab arstitud, muidu peab ta jälle tagasi tulema hobuse selga.

E 1336 (3) < Väike-Maarja khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nõmme mõisa all on palju järvesid metsas ja mõned on ka maa-aluste jõgedega ühendatud. Ka on neis järvedes väga palju kalu. Kõrd olla säält peremehed nõu pidand järve sügavust mõõtma hakata, olla kõik köied külast korjanud ja otsakute siduned. Esite tuld suur tammepakk köie otsas ülese ja tõist kõrda olla verine oinapää otsas old, siis hüüdand üks hääl: "Kui veel köie alla lasete, siis katsute ise põhja." Ei ole enam usaldaned.

E 1337 (1) < Rakvere khk. < Haljala khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sauna minnakse, siis peab sauna laval enne vihtlemist panema jala suure varba vahelt näpuga tõmbama ja nenasse nuuskama - siis ei pea mingi haigus külge hakkama saunast.

E 1338 (5) < Rakvere khk. < Haljala khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jõulupühade aeal peab õlekõrred tuppa lakke torkima peaots alapite ja ei tohi vähem olla kui kolm sõlme iga kõrre sees (rohkemb võib küll). Jälle, kes seda ei tee, selle rukkid ei pea õnnistama.

E 1339/40 (7) < Rakvere khk. < Haljala khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hobune tee pääl edasi ei lähe, vaid püsti tõuseb ja norskab, siis peab hobuserangid pea poole tõmbama ja rangide ja hobuse kaela vahelt vaatama, kes vankril istub. Siis peab seda nägema (muidugi vanapiru ise), peab siis lugema selle tarvis tagurperi (tagurpitte) tagaspitte, üks värsi pühastkirjast, aga ise üksilugu vanasarvilise otsa vaatama, siis tal enam ei pea mahti olema, vaid peab ära kaduma ja hobune läheb jälle edasi.

E 1342/3 (11) < Rakvere khk. < Haljala khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui konnad laudas lehmi imevad. Mis sellest tuleb, kui nahkhiir tuliste kivedega lauta panna? Peab konna kinni võtma ja ühe maatasase kivve pääle tuluke ülese tegema pihlakaisest pulkadest, siis see konn sinne tulde viskama. Peab aga heinahark ehk sõnnikuhark ligi olema, sest siis peab keegi linnu näul tulema seda konna sult ära võtma, siis peab aga hargiga vastu tõrjuma ja peab nõnda kaua juures olema, kui konn ära on põlend. Siis ei pea enam lehmadele paha sündima.

E 1346 (6) < Rakvere khk. < Haljala khk. - Toomas Lepp-Viikmann (1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui taheta toise loomadelle midagi viga tiha, siis siutaks kolm olekõrt risti kokku ja öölda need sanad läbi hammaste. Säält veegu, mulle toogu - tehku minu karja suureks kui katkematu kõrred. Siis seuta üks kartuhlis ristide vahele ja visata senna poole üle õla, kellele tahetakse pahandust teha.

E 1358/9 (3) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sa vällan oled, ku müristeb, sis mine üte puu ala ja lõika puu pääle kolm risti koore sisse või tõmba sõrmega puu pääle kolm risti, sis välk ei lööved selle puu pihta.

E 1359/60 (5) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ku rukis ära lõigatse, siis võtab üits kik lõikajade sirbi ende kätte ja viskab üle pää mõtsa, esi laulab: Siri, siri, sirbikene, kõrise, kõrise, kõver rauda. Kelle sirp ette jõuab, sellel peigmiis kodu jõuab. Kelle sirpi taga jääb, sii tõistest maha jääb. See sirpi mingu selili, ketsi ära koolenesse.

E 1361 (7) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ku tuulispaska kinni tahad panna, siis piad seda laulu "Jeesu ristist, Jeesu ristist" lugema.

E 1363 (12) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ku väumiis sitt olevet saanu, sis sõimatevet ninda: Sohoh, sohoh, saviku põrsas, tohoh, tohoh, tuhan magaja. Ketsi käsk kelmi kosja tulla, palus panti andamaie. Tuu luuda, tee luuda, pühime väümiis vällä. Kukesitt tal kukru pääle, kanasitt tal kaala pääle.

E 1367/8 (21) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tüdrukud ära ohate ninda, et tidrukul esiütsinde laits om. Selles otsitse üits sinande puu, kellel külle pääl ragu sehen om ja säält rao vahelt üits pihlapupuu välla kasunu om. See pihlap lõigatse säält ära noorekuu sehen ja laasitse vastuoksa ära, ladvast laasma hakaten. Siis piab selle kepige ütesse uiska enne jüripäeva ära matterdema. Nüüd kus sa selle kepige näüdad üte tidruku pääle ja ütled, et temal piab laits oleme, sis sündumed selle tidrukule laits.

E 1371 (27) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sa Suure Reede hommiku enne päevatõusu lauta lääd ja härjamune kaed, siis löudved suve pailu suure linnu pesi. Aga ku sa puid sülege sellesamu hommikul sisse tood enne valget, siis löudvet õige.

E 1372 (29) < Halliste khk., Uue Kariste v. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kangakuduja kangast hakkab alles kudume, see on esimesi lõngu sisse lööb, siis ei tohi mitte kuduja vastu õigate. Kui mõni temat õikab, nagu ütleb: "Ann, ae!" (või missuguse nime tahes ütleb, kes kangast kudub). Kui nüüd kuduja vastu õikab: "Jah!" siis ütleb hõikaja: "Mu kiil om pailu kergem kui siu kangas." Siis tegevad see kanga ära. Et õige raske kudade olevet ja lõnga lähevet üttepuhku katki.

E 1376/7 (2) < Halliste khk., Abja v., Abja-Vanamõisa k., Lüütre t. - M. Kuum (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kana-, hani-, kalkuni- ja pardipoegi kulli ja muu kurja eest hoida, pidada niisugune kasetohi võtma, mis tervelt puul ümbert on võetud. Niipea, kui pojad on välja haudunud, peab neid sellest torust läbi toppima, siis ei hakkavat ükski kahju nende peale.

E 1408 (2) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui tüdruk tahab kuulsaks saada, siis peab seda vett, kus ta oma musta amet peseb kolm neljapäeva õhtut kolme teeharu peal piserdama ja isi ütlema: "Kõik, kes siit teed mööda käivad, kandku minu kuulsust kaugele."

E 1408/9 (3) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui tüdruk tahab poiste meelest armsaks saada, siis peab võtma sedasama eemal nimetud musta vett ja kaldama kõige parema õunapuule hommikupoolse juure peale, ise peab kolm ringi peripäeva ümber puu käima ja ütlema: "Nõnda heaks ja armsaks saagu mina meeste meelest nagu õunad laste meelest."

E 1410 (6) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui tüdruk tahab oma tulevast armukest näha saada, peab andressapäeva õhtu kuskilt otre varastama, neid õhtul magama heites omale peosse võtma ja siis keskööl üle pää viskama, üteldes: "Mina külvan, mina külvan, Issanda Jeesuse Kristuse nimel, täna öösi peab minu tulevik tulema." Keda meest ta siis unes näeb, see pidada tema tulevane armukene olema.

E 1412 (12) < Tarvastu khk. - A. Parts Sisestas (?) Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi tahab tüdrukut teiste meelest hirmsaks teha, siis peab salamahti tüdruku pääst juuksid lõikama, nendega surnuaeda minema, seal surnurist ülesse tõmbama ja juuksed sinna risti asemale auku torkama, kolm korda Issameiet peale lugema ja siis risti jälle vana koha peale panema, siis ei hakata seda tüdrukut anam ükski poiss armastama.

E 1417 (3) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sügisi paalu käbisi kuuskel on, saab teine aasta paelu rükkid.

E 1417 (4) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanakuul ei tohi kaaru (kaeru) külida, muidu rämpsuvad nad ära.

E 1417 (5) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanakuul sündinud laps peab vana näuga olema.

E 1471 (6) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kooritud vitsaga ei tohi elajat lüüa, muidu hakkab ta punast kuskma.

E 1471 (7) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui esimest korda müristab, lähevad puudel koored lahti.

E 1417 (9) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui leppel head urvad kasvavad, saab sel aastal paelu otre.

E 1417 (10) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui toomingad kõtra kasvatavad, saab ka palju otre (hea odraaasta).

E 1417/8 (12) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammad valutavad, peab palavaid lepapulke pääle vautama, siis saab valu tagasi jääma.

E 1418 (17) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kaskil magus mahl on, annavad lehmad suvel palju ja rammusat piima.

E 1418 (20) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sügisel paelu pihlakamarju on, siis on teisel aastal hää kaara-aasta.

E 1419 (23) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui vanakuul siga tapetakse, siis selle liha ei paisu.

E 1419 (27) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kõht valutab, peab kirvevarrega, otsaga kolm kord vastupäeva kõhunahka vastu kõvaste pöörma, siis saab kõht terveks.

E 1420 (36) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanakuul ei tohi juuksid lõigata, siis nad enam ei kasva nii jõudsaste.

E 1435 (1) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vana-aasta õdangu lõhu puid kildadeks ja ladu ühte hunikusse. Kella 12 ajal võta sellest hunikust ilma lugemata üska nõnda palju, kui ise asrvad. Kui kildad paaris on, siis läheb neiu mehele, jne.

E 1436 (3) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vana-aasta õdangu kell 12 mine üksinda üksikusse tuppa ja säe kaks peeglit nii ülesse, et ette ja selja taade näha võid, pane kaks küünalt tõine tõise poole piili (kuhu sisse sa vaatad) ja üks klaas vett. Kui kõik nõnda valmis on seatud, siis võta piibliraamat ja hakka sealt seest lugema, siis saad sa üht ilmutust nägema. Kui siis see ilmutav asi ennast ilmutab, siis ei tohi ennast mitte liigutada, vaid peab vagane olema, kuni see nähtus ära kaob. Selle ilmutuse järgi saab eestuleval aastal sinu elusaatus olema.

E 1438/9 (8) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ristineljapäeval mine heinamaa peale, kust üks oja läbi jookseb ja võta tõine konn, mis sa näed, kinni ja vii tema kusirätsikaste pessa. See pesa olgu teiste pesade keskel ja kuusemetsas. Enne konna pessa panekit võta kolm tohikut kuusest ja kolm pedajast ja pane konn nende tohikute vahel pessa. Ära tulles löö kolm korda pahema jalaga pesa peale ja tee parema käega üks kord rist ette ja viska pahema käega pihutäis kusirätsikaid peale ja tee parema käega rist peale. Kui ta nõnda jaanipäevani seal on olnud, siis mine kell 12 öösi ja võta need järele jäänud hark ja konks välja ja tee rist peale. Kui sa selle hargiga üht inemist enese poole tõmbad, siis käib ta nõnda kaua sinu järel, kuni sa selle konksiga teda tõukad.

E 1439 (10) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vana-aasta õdangu too lättest paakesega vett, aga hoia, et vesi ümber ei lähe, sest selle läbi võib õnnetust sündida. Vala siis see vesi kolme korra valamisega maha, aga ise ei tohi mitte peale vaadata (üks kardetav asi). Kuhu see vesi maha on valatud, sinna sünnib aeg-ajalt uus läte, aga seda paakest peab enne neli neljapäeva pestama.

E 1440 (11) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Võta siug elavalt näpitse vahele ja pane ta kusikuklaste pessa. Kui ta tükk aega seal on olnud, siis võta ta välja ja pane kuusetohiku peale, kuhu 9 risti peale on tehtud, siis tulevad temal 16 jalga nähtavale.

E 1440/1 (13) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Punkt 8 kohta /vt E 1438/9/ Ristineljapäeval mine heinamaa peale, kust üks oja läbi jookseb. Kui sa selle kolmandama konna kinni oled saanud võtta, mis nägid, siis pane ta kusikuklaste pessa. See pesa peab aga ühe kuusemetsa sees olema, kus kaks teist pesa reas on ja pane siis vahemaste. Enne kui sa selle konna pessa viskad, võta kolm tohikut kuusest ja kolm pedajast. Enne pane kuusetohikud, siis konn, üteldes: "Mulle õnneks, sulle õnnetuseks!" ja pääle selle pane pedajatohikud, üteldes: "Hoia teda, kaitse teda, kuni tulen võtma teda, ära päästma, mulle õnneks, talle õnnetuseks." Siis löö kolm korda pahema jalaga tasakesti tohikide peale. Ära tulles viska kolm korda pihutäis kusikuklaid peale ja tee parema käega rist peale. Kui ta nõnda jaanipäevani seal on olnud, siis mine kell 12 öösi ja võta see järele jäänud hark välja. Kui sa siis selle hargiga üht inemist enese poole tõmbad, siis tõmba kolm korda, üteldes: "Mulle õnneks, sulle õnnetuseks!" Siis kõnnib see inemine nõnda kaua sinu järele, kui sa ise tahad. Kui sa siis enamb ei taha, siis kääna see hark ümber, nõnda et see haruline hark allapoole jäeb ja tõuka kolm korda üteldes: "Mine nüüd, sulle õnneks, sulle ära peastmiseks!"

E 1445 (1) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Käo kevade välja tulekul tuleb järele vaadata, kui mets vitsan on, siis saab vilja, kui urvan, siis ohtu, kui lehen, siis leiba.

E 1451 (9) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ka ei tohitud enne jüripäeva aiavitsu raiuda ega aeda teha, siis teha hundid palju kurja.

E 1453 (19) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuskilt tiigist ehk jõest suud pestakse, siis sülitakse peale pesemise kolm korda vette, muidu hakata mõni haigus.

E 1453 (20) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammastega puulehtede peale jälgi tehakse, siis ei toheta tervelt maha visata, vanapagan lugeda hambajäljed ära.

E 1455 (34) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002 Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Märahobusele ei tohitud puurootse mitte nõnda vankre ega ree peale panna, et tüvet tagapoole on, siis olla poegemisega kimpus.

E 1456 (37) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuu ja päev ühekorraga taevas on, siis ei tohitud linu külvata, need karta põuda.

E 1456 (38) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui aida tehti, siis pidi ikka vitsatüvi või -sugar ära raiutama, muidu tükkida vanapagan sinna alla.

E 1459 (57) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Elumajadele panti ikka lagi pikuti laua ehk palgi välja käimise ukse poole, siis saada tüdrukud ruttu mehele.

E 1464 (103) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Lehma ei tohitud valgeks kooritud vitsaga lüüa, siis hakata punast kusema, niisama ka pihlakavitsaga mitte.

E 1464 (104) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui vareksed hulgaliste puulatvas, siis minna ilm külmale, kui maa peal, siis sulale.

E 1465/6 (110) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kangast telgedele aeti, visati käänikaikad ruttu maha, siis saada kangas ruttu maha. Kui esimest lõnga sisse löödi, siis hõigati mõnda inimest nimepidi. Kui hõigatav kergeste vastu hõigas, siis oli kangas kerge kududa, kui aegapidi, siis raske. Selsamal päeval pidi ka kõige vähem üks ring ümber riidepaku ära koetama, muidu jääda ämma perse paljaks, ehk pidada pime kirikhärra juures see öö magama. Kui kangas maha (ära) koeti, siis harutadi riidepaku pealt lahti ja panti üles telge haripuu peale ja jäeti sinna kuni teiseni päevani, siis olla telgedel ikka jälle tööd. Telgede alt pühiti peale kanga maha lõikamist kohe purud kokku, viiti välja ja visati, ööldes: "Laiskus sellele ehk tõisele."

E 1466 (111) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui jõuluks lumi puude otsa jääb, siis tulla kurblik aasta.

E 1466 (112) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavapuudega sanna köetakse, siis hakata peale vihtlemist ihu sügelema.

E 1467 (116) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Müristamise aeal ei tohitud vammust pahupidi selga ajada ega hõlmu kahekorra üles võtta. Sinna arvati vanapagan vahele tükkivat, keda välk surmata tahtis. Naine ei tohtinud müristamise aeal põlle kunagi ees pahupidi kanda; seda surmanud välk kohe. Ka vankrega ei tohitud sõita, ega vankri lähedal seista; siis arvati vanapagan rattarummu sisse pugend.

E 1467 (117) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kellegi looma kohta ei tohitud "Küll on ilus!" ütelda, siis saada loom ära kahetaded.

E 1470 (135) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002

Kui tahetakse, et taar (kali) ruttu hapuks lähab, siis peab põhja panemise juures järgmised sõnad ütlema: "Meie taar hapnema, külanaised kaklema, kes joob, see joonuks jääb, kes maitseb, see maha sadab."

E 1470 (136) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Juuksid ei lõigatud vanal kuul, siis tulla söödikud otsa, vaid noorel, siis kasuda häste. Mahalõigatud juuksid ei visatud tuule kätte, siis hakata pea valutama.

E 1472 (150) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes linnupesi tahtnud leida, see pidanud suure neljapäeva hommiku häste vara üles tõusma, kolm ringi ümber tare ära käima, siis puuriida eest sülega laastuid sisse tooma. Kui puu otsast tahetud leida, siis vistaud laastud ahju peale, kui maa pealt, siis ahju äärte maha.

E 1473 (160) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sügise lepad urbe täis on, siis olla tõine aasta terased rukkid.

E 1473 (161) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui talvel puud härmas on, siis tulla sui sel aeal vihma.

E 1475 (177) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Välgu löömise aeal piditi ikka üteldama: "Issa pojake, püha vaimuke!" siis ei tohtinud vanakuri lähedale tulla, mida välk tabada tahtnud.

E 1475 (178) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui päikesel ehk kuul ring ümber on, siis tulla kolmandal päeval sadu.

E 1475 (179) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui õhtupuna üle taeva lähab, siis tulla hea ilm. Kui tagasi vajub, siis halb ilm.

E 1499 (3) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jõulu esimesel pühal, nõndasamuti ka nääripäeval, kui kirikulised ära läksivad, viskas perenaene peuga tuhka sigadele vastu nina ja ütles: "Siad tundke tussuhaisu, ärge tundke viljahaisu." See sündis sellepärast, et siad suil kurja peale ei lähe.

E 1501 (1) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Oh Betlemma ussike, sa salvasid küll salaja, su hambajäljed pehmeks saagu, nii kui Marie nisa ots. Marie ütles: "Jeesus vannu, et see kihvt ja paistetus välja lendab." Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

E 1501 (2) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vere kinnipanemise sõnad Oh meie Issand Jeesus Kristus, sinul oli kolm lille sinu südame pääl kasvamas. See üks oli Jumalast ja teine inimestest ja kolmas Jumala tahtmisest. Siis jäägu selle inimese veri kinni. Jumala, Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. E 1501/1502 (3) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/ns/med/Valuvõtmise sõnad Oh meie Issand Jeesus Kristus, sina olid kolmest juudist haavatud, sinu haavad ei paistetanud, ei valutanud, ei teinud sulle häda, siis kadugu sinu nime sees selle inimese valu ära. Jumala see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

E 1502 (4) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Roosi tähed ROOSA APELA ALEBE SOORA Need tähed kirjutatakse sinise paberi pääle, kustutatakse siis ära ja pannakse haige pääle.

E 1502 (5) < Viljandi khk., Karula v. - M. Orras (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Maru tähed: SADOR HREPO DENED OPERH RODAS Ülemal seisvad vanad kombed ja arstimisesõnad on Viljandimaalt Karola vallast üle kirjutatud.

E 1528 (1) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Eesti rahva endised kombed ja arvamised Moto: "Igaüks omale poole, sikkal sarved sellapoole." Lapse sündimise ajal antakse koerale võidleiba, et koerad tema peale kurjad ei ole.

E 1529 (5) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Poisslapse ristimise ajal on vanamoori kohus puid raiduda, siis saab ristitust hea puusepp.

E 1531 (14) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pulmaõlle tegijal on punased kindad käes ja hüüab humalate sissepanemise juures: "Õitsa, aeh!" et õlu hea ja kange saaks.

E 1540 (10) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hambamurdmise ajal lapsel hammas suust ära tuleb, siis piab ta kõva hamba sedaviisi saama, et ära tulnud hamba kerikselle viskab, üeldes: "Kilk, säh, puuhammas, anna mulle luuhammas!" ehk "Kilk, säh, luuhammas, anna mulle raudhammas!"

E 1540 (12) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui (tüdruk) puid raiudes ülevalt poolt enne tüki ära raiub kui alt, saab lesemehe.

E 1541 (17) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes lõhutud puu seljali tulde paneb, see pannakse ka põrgus seljali tulde.

E 1545 (39) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kalapüüdmise riista tegemist piab ikka noorekuu reede alustama, vanakuu on õnneta.

E 1545 (42) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karu piab kellasi kangeste kartma. Kui ta inimese kallale lähäb, siis üeldagu aga: "Kuts, säh karu kella!" Kuhe piab kaduma.

E 1546 (47) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes tondi teede peale juhtub, see eksib ära, ehk kes ära eksib, see on tondi tee peale juhtunud. Ta ei sua kuhugi välja, vaid tuleb jälle ühe koha piale tagasi.

E 1546/7 (48) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui inimene ära on eksind, siis pööraku riided pahempidi ja lugegu Issameie kolm korda ära, siis saab hädast lahti. (Kogemata kirjutamise ajal kaks lehte korraga pööratud. Kui soovite ehk Teile see parem on, kõik niiviisi ühe lehekülle peale kirjutada, küllap siis nimetate.)

E 1547 (54) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui lehm lepase kepiga lüia saab, jääb punasetõvesse.

E 1548 (58) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanalkuul sündinud inimene jääb ennemast vanaks, kui see, kes noorelkuul on sündind.

E 1548 (60) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui puud maha raiutakse, siis lassakse ta lõuna poole kukkuda, siis ei lõhke.

E 1550 (69) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui lehm piima tuli ja tema piimast esimest korda suppi keedetakse, siis soovitakse sõnnile sel kombel õnne, et keski vanem naisterahvas nooremalle inimesele vai lapsele, kui see söönd saab, lusikaga pähe lööb, üeldes: "Härg nii vanaks kui...(nimi, kellele pähe löödi)."

E 1560/1 (102) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sinna kohta, kust uss põesasse läks pulkadest rist pannakse, siis piab uss sinna piale tulema. Iseäranis hiad piavad kolm pihlakapuust risti olema.

E 1562/3 (107) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vana lauluraamatus "Kauni vaimuliku lauludes" piab niisugune laul olema, et kui seda laula ussiaugu juures, siis piavad ussid august välja tulema ja kuningas taga järele. Kahjuks aga on, et selle tõsiduse tõendajal see laul meelest ära on läind, millel nii suur vägi olla.

E 1566/9 (3) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Et korra usside jutud käsil on, siis vestan veel ühe jutu, kus ka ussist mõndagi räägitakse. Nagu nääte, on ta teisend ühele Dr. Fählmanni jutule. Oma lapsepõlves kuulin seda isaema (Ann Lilienbach) suust. Viimaks tähendasin seda a. 1883 ülesse. Jõed, järved, allikad on kõik loomade tehtud ja kaevatud. See olnud veel sel ajal, kui kõik elajad rääkind, uss kahe jala pial püsti käinud, kuldsoomuksed ümber. Taevaisa annud käsu kätte, et kõik elajad tööle, kaevama. Töö olnud elajatel väega vasta meelt. Antud siis ühele üht, teisele teist luba, mis neil enne pole olnud. Ussi lubatud vahelt vette minna jooma ehk ujuma, aga jões kahju tegemine keelatud kõvaste ära. Sellepärast ei maksa ussi jões karta. Olnud siis kõik loomad kibedaste tööl ja taevataat läinud teisi ka korraks vaatama. Põle vähki näinud, üelnud: "Kus vana vend vähk on? Teda ei olegi tööl." Vähk tulnud kohe lagedalle ja kohmanud üelda: "Kus su silmad on, perses vai, et ei nää?" See rumal ja kengekaelne vastus pahandand vanataati nii, et ta kohe üelnud: "Olgu nad sul omal siit saadik perses!" Ja sest saadik nad vähil seal ongi, enne olnud kaela otsas, ees nagu muilgi elajatel. Sedaviisi olnud ka kõik elajad liiga tänamata ja pruukinud oma suud kurjaste, nii et neilt rääkimine ära võeti. Küll olnud usski kelm, kui veel kahe jala pial käind. Läinud puu otsa, hüpand inimeste kaela. Pannud külvimees kepi väljal püsti, ussi jälle kiirest otsa. Nende ja muude vallatuste ja krutskite pärast pandud uss kõhu piale roomama ja uhked kuldsoomuksed, kellega ta enne ehitud olnud, langenud kõik maha.

E 1559/1570 (111) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui silmnäu ja kõrvalestade piale vesirakud ajavad, milledest pärast kärnad saavad, sis saab sedaviisi selle tõvele abi. Otsi kus aia tueteivas põhja poole viltu on, sialt leika tueteiba alt (põhja poolt aia teeb teivast) tükk mätast ära, vajuta soolaga kolm korda haiget kohta, pane sool siis leigatud auku, sülita siis kolm korda veel piale ja pane mätas tagasi oma kohta. Soola asemel võib ka leiba, tangu ehk muud söömakraami olla.

E 1571 (114) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nari saab lõugutades abi. Tarvis sedaviisi teha. Haige lõugutab oma haiget kohta, teine tuleb juure küsides: "Mis sa lõugutad?" - "Nari!" vastab lõugutaja ja teine ütleb: "Lõuguta aga siis nii, et terveks saab!"

E 1571 (115) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Unenäud, mis noorel kuul nähakse, piavad ruttu kätte tulema, iseäranis need, mis laupäävä öösse vasta pühapäävä ommikut ehk pühapääväl veel selsamal nädalal.

E 1572 (118) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Lehtmetsas ja haljal rohumaal käia tähendab ikka head, aga okasmetsas ja mudase maa pial paha.

E 1574 (145) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Puu maha raiumine t/ähendab/ surma.

E 1574 (147) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Päikest ja kuud taevas nägema tähendab sõda.

E 1575 (157) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Paberiraha tähendab pahandust.

E 1575 (158) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Hõberaha tähendab hoolt.

E 1575 (159) < Rakvere khk., Kloodi v., Paatna k. - Juhan Lilienbach (1883-1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägudest ja seletustest/ Vaskraha tähendab vaeva.

E 1582/5 (2) < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Eestlaste tõnisavakk Vanal vaenu aeal, kui meie esivanemaid alles orjaike rõhus ja kooliõpetus liiga nõrk oli, otsisivad nad omale abi ja rikkust mõnedest ettetähendatud ebausukohtadest ja üks niisugustest ebausukohtadest oli tõnisavakk. Tõnisavakk oli üks kivi, känd ehk mõni muu sarnane koht, kuhu keegi oli oma lootust pannud ja kuhu igaüks, kelle päralt niisugune känd oli, oma esimesest saagist pidi viima, näiteks kui keegi peksis rehe maha, pidas ta kohe natukene tõnisavakka viima. Teiseks, tappis keegi midagi looma, pidi ta jällegi oma tõnisavakale natukene viima, enne kui kuskile mujale, kui ta mitte ei tahtnud tõnisavaka kahjutegeva käe alla langeda. Nõnda viidi igast asjast kõige enne tõnisavakale ja usuti, et see tuua neile suurt kasu. Vana jutt räägib: peremees, kes oma tõnisavakka heaste olla austanud, olnud alati määratu rikas. Kõik tema kari käinud jõel joomas ja olnud ilusad ning hiilganud kui kõige ilusamad sõiduhobused. Teine jutt räägib: üks tüdruk läinud ja naernud rumalaste tõnisavakka. Kohe kiskunud tõnisavakk tema silmad pahumpidi ja tüdruk pidanud enne jällegi aitavat kunsti pruukima, kui omad terved silmad tagasi saanud. Kolmas jutt räägib tõnisavaka kautamisest. Peremees, kes oma isa vara oli perandanud, kellel ka tuttav tõnisavakk oli olemas ja oma vara kõik tõnisavaka abil oli saanud, kaalunud tõnisavaka üles ja veeretanud jõkke. Kautatud tõnisavakk aga surmanud kõik tema karja ära ja teinud veel palju muud kahju. Peremees jätnud aga tõnisavaka igaveste kautseks ja kasvatanud jälle uue karja, aga see põle pooltki niisugune kui tõnisavaka kari.

E 1585/6 (3) < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Katk Suure katku aeal nähtud alati mööda maea ukseediseid vahest kitse, lambast ja ka iseenesest veerevat kera ja ka veel muud. Niisugune nähtus olnud siis katk. Kes niisuguse asjale midagid nimetanud, see surnud kohe sealsamas paigas ära. Jutt räägib, et üksi hundid olla katkust üle olnud. Kord tulnud veerev kera imekiirusel üle välja ja kaks hunti olnud järel, enne aga, kui nad kera kätte saanud, veerend see talu aida alla ja hundid jäenud laiali suudega järele vahtima. Ja mitu korda olla ka nähtud, kui hundid katku ära purustanud. Nii olla kindel, et katk inimestest, aga hundid katkust üle on.

E 1586/7 (4) < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1892) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nõid Nõida usuti vanal aeal ja austati kui jumalat ja mõned uskusidki kindlalt, et nõid olla jumalast maa peale läkitatud. Nõid olla, kui teda keegi pahandanud, nõidunud loomad vigaseks ehk lasknud viljad maa alla kasvada, millele muidu vastust pole saanud kui nõia läbi, kes muidugi suure maksu eest olla seda teinud. Vahel lasnud ta viljale viienurgelise risti peale aeada ehk lugenud sugu omale habemesse ja kui see pole aidanud, siis olnud abi otsimine hiljaks jäenud. Mõni, kes aga nõida pahandanud, sellele lubanud nõid suuremat kahju teha, nimelt lendvaga. Lendva teind nõid ise kahest otsast ära põletatud peerust ja saatnud sinna, kus ta tahtnud, ja kelle pihta see läinud, selle surmanud ta kohe ära. Ja niisugust astalt kardavad veel praegu mõned vanad nõide kartjad naised.

E 1622 (1) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Viire Villandi 2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehel/ Hakkavad haavapuud ladvast õitsma, on hiline kaeraküli parem, hakkavad aga alumised oksad, siis varane.

E 1622 (2) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas
2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pitka ussi (siugu) välja kutsu, kus nähtud Võta üks kepp ja tõmba sel kohal, kuhu pitk uss kadus, ja pööra kolm korda ümberringi ja tee senna kohta, kus ta oli, kepiga maa peale rist, üteldes: "Et sa jälle sinna tuled, kus sa olid!" Siis saavat pitk uss tõesti välja tulema.

E 1622 (3) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehele/ Kui mihklipääv noorekuu sees, tahab lina rammust maad, aga kui mihklipääv vanakuu sees, tahab lina lahjat maad. Lina ei tohi kunagi külida, kui kaks päikest taevas (s.o kui täiskuu on). Kui kuu päeval maa peale paistab.

E 1623 (1) < Tallinn l. - Kristjan Puusemann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline. Vastus: sibul.

E 1623 (2) < Tallinn l. - Kristjan Puusemann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Neli neitsit lähvad üle nurme nuttes. Vastus: määrimata vanker.

E 1623 (3) < Tallinn l. - Kristjan Puusemann (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes tungib kõige paksemast müürist läbi, ilma et ta müürile viga teeks? Vastus: Inimese mõtted.

E 1630 (1) < Halliste khk., Abja-Vanamõisa k. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Roht sammaspooliku vastu. Noorekuu neljapäeva esimese õhtul mine välja õue pääle, istu maha, vaata ise ühtepuhku kuu pääle ja tee sõrmega viienurgeline rist sammaspooliku pääle, sääljuures ise aga ütle: "Mis ma vaata, see kasugu, mis ma vajute, see kadugu."

E 1630 (2) < Halliste khk., Abja-Vanamõisa k. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Roht sammaspooliku vastu. Vanakuul neljapäev õhtu võtta 9 räimepääd (Strömling), nende igaühega vajuta kolm korda sammaspoolikut ja pärast anna need pääd elajale süüa.

E 1630/1 (3) < Halliste khk., Abja-Vanamõisa k. - Hendrik Küle (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Roht sammaspooliku vastu. Kaduva ajal neljapäeva õhtul võta kolm kasetohtu (kooretükki), tee iga ühe pääle sõluteljega kolm viienurgelist risti ja litsu siis nende tohtudega sammaspoolikut ja viska need siis viimaks põleva ahju. Lugeda neid riste ei tohi, vaid neid peab mõttes tegema.

E 1634 (3) < Palamuse khk. - Helene Maasen (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Puid ei tohi lõhkudes mitte selili panna, sest siis lähevad puulõhkuja tütrid ülekäte.

E 1636/7 < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Siin Jäärjas on vanast Kure talus kaks tüdrukut leiba künas kastnud katkoaeal. Kaks hiirt tulnud nurgast välja, läinud purelema. Teine tüdruk ütelnud teisele: "Näe, mis hiired teevad." Ütleja tüdruk surnud kohe ära. Teine, kes ei rääkinud, jäänud elusse. Pisut aea järel tulnud kits tuppa, käind tuba mööda kips-kõps, läinud uksest jälle välja. Inimesed olnud vakka parsil ja katk murdnud palju inimesi maha, keda üks mees, kes ei rääkinud, härjapaariga Mikunõmme mäele vedanud, kus neid maha maetud. Keik suur Rahuliste küla rahvas langenud katku läbi, keda Kulli talu sulane Volmer keik härgadega Mikunõmme mäele oli vedanud ja matnud, kus praegu veel lõpmata palju surnuluid üsna pealmaa näha on ja vana rahasi, sõlgi, käerõngaid leitakse. Kuni viimaks katk Veelikse veskitammi peal surnumatja Volmre kallale tulnud. Volmer löönud katku raudlabidaga surnuks veskitammi alla auku, aga langenud isi ka temale ohvriks.

E 1641/4 < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Armas õpetaja härra M. J. Eisen. Tahan Teile siit Jäärjast pisut vana asja teada anda, mis ma karjas käies kuulsin siit vanemate inimeste suust. Ei tea, kas seda teie pruugite, aga ometi saadan ma kord, võibolla et tarvitate seda ka. Siin Jäärjas on valla piir vastu Lätimaa raja Volmari kreisi. Jäärjaga lõpeb Pärnu kreis ja algab vastu Jäärjat lõuna pool Lätimaa Volmari kreis. Enne on olnud Läti piiris Jäärja Kiisa kõrts. Rajatulp olnud siinpool Kiisa kõrtsi. Kõrts oli küll Jäärja jagu, aga ei tea, kuidas piir üks verst praeguse õige rajast Läti jausse saanud. Aga kord tulnud lätlased suure sõaväega ja tahtnud Jäärja valda omale võita, kelle hulgas ka sakslased ja Läti Hindrik olnud. Aga eestlsed võitnud vastased ära Jäärja mõisa nurmel, kus praegu kaks mäge surnuluudega täidetud männametsa all seisvad. Ja eestlased ajanud raja jälle üks verst lõuna poole Kiisa kõrtsi, kus ta praegu seisab. Kõrts on jälle Pärnu järele. Nenda on eestlased, lätlased ja sakslased siit vastu tunginud, ei ole edasi lasknud, sest siin Jäärjas on põlised suured laaned. Lätlased läinud siis tagasi omale maale ja pääsenud lõuna poole Jäärja poole metsast läbi. Raiküla rabast läbi tulles teinud nad maantee metsa, kus veel praegu näha võib saada. Suured puud kasvavad maantee peal ja kraavis. Läinud homiku poolt Jäärjat läbi metsa, kuni Mälgu talust mööda Määksi rabasse. Seal olnud veel hilda kullat härjaike rabalauka ääres, ka rahakatel olla nad rabalauka põhja lasnud, et suure rabast pole jõudnud teed läbi teha. Ühe pajatäie raha olla nad veel Määksi talu karjamaale matnud ja Tammi talu peremees Mihkel tulnud suil pühapäi pardijahilt. Määksi rabast läinud mööda rahaaugu ligidalt, näinud: suur madu karanud ümber kuuse ja kuusk rappunud ka. Astunud edasi kodu poole, püss õlal, aga madu löönud kuuse ümbert lahti ja hüpanud Tammi Mihklile selga nii tulise jaoga, et ta ära hirmund, jookstes kodu pole. Madu kukkunud maha. Ta pidand laskma, aga hirm ei luband. Maul olnud punased silmad ja olnud kuus jalga pitk, läinud rahaaugu poole metsa, aga Tammi peremees olnud kaks nädalit haige. Sealt rabast läinud lätlased ja ritterid Voltveti, Kõpu poole ja läinud viimaks Halliste kihelkonna. Riisuma pole julgenud Jäärjasse tulla, Jäärjas elanu sel ajal ka üks eestlaste kuningas Sookuninga talus, suure metsaga ümber piiratud. Siin olnud tal kena elumaja. Siin on ta oma eesti rahvale käsku annud ja ümberkaude kaunist elukorda ülal pidanud. Praegu on see Sookuninga talu Jäärjas, väga hea viljakas maakoht, kus selle ridade kirjutaja õde ja õemees Adolf Kuningas elavad oma laste ja perega neljas põlv juba. 34 taalerit suur peremees on jõukas mees, praegu Saarde kiriku vöölmünder. Siin on veel eestlaste ahervare näha Sookuninga nurmel, kus peal suur pihlakas kasvab. Ka olnud enne kolm ? talu Jäärja valla jäänud Raamatu soo ääres, aga siin olnud üks leskproua. Ühe pidu peal on ta peeretanud ja Saalisburgi härra võtnud häbi oma peale. Selle rõõmuga kinkinud ta need kolm talu ära. On praegu Lätimaa jaus, homiku pool Jäärjat ja Salisburgi vald. Lätlased elavad sees, mis enne Eesti jagu old. Aeg kasin, pean lõpetama. Teie J. Kangur.

E 1645 < Samaara kub. - Jaan Pint (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kadakapuu Mikspärast kadakapuul isemoodi marjad ristiga olla, kuna teistel seda märki külles kanda ei olla? Vanarahva suu jutustab kadakapuust järgmise loo. Sel ajal, kui Kristus Kolgata mäel risti löödi, selle ajal ei olnud veel raudnaelu, siis tehtud kadakapuust ristilöömise naelad, millega meie suur maailma lunastaja ristipuu pääle naelutada. Sellepärast kanda kadakapuu ristimärki oma marjade otsas, kuni maailm seisab ja kadakapuu kasvab.

E 1649/52 < Viljandi khk, Uusna v. - J. Täht (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Igaks jõuluks, nii kui sel ajal pruuk oli, saivad jõululaupäeva õhtu õled ehk heinad tarre (rehetarre, sest vanemal ajal ei olnud sealpool mitte kambrit ega tubasid nii kui nüüd) toodud, mida peremees ehk perenaine toimetas. Olivad nüüd õled ehk heinad sees, siis sai ka jõulu jumalateenistus kas peremehest ehk kellegist targemast teendrist peetud. Siis tuli õhtusöök, kus jällegi enne kui ka pärast söömist mõned vaoimulikud laulusalmid lauldud saivad ja söögipalvet loeti. Pärast sööki aga, kus kõik juba omatehtud õllemärjukesest pää soojendanud ja keele karastanud olivad, pidi peremees veel ühe kasetüki ette võtma, kust nad tulevikku näha lootsivad, see oli: peremees võttis nüüd sisse toodud õlgi ja viskas neid kaks ehk kolm korda tare lakke - jäivad nüüd kõrred ripnema, pidi järgmine aasta viljarikas olema. Kukkusivad aga enamiste maha, noh, siis pidi ta - nälja- või põua-aasta olema. Mõnes kohas olnud ka heinad sisse toodud tähenduseks, et Jeesus ka kare heina peal on maganud, kus nüüd iseäranis lastele Jeesusest räägiti, neile jõululaulusid loeti ja neilt ka küsiti, mida nad õppinud olivad. Peale selle olivad neil veel mitmed katsetükid, milledest mõned iga jõululaupäeva õhtu järgi saivad proovitud, mõned aga õige harva. /.../

E 1652 (7) < Viljandi khk., Uusna v. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ka vaadanud nad selsamal õhtul taevatähti. Paistsivad tähed heledalt, siis olnud sel aastal rohkeste noori loomi loota, olnud nad aga tumedad, siis ei olevat ka loomadest suurt lootust. Peale nende kuulatamiste ja vaatamiste saanud veel mitmed naljatükid tares õlge ehk heinte peal ära tehtud, kus aga kõik ilma tüli ja pahanduseta olnud. Enamiste kõik rahvas käinud neil päevil kirikus, olnud aga see kaugel, siis palvemajades. Juhtund aga, et seegi mõnele perele kaugel olnud, noh seal pidanud siis peremees ise jumalateenistust.

E 1665/6 < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - ? (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohanimed Kavastust, Tartu-Maarja kihelkonnast Kavastu valla kohanimed: Kivistiku - talukoha nimi. Sääl on palju kivisid. Mangu - talukoha nimi. Koha asutas Mangu nimeline mees. Miili - talukoha nimi. Sääl on palju süse põletatud sepa tarvituseks, keda rahvas siinpool miili põletamiseks kutsub. Lõhmusse - endine nimi Rehemats. Talukoha nimi. Sääl kasvab palju lõhmuspuid. Kukemäe - väikene mäekingukene. Pombori - heinamaa nimi, porine heinamaa. Sikku - heinamaa nimi, on palju metskitsesid. Sääsävangu - heinamaa nimi. Laastiku - heinamaa nimi, metsast laastud. Emäheinämaa. Kivimurru - maatükk, kus palju kivisid. Nõrgassaare - tükk endist põllumaad metsas. Põdra - heinamaa nimi. Palju põtrasid on sääl. Suukurgu - heinamaa nimi. Suuresoo heinamaast lahkub tükk nagu kurk metsa poole. Taageperä - heinamaa nimi, tagumine heinamaa. Kaarakõrre - talukoha nimi. Ruunassaar - soo sees saar üksi saar. Paabussaare - soosaar. Heinässaare - soosaar. Andressaare - talukoha nimi. Tatramuru - talukoha nimi. Kelgametsa - talukoha nimi. Võhkeniidu - heinamaa nimi, sääl kasvab palju võhasid. Väljaotsa - talukoha nimi. Hundissaare - talukoha nimi. Hellassaare - soo sees saarede nimed. Mustassaare - soo sees saarede nimed. Kuivassaare - soo sees saarede nimed. Lehessaare - soo sees saarede nimed. Kõrgeperve - talukoha nimi. Verioja - maakoha nimi. Metsa sees, kus vanast rahvajutu järele sõja aeg veri ojana jooksnud. Suuranna - talukoha nimi. Maideperä oja. Karu - talukoha nimi. Karukäppa - talukoha nimi. Kureniidu - talukoha nimi. Veldi - talukoha nimi. Viira - talukoha nimi. Viira on Kavastu vallas kolmel talul nimeks ise kohas ja küla nimi. Tähämää - küla nimi. Koosa - küla nimi. Viru - talukoha nimi. Lombi - talukoha nimi. Kitsakraavi - talukoha nimi. Munamäe - talukohanimi. Audemäe - mäe nimi. Punu loda - heinamaa nimi. Sõstramuru - talukoha nimi. Sodo - heinamaa nimi. /---/

E 1666 < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Kohanimed Kavastust, Tartu-Maarja kihelkonnast/ Halliku - talukoha nimi. Sõnni - talukoha nimi. Liiva - talukoha nimi. Liiva küla Muna - talukoha nimi. Vitsiku - talukoha nimi. Marjamäe - talukoha nimi. Põrguhavva - talukoha nimi. Junni - talukoha nimi. Poksi - talukoha nimi. Pensa - talukoha nimi. Luksepa - talukoha nimi. Saia(talukoha nimi. Sodi - talukoha nimi. Nursinuka - pobuli küla. Kärpsealekõrs - metsa sees üks veikene lagendik. Maiamäe - talukoha nimi. Vingri - endine Kavastu valla ja mõisa nimi, praegu on see nimi jo ammugi rahva suust ja mäletusest kadunud. Koosa jõgi. Suurtiilaane - metsa nimi. Lagimuse jõgi. Sirkjärv, Kuusjärv - soo sees väiksed umbjärved. Kargaja - talukoha nimi. Sinna karanud endised soldatid. Viinaalekõrs - üks külaligidane söödimaa nimi. Randsioja - talukoha nimi. Kärnäpari - lepiku nimi. Kede - talukoha nimi. Kubu - talukoha nimi.

E 1667 (1) < Viljandi khk., Tänassilma v. - H. Jaanson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kalameeste usk Läks kalamees kalu püidma, juhtus siis, et keigi naisterahvas vastu tuli, siis hoidis ta ennast ikka pääle tuule. Nõndasama ka järve pääl, kus kalapüidjad, kellest nõidust tääti, ka päälttuule mööda.

E 1667 (2) < Viljandi khk., Tänassilma v. - H. Jaakson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Kalameeste usk/ Juhtus, et kellegil noot enam kalu ei püidnud, siis oli tema ära nõiutud ja pidi kohe kodus hõbehelmetega suitsutatud saama. Kui ka see ei aidanud, siis tehti lepaoksadest tuli maha ja tõmmati selle suitsust noot kolm korda läbi ja pääle selle veel kolm korda kurajala konsa alt, oli ka see töö asjata olnud, pidi kõrvale heidetud saama ja uus asemele võetama.

E 1668 (4) < Viljandi khk., Tänassilma v. - H. Jaakson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Taheti uut kalavõrku kududa, siis alustati seda kuu varjutamise aegus. Alustas kuuvarjutus, alustas ka võrgukuduja. Nõndasama kuuvarjutuse aegus alustadi ka võrgulõnga kedras pääle.

E 1669 < Viljandi khk., Tänassilma v. - H. Jaakson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Koerakoop - üks tükk põldu ja sööti, vanast kuulus koerte matmisepaik, kus keik koerad, mis aga eales surnud ehk tapetud, on matetud. Hundilepik - kus koerad hundi ära on murdnud. Põdramurd - metsapadrik praegust, kus hundid põdra ära murdnud. Pussumurd - kus selle nimega mees (Puss) esimese lapikese lagedaks laastas. Leitaru - kus kesked pardikut, lapike lagedat on leitud. Tedremurd - kuulus tedrekujutamise koht. Õitsemaja sööt ja võsa, kus õitseliste hurtsik seisnud ja ümberkaudsetest taludest õitselised kokku kogunud ja öömaja pidanud. Nõumurd - kus kaks meest (Soo ja Puss) esimest nõu on pidanud, kuidas maad lagedamaks saaks teha. Laastikusööt - esimene nimetatud meiste töö alguskoht. Kovalisoo - kus koletu suured puud kasvanud, aga maa olnud kobe, et pole inimest kannud. (Praegust vesisematel aegadel on mäda, et looma ei kanna.

E 1687/90 < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kloodil on karjamõisad Lihulõpe ja Kullaaru (mõni nimetab ka Kullaarut lühidalt Aru - enamiste arumaa). Kullaaru on ära ostetud. Sinna külge on veel ostetud vai ühendatud peale muu kaks nelja päävä kohta: Vässta Pärtli ja Jüri (mõlemad pered elasid ühes Vässta tuas). Saunadest nimetan: Kiuka, Suone, Ussimää. Saun on sellenimelise rünka kesest - välja ja heinamaa vahel kallas oma nime saand, kus sarapuud kasvavad ja ussidest (madudest) puudu ei ole. Kalda järk, mis Rakkure mõisa maa sisse läheb, nimetakse Tõrremägi ja Tõnnisaun (endise peremehe nimi). Kullaaru ja Kloodi, Paatna küla rajaks on Sooallikas, mis suo pialt algab ja Päide alla jõkke lõpeb. Suopialne ja Arupialne oli enne, kui veel kohad krunti panemata olid (aastat 15 tagasi Paatna küla karjamaa. Nüüd on ta talukohtade külge mõedetud ja Arupiale hulk saunu asutatud, mis eest saunamehed iga aasta hulk päivi mõisale teevad. Arupialne on kõva nõmme- vai kruusimaa, kus muud ei kasva, kui mõnes kohas kadakajässid. Et ta viljamaa ei ole, sellepärast hüütakse seda uueste asutatud saunastikku Saratohv, sest et Saratohvis kord nälg oli ja ta näljamaa nime all siit rahvale tuttavaks sai. Suopialne, vaevalt versta pikkune ja mõnisada sammu laiuti, on jälle madal ja vesisem maa. Seal ei ole muud, kui lugemata künkaid, mis luomade tallamise läbi on saanud. Maal on paks kord süsimusta mulda, kust vahelt ka tugevaid puujuurikaid ja nagu süsi välja tuleb. Mõni arvab, et sial enne mets on olnud ja põlemise läbi otsa saanud. Sügaval maa põhjas tuleb lupja. Seal käis ammust ajast saadik külakari peal, sellepärast ei saanud seal puid kasvada. Nüüd on krunti panemisest saadik seal jägusi kolmel peremehel. Nad on igaüks sinna piale lojuste karjamaa - veike kopli - teinud, kus hobusid kinni piavad. Sinna, kuhu loomad piale ei saa, hakkab iseenesest paks paju- ja kasevõsa kasvama. E 1692/7 (4) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/puu/arh/raha/Nüüd saime Sookülast Vanakülasse. Enne oli see koht küla otsa pial, nüüd enam mitte, ehk see pere küll vana koha pial on. Siin minagi ülesse kasvasin ja minu esiisad, võibolla rootsi ajast saadik vai veel ennemastki. Nüüd on koht võerastelle müüdud.Vaatan veel vana armsa koha korraks läbi. Põllul on üks koht, keda Raadiku määks hüitakse, seal on seda va kivirahka hästi ja mulda vähe. Heinamaa on eest otsast niisama kui eespool nimetud kolmel perel vesine, kus väga vähe heina ja kasepõesad kasvavad. Maa seest tulevad mõned suured juurikad vai kannud välja, mis tunnistab, et siin ennevanast hea mets on olnud. Nimetud kohal on maja ligi, välja ääres kohe Kannastik. Ma ei tia, kas siin enne nii pallu kandusi on olnud (ehk küll neist nüüdki puudu ei ole), vaid kust ta selle nime on saanud. Minu mälestuses ja enne seda on siin paks räga vai padrik suuremalt osadelt pajudest. Ma topin seie kohanimedele veel järgmised puude nimed vahele, mis meie Otsa Kannastikust kõik leida on. Remmelga-, hane-, vesi-, põld- ja muud pajud, kased, kadakad, lepad, sarapuud, türnapuud, paatsapuud, sadakoorikud, kuusmannid, toomingad, pihlakad, punased sõstrad, mustad sõstrad ja magedad vai taigsõstrad (mõni ütleb viimseid tainaspuu, kueraõilespuud, kibuvitsapuud ja järgmistest puudest ja põesastest igaühest vähemalt üks: sinikad, mustikad, kuusk, mänd, näsiniinepuu. Puudest ei tia ma midagi siin ümberkaudu ja ligilähedal kasvavatest kannastikus puuduma, kui üksi saared, mis siin ligidal ühest kohast natuke leida on. Seie kannastikku, mõnesaja ruutsammu peale on ümberkaudusest looduse varandusest iga seltsi nagu kokku kogutud. Nüüd kõige uuemal ajal aga hävitab inimese käsi ja kerves looduse tööd armuta, teinekord koguni otstarbeta ja paneb reieahju. Ka taimede poolest on see koht niisama rikas, aga mul ei ole praegu võimalik neid kõiki nimetada, võibolla ei ole neid tarviski. Maa on siin lubjapõhjaga, künkaline ja aukline. Meie kadund taat (isaisa ütles, et augu kohad selle läbi olla saanud, et sinna sõja ajal vilja on maetud. (Pärast mädanes muidugi vili ja maa vajus auku. On ka sealt hiljuti, enne mind, mõek leitud. Mina sealt muud suuremat vanavara ei ole leidnud, kui ühe kannaga kaelas kantud hõberaha. Vanemad inimesed ütlesid, et see endiste 75-kopikaste suurune olla. Sest on jo mitu aastat ja ma olin sel ajal veel päris poisikene, muidugi poisikesem kui praegu. Raha peal oli suurte kähära juukstega mehe nägu ja selle nimi (kui ma mitte ei eksi - Carolus XI ja 4 M., peale selle aastanummer, mis ma kahjuks ära olen unestand, sest et kuhugi ülesse tähendanud ei ole, 16. vai 17. Vist Rootsi Kaarli raha. Raha ei olnud sügaval maa sees, lojuksed olid ta käidavast pehmest kohast välja talland, võib ka olla, et ta sinna kautatud oli. Et mul raha vähe oli, võibolla sugugi ei olnud, müisin ma ta ühe rubla eest Rakveresse kullasepp Heftlerile ära. See sulatas ta muidugimõista ära. Ise laitis hinda tingides, et ta kõva ja vasene olla ja näitas oma sahtlist teist niisamasugust. See oli minust küll ülekohus raha ära müia, mis vanavara uurijalle oleksin pidand saatma, aga Taavet pani ka pühad ette panemise leivad näljaga nahka ja häda ajab härja kaevu. Rahahimus vai puuduses olin ka mina sunnitud vanavarale seda pisikest ohvrit tegema. Ostsin jo selle raha eest paberit, tinti, sulgi, pliiatsit, et saaks jälle rahva vaimuvara kaevata. Nää, et kõik head korraga igatahes ei saa. Ärge pange pahaks, et nii kaugele teelt kõrvale läksin, oli vana tuttav koht. Peale kalda-aluse on siin veel jäätmaa (kõva arumaa ja ülejõe mudava. Seal olevel veikel jõel on mudava ja jäätmaa juures kaks kohta nimedega Rotiauk ja Mudahaud.

E 1697 (6) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Näsda Mihkli. Neil mõlemil peredel on põllul Paemurru ja heinamaal teinepool jõge - Ülejõe, Jaanirahval jões veel Otsa-Antsu haud.

E 1701/2 (16) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jaani Mardi Kloodi vallast ja mõisast juokseb veel jõgi läbi, mis Ulja mõisa alt vai kust piale piab hakkama. Päris nime tal siin ei olegi, nimetakse aga selle järele, kust kohast läbi jookseb, sest et jõgi vai oja veike on. Sügavamaid kohtasi nimetatakse haudadeks ja on neil igal haual ise nimi. Ma räägin üksi Kloodist. Aasusi, mis käänudes ja haua juures on, nimetakse vahelt haua nimega. Mõnel suurema aasul on ka oma nimed, nagu mõisa heinamaal Jaani aas, Suur aas, Kiili aas. Hauad jões: Mardi haud, Käänu auk, Otsa Antsu haud, Roti haud, Muda haud, Liiva haud, Kassi haud. Jões on ühes kohas ka kivi, kus jälg pial on, jälg üeldakse Jeesuse oma olema.

E I 6 (11) < ? - M. J. Eisen < Prof. A. Paldrock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vändra Rõusal olnud mineva aastasaja keskel hiiepärn. Mees raiunud selle maha. Leidnud pärna õõnsusest raha, sukke, kindaid, linte, paelu jne. Varsti jäänud mees haigeks. Et terveks saada, pidanud ohverdama. Mees ütelnud: "See olgu viimne kord pärnale ohvrid viia."

E I 6 (12) < ? - M. J. Eisen < A. Jürgenstein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vändra Massus olnud vanasti pärn, kus palju ohverdatud. Sealt pärnaõõnsusest leiti uuemal ajal lapseriideid, lapsetanusid, raha, hobuseraua tükk, helmeid, preesa ja muud sellesarnast.

E I 7 (19) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuse Juusa küla naised käinud Juusa järves lapse nartsusid pesemas. Seda ei kannatanud järv välja, vaid läinud teisale. Seal kannab ta nüüd Palujärve nime.

E I 7 (20) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuse mõisast läheb võlvitud maaalune võlvitud tee Oru pedastikku, kuhu sõja ajal võidi lossist ära põgeneda. Siin on ülepea rida valla, mis Annumäelt algavad, umbes 1 1/2 versta pikkune sõjaliin. Teisendi järele lasknud rootslased need vallid ehitada kaitseks. Rootslased matnud ühtlasi oma varandused neisse vallidesse maha. Annumäkke peitnud nad tõllatäie kulda ühes tõllaga ära. Tõlla tiisli ots pandud Mäemusti mõisa pool. R. lubanud pärast järele tulla. Mõni asjata kaevanud.

E I 7 (21) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Karl XII tamm. Krootuse Mäemusti mõisa suure tee ääres on hiiemänd, 4 meetrit ümber mõõta, viie haruga. Ta tüvil näidatakse kohta, kuhu rootsi suurtüki kuul sattunud.

E I 7 (22) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorastes on Kuku tamm Kuku talu maal, 6 meetrit ringi mõõta. Latv kuivanud, läänepoolsed harud niisama, pihlakas peale kasvanud. Oli seal kuulsam hiietamm.

E I 7 (23) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuses on Korbeläte Hilba jäe paremal kaldal. Sellest allikast müüdud vanasti raha eest vett silmade arstimiseks.

E I 8 (27) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuses on Vallimägi, neid valla vedanud rootslased kokku kaitsevallideks ja matnud nende alla oma varanduse.

E I 8 (29) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Juusa kivivare (kalme) tekkinud sedaviisi, et vanajuudas viinud mingisuguse ehituse jaoks püksireite/s/ kiva. Aga kui ta Juusa kohale jõudnud, laulnud kukk ja kivid langenud sinna maha. Teisendi järele tahtnud Kalevipoeg Juusale linna ehitada ja vedanud selleks kiva kokku, aga mingisuguse põhjuse pärast jäänud linn ometi ehitamata.

E I 8 (30) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Juudalinn. Seal asuvad vaimud mustade sipelgate näol, kes sinna maetud varandust valvavad. Korra läinud üks mees öösel Juudalinnast varandust välja kaevama. Korraga näinud, riided sipelgaid täis. Küll raputanud mees, aga sipelgatest lahti ei saa. Viimaks pannud mees punuma, visates riideid teine teise järel seljast ja olnud rõõmus, et veel hengega ära pääsnud.

E I 10 (34) < Paistu khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kuu esimene veerand selili, siis sureb palju inimesi.

E I 10 (35) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vigala valla Selja endise kõrtsi, nüüdse poe ees olnud enne matusepaik. Sinna maetud nimelt katku ajal surnuid maha. Sealt liiva kaevates on surnuluid välja tulnud. Korra leitud sealt luu, mis vahtu välja ajanud. Kuulsin, et see luu oianudki. Luu maetud maha, siis jäänud kõik vagusi.

E I 11 (38) < ? - M. J. Eisen < K. Soo (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pühajärv Kui Jaagupi Koeravaere küla all olnud muiste Pühajärv. Iga aasta ohverdati Pühajärvele, et põuda ei tuleks. Pärastpoole jäänud ohverdamine maha ja külarahvas hakanud pesu Pühajärves pesema. Korra pesemise ajal tulnud suur pilv, keerutanud Pühajärve kohal ja võtnud P/ühajärve/ kaasa, viinud tüki maad edasi ja lasknud rabasohu maha. Seal kogutud just marju. Hääl hüüdnud ülevalt: "Kai, Mai, eest ära, Pühajärv tuleb." Sinna sadanu Pühajärv maha. Seal ei kutsutud järve enam Pühajärveks vaid Mustjärveks. Pühajärve koht on nüüd päris kuiv.

E I 13 (77) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pangodi Tamsa külas Räisa talu põllus Kullavare. Seal olnud vanasti linn. Nime saanud koht sellest, et keegi isa varanduse sinna pannud ja poja siis käskinud võtta kui vaja.

E I 14 (81) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipja iste Meeri vallas Hiire talu heinamaal Lokutaja kandikohast umbes 1/2 versta Nõo poole Elva jõe kaldal. Pool tooli on raudtee ehitamise läbi ära lõhutud, alles on 50 sammu laiune, 40. s. pikkune ümmargune küngas, mis Kriiska(?) jala lähedalt mööda jooksvast Elva jõe pinnast umbes 2 sülda kõrgem on. Koht on praegu üles küntud.

E I 14 (83) < Otepää khk. - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kandimägi, linnamägi Vana-Otepääs, Käpa talus. Pikkus 290 m., laius 80-84m.. Idapoolset madalamat osa hüütakse Kullamäeks. Läänepoolsel küljel olla katlatäis raha.

E I 15 (89) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiiekoht vasta Räpina kõrtsi poolsaarel veski järves, nn. Maidomägi. Seal ohverdatud jaanipäeval piimaohvrid.

E I 15 (90) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiis Friedholmi parki vasta Võhandu kaldal. Seal mõned vanad tammed, kus ohverdatud. All kaldas on koobas, kus sõja ajal peidupaik olnud.

E I 16 (94) < Tõstamaa khk. - M. J. Eisen < Prl. Seemann (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Seli Killumaa põllul puu, vana pärn, vanasti pühaks peetud. Pärna all kärnakivi hobuse, inimese jälgedega. Teisendi järele on 2 kivi, üks ini/mese/, teine looma jälgedega.

E I 17 (101) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuluse külas auguga ohvrikivi, augu pikkus 13 cm, laius 6 cm. Kivi on vesisel maal, kaskede ümbruses 5-6 samasugust aukudeta kivi. Kivi kutsutakse jäljega kiviks ja auku Kalevipoja jäljeks.

E I 17 (102) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teine Kalevipoja jäljega kivi Martna Oonga külas Karja talu põllul - hall raudkivi, auk sees. Auku kutsutakse K/alevi/poja jäljeks. Kivil käiakse veel praegugi maaaluseid arstimas. Seks visatakse raha kivis olevasse auku. Veel paari aasta eest leiti sealt 1 kop. ja 1/2 kop. vaskraha. Arstimas käivad eided.

E I 17 (103) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teine sarnane kivi Oonga külas Kõver talu põllul. 2 auguga, üks peaaegu südame kujuline, teine pikergune. Auka kutsutakse jälgedeks. Kivile ohverdati vanasti haiguse puhul. Aasta 10 eest leiti august raha, viidi aga sinna tagasi, et rahaga haigus ei tuleks kaasa.

E I 17 (104) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Raana külas Takkasauna talu ligidal Kurevere küla karjamaal Matsalu lahe ligidal valkjas auguga raudkivi, auk 7 cm sügav. Kivi kutsutakse jäljega kiviks. Ohverdmisest ei teata enam.

E I 18 (119) < Varbla khk. - M. J. Eisen < T. Karopun (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Saulepi vallamaja ligidal tee ääres ohvrikivi. Kivi ümber leida pudeli tükk.

E I 18 (120) < Varbla khk. - M. J. Eisen < T. Karopun(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Õhu küla juures Hiielaan. Rannaküla Rintsi talu maal mere ääres Hiiesoo.

E I 18 (121) < Varbla khk. - M. J. Eisen < T. Karopun (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vaiste vallas Tedremaa heinamaal Suurjärve lähedal ohvrikivi taskukujulise auguga, 40 cm sügav. Augus alati vesi, veel nüüdki arstirohuks. Tuuakse ohvreid. Kivil vaskraha. Kivi ääres pudelitükke.

E I 19 (122) < Pilistvere khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koksvere külas Simusti talu Hiiesauna juures oli enne ohvrikivi ja -allikas. Nüüd kivi kadunud, allikas ummistunud.

E I 19 (125) < Pilistvere khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Paaksemaa külas Hansu talu maal Kadri allikas ei külmeta talvel kinni. Allikat peeti pühaks, ohverdati.

E I 19 (126) < Põltsamaa khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Otissaares Kalana küla järele linnamägi. Seal muiste linn. See linn vajunud mäkke. Mäes suur rahakeller, seda valvavad vaimud. Vahel nähakse seal rahatuld.

E I 19 (127) < Põltsamaa khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõrenurme külas Miku talus igavene vana pärn, teised maha raiutud.

E I 19 (128) < Põltsamaa khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kose külas Sikuti talu maal kesk põldu Sookaevu augus olnud püha kivi, sellet otsitud haiguste ja hädade vastu abi. Nüüd kivi kadunud.

E I 19 (130) < Põltsamaa khk. - M. J. Eisen < Helmi Allik, Elsbet Markus (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kõpu külas Piirisaare talu maal püha kuusk, kuhu piima, võid, rasva, mune, liha jne. viidud, et kuusk kaitseks karja ja vilja kurja eest. Ammu maha raiutud. Hiljemini nähtud kännu ümber sikka tantsivat.

E I 20 (139) < Saarde khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Jäärjas Jairu talu põllul ohvritamme ligidal ohvri ahervare.

E I 20 (141) < Saarde khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõnisevakk Jäärjas Pihlakse talus J. Jung II, 62.

E I 20 (142) < Saarde khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Voltveti Kässul väga vana jalakas, vist püha puu.

E I 20 (143) < Saarde khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Jäärja Peedul 40. aasta eest puu otsas nõiakotid. Nüüd ei enam.

E I 20 (144) < Saarde khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Jäärja Ulita/?/ talu õues püha kase otsas nõiavahad ja -kotid. Sinna viidi osa igast viljast sügisel, loomatapmisel tükk liha, lambaniitmisel villu jne. Endine peremees kõik hävitanud.

E I 21 (148) < ? - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Helme lossi juures väike mäeke, sinna rootsi sõja ajal palju kulda maetud. Üks Helme preili tahtnud seda varandust kätte saada, saatnud mehed kaevama. Mehed kaevanud mäe lahti, leidnud seest koopa. Koopas vanadlase naisterahva ketravad, must koer kõrval. Naisterahvas küsinud, mis mehed soovivad. Mehed vastanud, et preili saatnud neid rahatündrid ära tooma. Naisterahvas vastu: "Kahju, et mu mehed praegu kodu ei ole, nad näitaksid teile, kudas te siit välja kasite!" Mehed hirmuga mäest välja, ei saanud midagi ega ajanud keavatud kohta kinni. Sest ajast peale ei saanud mõisapreili ööseti enam rahu. Viiratsused piinanud teda ja hommikuti leitud ikka hobuseraipe jalg söögilaual. Hädas saatnud preili mehed mäkke kaevatud auku jälle kinni matma. Sest ajast saadik kadunud preilil kõik viirastused ära ja ta võinud ööseti rahulikult magada.

E I 22 (150) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Helme lossimäe ligidal on allikas. Sinna viis rahvas sõja ajal oma raha varjule. Sõda tappis inimesi, raha jäi allikasse. Pärast on mitmel juhul unes teistele öeldud - allikas seal ja seal kivi all on raha, minge tooge see ära! Kui ka väga mitmele siis raha unes näidatud, ei ole kellegil julgust olnud minna raha ära tooma. Raha praegu veel allika põhjas.

E I 23 (152) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Võhma Vanamõisa külas on Hiietänav, tänava otsas olnud vanasti hiis jumalakujuga. Missugune see jumalakuju olnud ei teata enam. Seal ohverdatudki. Praegu Vanamõisa külas veel kaks Hiienimelist talu.

E I 23 (154) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Emajõe aurulaeval kõneles Vändra metsaülem 1913 õpetaja H. Rahamäele - Vändras olla veel kodujumalaid, ta ise olla niisuguseid näinud. Need olla väikesed titekesed kusagil aia nurgas, titekestel riided seljas. Muidugi mõista tähendavad need kodujumalad Tõnni. Kahjuks ei nimetanud metsaülem talusid nime pidi, kus niisugune kodujumal olemas.

E I 24 (157) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Silmaallikas on Rannamõisas. Seal pesti haigeid silmi ja viidi sealt silmade jaoks vett. Vasta anti allikale tavalisesti raha.

E I 24 (159) < Helme khk., Koorküla - M. J. Eisen < K. Ruut (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorküla Valgjärve lähedal olevast Tondilohust tõuseb igal igal aastal jaaniöösel must preili välja, preili järel tuleb punane lehm kahe vasikaga. Preili kutsub lehma enese järele: "Vissi, vissi!" Valgjärve juures ära käies läheb must preili jälle Tondilohku tagasi ja kaob sinna kõige lehmaga ja kahe vasikaga.

E I 25 (165) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ukuoja on Päite mõisa ligidal.

E I 25 (166) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõlluse haud on Velise Kurevere küla Päärni talu heinamaal Päärdu-Kurevere maantee ääres, 40 sm kõrge, l m lai, 1,8 m pikk.

E I 25 (167) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Munkade tee läheb Konnuverest/?/ Illastesse.

E I 25 (169) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sangastes Peko metsavahi koht.

E I 25 (171) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Laiusel on 2 Karl XII istutatud pärna.

E I 26 (174) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kodaveres Sassikvere küla juurde rootsi varandus maha maetud.

E I 26 (177) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vahitorni juures Rohusadama poole minnes 4 puud teineteise ligidal. Seal rootsi kuningas söönud.

E I 26 (181) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Karl XII sõitnud Keeni-Sangaste teed. Villemi mõisa kohal ais katki. Torganud aisa maa sisse: kui kasvama, maa Rootsile. Ais kasvanud suureks männiks. Suure sõja ajal süüdanud mesilaste tagaajajad männi põlema, et mesil/asi/ kätte saada. Jutustaja-ohvitseri ema nutnud seda kuuldes ja kurtnud: "Nüüd ei saa meie maa enam Rootsi omaks."

E I 26 (182) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Veest/?/ Keenist Prüüsi talu kohal Puka-Sangaste kirikutee ääres põline tamm. Seal Karl XII looga maa sisse samasuguse ütlusega. Loogast kasvanud määratu tamm.

E I 27 (188) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valjala Väksa poe ligidal heinamaal ohvrikivi, keskel loomulik lohk vee tarvis, kuulus üle kihelkonna. Seal arstitakse nahahaigusi. Tuuakse vett pudeliga, kallatakse lohku. Vette visatakse raha ehk muud. Siis pestakse haiget kohta ja minnakse koju tagasi vaatamata. Kivil poolikuid hobuserauanaelu, klaasipuru, raha jne. Lähedal sarapuu külge seotakse lintagi.

E I 27 (192) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Neitsiallik ja neitsi kuju Kuiste küla heinamaal. Nime allika kaldal olevast neitsi kujust. See moodustatud kahest kivist, vähem kivi suurema peal. Enne kivid kudagi kinnitatud, karjatsed nad aga lahti rebinud. Kõrgus 86 cm, keha 36 cm, pea 20 cm. Jutt sellest Neitsikivist. Võõrasema pannud tüdruku sõelaga allikast vett tooma. Kägu hüüdnud: "Sopp ette!" Tüdruk ei mõistnud, vesi voolanud sõelast ja hirm moonutanud tüdruku kiviks.

E I 27 (193) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ohvriallik Ariste külas Vintri talu ligidal, kannab nime Rahaallikas. Arstimas käidi allikal. Veel nüüd seal poolikuid hobuseraudu.

E I 27 (194) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valjala kiriku ligidal Sepa allik. Ohverdati ja loodeti tervist.

E I 27 (195) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ohvriallik, Lutsu allik, Väkra küla juures. Nelj/apäeva/, laup/äeva/ ja pühap/äeva/ õhtul toodi sealt silmavett, viidi raha vasta.

E I 27 (196) < Valjala khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Keriska küla juures Niidu talu maal allik ja teine Karumäe allik. Mõlemast võeti vett silma arstimiseks.

E I 28 (197) < Keila khk. - M. J. Eisen < G. Niggol (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Laulasmaal, L/aulas/maa küla Lepisoo talu juures Aidakivi, vist ohvrikivi, sealt klaaspuru leitud. Kivi kohta muinasjutt. Kalevipoeg olla Hiiumaal piitsavarre läbi suure kivi pistnud, et seda nii visata. Kivi läinud aga pooleks. Üks pool olla praegu Hiiumaal, kuna teine siis sama Aidakivi suuremaale kukkunud.

E I 28 (198) < Keila khk. - M. J. Eisen < G. Niggol (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiiealune Klooga järve kaldal, mõisast 1/4 v. Enne seal hiiemets. Seal ohvrikivi, kuhu vanem ohvrid.

E I 28 (199) < Keila khk. - M. J. Eisen < G. Niggol (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viti/?/ külas Suurekivi talul Proomu allikas, kuhu raha viidi ja kus silmi arstiti.

E I 28 (200) < Keila khk. - M. J. Eisen < G. Niggol (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Muraste mõisast 3/4 versta hiiemets. Sinna kivipostid mõisniku poolt.

E I 28 (204) < Püha khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Loona küla Liiva talu heinamaal hiiemets, seal ka Hiie talu. Hiiemetsas lage koht - ohvrikoht, seal allika või veekogu ase.

E I 28 (205) < Püha khk. - M. J. Eisen < A. Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõlluste Kuusiku lageaed - vana ohvrikoht. Seal käidi merele minnes ja merelt tulles ohverdamas.

E I 29 (209) < Anseküla khk. - M. J. Eisen < H. Laur (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hirmuste küla Jaagu talu metsas Suure Tõllu haud tee ääres, mis Tiirimetsalt Hirmustele viib. Haud olnud enne kõrgem küngas, nüüd ei eraldu ümberkaudsest maast, mis kõik künkline on. Haua kohal kasvab mänd. Suur auk, 1/2 m sügavune, on kalmu kaevatud. Ka hiljemini on Suure Tõllu hauda kaevamas käidud.

E I 29 (211) < Kärla khk. - M. J. Eisen < T. Vaas (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ohvriallikas - Hiieniidi allik, Mustjalal Rahtla külade vahel soosel heinamaal. Korra uppunud küün sinna allikasse. Allikast oja põhja poole. Lõuna pool on ta ühenduses maaaluse oja läbi. Selgap. j. Silla küla vahel maa sisse kaduva ojaga. Muiste olnud seal jumalate salu hiieniied ja allikas jumalate asukohaks.

E I 30 (218) < Kärla khk. - M. J. Eisen < T. Vaas (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kandla mõisa väljal suur kivi, 4 m lai ja kõrge. Jõmpa külas Tuha talus olnud pulm. Vanapagan tahtnud keelda, võtnud kivi, kukk laulnud, kivi kukkund sinna.

E I 30 (221) < Pöide khk. - M. J. Eisen < A. Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ohvrikivi Mui külas Tooma talu maal, nüüd lõhutud. Ohvrikivi Audlas Kullimardi talu maal, keskel suur lohk, sealt vett arstirohuks koju ehk pestakse haiget sealsamas. Ohverdatakse ? ja ?.

E I 31 (223) < Pöide - M. J. Eisen < A. Tiitsmann (?). Ka: E, StK 12, 17 (17) < Pöide - A. Tiitsmann. Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõllu kivi Kõigustest versta. Teine kivi Kõrkvere külas Juhani talu põllul, 3,5 m kõrge ja 10 m pikk.

E I 31 (224) < Pöide khk. - M. J. Eisen (?)< A. Tiitsmann Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Laimjala Vildeste ja Pildeste mägedes suur vara varjul, viimset tünder kulda, ka Mustla külas Alliku mäes.

E I 31 (233) < Muhu khk. - M. J. Eisen < A. Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Laurimägi Külasema küla Mäe talu ligidal Laurimäelt võetakse rohtu, torgitakse haiget hammast, viiakse rohi samasse paika tagasi, siis kaob hambavalu. Maa-aluseid pestakse veega ja viiakse vesi Laurimäele, siis kaovad maa-alused. Korra tapnud täkud Laurimäel suure kivi juures ühe neitsi ära, sellest saanud mägi imettegeva võime. Igaüks ohvritooja saab abi.

E I 31 (234) < Muhu khk. - M. J. Eisen < A. Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viiresse niidus Mäla küla ligidal on rootsi varandust varjul, nimelt kulda, hõbedat, pärast sõda sealt ära viidud.

E I 33 (239) < Äksi khk. - M. J. Eisen < A. Jürgens (?). Ka: E 42747 (2) < Torma, Tõikvere v. - J. Moisa. (1902). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipoja lingukivi Saadjärve mõisa pargis moonameeste maja taga Saadjärve kaldal on suur kivi - Kalevipoja lingukivi. Kalevipoeg olevat selle kivi siia visanud. Kalevipoja lingukivi. Saadjärve lõunapoolse kalda lähedal Põltsama külas Kraksi talu koplis on suur kivi, mida ümberkaudne rahvas nimetab Kalevipoja lingukiviks. Kivi on järve äärest otse põhja poole 10,5 m Kase talu kohal, Kraksi talust lääne pool. Äksi kiriku juurest on Põltsama külasse 3-3,5 km. Kivi on kõige kõrgemast kohast 1,71 m. Kõige laiemast kohast on läbimõõt 3,5 m, perpentikulaaris sellele - 2,6 m; ümbermõõt on 14 m.

E I 33 (243) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Talust ida pool 1 1/2 lai madal kivi. Rootsi kindrali haud. Ligidal põline kuusk, selle alla palju varandust maetud.

E I 33 (244) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõika ligidal Soondla Aareni talu väljal vanasti püha remmelgas, kus ohverdatud.

E I 33 (245) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie küla all Hundilaas, kus enne palju hunta ja tonta. Viimased tohtind väikse ojani ainult tulla, millest Kolsi veski all maantee üle läheb, selles olnud püha vesi, millega haigusi parandatud.

E I 33 (246) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie Orri talu väljal olnud vanasti suur kuusk, mis meheõnne annud.

E I 33 (247) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie küla keskel Uia ja Anni talu vahel olnud tondilomp, kus tonta nähtud ja kaldal püha lepp, millele piima ja võid ohverdatud.

E I 34 (250) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Aakre Kivivare linnamäe juures on Verioja.

E I 34 (251) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Palamusel on Ronivere(?) küla kohal Verioja, ka Rõuge Kõrgepalul.

E I 34 (252) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Sänna m. 1/2 kl. Tsooru poole Pärlijõe ääres klooster või kiriku ase. Sänna pargi juures suur kuusk, selle alla ühe mõisniku varandus maetud.

E I 34 (258) < ? - M. J. Eisen (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Otepääs olnud org ja orus küngas. Sellel künkal käinud keegi neitsi nutmas, sest peig jätnud ta maha. Neitsi pisarad täitnud viimaks oru, järve moodustades. Viimaks kadunud neitsi ise sellesse järve. Sest saadik hüütakse järve Neitsijärveks.

E I 35 (263) < Urvaste khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kauksis on org ja orus küngas, seal ka allikas, kust vett välja voolab, mis nagu heliseb. Sinna allikasse on vanal ajal palju kulda ja hõbedat maetud.

E I 35 (264) < Puhja khk. - M. J. Eisen < prl. Eller (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kavilda läte voolanud muiste mööda. Igaüks võinud nii palju võtta kui soovinud. Viimaks tulnud Kavildasse kuri mõisnik, see ei lubanud võõrastele enam lättest mõdu võtta. Kohe selle peale muutunud mõdu veeks. See allikavesi on ometi väga kasulik silmade arstimiseks.

E I 38 (276) < ? - M. J. Eisen < Pr. Nigul (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuningas Valdemari kuldkroon Väikse väinas, kroon on kukkunud peast väina.

E I 39 (277) < Helme khk. - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sõitsin 28. juulil 1921 ühes Helme õpetaja Ustaliga kuulust Valgjärve vaatama, kuhu rahvajutu järele Saare mõis venna-õe laulatuse järele vajunud ja kelle mälestust praegu alles Saare talu järve kaldal kannab. Teel võtsime Konguta kooliõpetaja K. Ruuti enestele teejuhiks kaasa. Järve äärde jõudes astusin Kauri talusse, kust noor üliõpilane Kaur meile veel seltsiliseks tuli. See hakkas mind oma paadis järvele äravajunud mõisa kohta sõudma. Järv on varsti äärest sügav, ühes otsas öeldi 19 sülda olevat. Järve keskel näikse kõrgem koht olevat, seal kasvab põhjast rohtu veepinnale. Sügavus seal umbes 3 jalga. Selle koha peal olla äravajunud Saare mõisa. Kaur sõudis meid selle madala koha poole, kus rahvasuu järele mõisa vajunud ja põhjas näha olla. Tõepoolest nägimegi järve põhjas halle palke, need tuletavad enam parve kui majaseina meelde. Põhjas leidub 4 niisugust parve, igaühe ots puutub teisega natuke maad kokku. Ümbrus tundub prügiselt. Mingisuguse mõisa ehk ülepea hoone jälgi ei leidu. Oletatava mõisa kohalt sõuti meid edasi üle järve, kus kaldal metsa algab. Kaldal käib ka tee, mille ümber varemal ajal kasepuiestee istutatud. Puiestee ümber on ritta istutatud puud, nende seas isegi tamm. Kõrge kallas oma metsaga teeb väga hea mulje. Varemal ajal on kaldal kena lusthoonegi seisnud, kuid nüüd ammu kadunud. Tee pool otsast on madalam koht, sealt voolab kevadel vee rohkuse ajal vett välja Emasoo laukadesse. Need on pisukesed, sügavad laukad Valgjärve kõrge kalda taga.

E I 40 (278) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valgjärve kaldal metsa ääres silmaallik. Seal käind vanasti palju silmahaigeid ja viind sinna oma ohvrid. Paarikümne aasta eest puhastati seda allikat, kust rohkesti vett välja voolas. Puhastamise puhul leiti allikast 3 odaotsa, lammastekäärid, kaks pronksraha ja rüütli rinnakorb. Rinnakorvi viind Koorküla herra Styck ära. Kuhu see rüütli rinnakorb pärast jäänud, teadmata. Pärast puhastamist pandud allikale salvedeks õõnes puutüvi. Sest ajast hakkas allikavesi kahanema ja on nüüd paari aasta eest täiesti otsa saanud. Seda silmaallikat järele vaadates leidsin ta seest salvedeks pandud puutüve, aga allikas ise ei annud enam piiskagi vett.

E I 40 (279) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorkülas on Pikrimägi ja seal ligidal ka Pikrijärv. Pikrimäel on ohvrikivid, kus vanasti Pikrile mõnesuguseid ohvrid ohverdati. Ohverdati põua ajal vihma pärast, ohverdati aga ka viljasaagi pärast.

E I 40 (280) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorküla Keisri külas Mäe keisri Lausi piiril on ka ohvrikivi nagu mulle kõnedud. Vanasti ohverdati seal.

E I 40 (281) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorkülas on Linsi saarik - hiis, kus vanasti ohverdati. Räägitakse, seal olnud isegi tõnnivakk, kuhu need ohvrid viidi.

E I 40 (282) < Helme khk. - M. J. Eisen < K. Ruut (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valgjärve ligidal olnud vanasti kirik, pärast Saare mõisa maa alla vajumist vajunud ka sisse, kirik maa alla. Kiriku asemele kerkinud Kokejärv. Nime saanud järv sinna jäänud kokast.

E I 41 (288) < ? - M. J. Eisen < kellegi saarlase suust (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Korra tulnud Tõll Hiiust, suur puu kepiks käes. Karja jõudes löönud ühe kivi pihta selle puuga. Kivile jäänud suur lohk sisse.

E I 43 (299) < Karuse khk. - M. J. Eisen < Karopun (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Puanete(?) küla Karjuse talu aia nurgal ohvrikivi. Teine ohvrikivi Tuhu külas Tõnisejüri talu lähedal. Petaaluse (Petalu) külas Tamme talu maal Hiielage, see koht on soine, mitu allikat, suurem külapoolses otsas. Hiiemets Meelva küla ligidal. Hiieallik Meelva küla koplis Pääbu talu maal. Hiierand Metsküla kohal Kägi talu ligidal mererannal karjamaal.

E I 43 (301) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kihelkonnas Paadla Kogula väljal vihukivi, kus vanasti rahvas käis vihma palumas. Kivile ohverdati.

E I 44 (313) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viru-Nigulas Vereoja.

E I 45 (316) < Urvaste khk. - M. J. Eisen < J. Jung (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vana-Antsla vallamaja lähedal on pedajas olnud, mida rahvas Kummarduse pedajaks hüüdnud, nüüd maha raiutud. Vanasti käidud seal ohverdamas ja palvetamas.

E I 45 (317) < Urvaste khk - M. J. Eisen < J. Jung(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ka Ivaski talu maal olnud vanasti püha pedajas.

E I 45 (318) < Urvaste khk - M. J. Eisen < J. Jung(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vana-Antsla vallamaja juures vana mänd, selle alla Põhjasõja ajal surnukirstu täis kulda ja hõbedat maetud. Surnukirtsuga tahetud lähedal rootsi väge eksitada. Kirst olla välja võtmata.

E I 45 (319) < Urvaste khk - M. J. Eisen < J. Jung (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Keldrimäes Keldrimäe talus suured varandused peidus, need nõidusega pandud. Seepärast ei julge keegi kaevata. Kaevaja jääb pimedaks ehk tuleks muu paha haigus.

E I 47 (335) < Lüganuse khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Linnamägi 1/2 v. Savala külast põhja-lääne poole. Lääne poole linnamäst 18 m. arvatud on suur kivi, mida rahvasuus Kalevipoja kiviks hüütakse.

E I 47 (338) < Lüganuse khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
256 m. kaldast eemal on püha pärn ja algab hiiemets, mis 60 m. pikk.

E I 47 (339) < Lüganuse khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Mere kalda läheduses 112 m. lääne poole hiiemäest arvates on Uku allikas, kust vanal ajal inimesed arstimiseks vett viinud, iseäranis heaks abiks olnud see vesi silmahaigetele.

E I 48 (342) < Viru-Nigula khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koila küla ligidal Lähtoru allikas - püha, ohvriallikas.

E I 48 (346) < Vaivara khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ohvrikivi Mereküla ja Utria vahel kõrgel merekaldal. Kivisse on inimese ja looma jälgi raiutud. Paar sammu lõuna poole on lepavõsastik, sealt leitud rahapada.

E I 48 (347) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Haanjas Villa küla Kalmate talu maal ohvrikoht, siin olnud enne 1 1/2 meetrit lai ja 3/4 m. kõrge, pealt tasane kivi. Sellel kivil ohverdatud tõnisepäeval.

E I 48 (347a) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viitina vallas Haki talu põllul hiietamm, tüvis 4 1/3 m., 2/3 m. kõrgusel läheb 2-haruliseks.

E I 48 (348) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viitinas Pärli jõe ääres 1/2 kl. pikk põlv - mägi, vana ohvrikoht. Siin olnud hiiepuu, eestlaste ja lätlaste ohverdamise koht.

E I 48 (349) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Nursis endise Horsa koolimaja alal allik, Keevläte. Ligidal 2 kasekändu, nende all rahaauk. Allikal rahvajutu järele tervekstegev vesi.

E I 49 (354) < Kanepi khk., Kõlleste v., Tilleoru - M. J. Eisen < Georg Semel, mölder (?) Sisestas Olga-Annikki Villem 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kõva ja pehme kuu Peale noore ja vana kuu tunneb rahvas veel kõva ja pehmet kuud. Vana ja noor kuu ei vasta kõvale ja pehmele. Kõval kuul edeneb kõik hästi, pehmel ei. Kui veske puuhammas välja kukkunud ja uus pehmel kuul asemele pannakse, kukub ta 2-3 päeva pärast jälle välja, pannakse uus aga kõval kuul asemele, seisab ta 2-3 aastat. Kui pehmel kuul sõrm lõigatakse, mädaneb sõrm 2-3 nädalit, kui kõva kuul, on sõrm 2-3 päeva pärast korras. Kui kõval kuul põllutööd tehakse, kasvab kõik hästi ja saak on hea, kui pehmel kuul, ikaldab vili.

E I 50 (359) < Põlva khk. - M. J. Eisen < Reinu teated (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Põlva Vanakülas Kalmete mäe jalal oli aasta 10 eest veel paarisaja aastane kadak, kellele ohverdati tõnisepäeval tennüsteri - uhmris tehtud tangu. Ka Holvandi küla Hirve pettäile ohverdati.

E I 51 (366) < Kärla khk. - M. J. Eisen < Jakob Mändmets (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Järvetont Saaremaal ei tuntud metsatonti ega metshaldjaid. Tunti aga järvetonti. Karujärves asus järvetont. Laupäeval oli järvetondi õhtu. Siis ei julgenud keegi järvele minna. Korra läks meie naabri Mihkel järvele laupäeva õhtul kalu õngitsema. Kalad hakanud hästi otsa. Äkisti näeb Mihkel, ratsaline kihutab järvel vett mööda ta poole, jõuab üsna ta ligi ja kaob korraga paadi alla. Mihkel seda nähes hirmul kaldale sõudma. Korraga emis Mihkli järve peal Mihkli ees. Emis kaob niisama paadi alla. Viimaks vee peal veel surnud hunt ees. Suure vaevaga jõuab Mihkel kaldale, jääb aga selle peale haigeks, sureb pool aastat /hiljem/. Pühapäeva õhtul selle vasta on järv lootsikuid täis. Teise korra teine mees laupäeva õhtul järvele õngitsema. Saanud 2 suurt ahvenat. Järves on 5 saart. Mees läinud selle järele ühele saarele, heitnud küüni magama. Hommikul kalad kadunud.

E I 52 (367) < Kärla khk. - M. J. Eisen < Jakob Mändmets (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tondikohad Saaremaal on iseäralikka tondikohti. Üks sarnane on Tõllilepik Kärlas, seal lepikus nähti tihti tonti. Kihelkonnas on lage mererand. Seal on mu isa tonti näinud. Esmalt silmanud tuld merel, pärast tulnud tuli vankri alla.

E I 53 (372) < Kärla khk. - M. J. Eisen < Jakob Mändmets (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Libahundid on nõiad. Umbes 80 aasta eest näinud mu isaema karjamaal libahundi.

E I 53 (374) < Kärla khk. - M. J. Eisen < Jakob Mändmets (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Targad Karida külas oli tark Eeva, see parandas külas haigusi mitmesuguste sõnadega. Korra tulnud Mändmetsa juurde, lubanud hobuse paranduse ja ussisõnu õpetada, õpetanudki. Allika Aadu parandas haigusi veega. Oli sõnatarku ja veetarku. Allika Aadu kambris oli väike, tõsine allikas, seal piiras vett ümber, võttis vett. Ka Kiia Jaan arstis veega, tegi lambaid terveks. Kiia Jaan vaatas enne viina pealt viga ja hakkas siis vett pühitsema. Kapp oli veega tal jalge vahel, käed ümber kapa, posises vee peale ja siis pritsis lambaid veega.

E I 54 (377) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vastse-Otepääs Tsirgu talu maal on Sookõpi allik, millel arvatakse tervekstegev jõud olevat haiguste puhul.

E I 56 (392) < Kärla khk. - M. J. Eisen < Jakob Mändmets (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Korra tahetud Saaremaal Kalijärve sügavust mõõta. Võetud kolepikk köis, seotud pada otsa, kivid pandud patta ja lastud siis pada järve. Kivid pandud sellepärast, et pada paremini põhja vajuks. Lastud ja lastud, aga põhja vastu ei tulnud. Viimaks saanud köis otsa; pada tõmmatud üles. Verine oinapea olnud pajas.

E I 57 (396) < ? - M. J. Eisen < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Lihula juures Elvatis on aukudega ohvrikivi. Kivi 4 auku on vanapagana tehtud. Vanapagan seisnud kivil 4-käpakili ja vajutanud seistes need augud kivisse.

E I 57 (397) < ? - M. J. Eisen < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Elvati juures on Lihentsi mägi. Korra olnud Kalevipoeg Lihentsi mäel ja visanud sealt Elvati aukudega ohvrikivi vanapagana pihta.

E I 57 (400) < ? - M. J. Eisen < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viru-Jaagupi Koeravere küla juures olnud muiste Pühajärv. Pärast ei pidanud ristiusu ajal rahvas järve enam pühaks, vaid naised hakkasid järves pesu pesema. Korraga kange tuulispask keerutas järve üles ja kiskus teel veel tüki mäge enesega ühes. Ligidale rabasse langes see mäetükk maha ja kohe ka Pühajärv ise. Enne mahalangemist hüüdis hääl ülevalt järvest marjulistele: "Eest ära! Pühajärv tuleb!" Marjulised jooksnud suure vaevaga eest ära, kui juba Pühajärv pilvist maha sadanud. Sest saadik ei hüüta järve enam Pühajärveks, vaid Mustjärveks. Koht, kus enne Pühajärv laenetanud, on nüüd kuiv.

E I 57 (401) < ? - M. J. Eisen < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Saaremaal lühendatakse sõnu rohkesti. Hobuse asemel öeldakse hoo, hobused - hood.

E I 58 (404) < Paistu khk. - M. J. Eisen < J. Toss < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Ragosis(?) on tee ääres väga suur ja vana tamm, seda peetud vanasti pühaks ja ohverdatud ta all.

E 27058 < Kroonlinna < Pilistvere khk. - Jaan Keller (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Ükskord tulnud mees Pil... kihelkondas mööda teed laadalt ja kui ta Hundiaugu mäe peale saanud, hakanud kaks kodukäijat tema ees minema kuni Kihu soo peale, ja seal tee peal on nad vaielnud omast elust maa peal. Teine olnud vana koolnu, aga teine V. õpetaja. Kui nad õige teineteist hakanud sõimama, siis hakanud mehel hirm ja tema hõiganud: "Hundala, hundala!" Ja siis olnud suur tulekohina moodi ja teine kodukäija läinud teinepoolt rumpi alla, ja teine teinepoolt. Ja mees läinud jälle edasi, aga ise kartnud, kui et tulevad järele.

E 27067/71 (1) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. - Jaan Rootslane < Mihkel Gross (1896) Sisestas USN, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Ilmjärvest Tartumaal Äksi kihelkonnas Elistvere, Kudina valdade piiri pääl Kolsi ja Liiva mägede vahel on üks järveke, mida Ilmjärveks nimetetas. Ennevanast pole mitte järv siin olnud, vaid siin olnud üks kirik ja rüütlimõis, kus üks põhjatu kuri rüütel elanud. Käinud tõine küll ka iga päev kirikus, aga olnud sellegiperast vana õelus ise. Ilmjärv aga seisnud umbes versta 15 kaugel Kassinurme küla all. Olnud väga ilus kalarikas järvekene. Kord tulnud mustlased järve kaldale laagrisse, tarvitanud selle vett ja läinud viimaks järvesse suplema, mida aga see pole sallinud. Nüüd tulnud hääl järvest, mille sõnad nii käinud: "Külarahvas, ajage mustlased ära! Pange tähele, mina pole mitte ilma peralt." Sedaviisi, nende sõnadega kordanud järv oma hüüdmist kolm korda, aga külarahvas pole mitte seda tähele pandnud, ei mustlasi ära ajanud ehk nad küll terve küla kuulnud. Nüüd tulnud uuesti hääl järvest, mis ütelnud: "Tahan ja karistan kahte korraga." Selle pääle tõusnud hirmus mühin ja kohin, järv hakanud nagu keema ja vahutama, tõusnud üles pilvesse ja rändanud minema, mida küll nüüd külarahvas kahjatseda päält vaadanud ja õhkates tagasi hüüdnud. Mida aga see enam ei teinud, vaid läind ja matnud lossi ja kiriku mõlemad enese alla. Minnes kukkunud järvest veel üks suur kala alla maa pääle, kust karjalapsed, kes kukkumist näinud, kala kodu viinud, kus teda ära keedetud saanud kõigele majarahvale süia. Aga kohta, kuhu kala kukkunud, kutsutavat veel praegu Kalalombis. Esiteks paistnud veel järvest kirikutorni tipp välja, kuuldud ka tihti laulmist kirikus ja mänguhäält lossis. Kord sõitnud mees lootsikuga järve pääl, näinud torni tippu veest välja paistvat, mõtelnud selle mõne tiku olevat, mida kas keegi kalamees sinna pistnud. Läinud ja sidunud lootsiku nööriga tornitippu kinni. Nüüd aga tõusnud jälle kohin ja mühin. Torn hakanud alla vajuma, tahtnud meest lootsikuga ühes alla viia. Viimaks saanud mees aga nööri katki lõigata ja jäänud vee pääle. Sõudnud nüüd, nahk hirmu täis, kaldale. Rääkinud lugu ka tõistele. Läinud siis sellepääle kolme mehega uuesti järve pääle, et mõõta, kui sügav järv säält peaks olema, mille tarvis nad hulga nööri ühes võtnud. Sidunud nöörile veikese katla otsa ja pandnud kivi katlasse ja hakanud alla laskma. Lasknud juba põhjatu hulga nööri alla, ilma et põhi oleks vastu tulnud. Viimaks hakatud tugevaste köiel alt otsast kinni ja raputetud kangesti. Selle pääle hakanud mehed nööri välja tassima. Saanud välja, näinud ehmatusega, et kivi asemel verine inimesepea olnud katlas. Hirmuga sõudnud mehed kaldale, ilma et põhja ehk sügavust kätte oleks saanud. Küll olla perast seda mitmed ka meie päivilgi katsunud järve mõõta, mis aga alati ilmaaegu olevad olnud. Selle, et järv enne tõise paika minekut hüüdnud: "Mina pole mitte ilma peralt," saanud ta nüüdse nime Ilmjärv. Mihkel Grossi suust Tähtverest.

E 27150/27151 (6) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Suurisa kodu Kaheksakümne aasta eest surnud Peetri kihelkonnas Esna vallas üks saunavanamees ära. Oli surnu maha maetud ja matuselised koju läinud, oli surnu juba enne matuselisi kodu. Vanad inimesed põle kodukäijad mitte näinud, aga kaks veikemad last üteld: "Isa, ae, nää suurisa kodu, sööb meie eest pudru ära. Küll on pikad kollased hambad. Nää, nüüd kastis või puhas pudrusilmast ära." Ta teinud kõiksugu häbemata tükid seal saunas ära. Saunamees kutsunud Peetri õpetaja Heningi sinna kodukäijat ära kautama. Õpetaja läind, pannud ennast ammetiriidesse ja võtnud lauluraamatu kätte, siis hakanud kodukäijat trõõstima. Kodukäija tõmmanud õp/etaja/ kääst raamatu ära ja viskanud maha. Õp/etaja/ katsunud, et saand tagurpidi saunast välja, vist ei olnud temal Kuuet ega Seitsmet Moosese raamatut. Viimaks toodud Tartust kuus studenti. Need piiranud vana kodukäijale ringi ümber ja siis raiunund kuue mõega vahel selle ringi sisse, ise lugenud sõnu, kellest saunamees aru põle saand. Küllap vist olivad kuuendama ja seitsmesndama Moosese raamatu sõnad. Sellest saadik kadunud kodukäija ära.

E 272161 < Tartu l. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Üks mees ja naene läinud kord kiriku ja senna kiriku juure tulnud ka viisukaupmees. Mees ja kaupmees mõlemad läinuvad ühes kiriku, aga mees tulnud enne kaupmeest kirikust välja ja varastanud paari viisa ära. Kui mees naesega ära kodu hakanud minema, saanuvad metsa äärde, seal karanud mees pealt maha ja jooksnud metsa ja saanudki soendiks ja ei olegi enam kodu tulnud. Siis võtnud naene viisud ja viinud kaupmehele tagasi ja siis saanud mees inimeseks ja tulnud kodu.

E 27169 < Tartu l. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Kaks tüdrukut läinuvad öösi rehele. Teisel olnud varss ühes ja see pannud varsa heinamaa peale sööma. Teisel tüdrukul jälle olnud soendinahk ühes ja see, kui teine magama jäänud, hakanud varssa sööma. Kui teine üles virgunud ja näinud, et hunt varssa sööb, hakanud karjuma. Siis visanud teine tüdruk naha ära ja isi ütelnud teisele, et tema oleks selle ära söönud, kui ta rohkem oleks karjunud.

E 27175 (14) < Tartu l. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Kiitsakule kibu, vaesele valu, mustalinnule muu haigus, meie N. (käsi ehk jalg ehk muu teine liige) saagu terveks. Laste valu äravõtmise sõnad.

E 27185/27187 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - J. Reitvelt (1896) R. Põldmäe Eesti naljandid I, Naine lobiseb mehe rahaaugu leidmisest. Sisestas USN, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Üks mees ja naene sõitnud kahekesi teed mööda. Teelt aga leidnud nemad suure kasti rahaga. Mees tõstnud raske rahakasti vankri peale ja sõitnud kodu poole. Naene aga ütelnud: "Meie peame seda üles andma, et omanik seda kätte võib saada!" Mees aga ei ole ses nõus olnud, vaid keelanud naist, et ta sellest kellegile ei pea rääkima, vaid seda salaja hoidma. Metsa vahelt läbi sõites kostnud neile vali pasknäri käratsev heal kõrvu. Naene, kes sellest kärast aru ei ole saanud, küsinud mehe käest: "Kuule mees, kes seal nenda valjuste karjuvad?" Mees aga kostnud selle peale, et kohtusaksad raesakste käest peksa saavad ja siis sellepärast karjuvad. Naene küsima: "Aga mikspärast siis kohtusaksad raesakste käest peksa saavad?" Mees aga vastanud: "Sellepärast, et nüid nokasõda hakkab ja tuld ja tõrva taevast maha sadab!" Kui nad kodu jõudnud, olnud naene väga hirmunud, et nüid nokasõda hakkab ja tuld ja tõrva taevast maha sadab, ja palunud meest, et see teda selle hirmsa sõja ja tule ja tõrva sadamise eest aitaks varjata. Mees aga lubanud teda siis üksi selle hirmsa häda eest varjata, kui naene.oma suu lubab pidada ja rahakasti leiust kellegile ei räägi. Naene lubanud mehe soovi täita, kui see teda hirmsa nokasõja ja tule ja tõrva sadamise eest varjab. Sellepeale pannud mees naese ühe suure tõrre alla, millel põhi ülespoole olnud. Kui naene nüid vagusi tõrre all olnud, toonud mees teri, riputanud tõrre põhja peale ja pannud kanad siis teri nokkima. Sellepeale võtnud mees natukene tõrva, pannud tõrre põhja peale ja hakatanud siis tõrva põlema. Siis lükanud mees põlevad tõrva tõrre põhja sees olevast august alla. Kui mees juba küllalt arvanud olevad, peastnud ta hirmuva naese tõrre alt lahti, üteldes, et nüid hirmus tõrvasadu ja nokasõda üle läinud. Kui naene seda kuulnud, et nokasõda ja tõrva- ja tulesadu üle läinud, ei ole ta enam oma sõna pidanud, vaid rääkinud seda teistele, et mees suure rahakasti leidnud ja seda ära peitnud. Mees kutsutud naesega kohtu ette, ja kohtusaksad küsinud naese käest: "Millal leidis mees selle rahakasti?" Naene vastanud: "Siis kui kohtusaksad raesakste käest peksa saivad." Kohtusaksad küsinud: "Millal siis kohtusaksad raesakste käest peksa saivad?" Naene vasta: "Siis kui nik-noka sõda oli." Kohtusaksad küsinud:"Millal siis nik-noka sõda oli?" Naene jälle: "Siis kui tuld ja tõrva taevast maha sadas!" Kohtusaksad pidanud naese rumalaks ja käskinud mehe rahuga kodu minna.

E 27188/9 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - J. Reitvelt (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vangi hukkamise päevadel - kesknädalal ja reedel - ei võida meesterahva särki lõigata, siis langeda see mees, kes seda särki kannab, saksa viha alla. Noores kuus ei võida särki lõigata ega õmmelda, siis sigineda täid särki.

E 27190 (14) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - J. Reitvelt (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Peale jõulu neid päevi arvatakse peale jaanipäeva viljakasu ajaks. Kui siis puud peale jõulu nende päevades sees pehme lumega heaste täidetud on, siis tulla sel suvel hea viljakasu aeg, aga kui puud jäetes seisavad,siis halb aeg. Kui puukännul sel ajal lumest kübar peas on, tähendada jälle head aega.

E 27194/27197 (1) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Suitsumäe hiis Võnnu kirikust umbes paar versta kaugel on nendanimetatud Suitsumägi, mille pääl üks põhjatu vana lõhmus kasvab. Küll keeruline ja haruline ja seest õõnes, ka hästi jäme. See olnud ennemuiste rahva püha hiiepuu, mille all ohvrialtar olnud, kus esiteks üksi noori elajaid ohverdatud. Ohverdamine sündinud põllukividest saunakerese kombel valmistatud ahju pääl, kus loom tervelt ära põletatud. Enne põletamist saanud küll loom ühe selle tarvis valmistatud masinaga pähe surmahoop antud. Siis olnud veel seda tarvis tähele panna, kumma külje pääle loom maha langes. Langenud parema külje pääle, siis võtnud hiis ohvri hea meelega vastu ja ohvritooja soovimised läinud täide. Aga langenud loom pahema külje pääle, pole siis ettevõttel mingit õnne olnud. Viimaks hakanud koledad sõjad meie maal pääle. Küll toodud rahva poolt hiiele hulga kaupa ohvrid, aga pole see ka enam aidanud - võerad võtnud ikka enam ja enam võimust. Pole enam loomade ohverdamine aidanud hakanud viimaks sõjavangisi inimesi ohverdama. Mille pääle ohverdamist kordasaatja käsu andnud altari tarvis õige suuri kiva kokku vedada, mis ka tehtud. Igal ühel ümbrekaudsel elanikul olnud üks kivi tuua. Nendest tehtud suur altar, kus kõik sõjavangid elusalt ära küpsetatud. Aga viimaks võtnud võerad siiski võimust, häävitanud püha/hiie/ ära, lõhkunud altari maha. Ka hiielegi pole mitte armu antud, vaid raiunud selle keskelt pooleks ja tüvi hirmsal kombel ära. Aga püha puu ei kuivanud sellegiperast mitte ära ja seisab tänapäevani ja haljendab igal suve ajal. Ehk küll häävituse jäljed selgesti näha on, mis tema raskest minevikust tunnistust annab. Ka on mahalõhutud altarikivid puu ligi ahervarre kombel maas. Ka kaunis mürakad. Siis olnud sääl veel üks ilus tiigikene, mis nüüd aga kuiuv on. Selle tiigi kaldale matnud kõik ümbrekaudne rahvas oma rahalise varanduse maha, mis aga veel ühe tammepuust valmistatud lootsikuse pantud ja olla veel tänapäev sääl olemas. Aga et koha pääl palju suitsutatud, saanud ta omale nimeks Suitsumägi. Praegu on ka sääl olev talu enese nime saanud Mäesuitsu. Olen ise kohta mõnda sada korda näinud ja seal ka käinud. Mitmete suust Võnnust. Tähendus: Mina hoidsin jutu kirjutamata, lootsin ühe sõbra käest selgemat teatust Varssavi järele.

E 27199/27203 (4) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Prder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Läsjanaise pedak (mänd). Võnnu Korista mõisa maa pääl kasvab üks õige vana laia okstega mänd, mis säälsest rahvast ja nende keelemurdest Läsjanaise pedak saab nimetetus. Oma nime saanud puu, sest vanal orjapõlve ajal elanud üks vaene vabadik selle mõisa maa peal. Ma olnud mehel kõhn ja maksud-orjused suured, pole kõiki mõisa nõudmisi ära jõudnud täita, miseest mees mõisas koledal kombel peksa saanud, nii et kodus mõne päevase heitlemise järele hinge heitnud. Naine jäänud leseks ja veel pääle seda kaks väetimad last jäänud maha. Nüüd pole mõisa aga enam naist tahtnud hoone sees pidada, vaid herra andnud käsu naist välja visata, mis sulased täitma pidanud. Olnud just talvine kange külma aeg ja jõululaupäev, mil lugu sündinud. Tuisk ja lumesadu olnud kange, kui sulased naese majast välja kihutanud. Viimaks naese palumise pääle viinud sulased naese kõige lastega laia okstega männa ala varjule ja viinud siis herrale sõna, et käsk täidetud. Õhta tulnud kätte, ilm läinud ikka külmemaks ja sadu suuremaks. Naene olnud ikka oma kahe lapsega poolsurnd puu all. Viimaks, kui kirikus õhtane jumalateenistus pääle hakanud, tulnud mõisaherra juure üks Jumala ingel, kes ütelnud: "Vii lesknaene männa alt varju, nad surevad muidu külma kätte enneaegset surma." Aga herra kostnud: "Ei." Nii sündinud kolm korda, iga korra aegu vastanud mõisaherra: "Ei." "Aga ei ole sina minu käsku täitnud," ütelnud kolmas kord ingel, "siis vaata, kui jumalateenistuse arvad lõpule jõudnud olevat, siis mine vaata kaugelt männa poole ja pane tähele, mis sääl sünnib." Seda lubanud herra teha ja läinudki vaatama. Nüüd näinud herra, kuda neli helevalget tuikest männa alt ülesse taeva poole lendanud. Üks olnud suur ja kolm olnud veikest. Herra tahtnud nüüd kodu tulla ja sulastele käsku anda naist lastega ära tuua, aga enne kodu jõudmist tulnud temale veel ingel kord vastu ja ütelnud: "Mis sina nägid sääl?" Nüüd ütelnud herra, mis näinud. Selle pääle ütelnud: "Need kolm veiked tuikest ollid lesjanaese ja tema laste ihust lahkunud hinged, aga neljas ollin mina ise ja viisin neid taevase. Aga et kõik veretöö sinu läbi sündis, lähed sina põrgusse." Selle pääle kadund ingel ja herra olnud ka oma teu üle rängast ehmatanud, jäänud raskeste haigeks ja surnud ära. J0a tema surnuvoodis olnud üks kole suur rästikmadu. Aga mänd kannab nime tänapäevani Läsjanaise pedakas.

E 27218/27219 (1) < Saarde khk., Jäärja v. - Julius Kangur (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Nälg Vanaste sündinud ühes talus Nälg, olnud kui veike laps, küsinud kohe süüa. Perenaene läinud välja ja võtnud lund, veeretanud kokku ja viinud näljale söögiks. Nälg hammustanud kolm korda ja küsinud juua. Neil olnud üks rammus märahobune. Perenaene võtnud vitsiku ja läinud mära juure, see hakanud ka just kusema. Perenaene pannud vitsiku alla, mära kusnud sisse, siis viinud ta Näljale kust juua. Siis ütelnud Nälg: "Oleks sa mulle leiba süüa annud, siis ei oleks seitsmel aastal ühte viljatera kasunud ja kui mulle vett vuua oleks annud, siis ei oleks mitte ühte tilka seitsmel aastal kuskil kaevus olnud, ja nüüd ei satta seitsmel aastal lund ega ole ühegil märal varssa. Ja kui need aastad mööda lähavad, siis on jälle kõik endist viisi." Kui ta seda ütelnud, surnud ära.

E 27218/27219 < Saarde khk., Jäärja k. - Julius Kangur (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vaese naese õnn Üks vaene päilese naene läinud metsa heina tegema ja võtnud väikse lapse kaasa. pannud lapse kiiguga ülese ja ise hakkanud heina tegema. Tulnud lõunaaeg, naene läinud ise koju ja unustanud lapse metsa. Kodus tulnud meele, läinud järele. Seni olnud Vanapagan lapse juures, pannud lapsele kolmantiku täie kulda alla, ise kiigudanud: "Suu, suu, ristipoiga, kogemata metsa jäid." Kui naene sinna tulnud, siis kooksnud Vanapagan metsa. Naene saanud lapse alt hulga kulda, läinud siis koju ja rääkinud perenaele ka seda lugu. See tahtnud ka kulda saada, läinud naestega lapsega ja jätnud ta meelel metsa. Vanapagan olnud kohe sääl, pistnud lapse põue, pannud ussi asemele ja kiigudanud: "Suu, suu, oma laps. Meelel lapse metsa jätsid." Perenaene läinud last ära tooma, leidnud ussi, nõnda jäänud lapsest ilma.

E 27233/27234 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Hundipoeg Peeter Sõggeli suust ü.k.a. 1896. Vanal ajal näinud rahvas ühel laupäeva õhdul peale vihtumise, kuida üks suur hunt sauna jooksnud ja sealt enam välja ei tulnud. Talurahvas läinud sinna ja löönud saunaukse naeltega kinni, et siis tõisel päeval sealt seda välja võtta, sest nüüd oli õhtu käes ja vana oleks võinud ilma nahatäieta metsa pääseda. Tõisel hommikul läinud talurahvas sauna juure, teinud ukse lahti ja ootanud hundi välja tulekut, et siis seda maha lüüa, aga kui nad ukse lahti teinud, näinud nad imestuseks, kuda hunt saunalaual istunud ja üht paljast poega imetanud. Hunt pannud siis poja saunalauale, lippanud isi uksest välja, nii osavaste inimeste vahelt läbi, et need temele ühtegi hoopi anda ei saanud, ja läinud nii ära metsa. Talurahvas viinud hundipoja tare juure ja näinud, et see nagu inimeselaps olnud. Siis hakkanud nad tede ülesse kasvatama, arvanud, et see hunt mõni nõiutud naesterahvas pidanud olema. Õhtul ilmunud see ja sama hunt talukambri akna alla ja ulvanud seal hullumoodi. Kui ta viimaks sugugi vait ei jäänud, pannud talurahvas temalt saadud poja taha akna välja. Hunt läinud kohe selle juure ja hakanud teda imetama. Peale imetamise pannud aga poja maha ja lipanud isi metsa tagasi. Nõnda käinud ta iga õhtu ja iga kord annud talurahvas temale poja taha akna välja. Sellest hundipojast kasvanud ilus poisikene ja ta sirgunud jõutsaste suureks. Kui ta juba kolmeaastane olnud, siis ei tulnud teda ema enam imetama. Taluvanemad kasvatanud teda nii kaua edasi, kuni suureks inimeseks. Sellest olla siis meie maale kõvamad, tublimad ja suuremad inimesed meie maale saanud.

E 27238 (8) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kuidas mees eksitusest ära pääsenud Peeter Sõggeli suust ü.k.a. 1896. Teomees tulnud mõisast kodu, jäänud aga tõine õige öö peale tulema. Et temaga teed mööda minna ei tahtnud, sest et see suure ringi teinud, läinud ta ühest metsanurgast õigeste läbi. Kui ta metsast läbi olnud, näinud ta, et koguni võeras koht tema ees olnud ja ta ei saanud isisgi aru, kus kohas ta õige olnud. Pöörnud siis kohe ümber, läinud metsa tagasi, et õigele teele kõndida. Aga kui ta pisut aega metsas edasi astunud oli, juhtunud jälle sellesama koha peale. Ta teinud mitu ringi, aga ikka iga kord juhtunud sellesama koha peale ja aru ei saanud ta ka, mis imekoht see õige olnud. Kui teomees nõnda mitukümmend ringi ära käinud ja ikka õigele teele ei saanud, istunud ta selle tundmata koha peale maha ja hakkanud üht palvet lugema, mida õnnis ema talle oli õpetanud. Kui ta hulga aega palunud, kuulnud siis, kuida kuked külas mitu korda laulnud. Selle järel tõusnud teomees ülesse ja sammunud jälle katseks metsa ja kui ta nüüd väha aega kõndinud, saanud kohe siis õige koha peale välja. Kodus jutustanud teomees oma eksituse lugu tõisetele, need ütlenud aga, et Vanapagan teda oli ära eksitanud ja sellepärast ta enam õigele teele ei saanud. Mees tänanud aga õnne, et ta terve nahaga oli ära pääsenud.

E 27239/27240 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Moks (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tulihänna tegemine Kõpust, Jaan Moksi suust ü.k.a. 1896. Kõpus käinud üks peremees tihti tulihännas ja vedanud nõndaviisi omale rohkeste kriimi-kraami kokku. Sellessamas talus teeninud üks kaunis kaval poiss. See oli kuulnud, et tema peremees tulihännas käivat. Ta mõtlenud seda asja järele ja jäänud vahtima, kuida peremees tulihännas lähab. Näinud aga õhdul peale päikeseveeru, kuida peremees tühja tonni sisse tükkinud ja isi laulnud: "Mine küla üle, üle Kõpu Suureküla!" Poiss otsinud siis omale ka tonni, et järele katsuda, kas just sell kombel tulihännasse saab minna. Ta leidnud ka agariku äärest õige suure tonni ja poiss tükkinud sinna sisse. Nii kaua, kui ta tonni otsinud, läinud temal peremehe loetud sõnad meelest ära. Kui ta viimaks hulga aega mõtlenud, tulnud talle need meele, nagu oleks peremees nii ütlenud: "Mine külla, üle külla, mine Kõpu Suurdekülla!" Ja tema ütlenud ka nii. Kohe tõusenud tonn ülesse ja pannud minema, aga läinud igasse külasse kinni, tahtnud poisi just surnuks tappa. Kui ta nõnda küll mässanud olnud, läinud tulihänd viimaks tagasi kodu. Poisil olnud ikka veel hea meel, et ikka hingega oli ära pääsenud. Kodus leidnud poiss, et peremees juba tagasi olnud. Ja kui poiss tulihännast juttu teinud, hakanud peremees temaga taplema, et ta ilma tema teadmata selle katsega jahtima oli hakanud. Poiss aga lausunud peremehele tema tapeluse peale: "Ei ole selle tulihännast küll kedagi kasu, tapab mehe kah sinna manu ära."

E 27240/27241 (10) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Rahasaak Peeter Sõggeli suust ü.k.a. 1896. Ühel saunamehel juhatatud öösel unes ja kästud oma talu vana keldri lae peale minna, sest seal olla linaluude sees üks närtsutükk ja selle sees olla hulk kuldraha. Ei kästud aga ka midagi karta, kui ka küll midagi isiäralikku juhtub. Saunamees olnud kehv mees ja elanud oma elupäevad väga viletsal ja valusal viisil, ei saanud naljalt süiva, vaid pidanud alati tühja kõhtu kiitsutama. Et kord raha oli juhatatud, siis olnud tal suur hea meel ja läinud hommiku vara kohe vaatama, kas unenäos ka midagi tõtt on. Läinud ja näinud keldri lae peal üks verise peaga mees pikali maas ja temast natuke maad eemal närtsutopus. Saunamees arvanud, et see nüüd tõeste raha on. Ta ei pannud mehest suuremat tähelegi, astunud sellest mööda ja võtnud närtsutopusse ära. Kodus vaadanud mees asjalugu järele ja leidnud, et unenäo juhatus täitsa õigeks oli läinud, sest närtsus olnud päratu hulk raha. Mees elanud pärast seda selle rahaga veel vaesemat elu. Sel rahal ei olnud mingid põhja, kadunud käest õige ruttu ära ja nälg ning hädaldamised olnud jälle külalised vanal tuttaval viisil.

E 27251 (2) < Viljandi khk. - Karl Kullama < L. Saari (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tont kaevus Olnud kõueaeg. Heinategijad jooknud koju vihmavarju. Järsku tulnud metsast üks mees välja ja jooksnud kaevu poole. Nõnda kui müristanud, karganud mees kaevu. Kui vihm üle jäänud, läinud inimesed kaevu juure vaatama, kuhu see imelik mees nii järsku ära kadus. Otsitud kaev kümnel korral läbi, ei leia kedagi. Sulane tahtnud juua, võetud vesi välja. Nõnda kui sulane joonud, hüpanud ka kohe kaevusse. Kistud küll keha kohe välja, aga ei ole hinge sees. Peremees lasknud selle kaevu kinni ajada. Pärast kuuldud kaevust mitu korda oigamist. Kaevatud uuesti lahti, aga ei ole kedagi leitud. L. Saari suust.

E 27255/6 (6) < Viljandi - Karl Kullama (1886) R. Põldmäe "Eesti naljandid" I. Mees tahab kinnipüütud jänest püssiga tappa. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Jänest lastakse püssiga Mees saanud heinaniidu ajal jänesepoja kätte. Viinud koju, pannud vaka alla ja käskinud eite tublisti süüa anda. Hääke küll. Tulnud sügise kätte. Mees mõtelnud jänest ära tappa. Aga kõrtsis jälle räägitud, et jänest püssiga lastakse. "No suurem lugu sest, lasen ka püssiga," rääkinud mees. Toonud teise tare juurest püssi. Küstud: "Kas rohtu on?" Mees ütelnud, et küll. Läinud koju. Naene hoidnud jänest kinni ja mees ütelnud: "Kui ma kolm loen, siis lase lahti!" Mees lugenud: "Üks..." ja vaadanud naese poole. Naine pole hästi kuulnud, mõtelnud, et mees juba kolm ütles, ja lasknud jänese lahti. Ah sa tolm ja suits, kuidas nüüd jänes metsa poole valas! Naene ja mees jäid mõlemad pärani suudega vahtima.

E 27256/7 (7) < Viljandi khk. - Karl Kullama (1896) R. Põldmäe "Eesti naljandid" I. Mees saab mustlaselt Punapardi hobuse. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Suure mehe hobune Talutaat läinud laadale hobust vahetama. Vahetanud oma ilusa hobuse ühe mustlasega ühe vana ronu vastu ära. Läinud õhtu koju. Tulnud naene vastu ja hakanud mehega käratsema, et niisuguse hobuserona kodu toonud. Aga mees olnud nii rõõmus, et tahtnud püksidest välja hüpata ja ütelnud: "Naesukene, ole vait! Kui sa tääksid, kui suure mehe hobune see on! Mustlane ütles, see olevat Punapardi hobune!"

E 27265/7 (13) < Viljandi khk. - Karl Kullama (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Karu ja vanapoiss Ühte talusse tulnud karutantsitaja. Pandud karu tarre nurka naarihuniku veerde magama. Karutantsitaja heitnud ise ahju pääle magama. Umbes poole öö ajal läinud tare uks lahti ja üks must mees tulnud uksest sisse ja läinud üle tare naarihuniku poole. Karu hakanud urisema. Vanapoiss ütelnud: "Kõtt, kasi välja!" Ei karu kuula midagi, vaid tõusnud kahe käpa pääle püsti. Vanapoiss ütelnud: "Oot, oot, küll ma sulle näitan!" Tõmbanud karul turja päält kinni. Karu küündega vanapoisil näkku. "Kõtt, ära silmi välja kisu," ütelnud vanapoiss. Ei karu ei küsi kedagi, muudkui rebib mehe moodi. "Lase lahti, ma annan sulle kulda, säh!" Karu ei tää mitte midagi. Viimaks saanud vanapoiss lahti ja pannud plagama. Karutantsitaja pannud plagama. Karutantsitaja tulnud kära pääle ahju päält maha ja näinud karu keset tare ja suur rahakott karu kõrval maas. "Mischa, mis teed siin?" ütelnud karutantsitaja ja tahtnud rahakotti maast ülesse tõsta, aga võta näpust, ei jõua tõsta. Võtnud mees kotisuu lahti, aga kuidas ehmatas mees ära: kotist veeresivad selged kuldrahad välja. Sidunud kotisuu kinni ning läinud peremehele ka rääkima. Tulnud peremees ja võtnud kotisuu lahti - kott olnud lepalehi täis. Poleks karutantsitaja mitte peremehele näidanud, oleks tema rikkaks meheks saanud.

E 27276/7 (4) < Kadrina khk., Tõdva-Kõnnu k. - Johannes Schneider < Paul Schneider, 13 a. (1897). AT 105 B*, 2 t. 79. Tuhat mõtet. Pille Kippari loomamuinasjuttude raamat. Sisestas USN
Rebase ja kuke mõtted Mees läinud metsa ja kaevanud sügava augu maa sisse ning katnud hagudega pealt kinni, et mõni metsloom, kes sealt üle läheb, sisse langeks. Rebane, kes omale toidust otsinud, tulnud, nina püsti, haisu nuusutades augu ligemale, hakanud üle augu minema ja kukkunud põmdi sügavasse auku. Sealsamas ligilähedal elanud üks kurg, kes ka toidust otsides augu lähedale tulnud ja üle hakanud minema, aga õnnetuseks ka auku langenud. Augus mõtelnud mõlemad: kudas nüid välja peaseda sügavast august. Rebane käinud ümber augu ja ise rääkinud: "Mul on tuhat, tuhat mõtet." Kurg sorinud nokaga liiva ja ka rääkinud: "Minul on üksainus mõte." Rebane keeritanud ikka ümber augu ja ise mõtelnud: "Küll on aga see kurg loll! Ta ei mõista muud teha kui liiva nokkida, nagu tahaks ta sedaviisi mulda läbi nokkida ja ära peaseda." Mees läinud metsa auku vaatama, kas on ehk mõni elajas sisse langenud. Rebane kuulnud müdinat augu kaldal ja hakanud veel enam keerutama ning ise ikka ütelnud: "Mul on tuhat, tuhat mõtet." Kurg kuulnud ka müdinat ja visanud augu põhja külleli maha ning teinud ennast surnuks. Mees võtnud haud*1 augu pealt ära ja õnneks leiab august rebase ja kure. Rebane jooksnud ümber augu, aga kurg olnud külleli maas ja pole liigutanudki. Mees kiruma: "Oh sina kurjategija rebane! Ta on mu kalli kure surnuks hammustanud!" Läheb toob kure august välja, paneb augu kaldale maha ja ise hakkab rebasele teenitud palka kätte maksma. Mees saanud aga auku rebase juure, kui ju kurg ülesse tõusnud ja lendu läinud, kisendades: "Minul oli üks ainus mõte." Aga rebane, kellel tuhat, tuhat mõtet oli, mehe kätte langes ja soojaks kasukakraeks sai. Paul Schneideri suust, 13 a. vana. *1 haod

E 27284/5 (7) < Kadrina khk., Tõdva-Kõnnu k. - Johannes Schneider (1897) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kirikhärra kuradiks Ühel peremehel surnud üks laps ära ja sellepärast pidi õpetaja juurde minema. Ta läinud. Õpetaja juurde jõudes küsinud õpetaja: "Mis sa tahad?" Mees vasta: "Mul suri üks laps ära ja tulin õpetajahärrat paluma, et lubaks hauda surnuaeda kaevata." Õpetaja ütlema: "Maksa hauaraha ära, siis võid hauda kaevata, aga siiski ma ei luba, et sa haua surnuaeda kaevad, vaid surnuaia taha," sest ta olnud mehe peale vihane, et see kellakotti millagi raha pole pannud. Mees maksnud hauaraha ära ja läinud kaevanud haua surnuaia taha valmis. Hauapõhjast viimist mulda välja loopides tulnud üks kattel nähtavale, mis ääreni raha täis olnud. Mees võtnud katla välja ja läinud näidanud õpetajale. Õpetaja ütlema: "Kust sa selle rahakatla said, anna ta mulle. Ega sina mõista temaga kedakit teha!" Mees pole andnud. Ta hakkanud kohu minema. Õpetaja mõtelnud: kuda ma selle raha omale peaksin ometi saama. Hea nõu tulnud appi. Ta pannud omale sikunahad umber, härjasarved pähe ja läinud sedaviisi metsa äärde mehele vastu. Kui mees tema kohta oli saanud, astunud õpetaja kuradi näul mehe ette ja ütelnud: "Anna see rahakatel mulle kätte, sest see on minu jägu." Mees viskanud katla ka kohe maha, üteldes: "Kui see sinu on, siis võta ta ja mine jumala nimel minust minema." Õpetaja võtnud rõemsa meelega rahakatla ära ja tulnud koju. Aga hakanud sikanahkasid ja sarva ära võtma - ei tule. Nad kõik olnud nii kõvaste õpetaja külge kinni kasvanud, et mitte leigateski pole lahti tulnud. Ja nõndaviisi rahaahnusega jäigi õpetaja kuradimoeliseks kuni surmani.

E 27287/8 (1) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Sangaste mõisa pähnäpuu Kolm versta Sangaste poolt Laatre poole minnaes on kolme teeharu vahel üks vana pähnapuu (pärnapuu), millest kohalik rahvas elavalt ühte ennemuistest/juttu/ räägib. Jutt ise käib nii. Ammu aja eest oli Sangaste mõisas üks karjatüdrukukene olnd. Selle järele oli juba mõnda päeva üks hall varju moodi mees käima hakand. Ei ole tütarlaps temale midagi ütelnud, ei ole ka nimetud mees midagi rääkind. Omas hirmus oli tütarlaps seda siis tõistele rääkind ja keegi targem oli arvanud, et see vist üks vaim olevat, kes enne ei tohi rääkima hakata, kui see inimene, kellega ta rääkida tahab, kõnet alustab. Kord, kui tüdruk kööki läks, tuli ka see hall mees tema järele ja astus tema kanna peale. Tütarlaps pööranud ennast ümber ja ütlenud: "Kuule, mis sa ometi tahad minust? Miks käid minu järele ja kiusad mind?" Siis hakand mees temaga kõnelema ja ütlend: "Mina olen üks vaim, kes kuskil rahu ei leia. Väga palju, palju aja eest olin mina üks rikas ja aus mees, ameti poolest lihunik ja loomadekaupleja. Korra tulin ma nii kui alati siia mõisa loomi ostma. Kõik inimesed olid põlli pääl töös, härra oli linna sõitnud. Ainult valitseja oli kodus. Sellega hakkasin ma kauplema. Kui ta nägi, et mul väga palju raha ligi oli, siis tikkus ta salaja minu peale ja tappis mind ära, võttis minu raha ja matyis mind selle suure pähnapuu alla maha, mis siis veel nii peenike oli kui piitsavars, nii et keegi seda ei näinud ega täädnud, kus mina olen jäänud. Et ma nüüd ilma kirikliku õnnistuseta maha sain maetud, siis ei antud minule mitte rahupaika ei taevas ega ka põrgus, enne kui ma niisuguse inimesega rääkida olen saanud, kes sel päeval on sündinud, kui mind tapeti, olgu ta aastal, mil tahes. Sina oled niisugune ja sinuga tahtsin ma juba mõnda aega rääkida, aga minul kui vaimul ei ole mitte luba enne juttu alustada, kui inimene minule midagi ütleb, selleperast astusin ma täna ka sinu kanna peale. Sina mine nüüd kirikuõpetaja juure, kõnele temale, et nõndaviisi olen tapetud ja et minu vaim enne rahu ei või saada, kui tema minu auakohta on õnnistanud. Keegi ei saa küll sinu juttu uskuma, vaid arvavad, et sa hulluks oled läinud ja tahavad sind hullumajasse viia, aga mina ei lase seda mitte sündida. Mina seisan tee peale ette, nii et mitukümmend hobust sind vedada ei jõua. Ütle neile siis, et nemad võivad sinu jutu tõenuseks pähnapuu all kaevata. Säält saavad nemad leidma ühe kuldsõrmukse, hõbedase kepinupu ja tükikese seljarooluud. Kui nad seda on leidnud, siis saavad nad uskuma, et sa õigust oled rääkinud. Pangu nemad need asjad sinna tagasi ja õpetaja õnnistagu seda kohta matmise sõnadega, siis saan ma igavest rahu." Seda üteldes kadund mees ära. Tütarlaps läinud õpetaja juure ja rääkinud asja kõik üles - aga ei õpetaja, ei ka keegi teine tahtnud teda uskuda, peetud rumalaks ja tahetud hullumajasse viia, aga ka kümne hobusega ei ole teda paigalt saadud viia. Viimaks mindud ka pähnapuu alla ja kaevatud tütarlaps juhatuse järele. Tõesti leitud ka vaimust juhatud asjad sealt ja õpetaja õnnistanud kohta ja sestsaadik ei ole keegi enam seda varjusarnast meest näinud.

E 27290 (3) < Pärnu l. < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas USN
Näkijärv ja Kaansoo Palupera vallas vastu Arula piiri on üks mägi. Tõisel pool mäge on soo ja tõisel pool järv. Soo kannab Näkisoo nime - ja järv - Kaanjärv. Vanal ajal olnud aga Näkisoo peal ilus, selge veega järv, aga nüüdse järve aset kutsutud Kaanisoo ja olnud heinamaa. Järve oli, ei tea kust tulnud, üks näkk asunud, kes palju inimesi oli järve ujuma meelitanud ja neid sääl siis ära uputanud. Nii tihtine inimeste surm teinud ka Taara taadi meele pahaks ja ta oli nõuks võtnud järve Kaansoosse lasta, nii et kuri näkk kuivale jääks ja siis ka sureks. Ükskord, kui vesitütar maganud, võtnud Vanaisa kätte ja kaevand kraavi mäest läbi - teinud lepapuust risti ette, nii et näkk ka ühes veega läbi ei lähas ja nõnda lasknud ta järve Kaanisoosse, kus ta ka praegu on ja Kaanjärve nime kannab. Näkk ei ole enam julgend Kaanjärve aset võtta ja kadunud ära. Endise ilusa järve ase - Näkisoo - on praegu üks mädasoo, kus muud ei kasva, kui ääri mööda mõni männajändrik. Mäe sees on üks äkiliste kallastega org kesk mäge, mis kohta tähendab, kust vana taat järvele teed oli juhtind. Kaanjärve ei ole hiljemalt vist mitte enam keegi upunud. Räägitakse aga, et järvel veel mõnda salaväge juures olla. Nii läinud korra keegi ligilähidane talupoeg järve ujuma Olnud väga osav ujuja ja ütelnud enne vetteminekut: "Ma lähan nüüd kui üks raudmasin." Mees läinud järve, hoidnud pää püsti, tulnud teise kaldale välja, aga pea olnud mehel kuklas ja kael kõver kui raudmasina korsten. Mees pidanud surmani pead kuklas kandma.

E 27291 (4) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva
Palupera lätte tont Palupera mõisa põldude lõpul, kolm versta mõisast Otepää kiriku poole minned on suure tee ääres üks läte (allikas). See on väga maitseva veega, nii et säält möödakäijad inimesed kõik joovad ja ka oma hobusid jootvad. Rahvas ütleb: "Vesi on nii hää, et kui muud nõu ligi ei ole, siis peab hobuse peakotiga vett ligi võtma ja kodu viima." Vanarahva jutu järele on sääl lättes tont elanud ja möödakäijatele mitmesugusi viiratusi teinud. Korra olid kaks peremeest magasiaida juures käies tagasi tulnud. Libasilla pääl oli neile üks jänes poolkolmat, poolkolmat vastu tulnud. Mehed vaadanud, kuhu poole ta läinud. Läinud mõisa poole. Mehed jooksnud tuldud teed mööda tagasi jänesse järele. Äkitselt jäänud jänes seisma, mehed vaadanud, olnd tee peal vana ratsapöid kahe kodaraga. Mehed viskand pöia maha, kohe saand see vareseks, keeritanud ümmer meeste pääde, lasknud siis lättesse maha ja kadunud vette ära. Teine kord läinud mõisamoonakate lapsed metsa vahelt läbi õpetaja ette lugema. Korraga tulnud lättest üks nülitud härg välja ja hakanud laste järele tulema. Lapsed hakand hirmuga jooksma, härg lasknud ka peenikest sörki laste järele. Viimaks hakanud lapsed tagurpidi issameiet lugema, siis läinud hing Libasilla alla ja kadunud ära. Kõneldakse, et lättetont omajagu oli ka ohvrisi pärinud. Nii joonud kord üks tüdruk kirikust tagasi tulles, kes sääl jutluse kuulamise asemal ainult oli maganud ja juttu ajanud, lättest ja oli sinna ära surnud. Aegamööda, kui rahvas rohkem oli hakanud Jumalat tundma, olid nad mööda käies kirikulaule hakand laulma ja palveid lugema. See oli tondi meele nii ära pahandanud, ta oli oma üliarmsa elukoha kardetavaks arvanud ja ennast ühe Libasilla juures kasvava kuuse külge ära poonud. Kuusk on praegu alles, on paari sülla kõrguselt kõver ja rahvas kutsub teda tänapäevani Tondikuuseks. Hiljemalt ei ole keegi enam viirastusi lätte ümbruskonnas näinud.

E 27292 (5) < Pärnu l. < Tartumaa - Johann Kukrus (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Roopjärve mõõtmine Palupera ja Rõngu valla piiri pääl on üks veikene umbjärv, keda Roopjärveks kutsutakse. Ühelt poolt piirab teda mets ja teisel pool on mõned talud. Tema peab väga sügav olema - nii et keegi tema põhja ei ole leidnud ja arvatas, et tal kindlat põhja ei ole, vaid limane vedel pori. Korra olid mõned mehed teda tahtnud mõõta ja olid lootsikuga kesk järve sõudnud. Keset järve lasknud nad pika mõõdunööri vette, aga ei ole mitte põhja ulatanud. Tõine/kord/ lasknud nad veel pikema nööri, aga see oli katki läinud. Kolmas kord tõmbanud nad köie välja, aga siis ei ole köie otsas enam kivi olnud, vaid üks verine oinapea ja üks ütelnud järvest: "Kui veel hullate, siis upute järve." Sest ajast ei ole keegi järve sügavust enam mõõtnud. Vanarahvas arvavad teda ka peris tontide elupaiga olevat ja räägivad mõndagi lugu, mis sääl olla sündinud. Ükskord olid kaks karja poissi kangesti järve ääres kiskunud ja täis suuga kurja vandunud. Korraga tulnud järvest üks hall siga. Üks pois saanud pakku jooksta, tõise võtnud siga hammaste vahele, surunud kahe ligistikku kasvava kase vahele ja ütlenud: "Et sa mind nii tihti oled kutsund ja minu rahu rikkund, siis pean ma sind väha avitama." Ise aga kadund ära. Tõisel päeval leitud poiss sealt poolsurnult, kust ta vaevalt toibunud. Korra olnud jälle üks sulane järve ääres õitsis. Heitnud magama, aga kesköö ajal tõmband teda keegi jalgupidi tükk maad edasi. Sulane oli jälle oma endise aseme peale läinud, tõmmatud aga jälle ära ja üteldud: "Ära mine vaimude tee peale." Sulane oli julge mees olnud ja kiuste läinud ta tagasi. Siis visatud teda kõvaste kõrvale ja üteldud. "Kui sa veel siia tagasi heidad, siis viskame sind järve. Mees ei ole siis enam sinna tagasi heitnud.

E 27293/4 (7) < Pärnu l. - Johann Kukrus (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Mähäjärv Pühäjärves, vastu Palupera piiri on üks järv, mille sündimisest rahvas järgmiselt räägib. Korra lüpsnud perenaine tahraias lehmi. Teised inimesed olnud keik heinamaale läinud, ainult perenaine pooleaastase lapsega olnud kodus. Kui lehma oli lüpsnud, ütelnud laps, kes veel rääkida ei ole mõistnud, selge sõnaga: "Memm, kae, järv tuleb." Ema arvand, et mõni suurem laps kodu on jooksnud ja muidu lobiseb ja ei ole oma toimetuse juures toda tähelegi pannud. Tõine kord ütelnud laps jälle. Järeldus endine. Kolmandama korra ütlemise järele vaadanud perenaine üles ja näinud, et suurest mustast pilvest jõe viisi vett maha hakand jooksma. Püüdnud küll veel põgeneda, aga olnud juba hilja, jäänud kõige lehma ja lapsega järve all, kes ei tea mitte kust endise Mähä talu peale oli tulnud, millest ka järv oma nime oli saanud. Hiljemal ajal oli järve ääre jälle talu asunud. Korra, kui karjalapsed järve ääres karja hoidmas olid, siis tulnud järvest üks ilus rammus lehm välja ja hakanud teiste loomade keskel sööma. Läind ühes tõiste loomadega ka kodu. Peremees omandand lehma omale ja sellest lehmast saanud üle terve talu keige parem lehm. Mitu aastat oli lehm juba Mähä talus olnud, terve talu lehmad, kokku seitse tükki, olid keik tolle lehma pojad ja väga hääd piimalehmad. Korra oli perenaine peremehega isikeskis kõvste tülisse läinud. Perenaine oli lauta läinud, kogemata ka meelepahaga vana lehma löönud. Lehm oli ennast lõjast lahti raputanud, kõik tõised seitse lehma, oma vasikad järele võtnud, jooksnud järve ääre, karganud keik järve ja kadunud ära. Mähä talu aga jäänud korraga karjast lagedaks. Hiljemalt olid veel mõned jaaniöödel järve kaldal nägust lehmakarja söömas näinud ja nagu kaebliku lapse häält järve pohjast hüüdma kuulnud: "Memm, kae, järv tuleb!"

E 27295 (9) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ohvri toomepõesas Umulli (Hummuli) valla maa pääl lageda söödil olnud vanal ajal toomepõõsas, mis ohvri toomepõesaks kutsutud. Selle ohvripõõsale ei viitud mitte headele, vaid kurjadele vaimudele ohvrit. Ümberkaudsed talunikud pidanud igaüks omast esimesest viljasaagist, ka esimesest piimast, kui nad ise veel seda ei olnud maitsnudki jne, sinna põesasse ohvriks viima. Aga kes ei ole viinud, see ei ole esi, ei ka ükski tema loom sinna lähidale minna tohtinud - jäänud kohe haigeks ehk surnud lihtsalt ära. Viimaks oli katsutud ohvripõesast maha raiuda. Aga kes laastu ehk oksa oli lõikand, oli põesast kohe veri jooksnud ja raiuja surma peale haigeks jäänud. Kohaline vaimulik, kes ka ääri-veeri mööda ohvripõõsast kuulnud oli, võttis piibli ja kirikuriistu, õnnistas kaugelt seda kohta - siis jätis kurivaim oma pelgupaiga maha ja põõsas raiutud kohe ära. Ja siis ei ole kelgi raiujal viga olnud. Sestsaadik saanud Hummuli rahvas ristist lahti.

E 27295/6 (10) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Unes juhatatud raha Korra juhatud Holstre valla metsavahile unes, et tema tua trepi all olevat üks haud, keda mööda trepp alla ühte saali minevat, mingu ta treppi mööda alla. Säält saavat ta raha leidma, aga hirmu ei tohtivat tal olla. Mees tõusnud keskööl üles, leidnud kergesti oma maja ukse alt trepi ja läinud treppi mööda alla. Trepi lõpul tulnud talle üks rauduks vastu, mees põrutanud jalaga ukse lahti. Uksest läbi minnes jõudnud ta suure tuledega valgustud koopa sarnasesse saali. Kesk saali olnud laud. Laua ümber istunud mitmet moodi isandaid, mõnel olnud saba taga, mõnel hobuse kabjad, mõnel kassi pea. Kõik tõstnud metsavahti nähes koledat, ulgivat häält, keksind oma koha peal ja purtsanud tuld üksteisele vastu silmi, nii et saal suitsu täis läinud. Metsavaht olnud julge mees, võtnud raha, mis laua pääl hõbevaagna pääl olnud, ära ja tulnud treppi mööda jälle üles. Kodus lugenud ta raha üle, olnud kolmsada kuldraha. Teisel päeval oli ta tahtnud järele vaadata, kus ta öösel oli käinud, aga kõige kaevamise peale ei leidnud ta sealt ei treppi, ei saali.

E 27296/7 (11) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kõverkask-kodu Korra jäänud üks voorimees kuhugi talusse öömajale. Voorimees viinud hobuse koplisse tõisete juure sööma ja pannud valjad mätta otsa. Tüki aja pärast hakanud mees valjaid otsima, aga olnud nagu tina tuhka kadunud. "Küll on ime," ütelnud voorimees. "Kus need päitsed ometi võisid jääda? Seda ei ole ma veel enne näinud." Äkitselt tulnud üks vanamees tema juure, olnud tema hobusevaljad käes, annud need ta kätte ja ütelnud: "Mis ime see nüüd on? Mine veel kümme versta Riia poole, seal astu vana pool lagunud sauna sisse, küll Vana-Jüri siis sulle sääl imet räägib." Mees läinud ka hommiku teele, jõudnud keskhommikul tähendud sauna juure ja hakanud sääl hoost söötma. Saanud ka Vana-Jüriga jutule, kellele ta oma öösist imet oli rääkinud ja et teda ka siit oli juhatud imet kuulama. Jüri pannud voorimehe tubakat lõuga, aevastand ja hakkanud siis oma tõesti sündinud imet jutustama. "Kui mina veel noor mees olin, siis olin mina mõisa metsavahi ameti pääl. Korra, kui ma tuisusel talvel metsa mööda hulkusin, eksisin ma nõnda ära risti-rästi käies, et enam ei teadnud, kuhu poole pean minema, et välja saaks. Kui ma pea õhtuni nõnda olin vantsinud, kuulsin ma oma selja taga valju mürinat ja kellade ja kuljuste helinat. Taha vaadates nägin ma, kuda üks saksa saan kuue musta hobusega minu poole kihutas. Minu kohta jõudes kärgatas herra saanist minu peale: "Roni kutsari kõrva puki peale." Kui ma kohmetanult käsku olin täitnud, sõitsime edasi. Tüki maa peal näitas herra mulle ühte tee kõrval kasvavat kõverat kaske ja ütles: "Kui sa sellest kinni saad hakata, siis sa pääsed, kui ei, tuled minuga ligi põrgu minule tuapoisiks." Hirmuga ootasin ma liginevat kaske. Kase kohale jõudes võtsin ma kõik oma jõu ja osavuse kokku ja hüpasin kutsari kõrvalt kahe käega kase külge kinni. Korraga jäi mu umber pimedaks ja ma arvasin ennast juba põrgus olevat. Ei tea, kui kaua ma niimoodi kramplikus olekus kase küljes rippusin. Äkitselt nägin ma, et keegi nagu süsi hõõguma puhus. Varsi loitas peerutuli ja oma suureks imestuseks nägin ma ennast oma tua parre küljes rippuvat. Selle aja sees oli voorimehe hobune ka juba söönud ja ta sõitnud edasi, rahul sellega, mis ta kuulnud.

E 27297 (12) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Halltõbi (Ubade külv) Kui vanal ajal hallitõbi inimesi vaevanud, siis mindud tema eest ikka kuhugile peitu. Korra põdenud üks mees halli, saanud aga ennast halli eest ära peita. Ükskord tulnud hall ja hüüdnud meest: "Tule välja, mul vähe aega sind otsida, uategu lähab mul muidu mööda." Mees aga ei ole mitte välja tulnud. Kui hall ära oli läinud, tulnud mees välja ja hakand kärmesti uba külima, sest et hallist tähendud aeg ua külimiseks kõige parem olla. Kui uba kasvama oli hakanud, siis ei ole ta mitte õitsend, ei ole tal ka ühtegi kõtra küljes olnud, muidu kasvand uba väga pikk. Kõik arvanud, et see aasta uast muud ei saa, kui vahest hästi põliku. Kui aga sügisel uba lõikama hakanud, siis leitud, et uavarred kõik korralt teri kui lükitud täis olnud, nii et väga palju ube oli saadud.

E 27298 (14) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Rudolf Põldmäe "Eesti naljandid" I. Haigutus käib ühest suust teise. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Poeg isa poomas Poeg läinud isa pooma, aga ei leidnud parajat puud, mis poomiseks oleks kõlbanud. Kui ta nõnda hulk aega juba metsa mööda isat taga oli vedanud, läinud sel juba aeg igavaks ja ütelnud: "Sa käid metsapuid mööda kui haik inimesi mööda, ei leia ega leia parajat." Poeg hakanud mõtlema, mis see haik on, kes inimesi mööda käib - kas ka see poomise pruuk inimesi mööda ei käi. Võib-olla, et kui mina ka vanaks jään, et minu poeg ka mind hakkab pooma, enne kui ise suren? Seda mõteldes jätnud ta isa elama ja viinud koju.

E 27302 (22) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kelle käsi pannud - võtku ka Korra olnud vana taluisa haige, aga ei ole mitte ära saanud surra. Ükspäev käskinud ta kõiki tuast välja minna, sest ta tahta ära surra. Poeg roninud aga salamahti sängi alla, et näha, kudas isa sureb. Vana tõusnud sängist üles, läinud leeaugu juure, võtnud põuest suure nahkrahakoti ja pannud tuha sisse ja ütelnud: "Kelle käsi pannud, selle käsi võtku ka." Läinud siis asemele tagasi ja surnud ära. Poeg tulnud sängi alt välja, kobinud tuha sisse, aga ei leidnud säält midagi. Siis võtnud ta surnu, kobinud surnu käega tuha sees ja kohe tulnud rahakott nähtavale. Poeg kuulnud veel, kuda üks hääl oli ütelnud: "Noh nüüdsama pannid, nüüd võtad jälle."

E 27302/3 (23) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Seitsme venna veri Vana talu isa tahtnud ära surra, enne aga tahtnud ta veel oma vara ära matta. Tal olnud nimelt rohkem vana vakka hõberublasi. Vanamees hakanud varandust metsa tassima, saanud seitse seljatäit. Poeg aga luurinud järele, kus vana varanduse paneb. Näinud, et vana vara ühe kuuse alla hunnikusse kannab. Seni, kui vana isa viimast seljatäit toonud, roninud poeg kuuse otsa. Vana siblinud raha sambla sisse ja ütelnud: "Enne ärgu tulgu siit midagi välja, kui seitsme venna veri seda kohta on katnud." "Ei, seitsme oina veri," ütelnud poeg kuuse otsast. "Ei, seitsme venna veri." "Ei, seitsme oina veri." "Ei, olgu ikka seitsme venna veri." "Ei, seitsme oina veri," kinnitanud poeg ikka kuuse otsast. "No sündku siis, Issand, sinu tahtmine," ütelnud vana mees, läinud kodu ja surnud ära. Poeg tulnud pärast kuuse otsast maha, mõtelnud, et raha kerge asi on kätte saada, kui väha sammalt siblib, aga võtta näpust. Poiss läks külasse, ostis säält seitse oinast kokku ja viis metsa, tappis seal kuuse all ära, kus vana raha oli pannud. Kohe kerkis raha üles ja poiss kandis seda rõõmsa meelega kodu.

E 27303 < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Rudolf Põldmäe "Eesti naljandid" I. Poeg viib isa kelguga metsa surema. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Isa ja poeg Vana isa oli juba vanaks jäänud, nii et ta enam tööd ei ole jõudnud teha. Ära ei ole ta ka surnud. Poeg mõtlenud: mis ta ilmaegu leiba raiskab. Pannud vanamehe kelgu peale ja viinud metsa - küll vana sääl külma käes kärvab. Poeg jätnud isa ühte kohta kõige kelguga maha. Isa aga hüüdnud järele: "Miks isa kelgu maha jätsid, kellega siis sinu poeg sind kord metsa viib?" Poeg hakanud mõtlema: "Võib-olla mina jään ka nii nõrgaks ja minu poeg viib mind ka nõndaviisi metsa!" Võtnud siis isa kelguga järel ja toonud kodu ja põetanud kuni surmani.

E 27305 (29) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Pisuhänna toitmine Peremehel olnud kaks pisihända, üks olnud ühe jalaga, tõine kahe. Neid toidetud pehme pudru ja võiga tare otsa peal. Kord leidnud sulane tare pealt pisuhänna pudru, söönud ära ja sittunud oma loomulikku sinna asemele. Kui pisuhännad koju tulnud ja sööma tahtnud hakata, ütelnud üks: "See on pupp." Teine: "Ei, on äkk." Vaielnud seni kui viimaks mõlemad otsusele jõudnud, et see äkk on. Pidanud siis nõu selle pahanduse tasumiseks peremehe maja põlema panna. "Aga kus me ise siis läheme," küsinud üks. "Lähme aia ääre vana rattarummu sisse." Varsi põlenud maja tuleleekides. Sulane, kes pisuhändade kõnet kuulnud, võtnud aga aia äärest vana rattarummu, tagunud otsa peale pihlakapulgad ja viskand tulesse. Küll visisenud, hüpanud ja vingunud rumm tules, aga põlenud ometi kõige tulihändadega ära.

E 27305/6 (30) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Hõbeda lamp Helmes, Henedi talu maa pääl olla üks lomp. Seal lombis olevat vana aja varandused peidetud. Kord olnud karjased lombi ümber karja hoidmas, kui korraga lombi pinnale üks hõbedane kast tõusnud, mille kaan lahti olnud, ja hõbelehekesed tulnud sealt vee peale. Mõned karjastest saanud sealt neid lehekesi kätte ja jooksnud kodu abi otsima, et kasti sealt välja kiskuda. Kui külarahvas lombi ääre saanud, kukkunud kast kolinal lombi põhja.

E 27307 (32) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondi tembutamine Oldre valla Rätsepa talu maade peal on tihti endisel ajal tonditempa nähtud. Kord on karjased üht kadakapõõsast sinist suitsu välja ajavat, kuna üks pisike rakkakoer ümber põesa jooksnud ja ise häälitsenud: "Ikrah, ikrah." Tõine kord olid karjased jälle viinud kui punane lehm metsast välja tulnud, põllule läinud ja vilja sööma hakanud. Lapsed on teda ära ajama läinud, aga siis on ta sinnasamasse ära kadunud. Korra on naine jälle õhtu koju tulles näinud, et üks heinasaad tema ees on. Ligemale mines kadunud saad ära. Edasi minnes on üks tatrakuhi tema ees liikunud, ka seegi kadunud liginedes. Siis näinud naine, et üks noor saks tema tee peal on hakand ühest tee äärest teise karglema. Korra olnud jälle naine mehega kõvaste riidus. Mees läinud metsa ennast ära pooma. Naine aga läinud järele teda keelama. Teel tulnud tont vastu, võtnud naise ja pannud kaelapidi kahe lepa vahele. Seni kui teised juhtunud naist sääl nägema ja naise lahti päästnud, olnud mees ennast juba ära poonud.

E 27308 (34) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Raha kuivatamine Üks naine on läinud kevade metsa taimelava raiuma. Näinud mitte kaugel endast ühte sinist tuld põlevat. Tema läinud ligi ja viskanud oma maaraiumise kõpla tule peale. Kohe kustunud tuli. Naine läinud ja tahtnud oma kõblast ära võtta, näinud aga, et kõpla alune olnud hõberaha täis. Nii palju, kuhu aga kõblas ja tema vars olli puutunud. Mõni raha olnud poolik ja mõnel äär ära. Tõine kord on jälle üks mees metsas niisugust näinud. Mehel olnud härjajutad käes, viskanud need peale. Kohe kadunud tuli ja jutade all olnud raha.

E 27312/3 (47) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Herra kodukäijaks Laatre mõisahärra oli väga kuri inimene olnud, nii et ta muud ametid ei tunnud, kui iga päev inimesi peksa ja tappa. Nüüd juhtunud, et herra ära surnud. Pääle selle oli ta kodu hakanud käima, nii et iga öö mõisas ja mõis ümber surt kolinat teinud. Korra ajanud ta kubja ööse üles. Olnud oma margapuu käes ja ütelnud: "Lähme nüüd lõngakambri kangrule lõngu kätte mõõtma." Mõõtnud tüki aega. Viimaks ütlenud härra: "Ah, jätame tühi töö teiseks korraks. Tule, saada mind parem koju." Läinud kuni matuseaiani. Härra kutsund kubjast ka hauda. Kubjas ütelnud, et härra ees astuks. Kui härra hauas olnud, löönud kubjas kolm korda pahema jala kannaga hauaavanduse kohta ja ütelnud: "Igaveseks ajaks." Kohe jooksnud muld härra kaela ja matnud ta oma alla. Küll hüüdnud ta: "Löö neljas kord veel!". Aga kubjas ei löönud. Sestsaadik ei käinud härra enam kodu.

E 27314 (51) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondi vedamine Vanast oli üks mees Riiast Tartu sõitnud. Üks saks käskinud ennast ka Tartu viia, lubanud hästi maksta. Mees võtnud saksa ka peale. Aga tüki maa peal taha vankri otsa vaadates ei ole saksa enam pääl olnud. Mees sõitnud ühe kõrtsi ette, toitnud hobust ja rääkinud kõrtsimehele, et tal saks, keda pääle võtnud, ära kadunud. Kõrtsimees käskinud teda rangisi kohendades läbi rangide vaadata. Mees teinud nii ja näinud, et üks hall sokk taga vankriperas istunud. Kui mees Tartu jõudnud, näinud ta, et saks jälle vankris istunud. Mees küsinud: "Ei tea, kuhu härrad maha lähvad?" "Vii mind Toome peale." Toome peale jõudes võtnud saks mäenuka küllest peoga mulda ära. Suur rahakatel tulnud nähtavale. Visanud mehele kolm kamalutäit hõbetad, ütelnud ise: "See on sinu palk veu eest. Kui sa mind mitte tee peal ei oleks vaadanud, oleks sa kõik selle raha omale saanud." Ütelnud ja kadunud ära.

E 27314/5 (52) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ülenda hinge Vanal ajal on üks kehva sulane hakanud mõisa kandimeheks. Olnud temal ka siis üks hobusekroni, aga see oli ära lõppend. Hobuseraibet metsa viies tulnud ta ühe suure kivi juure ja hakanud kibedaste nutma. Kohe tulnud kivi alt üks hall mehikene välja ka küsinud, mis tal viaks olla. Mees jutustanud oma loo ära ja ütelnud, et tal nüüd enam raha ei ole teist hoost osta. Hall mees oli ütelnud: "Mina laenan sulle küll raha, aga sa pead seda mulle tulva aasta ja selsamal ajal ja sellesama koha pääl ära maksma. Kui sa siis kivi juure tuled, siis hüia mind kolm korda: Kuusiku Pärt!" Mees lubanud ja läinud koju. Teisel aastal tulnud mees tuntud koha peale ja hakanud Kuusiku Pärti hüüdma, aga kolme ja enamkordse hüüdmise peale ei tulnud kivi alt kedagi. Viimaks vastu õhtut tulnu kivi alt üks kitsehabemega mehike ja küsinud, miks mees siin peaks karjuma. Mees vastanud: "Mineva aasta lainasin ma siit Kuusiku Pärdi käest raha ja tulin seda nüüd ära maksma. Või oledki sina see, kuid aasta jooksul ennast väha muutnud." Mehike ütelnud, et ta mitte see ei olla, vaid Kuusiku Pärt olnud tema vanem vend. See aga olla mineva sui Tallinamaal piksest maha löödud, sellepärast võida mees võla tasumiseks ainult tema hinge ülendada. Mees võtnud ka mütsi peast maha ja ütelnud: "Jumala peralt olgu ta hingeke." Kitsehabemega mees aga põrutanud jalga vastu maad ja müristand: "Mis tuhat tuline sa sääl lorad." Ja kadunud ise mehe silmist. Mees pannud mütsi jälle päha ja ütelnud: "Põrgu põhja ta kuradi hing!" "Vaat nii, vaat vii," kuulnud mees veel metsast.

E 27316 (55) < Pärnu l - Johann Kukrus (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Sopi Mart ja tont Puka mõisast Ruuna mõisa poole minnes on tee ääres üks kivi, mille peal üks istumisease tunda on. Selle kivi peal oli vanatont vanast alati istunud, nii et ta oma persega kivi sisse õõnsuse oli teinud. Sopi Mart, ameti poolest sepp, oli iga kord mõisast töölt koju tulles säält mööda pidanud tulema. Iga kord, kui tont Marti näinud, kutsunud teda omaga rabelema. Vahel saanud Mart üle, vahel tont. Kord oli Mart oma rabelemiselugu ühe targa mehele rääkinud ja ütelnud, et ei tea, kust see tulla, et tema vahest tondist ja tont vahel temast üle saab. Tark seletanud: "Kui sina kuu pool küljes oled, saad sina võimust, on tont, saab tont, seeperast hoia ennast alati kuu poole, küll siis näed, et tont ikka alla jääb." Kui Mart jälle õhtu tondist rabelema saanud kutsutud, hoidnud Mart ennast kuu poole, nii et tont tema varju sisse jäänud. Nii sündinud kolm õhtut järjestikku kuni keskööni. Kui tont näinud, et ta Mardist jagu ei saa, jätnud ta tema rahule ja/kadunud/ kivi otsast ära.

E 27317 (56) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kurat posti otsas Korra oli kurat kimpus olnud. Kord hakanud mehikest taga ajama. Hirmuga roninud ta verstaposti otsa. Peremees näinud, et koerad verstaposti ümber haukunud, kutsunud nad ära. Seniks saanud kurat posti otsast maha ronida. Metsa putkates hüüdnud ta veel peremehele: "Ära sa enne homiku üles tõuse, kui kell kuus." Peremees tõusnud homiku kell kuus üles, näinud: tema sängi ees olnud suur kast kuld- ja hõberaha täis. Nüid saanud peremees rikkaks.

E 27317 (57) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Raha juhatamine Korra oli väikese lapsele üks niisamasugune laps unes juhatanud: "Tõuse üles, mine karjamaale. Kõige ligema põõsa all on üks veikene katlatäis raha. Mine too see ära." Laps oli küll ärganud, aga ei ole julgenud mitte välja minna. Teisel hommikul oli laps oma nägemist teistele jutustanud. Mindud küll ka vaatama ja leitud juhatud katlakene, aga see vaonud kõlisedes maa sisse.

E 27317 (58) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Unes juhatud raha Korra oli ühele mehele unes raha juhatatud. Ühte tiiki, kus kesk tiiki kivi otsas suur rahakast olla, mida meest ära kästud tuua. Mees tõusnud üles, läinud tiigi ääre, astunud vette nii kaugele, kuni juba kaenlaaukuveni vesi oli tulnud. Mehel oli pimedas vee sees hirm peale tulnud ja oli kaldasse tagasi pöörnud. Kui ta kaldale oli saanud, kuulnud ta, kuida kast kolisedes tiigi põhja oli läinud.

E 27319 (63) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Libahundi nahk Üks rätsep olnud seal talus õmlemas, kus perenaine libahundiks oli käinud. Ta otsinud perenaise hundinaha üles, pannud oma kõrva maha ja toonud veovankrit sisse. Köitnud end siis vankre külge, et kui hundinaha selgas on, et siis mitte hundi moodi jooksma ei hakka. Sidunud end küll vankre külge, aga kui naha selga tõmbanud, olnud ta valmis hunt. Jooksnud akna juure, viinud aknatüki seinaga välja ja simmanud edasi.

E 27320 (65) < Pärnu l. - Johann Kukrus (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Koodiorg Uue-Kariste mõisa lähedal on üks org, mida Koodioruks kutsutakse. Nimetud orus olla vanast tondid elutsenud, nimelt kuristikkude või koopade sees, mida sääl orgus palju on. Korra oli üks mõisa täkk ära lõpnud. Täku raibe oli Koodiorgu ühte kuristikku visatud. Teisel homikul oli täku raibe herra söömasaalist laua pealt leitud, nuga ja kahvel külje sees. Korra oli üks naine Koodiorust mööda läinud. Äkitselt tulnud talle üks mees vastu ja ütelnud: "Tule minu last imetama, naise saatsin vanaisale külaliseks." Naine läinud ka. Mees viinud ta orgu ühte maa-alusesse koopasse. Viskanud naisele ühe karvase jõmpsika sülesse. Naine ei ole hirmuga julgenud vastu panna. Karvane laps aga hammustanud naise nisast vere välla. Kui laps imenud, saatnud mees naise jälle välja. Puistanud naisele labidatäie liiva veel põlle sisse. Väljas tahtnud naine liiva põlle seest maha puistata, leidnud aga, et põlles kuldraha olnud.

E 27320 (66) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanapagana rahakast Korra oli vanapagan rasket rahakasti tassinud, sääljuures aga ära väsinud ja väha puhkama istunud. Rahakastile aga juhtus üks mees juure ja võttis säält raha. Kui taskud täis ja mees jälle edasi tahtis minna, läinud ilm korraga pimedaks, nii et mees enam ei ole näinud edasi minna. Ta läinud vanapgana rahakasti juure tagasi, pannud raha sinna jälle ja nüüd oli ilm korraga selge olnud.

E 27320 (67) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Rahapreili Korra oli üks mees Voltveti vabriku juures olevast sillast üle sõitnud. Kesk silda seisnud üks preili ja oli mehele ütelnud: "Puutu mind!" Mees ei ole julgenud puutuda. Tõine kord ütelnud preili: "Puuduta mind piitsavarregagi!" Aga ei, mees ei ole ikka julgenud puutuda. Nüüd olnud äkiselt preili asemel silla peal rahakatel, mis silla alla kõlinal veerenud, üteldes: "Tuhat aastat olen ma siin olnud, tuhat aastat tahan veel olla."

E 27321/2 (71) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Mädajärv Palupera ja Arula piiris Otepää kihelkonnas on üks veikene umbjärv, mida Mäda- või Püsniku järveks kutsutakse. Järve ümber on suur soo. Vanasti oli järve asemel üks suur küla olnud, mida Vaela külaks kutsutud. Praegust on raba ääres üks talu, mida ka Vaela kutsutakse. Korra olid mustad pilved taeva peal nähtavale tõusnud, kiirelt kõik Vaela küla kohta sõudnud ja kui toobrist oma vett küla peale kallanud, nii et väha aja järele küla asemele järv oli ilmunud. Hiljemalt oli järv kinni kasvanud, kuna nüüd aga veel tükikene keskpaikas vett on. Hiljemalt leitud rabasoo seest järve äärest tammepuust väravapostid, milledel kuus raudrõngast küljes oli olnud, mis selget tunnistust endisest elust nüüdse järve asemel annab.

E 27322/3 (73) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva
Vahetud laps Vanal ajal oli vanapagan ühe ristiinimeste lapse oma lapse vastu ümber vahetanud. Ta käinud ka tihti oma last vaatama. Kui ta tulnud, küsinud ta iga kord: "Poeg, mis sulle süia antakse?" "Putru, putru," vastanud see. "Või putru, või putru. Kas lautas lehmi ei ole, et piima sulle ei anta? Kas aitas linnaseid ei ole, et õlut sulle võiks anda?" Iga kord, kui vanapagan ära läinud, söönud ta lapsehoidja ära. Korra, kui rahvas jälle kõik põllul tööl olnud, tulnud vana oma poega vaatama. Nüüdne lapsehoidja olnud aga targem kui teised. Ta pannud omad riided umbrepaku ümber, ise aga läinud tuaotsa peale pakku. Kui vanatont pakku oli näinud, mõtelnud ta selle lapsehoidja olevat ja pannud nahka. Ise aga kiitnud: "Magus ta küll maitses, aga kondid olid kõvad." Kui lapsehoidja lugu tõistele inimestele oli rääkind, läinud need targa juure nõu küsima. Tark ütelnud: "Kütke ahi haavapuudega palavaks, ähvardage siis laps ahju visata." Inimesed teinud ka nii. Kui last parajalt ahju tahetud visata, tulnud vanakonn sisse, laps süles, viskanud põrandale maha, võtnud oma lapse ja ütelnud: "Kas ma teie lapsega nii tegin?" Laps aga olnud väga ära vaevatud ja suu viltu kistud.

E 27326 (78) < Pärnu khk. - Johann Kukrus (1896) Sisestas Jaana Puksa 1998, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tuulispea Üks mees oli tihti tuulispeaks käinud. Korra oli üks teine mees näinud, kuda mees metsa läinud, pikali heitnud ja kuda üks parm mehe suust välja oli lennanud. Teine pöörnud mehe pea sinna, kus enne jalad olid olnud. Tüki aja pärast lennanud parm tagasi ja otsinud mehe suud ja keeritanud jalgade ümber. Nüüd pööranud teine mehe ümmer, misläbi parm mehe suust sisse lendanud ja ta üles ärganud. Sestsaadik ei ole ta enam tuulispasaks käinud.

E 27326/7 (80) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Unes juhatud raha Üks naine oli maganaud ja unes juhatud talle raha. Üteldud: "Tõuse üles, võtta köögist jahumatt, mine oma karjamaa ääre peal põhja pool kasvava kadakapõesa juure. Seal on rahaauk. Võta salt üks matitäis, sest saab sulle küll. Värava peal on kaks meest, nende vahel on üks vasikas, mida nemad nülivad. Sina ära karda neid, vaid astu vasikast üle ja too raha ära." Naine ärganud üles, leidnud pimedas jahumati üles ja läinud tähendud kadakapõõsast otsima. Väraval olnud kaks hirmust meest, kes sõna lausumata ühte vasikat nülginud. Naine oli küll väha kartnud, astunud ometi vasikast üle. Kadakapõõsale jõudes leidnud ta sealt juhatud rahaaugu, täitnud oma mati ja tulnud tagasi. Tagasi tulles ei ole väraval enam kedagi olnud.

E 27327 (81) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Nurja läinud rahasaak Kahele mehele juhatud unes silla alla raha. Aga ainult siis võida nad raha kätte saada, kui nad kaevamise ajal üksteisega ei räägi. Mehed võtnud öösel labidad ja läinud tähendud silla juure. Kaevamise järgi leidnud nad varsi silla alt raha ja veeritanud katla silla peale. Korraga jooksnud üks hunt meeste vahelt ja visanud sooja, vedalat sitta sillale. "Pagan võtku ropu looma," urisenud üks ennast unustates. Kohe veerenud rahakatel kõlinal silla alla.

E 27327 (82) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontroolis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Varjumehed Kord tulnud üks mees kõrtsist. Näinud äkiliselt, et kaks tema tuttavat, kes sugugi kõrtsis ei olnud, temaga seltsis käinud. Mees teretanud neid, need ei ole aga tervist vastu võtnud. Mees katsunud muud juttu teha, aga naabrid ei ole talle sõnagi vastanud. Nüüd arvanud mees, et naabrid mingi kurja mõttega tema ligi käivad, haaranud malga maast ja löönud mõlematele. Aga malk oli nagu õhust läbi käinud. Nüüd tulnud mets ja mehed olid meie tutva juurest metsa ära kadunud, kuna see aga kodu poole läks. Oma aravates pidi mees ammugi kodu saama, aga marssis kuni kukelauluni. Siis alles nägi mees oma maja ja sai aru, et ta neli kord ümber oma õueaja oli käinud.

E 27328 (83) < Tartumaa - Johann Kukrus (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Libahundid Venemaalt Korra varastanuvad kaks hunti ühest perest ühe lapse ära. Nad tulnud ühe kõrtsi juure ja seal olid nad endid inimesteks muutnud. Teised inimesed olid näinud, kui nad kadunud lapse käsi ja jalgu koti sisse pannud. Nüüd viitud need võerad mehed kohtu ette ja sääl küsitud, mis asjamehed nad on ja kust nad lapse käed ja jalad saanud. Nad vastanud: "Meie oleme Venemaalt, meil on väga suur nälg. Siis muutsime me endid libahuntideks (soend) ja tulime siia maale, et siit pehmid lapsi nälja kustutuseks süia. Meie ei seda tahtnudki, me oleks tolle valgema võtnud, aga see sai enne meie eest aida peale põgeneda, nii pidime siis mustemaga leppima."

E 27329/30 (86) < Pärnu - Johann Kukrus (1896). Sisestanud Janne Juuse, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Seitsme Moosese raamat I Ühel herral oli seitsme Moosese raamat olnud. Ta ei ole seda kellelegi näitnud. Korra oli herra kodust välja sõitnud. Välja sõites värava peal olid mitu kaarnat üle tema pea lennanud ja õige haledaste kronksund. Nüüd tulnud herral meele, et ta oma Moosese raamatu laua peale oli unustanud. Vahest ehk võib teda sealt mõni leida ja lugema hakata. Härra pöörnud kohe ümber ja sõitnud koju tagasi. Saali jõudes, kuhu raamat laua peale oli jäänud, näinud ta saali vanaaegsid sõjamehi täis olevat. Tuapoiss seisnud laua juures ja lugenud herra Seitsme Moosesse raamatust. Kaks meest seisnud palja mõekadega tuapoisi selja taga ja niipea, kui tuapoiss selle tüki oleks lõpetanud, oleks need mehed tema pea otsast ära raiunud. Herra võtnud tuapoisi käest raamatu, hakanud tagurpidi lugema, seni kui tüki hakatuseni. Niipea, kui herra lugema hakanud, hakanud võerad sõjamehed saalist üksteise järgi välja minema, ise ragistanud hammaid ja urisenud habemesse: "Kas meil õige hää vist oli oma luid-konta kokku korjata, aga mis parata - kui kutsutakse, peab tulema!"

E 27330 (87) < Pärnu l. - Johann Kukrus (1896). Sisestanud Janne Juuse, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Seitsme Moosese raamatud II Viljandimaal olnud kahel naabriperemehel kummagil üks Seitsme Moosese raamat. Kui nemad tõinetõisele tahtnud kahju teha, siis lugenud nad säält kohalt Seitsme Moosese raamatust, mille lugemine tõistel suovitud kahju teinud. Korra oli üks tahtnud, et teise kõige parem lehm ära oleks surnud, selleperast lugenud ta omast raamatust. Teine aga märganud seda, lugenud omast raamatust vastu. Tagajärg olnud, et esimese peremehe surma peale haigeks jäänud, aga teise oma jälle elusse jäänud. Nüüd tulnud tõisele pahatahtja peremees tema juure ja palunud omale tuletikka, sest temal olla tikud otsas. Kui nüüd tõine talle ise neid annud, siis oleks esimese lehm elusse jäänud, aga see oli ütelnud, et võtta ise, tikud on ahju peal. Võta nii palju kui tahad. Esimene palunud küll, et ta ise annaks, andku nii palju kui arvab. Tõine aga ei ole annud, vaid käskinud ise võtta. Viimaks võtnud see kaks tikku. Niipea, kui ta kodu läinud, lõpnud tema lehm ära. Tõinekord tahtnud üks, et tõise peremehe kolm hoonet ühel ööl ära põleks. Tõine saanud seda teada, käskinud kõik uksed ööseks lahti jätta ja keelnud oma peret magama heitmast. Ise aga lugenud öö läbi oma raamatut. Tõisel homikul leitud teise peremehe õue pealt, kelle hooneid esimene tahtnud põletada, kolm vereloiku, aga esimesel peremehel olnud kolm last korraga ära surnud.

E 27330/1 (88) < Pärnu l. - Johann Kukrus (1896). Sisestanud Janne Juuse, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Seitsme Moosesse raamat III Üks opman oli saanud korra ühe vana naise Seitsme Moosesse raamatust mõne tüki maha kirjutada. Tema oli tahtnud proovida, kas sel ka midagi iseäralist võimu on. Korra oli ta üles oma tuppa läinud ja tüdrukule ütelnud: "Kui sa näed, et ma väga kauaks oma tuppa jään, siis tulge mind üles otsima." Tüdruk oli hommikust lõuneni oma isanda tagasitulekut oodanud, aga opman ei tulnud mitte. Siis oli ta tõistele rääkinud, et opman käskinud ennast otsima minna, kui ta niipea ei tule. Nad läinud siis üles tuppa ja leidnud opmani minestanud olekus omas tuas tooli peal istvat. Kui nad viimaks opmani üles saanud virgutada, küsinud nad, mis temale olla juhtunud. See rääkinud siis: "Kui ma oma raamatut lugema hakkasin, nägin ma, et minu tuba kõik vanaaegseid soldatid täis tuli. Kui ma edasi lugesin, siis kadusid need ära. Siis nägin ma midagi hirmust, millesse minestusse langesin, mida ma aga teile mitte rääkida ei või, sest kui ma seda räägin, siis ma suren."

E 27353 (6) < Viljandi khk., Päri v. - J. Lepa (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Paukenpuud Juut käinud linnas puudeturul ostmas ja ise rääkinud: "Minu ostap kiik puud, minu ostap kuused, kased, lepad, männid ja kiik puud, aga mitte paukenpuud, mis isi pelep ja paugup." Sellepääle ostnud ta koorma kuusepuid ja läinud rahulikult ära. Teinekord tahtnud jälle seesamane juut puid osta. Kui ju mõnda koormat oli vaadanud, ütelnud ta: "Minu ostap kill keik puud, aga nii kurati olep kiik paukenpuud."

E 27355/6 (1) < Viljandi - J. Lepa (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Miks Tallinna iial valmis ei tohi saada Igal sügisel tõuseb korra pimedal keskööl üks veike hall mehike Ülemiste järvest välja, läheb linna väravavahi juure ja küsib: "Kas linn juba valmis ehk kas on veel midagi ehitamist sääl?" Kuida nüüd suurtemates linnades ikka juhtub, et ehitamisetöödel palju puhkamist ei ole, vaid kui uusi hooneid ei ehitada, tuleb vanade kallal mitmes kohas kohendamist, lappimist ja teisiti säädmist nõnda palju,/et/ iialgi töövahet ei ole, kus kõik ammetimehed puhkasksivad. Aga kui ka vast juhtub, et kõik ehitusetöö lõppenud on, ommeti ei tohi seda järvevanakesele kuulutada. Sellepärast on kohtu poolt kindel käsk linna väravavahtidele antud halli vanakesele ta küsimise pääle vastust anda: "Linn ei ole veel kaugeltgi valmis. Sääl on palju ehitusi poolikul, nõnda et mõni hää aasta enne ära kulub, enne kui kõik tööd korrale saavad." Järvevanakene vangutab siis vihaselt pääd, pobiseb mõned arusaamata sõnad, pöörab kanna päält ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus ta alaline asupaik on. Peaks tema küsimise pääle kogemata vastuseks antama, et valmis, linnas enam midagi ehitamist ei ole, siis saaks selsamal tunnil Tallinnale ots tulema, sest et Ülemiste järv kõige veekoguga Laagna mäelt alla orgu langeks ja linna kõigega ära uputaks.

E 27357 (3) < Viljandi khk., Päri v. - J. Lepa (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kabeli ehitamine Sellepärast, et Kadrina kirik väga kaugel ja inimestel halva tee aeg kirikus käimine raske olnud, lasknud üks Pahleni herra oma valla rahavle ühe kabeli oma kulu pääl üles ehitada. Kui uus pühakojakene valmis saanud, teinud herrale rasket muret, et kabelil kella ei olnud ja selle aja ei olnud kellavalajaid meie maal leida. Herra palunud sagedasti jumalat, et taevaisa omal viisil poolikut asja aitaks korrale säädida. Sääl tõusnud ühel päeval kange maru mere pääl möllama, mis ühe rikka kellaga koormatud laeva raske hädaohtu oli viinud. Laevakippar olla suures hädas tõotanud, et tema tahta lähemale kirikule kaks kella kinkida, kui jumal neid eluga kaldale aitaks. Paari tunni pärast läks marutuul vaikema ja viga saanud laev jõudnud õnnelt Palmse randa, kus laeva parandud ja misläbi kabel kaks kena kella saanud. J. Lepa

E 27359/61 < Viljandi khk., Päri v. - J. Lepa (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vaskjala silla piiga Ennemuiste läinud ühel ilusal ladusal suveõhtul üks vaga neitsi Vaskjala silla ligidale jõkke suplema. Taevas olnud selge, tuuleõhk pehme ja mahe ja lähemast lepikust kostnud imeilus ööpikulaul neitsikese kõrvu. Kuu tõusnud metsa tagant üles ja ta kiired musutanud tütarlapse kullakarva juukseid ja ilusat õrna nägu. Neitsikese süda olnud puhas ja ilma süüta nagu selge allikavesi, mis põhjani läbi paistab. Korraga tõusnud ta südame igatsus ja ta ei ole raatsinud enam silmi kuu päält ära tõsta. Sellepärast et ta vaga ja ilmasüüta olnud, armastanud kuu teda ja tõotanud tema salasoovid ja igatsused täita. Neitsil olnud tahtmine siit ilmast lahkuda ja üleval kuu juures elada, aga ta ei julgenud seda kuu käest paluda. Kuu aga tunnud tema mõtted ja soovid ära. Ladus suveõhtune tuuleõhk olnud jälle pehme ja vaikne. Ööbik laulnud lepikus ja kuu vaadanud Vaskjala silla jõe sügavusesse, aga mitte enam üksi, vaid temaga vaadanud ka õrn piiganäokene jõe sügavusesse ja jäänd ikka kuu külge nähtavale. Sääl kõrgel taeva laotusel elada piiga nüüd õnnes ja kullusese ja soovida, et kõik tütarlapsed niisuguseks õnneosalisteks saaks kui tema. Lahkelt vaatavad tema silmad sellepärast kõrgelt alla maa pääle ja kutsuda maapäälseid õdesid oma juure võõrsile, aga maa pääl ei leita ühtegi temasarnast karsket ja puhast ja sellepärast ei või ka keegi tema juurde minna. See kurvastada aga kuupiigakest väga, nii et ta oma näu ära pöörab ja musta liinikuga kinni katab. Aga ikka ei kaotada ta oma lootust, et ehk vahest edaspidi leitaks niisugune vaga, karsk, puhas ja ilmasüüta piiga, keda ta oma juurde võiks kutsuda oma õnnelisest elust osa võtma. Sellepärast pöörta ta aeg-ajalt oma silmad ilma liinikuta lahkeste naeratades maha, nagu sellel õnnelisel õhtul, kus ta esimest korda kuuga seltsis Vaskjala silla sügavusesse vaadanud. Aga ka kõige paremad ja puhtamad põrmulised piigad saavad eksima ja eksiteele langema, nii et ühtegi nii karsket ja vagat piigat ei leita, kes temale seltsiliseks võiks minna. See lugu teha vaga kuupiigakese südame nii kurvaks, nii et ta silmad uuesti maa päält ära pöörab ja jälle oma musta leinalinuku sisse katab. Rahva suust J. Lepa.

E 27362/4 (1) < Pilistvere khk., Kõo k. - Jakob Weltmann < Ann laasmann (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanal ajal kõndinud kord Kristus Peipsi ranna ääres ja tahtnud üle järve teine poole kalda minna, aga maru mässanud seekord mis hirmus ja pannud järve laenetega möllama, nii et minejal võimatu seesuguse ajaga oli üle pääseda. Seekord aga juhtunud Eesti kangelane Kalev Kristuse juurde ja kiidelnud isi: "Minu jalad on mitu korda sarnasest möllust läbi kõndinud, kui selleks luba annad, siis tahan sind läbi järve viia!" See pääle vastas Kristus vaikseste: "Kui see tee sinule tuttav on, siis ole hää mees ja kanna mind teine poole Peipsi randa." Kalev ei olnud ka selle vastu kade, tõstis Kristuse kukile ja sammus täie julgusega laenetesse. Aga seekord pani sorts Peipsi järve nii hirmsasti mühama, et Kalev iialgi sarnast möllu pole näinud, et ta küll enne mitu ja mitu korda on läbi käinud. Laened olid nii ütlemata ränka suured, et tihti need Kalevipoja üle pää virutasid ja surma sellega ähvardasid. Kui ta ennast just arvas laenete võimu kätte surema, siis aimas ta järsku ja sai toibudes viimaks selgele mõistusele, et temale maru enam midagi paha ei saanud teha, sest ta tundis nüüd ära, et Kristus teda kindlal käel oma õlade pääl kandis ja teda tervelt ja kahjuta teisele kaldale üle viis. Ann Laasmanni suust.

E 27365/8 (2) < Pilistvere khk., Kõo k. - Jakob Weltmann < Ann Laasmann (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kalamees Üks väga hoolas noormees läks vara hommiku, juba enne koitu, Parika järvele kalapüügile. Paat lendas mehe vägeval sõimul laente harjal ja katsub isi hoolasasti kalu saada, kuid katse jääb ikka asjataks. Viimaks ei aidanud noorel mehel muud nõu kui kodusse minna, sest et tema meel nukker ja võrk tühi oli. Aga näe imet, korraga valgendas veepind ja laente harjale ilmub noor ilus neiukene. Tal on juuksed päris kullast ja rind päris hõbedast, isi nii armas ja mahe kui laulja linnukene laanes. Ta teretab noortmeest ja laulab isi üht ilusat lauluviit, mis nooremehe kurbtuse kohe kus seda ja teist ära kaotas. "Ära ehmata midagi, kallis noormees, jäe üsna julgeks, sest ma olen sinu kaitsja. Minu elamise koht on all järve põhjas, sääl on suur kuninglik loss, säält tõttan paraja palga eest mõnda usinat ja virka kalameest tasuma. Sinagi, noormees, tulid juba enne koitu kalu püüdma, aga sul pole õnne olnud ja pidid praegu nukra meelega jälle tühjalt kodusse tagasi minema. Et aga sina nii hoolas ja virk oled, siis säh, võta see kuldne karik ja kee, et küll palk väikene on, ole aga sellega rahul ja ole ikka veel nii varane ja usin." Neiu rääkis ja kadus isi kui tina tuhka. Noormees ei saanud ühtegi hääd sõna temale tänuks ütelda. Nii tasub ta tihti veel usinust ja jagab varandust nendele, kes hoolega ja virkusega püüavad. Noor kalamees läks kullaga kodusse ja ostis oma koha päriseks ning raha jäi küllalt veel lastelastele järele. Ann Laasmanni suust.

E 27375 (3) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I. Poiss võidab tuletikuga pruudi isa poolehoiu. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kavalus Ükskord elanud üks rikas mees ja vaene mees ligistikku. Rikkal mehel olnud üks ilus tütar ja vaesel mehel olnud ka üks priske poeg. Vaene mees tahtnud, et nende lapsed paari heidaks, aga rikas pole seda tahtnud. Lapsed ise tahtnud küll ka. Ükskord läinud rikas mees ja vaese mehe poeg põldusid mööda patseerima. Ajanud teised juttu ühest ja teisest. Viimaks tahtnud ka rikas mees piipu põlema panda. Noorel poisil aga pabeross põlenud ja kui nüüd rikas mees tikuga tuld tahtnud ülesse võtta, saal käskind poiss mehel tikutoosi tasku panda, et pole tarvis tikku raisata, saab ju siist paberossi otsastki tuld. Kui rikas mees seda kuulis, olli tal hea meel poisi tarkuse üle ja ta andiski viimaks oma tütre sellele naiseks. Poisil olli õnn tuletiku sees.

E 27378 (7) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Põleja järv Ühekorra läinud üks mees kalu püüdma ühe järve ääre, olnud teisel ju mitukümmend tükki neid ära püütud, tahtnud ka siis piipu põlema panna, pandnudki tule taelaga piibu pääle, tuul aga ajanud see taela tulega säält maha ja see kukkunud järve ja järv läinud põlema. Kohe hakanud mees põlevale järvele samblaid pääle pilduma. Saanud ju ühe tulise osa ära kustutada, sääl tulnud samblakuningas hobuse ajades selle mehe poole ja tahtnud seda kinni võtta, aga see põgenud ära sood mööda ja samblakuningas pole teda kätte saanud. Teisel päival läinud mees seda järve vaatama ja see olnud tuhaks ära põlenud. Nüüd teinud naised selle järve asemele kanepi maha. Kanep kasunud hirmus pikk ja jäme, olnud nii kange kasuga nagu keskmine kuusemets. Nüüd müinud see mees selle kanepimetsa ühele kuningale ära ja see teinud sest metsast enesele kõik sõakraami ja nüüd pole seda enam keegi jõudnud ära võita, vaid sest kuningast saanud kiige suurem riik maa ilma pääle.

E 27378/9 (8) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kõik vara härkaks. Ühekorra elanud üks väga rikas mees. Kulda ja hõbedat olnud teisel kõik kohad täis. Ühekorra jäänud aga see mees haigeks ja surnud ära. Pole aga tema suremise aegu kedagi tuas olnud ja siis ei teadnud ka keegi, kuhu tema raha olli jäänud. Ühekorra aga tulnud üks sant sinna majasse ja palunud öömaja, mida ka talle lubati, aga rehetuppa aetud teine magama. Kui sant aseme valmis olli teinud ja magama heitnud, siis kuulnud ta kesköö aegu ühte mürinat ja ta vaadanud sinnapoole, kust mürrin tulli, ja näinud nüüd sääl üht suurt härga seisvat. Kohe visanud sant oma särgi selle härja poole, et siis see ära kauks. Selle järele kadunud härg ära ja ka kõik see öö olnud vagane olek tuas. Hommigu, kui sant üles tulli, olli tal ilmamaa ime ees, sest tema särgi all olli nii palju raha, et sant ja pererahvas kõik otsatu rikkaks said. Sest ajast kadunud sealt tuast mürrin ka ära, mida sääl enne ööseti tihti olli kuuldud.

E 27380/1 (10) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Kõrvel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Püha Jüri kutsikad Teulised tulnud korra mõisast töölt, teiste seas olnud ka üks mees, kes kunagi kõrtsi minemata ei jätnud. Olnud teine tänagi kõrtsis. Õhtu olnud ju õige pime, kui see joodikas veel kodu poole tuigerdanud. Tee käinud läbi paksu metsa. Mees jõudnud sinna metsa, sääl olnud aga palju hunta ja huntidele antud ennemuiste taevast süia. Mees saanud just paraide selle söögi andmise ajas sinna metsa. Seekord antud hundele söögiks hanisi. Üks hani kukkunud just selle mehe vankri pära taha maha. Mees näinud seda ja ta võtnud selle hani ülesse. Kohe jooksnud üks hunt mehe taga ja kui see seisma ei jäänud, pööras ka hunt metsa ja kadus ära. Mõne aja järele sai mees ühte kohta, kus mets õige pime olli. Sääl nägi ta tuld natukese maad enesest eemal paistvat. Kohe arvas mees, et ehk need on õitselised, ja ta läks sinna poole. Kui ta tulele õige ligi olli saanud, siis nägi ta omaks suureks ehmatuseks, et ilmatu palju hunta sääl olli tule ääres ja see tuli polnud keegi muu olnud kui Püha Jüri ise. Mees tahtnud küll ära põgeneda, aga hundid näinud tema ära ja need piiranud selle mehe sisse. Kohe küsinud nüüd Püha Jüri selle mehe käest, et misperast ta olli tema kutsika söögi ära võtnud. Küll vabandas mees, et ta selle teadmata olli ära võtnud, aga see ei aidanud midagi. Mees pidi kas iseenese hobuse ehk ühe künnihärja Püha Jürile lubama. Mees lubanud künnihärja. Nüüd pääsenud ta säält ära ja saanud kodu. Teisel hommikul, kui lauda juure vaatama minti, leiti härg kadunud. Mees aga ei läinud enam elades kõrtsi. J. Kõrveli suust.

E 27382/3 (11) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1897) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Vanatüdruk leiab laulatuselt tulles rahakasti. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanasttüdrukust Korra elanud üks vanatüdruk. Olnud teisel väga suur mehelemineki himu. Raha olnud ka sel palju. Üks poiss see lubanud teda küll siis ära võtta, kui ta oma raha selle kätte annab. Tüdruk aga ei lubanud raha enne anda kui laulatusele mineki pääl. Poisil olnud aga mõte teda ära petta ja võtmata jätta. Kui laulatusele minek käes olli, küsis poiss ka enesele raha. Tüdruk aga ei lubanud enne anda, kui ära nad on laulatedud. Kui nad kiriku juure jõudsid, ei läinud poiss kirikusse, vaid ta pööranud ümbre ja tulli kodu. Tüdruk aga kisendanud: "Aastam, Aastam, tule ühes!" Pole teisel enesel hambaidki enam suus olnud. Aadam olnud poisi nimi, ja see läinud koju. Viimaks läinud tüdruk ka ära kodu poole. Teel aga sõitnud saksad temast mööda ja nad kautanud rahakasti ära. Tüdruk saanud rahakastile manu, see aga olnud raske, pole teist mujale viia jõudnud kui tee ääre kraavi. Saksad aga märganud, et rahakast ära kadunud. Nad läinud tagasi seda otsma. Näinud tüdrukud kraavis istuvad, küsinud selle käest: "Kas nägid siit kedagi mööda sõitvad ja rahakasti leidvad, või leidsid ehk ise?" - "Jah, jah, siis kui mina laulatuselt tullin, leidsin küll rahakasti," ütelnud tüdruk. Saksad mõtelnud; "Et mine tea, kui palju aega sest ju võib mööda läinud, kui sina laulatuselt tullid!" Jätnud tüdruku rahu ja läinud ära. Tüdruk aga tassinud rahakasti kodu ja saanud veel rikkamaks kui enne.

E 27384 (13) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondi raha Ühekorra läinud üks mees ühest metsast läbi. Sääl kuulnud ta ühe kännu all raha kõlinat. Kohe hakanud mees säält kaevama ja ta saanud suure hulga raha säält kätte. Mees võtnud raha, kõik ajanud taskutesse ja pääle selle veel püksid jalast ja ka need raha kõik täis. Kodu poole minnes tulnud mehele aga üks must mees vastu ja küsinud: "Kuhu sa selle minu viimase varanduse viid?" Seda üteldes tõmmanud ta mehel püksid kiige rahaga käest ära, löönud selle veel paar korda ja nendega ja kadunud siis isegi ära. Sest saani jäänud see mees ilma jalgadeta, kõndinud põlvede pääl ja kuni hauani kannatanud mees seda hirmsat nuhtlust.

E 27390 (19) < Räpina khk., Meeksi v. - Peeter Rootslane < P. Liibeck (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühekorra käinud üks must katk maad mööda ümber. Kus kohas ta käinud, sääl olnud surnuid kõik kohad täis. Ühekorra tulnud üks mees sinna külasse, kus must katk möllamas olnud. Ta palunud sinna öömaja, aga majarahvas ütelnud, et ei tohi võtta, ööse tuleb ehk must katk ja see tapab kõik ära. Mees aga ütelnud, et tema katku ei karda. Mees jäetud nüüd sinna öömajale. Ööse maganud kõik tuas, võeras mees aga ahju pääl. Kesköö ajal läinud aga tua uks lahti ja üks must poisike astunud tuppa, olnud sel kepp käes ja sellega torganud ta igatühte, ise ütelnud: "Küps," ja "Küps. " Võerast meest ahju pääle torgates ütelnud ta aga: "Toores!" Kohe olnud ka võeras mees ahju päält maas ja visanud katkule raha kaela. Kohe hakkand katk uksest välja põgenema ja ta visanud ühe puukoorest toosi enesest ära. Kui nüüd hommik tulli, olnud kõik majas terved nagu ennegi. Katk aga kadunud säält maalt igaveste ära.

E 27391/2 (21) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < Jaan Jõgever (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühekorra hakanud üks mees õunapuid istutama. Auku kaevates leidnud ta august ühe pisukese vanamehe, kel küünra suurune habe olli. See kohe vastu paluma: "Jätke see koht maad kaevamata, ma tasun su vaiva rikkalikult ära. Su põld õnnistab siis iga aasta, aga ära sa mind enam siia kiusama tule!" Mees lubab ka oma sõna pidada ja ta ajas augu maaga kinni. Mehe põld õnnistanud ka sel aastal väga hästi. Ka teise aasta õnnistanud põld häste. Mees läinud aga ahneks, tahtnud, et see vanamees talle raha ka kasvataks. Läinud sinna augu juure, kaevanud selle lahti ja kohe tulnud ka see vanamees jälle sinna ja küsinud: "Mis sa ahnepäits veel minust tahad? Kas sa põllust küllalt ei saa, et sa minno jälle kiusama tullid." Seda üteldes löönud ta mehele kepiga sääri pitti ja ütelnud: "Kui mina kaon, siis kadugu ka see minu antud vara inimeste käest ära!" Kohe olnud ka vanamees ja see haud kadunud. Kui peremees kodu läinud, leidnud ta ka oma aida tühja olevat. Vanamees olli andnud ja olli ka võtnud.

E 27395/6 (25) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < Jaan Sikka (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Virmaliseks käijad Korra toodud ühte talusse rätssep, see maganud sääl esimese öö ära, kuulnud aga kesköö aegu üht kolinad. Ta pole sest suuremad midagi rahu saanud. Teise öö tahtnud ta näha, kes niisugust kolinad teeb. Ta vaadanud kasuka ääre alt välja, näinud et peremehel kimp piirge seljas ja ta võtnud ühest kausist putru. Tõusnud ka teine imekiirusega lendu, läinud lõhnaaugust välja ja kadunud vaataja silmist. Kohe olnud ka rätsepal nõu kausist katsuda. Sidunud aga vöö otsa pajasanga külge, kartnud et ehk muidu tõuseb lendu nagu peremeeski ja mine tea, kuhu ilma otsa lendab. Kui ta aga kausist olli katsunud, tõusis ta kohe lendu, tõmbas paja keeva veega müüri seest välja ja lendas kohe kaugele põhja poole. Kui ta sinna olli saanud, kus taevaalune kiigesugust valgustustest täidetud olli, sääl puutus ta mõne teise külge oma veekatlaga, läinud ka vett katlast maha. See aga ei teinud kellegile kurja kurja, ehk ta küll nii sama keev olli kui siis, kui rätsep temaga sõitu algas. Seesugune sõit kestnud aga veidikese aega, siis hakand sõitjaid vähemaks jääma kunni ka meie katlaga mees jälle kodu tulnud. Katal läinud jälle iseenesest müüri sisse ja see öösene sõit olnud ka rätsepal teada nüüd. Jaan Sikka suust.

E 27396 (26) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < Jaan Sikka (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Haldjas nuatupes Korra tulnud mees mõisast teult. Olnud aga taevas kõik ümberringi paksus pilves ja piksevihm olnud oodata. Hakandki piksevihma sadama ja välko lööma. Mees rühkinud rutuste kodu poole. Äkki aga näinud ta, et üks puutõrdu moodi kogu tulnud vastu, see jäänud aga ikka vähemaks ja vähemaks, kunni mehe juure saades olnud ta õige veike ja palunud, et mees teda kurja vaenlase käest ära pästaks. Mees küsinud ka: "Kes sul siis see vaenlane on?" "Kes muu kui pikker kostnud teine. See olnud haldjas. Mees tõmmand nua tupest välja ja käskind sel sinna nuatuppe minna. See läinudki. Mees pannud aga tupe kõige haldjaga tasku ja läinud kodu poole jälle. Kui ta kodu saanud, siis olli ka vihm üle läinud. Mees aga unustanud selle veikese mehe nuatupega tasku ja pole teisel enne meeles olnud kui teisel päival. Siis lasknud välja. Kui haldjas välja saanud ütelnud haldjas: "Mis sa kodu tulles minu oma taskusse jätsid, selle eest ei saa sa midagi." Kadunud isegi teine ära. J. Sikka suust.

E 27400 (32) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Libahundiks käijad Korra olnud ühel peremehel kaks sulast. Peremees andnud sulasile iga päev värsked liha süia. Sulasil saanud siis liha viljand. Arvanud teised, et see õige pole, et iga päev neil värske liha süia. Korra õhtuselajal vahtind teine sulane salajalt järgi, kust peremees selle päiva jau liha toob, kas aidast või muialt. Näinud, et peremees paneb hundinaha enese ümber ja kohe olli ta valmis hunt. Kargand uksest välja ja kadunud ära. Varsti aga tulnud ta verise lambaga tagasi. Võtnud siis hundinaha seljast ära ja pandnud selle leivaküna ala nurka varjule. Nüüd olli sulastel teada, kust peremees selle liha sai, mis ta sulastele süia andis. Sulased pole sest päivast enam liha süia tahtnud, vaid neil olnud ka himu proovida seda imelist hundinahka oma ümber. Korra saanud ka teine sulane söögi ajal hundinaha leivaküna alt välja tuua. Kui sulased pääle söögi härgadega kündma läksid, katsus teine kohe seda imenahka selga ajada. Vaevalt olli ta aga naha selga saanud, kui ta valmis hunt olli ja kohe küüni härjale külge kargab ja selle ära murdis. Peremees, kes aga kodust asjalugu olli näinud, jooksis kohe sinna ja saanud siis veel teisegi härja ära pästa, teise aga söönud hunt ära. Selle pahanduse pääle teinud peremees sulased lahti. Kirjutatud Koristal 15. septembril 96.

E 27401 (33) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Näkk Korra jäänud heinalised ööseks ühe jõe ääre. Olnud ju kõigi kõhud täis söönud ja ütelnud: "Kurat võtku kõhtu, et ta täis ei saa." Kohe hakanud ka üks libe tükk poisil põues ennast liigutama. Olnud see liigutaja niisugune nagu toores elaja maks või kops. Kui sulane seda tundnud, ütelnud teine veel: "Ei tea, mis kuradi pulst mul põues on?" Kohe vajunud ka see libe tükk põues ikka allapoole ja allapoole kuni püksisäärtest välja. Kasvanud teine siis ruttu heinasaadu suuruseks ja vajunud jõkke. Sellega ühes kadunud ka see vanduja sulane nagu tina tuhka.

E 27401 (34) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Korra püüdnud kalamehed jõest jälle kalu. Jõe kaldal kasvanud tihedad põõsad. Äkki kõlanud nende põõsaste taga imelik lauluhääl. Kohe läinud kalamehed kõik vahtima, et kes laulab. Näinud teised, et üks valgis riietes neiu sääl juuksid sugenud. Üks kalamees tahtnud seda kinni minna võtta, aga nagu linnu kiirusega põgenenud see neiu ära ja kadunud jõkke. Sest saadik aga kutsutakse seda niitu Näkiniiduks. J. Rootslase suust.

E 27404 (38) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Rootlane (1896) Sisestas Pille Parder 2003
Muiste kuultud selle mäe all tasast oigamist. Rahvas räägib, et see on sõaaegne varandus, kes raske vande all ägab. Ühekorra kästud ühel mehel ööse unes seda varandust ära päästma minna, aga selle tõutusega, et taha ei vaata. Mees läinud ka, näinud lõpmata kulda ja hõbed sääl augusuu pääl hiilgamas. Mees kuulnud aga äkist sammusi enese taga, vaadanud üle õla natuke tagasi. Korraga kadunud aga kõik kuld ära ja üks löönud mehele sääreluude pääle. Sestsaadik jäänud see mees ka ilma jaluta.

E 27405 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui perenaisel vasikas lauta sündis, siis läks perenaine ja toppis selle/le/ heinu ja jooki suhu, ise aga sõnus: "Suure lõõriga sööma ja laia lõõriga jooma." Selle pääle pidi hästi hea sööja ja jooja see vasikas olema.

E 27406/7 (39) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Kõrvel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondid Ühekorra läinud üks talusulane mõisalt töölt kodu, olnud teine kahe hobusega. Tee käinud läbi ühe suure metsa. Kui poiss sinna metsa olli jõudnud, nägi ta kahte musta meest oma ees tee pääl seisvat. Kui ta nende kohta sai, käsksid need tal hobusid kinni pidada ja neid Lori kõrtsi juure viia. Sulane ei teadnud aga sinna õiget teed ja tee olnud ka väga porine. Nüüd käsknud teine neist mehel läbi sõrmede vahtida. Sulnae vaadanud ka läbi tondi sõrmede, näinud - ilus suur kruusaga tasutud maantee käinud sinna Lori kõrtsi juure. Lubanud ka teised sulasele sinna viimise eest head maksu. Sulane see siis käskind neil vankrisse istu ja ta hakand sinnapoole minema. Aga küll tulnud neile läbi metsa minnes palju hunta igalt poolt ümber. Aga siiski pääsnud nad huntide käest. Kui nad nüüd Lori kõrtsi juure said, andsid sulasele käpuga puulehtesi ja käsksid tultud teed mööda tagasi sõita ja ka seda maksu mitte enne vaadata kui kodus. Sulane lubas nii teha ja sõitis tagasi. Teel tulli aga teisel kange himu antud maksu vaadata. Vaadanudki, olnud need paljad puulehed ja muud midagi. Sulane visanud need maha. Teisel hommikul teule minnes saanud ta sinna kohta, kus ta need lehed maha olli visand. Ollid need nüüd selgeks kuldrahaks saanud. Poiss sai viimaks rikkaks meheks. J. Kõrveli suust.

E 27412 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Mehed kurdavad oma eluraskusi. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Näguli päevad "Oi, neid nägulipäevi, mis mina omas elus olen mööda saatnud: olen sõrme mitu korda ära leigand ja mõnda muud valu tundnud!" Nõnda räägib üks külamats teisele. "See ei ole veel midagi," kostnud teine. "Vaat mina olen sääse käest sada korda hammustada saanud ja olen siiski elus veel!"

E 27413 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) R. Põldmäe, eesti naljandid I, Kunas õige peremees vankril istub. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
isa õpetus Üks isa kinkinud omale pojale ühe hobuse, ütelnud ise veel nõnda: "Kui paha ilm on, siis ära sa jalutama mingu; kui hea ilm, siis mine jala; ja kui sa hobusega sõidad, ära sa vasta mäge mineku pääl istu, sest siis on hobusel raske. Kui sa jälle peri mäge alla tuled, siis on isegi kerge kõndida, võid jälle maas jooksta, hobune lõhub ka sinu siis tükkis vankriga ära!" - "No kuna siis ma võin vankri pääl istu?" küsis poeg. "No ikka siis, kui hobust söödad," oli isa vastus.

E 27426/7 (2) < Nõo khk. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Korra sõitnud laevamehed merd mööda, ilm olnud vagane ja laev tulnud väga tasakeisi. Korraga hüitud: "Hoidke laev paremat kätt!" Laevamehed vaadanuvad, aga ei ole kedagi näinuvad, läinuvad jälle edasi. Siis hüütud teist korda, et hoidke laev paremat kätt, kaupmees Koek Jaan tuleb. Ja jälle vaadanuvad laevamehed, aga ei ole midagi näinuvad. Siis hüütud kolmat korda nõnda kõvaste, et laevamehed ära ehmatanuvad. Siis käänuvad nemad paremale poole ja nendest sõitnud suur tõld mööda, hobused ees, kutsar pukis ja saks peal. Kui laevamehed linna saanuvad, olnud tõeste seal kaupmees Koek Jaan ära surnud just tol samal ajal.

E 27428/30 (2) < Nõo khk. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Otepää kiriku kõrtsi vastu olnud üks pajupõõsas ja selle põesa all olnud vanapoisi rahakatel. Seda katelt näidatud unel kõrtsimehele ja kästud välja kaevata. Mees läinud öösi rahakatelt välja kaevama vennaga. Tunnud küll, et olnud rahakatal sääl, aga kätte ei saa. Viimaks juhatatud temale seda pühapäeval jutluse ajal ära tuua. Mees läinud pühapäeval ja kaevanud katla välja ja toonud kodu. Aga öösi ei ole vanapoiss meest rahule jätnud, et anna aga katel tagasi, sest see on tema. Mees ei ole annud ja vanapoiss lubanud meest peksa. Mees läinud targa juurde ja palunud nõu. Tark õpetanud, et tema peab panema peeru/le/ kooleriided selga ja kübar päha, ja selle keset tuba panema. Mees teinud nõnda ja vanapoiss tulnud ja löönud peerukoonla kolm tugevat hoopi raudkepiga. Aga pääle selle jäänud ka mees haigeks ja surnud ära, selle et tema oli tõise raha võtnud, mis teisele juhatatud oli. Kui noid hoopa oli löönud, isis ütelnud: "Vai varastama, vai varastama, vai varastama!" Ja tema ei ole ka seda raha pruuki saanud.

E 27450 (3) < Risti khk. - Johannes Niinas (1896) Sisestas USN kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui puud sügise kaua lehtis seisavad, siis seisab kevadel lumi kaua maas.

E 27450 (4) < Risti khk. - Johannes Niinas (1896) Sisestas USN kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui puud sügise varatselt lehed maha lasevad, siis läheb lumi kevadel varemalt maast ära.

E 27459 (2) < Hanila khk., Virtsu k. - Aadu Reimann (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Rahakatel Soigu järves Illusti valdas Soigu järve alla muiste sõja ajal suur hulk raha katlaga põhja lastud selle mõttega, et kui elusse jääb, siis ise välja võtta ehk kui keegi peitjatest enam elusse ei jää, siis ei pea ka keegi võeras ega vaenlane seda raha pärima. Tõutuse sõnad ööldud rahakatelt põhja lastes, et kui meid enam ei ole, siis selle võera loomad saavad kõik huntidele sel korral roaks, kes seda raha välja võtmas on. Eks Illuste mehed pidanud seltsis nõu rahakatelt välja võtta. Nõu saanud teuks. Selleks piiranud tüki maad ajaga ümber, ajanud kõik elajad sisse ja pannud hulga karjatseid aja ümber valvama, et hundid kallale ei saa tulla. Olnud sellega valmis, siis hakanud mehed rahakatelt välja võtma. Katel olnud veest välja saamas, kui korraga arutu palju hunta olla murdus tulnud ja karjatsete keelust hoolimata üle aja loomade sekka läinud. Ei tea, kust neid nii palju kokku tulnud. Mehed ehmatanud sellest ära ja rahakatel läinud käest põhja, kus ta veel praegu seista. Olnud rahakatel põhjas, olnud ka hundid kadunud.

E 27468 (2) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui tuapõrandal puuraasukesed, peerupilpad, vitsaraad ehk n.e. nõndamoodi ristastikku on läinud, et selge rist nendest välja paistab, siis tuleb ses majas varsti surma oodata. See märk on seda kindlam, kui niisugune rist juhtub veel lapsekätki all olema, see laps sureb ilma tingimata.

E 27473 (4) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui sinu lapsel mõni liige põrutud ehk nikastud on, siis loe haige koha peale järgmisi sõnu: "Harakale haigus, varesele valu, musta linnule muud tõved ja meie Manni käsi terveks!"

E 27474 (8) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Kristel Leisalu 1998, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui sulle puutundhaigus ehk maa-alused ajavad, siis võta maast üks kott kartuhvlid ülesse, keeda neid paja sees ilma pesemata kõige mullaga, vala vesi pealt ära ja pese siis selle veega haiget kohta ja see paraneb kohe.

E 27479 (76) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Rudolf Põldmäe "Eesti naljandid" I Taevas ümberringi pilves, keskelt selge. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühes peres olid laisad naesterahvad, kes millalgi tuba ei viitsinud koristada. Korra tuli senna peresse köstriisand sisse. Köstert nähes tõmmasid tütred kärmeste luuaga kesktua puhtaks, ümber ääre jätsid aga prügiseks. Köster astus sisse, teretas ja istus maha. Perenaene küsima: "Noh, mis uudist kuulda, isand?" Köster ümber vaadates vastu: "Ei tea ühtigi. Taevas on ümberringi nõnda pilves, aga keskelt on selge!"

E 27480 (3a) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui keegi sind ehk sinu last imestab, siis lausu talle: "Imesta itse ja musta kassi prussi!"

E 27480/27481 (3b) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui keegi sinu priskust, suurust ehk n.e. imestab, siis ütle nõnda umbes: "Siis olin veel priskem, kui sa ei näinud." Kui keegi sind üleüldse imestab, siis anna talle niisugust kohta lakkuda, mida keegi ei laku.

E 27481 (6) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui sa rahapada nääd sinise tulukesega põlemas, siis mine ligi, viska üks asi senna sisse, kõige parem taskunuga, ja tule kärmest ära, ilma et kordagi tagasi vaataks. Teine pääv mine aga korja kulla ära.

E 27525/6 (9) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootlane < E. Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vandumise karistus Kord olnud üks karjapoiss, kes hirmsasti vandunud, iga päev mitu tuhat kuratid ütelnud. Ühel päeval vandund poiss jälle koletal kombel. Korraga aga tulnud metsast suur sarviline mees välja. Poiss pistnud kodu poole jooksma, aga mõne sammuga olnud sarvik tema kannul, võtnud poisil karvust kinni, viinud poisi metsa ühte kohta, kus pole pimedus valitsenud. Siin põlenud sinine tuli. Kiskunud poisil riided seljast maha, kõrvetanud ihu tulega üle, ütelnud siis ise: "Sinu, padakonna, perast pidin ma Hiiumaalt mõisaherra pulmast ära tulema." Riputanud veel pääle selle poisi jalgupidi puu otsa, kus ta kolm päeva olnud, kuni kodust otsima tuldud ja leitud. Sestsaadik pole poiss ei iialgi kurja sõna mäletanud. Pidanud ka seda mehepõlves meeles. Võnnust E. Rootslane.

E 27530/1 (12) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootlane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja regieeris Mare Kõiva 2004
Murueide tütred Kord läinud üks noor kütt maikuu esimasel õhtal metsa. Juhtunud ühe ilusa lagendiku pääle, aga omaks imestuseks näinud ta lagendikul hulga neiusid tantsivat. Aga kui imelikult. Pole jalgadega maa külge puutunud, vaid lausa õhus heljunud nad. Üks olnud suurem kui tõised. See olnud nagu valitsejanna nende seas. Viimaks võtnud kütt julgust ja ütelnud: "Võtke ka mind eneste sekka." "See on võimata," ütelnud suurem piiga, "sina oled surelik, patune inimene, aga meie oleme pühad suremata murueide tütred." Aga rääginud piiga edasi: "Et sina oled meid juhtunud nägema, tahan selle mälestuseks sinule ühe sõrmuse anda. Nii kaua, kui sa seda kannad, ei saa ilmamured sinu elurõõmu mitte rikkuma." Tõmbanud sõrmukse, andnud nooremehele kätte, selle pääle aga hakanud nad ise ikka kõrgemale tõusma ja silmist ära kaduma, viimaks kadund tõised ära, aga sõrmuse kinkija paistnud veel. Noormees vaatanud hommikuni, siis olnud neiu asemel ainult Ehatäht näha. Ots. J. Rootslane Võnnust.

E 27532/27540 (22) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar < Minna Kivisaar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Muinasjutud Korjanud A. Kuldsaar Sörve säerel Vana Jaak ja tema ristipoeg Ühes talus elanud üks nöid nimega Jaak. See olnud rahval maa päältseks jumalaks. Keik kartnud teda. Ükski ei tohtinud kudagimoodi temasse puutuda, ei sönaga, ega teuga. Nönda elanud vana nöid öige önneliku elu. Et aga ta'al üksainuke ristipoeg olnud, seepärast olnud see vanakesele väga armas, nönda, et ta kõik uma vara ristipojaga ära jäganud. Vanake jäenud haigeks, suikunud juba mitu nädalid raskes töbevoodis, kus ristipoeg teda raavitsenud. Jaagul olnud aastaid ka juba heaste seljas, nönda et haigus teda ikka rohkem surma kui elu poole vädanud. Ühel päeval, kui poiss jälle vanakese juure tulnud, ütelnud haige: "Noh, armas ristipoeg, mina pean nüüd küll varsi surema ja nõnda sind ilma abita seia ilma maha jätma. Aga mis teha. Enesega ühes ei vöi ma sind viia. Aga nii palju vöin ma küll, kui sul iial hädaaeg on, palu mind, ma olen ikka valmis sind aitama." Säel öpetanud ta veel poisile oma möned nöiakuntsidest ja surnud siis ära. Poiss matnud vanakese ausaste maha ja jäend vanast järele jäenud koha umanikuks, kus ta hulga aega häästi elanud. Kord antud möisahärra poolt käsk välja, et igaüks taluperemees peab oma hobusega tulema ja möisa vilja linna viima minema, kus ka meiest tuntud noormees olnud. Igaühel olnud suur koorm ja tee olnud ka väga vaevaline. Noore mehe hobune väsinud teel ära ja pole enam jäksanud edasi minna. Teised sõitnud kõik temast mööda ja jätnud teda üksinda taha tulema. Poiss ennast üksi, ilma kõige abita nähes, öhkanud suures ahastuses: "Oh, peaks nüüd ristipapa teadma, kui suures ahastuses mina olen!" Vaevalt saanud poiss need öhked löpule, kui korraga puud kahisema hakanud ja poiss omaks suureks röömuks näeb ristiisa uma poole tulevat. Ta oli suure röömuga tahtnud vanakese ümber kaela hakata, aga saanud veel öigel ajal peatama, seda meelde tuletades, et vanake juba möned hääd aastad hauas oli hinganud. Vana tulnud poisi juure ja küsiud kohe: "Noh, poeg, mis sul viga on, et nii mureliku näuga oled?" Poiss seletanud oma önnetuse vanakesele köik ära. Vana-Jaak kuulnud poisi halisemist ja kui see oli oma juttu löpetanud, ütelnud ta: "Pole häda ühtid. Küla'p ma juba sind teele aitan." Ning läinud poisi juurest ära. Vähe aja pärast tuleb ta tagasi, suur tubli vankriratas ölal, paneb see poisi katkise ratta asemele, istub vankrile, käsib poisi sedasama teha, vötab ohjad kätte ja paneb minema nönda, mis suits taga. Poiss imetlenud köige rohkem selle üle, et tema vana hobune korraga nii tuliseks oli läinud. Nönda kihutand vanamees tuule kiirusega edasi, ilma et poisiga sönakest oleks räekinud. Teed, kus nad söitnud, näitnud poisile ka tundmata olevat. Metsadest ja rabadest läbi tormates jõudnud nad viimaks suure aitade ja keldri moodi majakogude ette. Siin alles pidanud Vana-Jaak hobuse kinni, astunud ilma katmata vankrist maha, sidunud hobuse kinni, käskinud poisi tasa olla ning läinud ise körvale vaatama, kas raha on. Tagasi tulles ütlenud ta poisile: "Noh, nüüd lähme vaatma, kui palju kunningal seda va rahapuru on." Need sönad ajanud poisi vähe kohmetama. Vana oli seda märganud, käskinud poissi julge olla ja ei midagi karta, sest kartus ei aidata säärastes kohtades midagi. Jaak hakanud ees minema ja käskinud poissi oma järele tulla. Nad jöudnud suure raudvärava ette. Vana pomisenud arusaatmata sönu omale habemese. Kövaste lukustatud raudvärav läind iseenesest lahti. Önneks maganud ka vahid. Nönda tulnud nad ilma tülita rahaaida ukse ette, mis jälle iseenesest lahti läinud. Veel mitmest uksest läbi minnes, mis köik iseenesest lahti olid läinud, jöudnud nad viimaks rahakambri. Siin olnud arvamata suured rahakujad ja kastid kulda ja höbedat täis, nõnda et poisil üsna jälestud peale tulnud. Vana-Jaak ajanud köik kotid raha täis ning päele kotide veel köik kurruvahed. Poisi vestitaskud olnud veel tühjad. Et aga küinal, mis nad kaasa olid vötnud, ära löppes, puhunud Vana-Jaak oma suust tuld välja. Nüüd näinud poiss läbi tule, et vanal hirmus pitkad raudhambad suus olnud. Ta karjunud hirmuga: "Oh jumal, mis näuliseks nüid mu ristiisa on jäend!" Neid sõnu öeldes kuulnud poiss paukumist ja korraga leidnud ennast aina üksi pimedas kambris. Vähe aja pärast, kui ehmatusest oli vähe toibunud, hakanud ta kätega ust otsima. Viimaks suure krabmimisega leidnud ta ometi ukse, aga omaks suureks ehmatuseks olnud see lukkus. Poiss mötlenus: "Mis nüüd teha! Karjuda ja abi hüida ei aita, peab ete rahulikult homikut ootma, ju siis näeb, mis saab." Hirmuga oodatud homik jöudnud kätte. Keldriuks keeratud lahti ning vaht astunud sisse ja leidnud omaks ehmatuseks varga eest. Tarinud sealt poisi kraedpidi kinni ning viinud hoovi pääle, kus teda vastutamise alla oli vöetud. Poiss seletanud ja räekinud köik, kudas ta keldri oli saanud, aga tema vabandust pole keegi tähele pannud. Ei jäenud muud otsuseks, kui poiss pidi saama völla tömmetud. Nimetud aeg jöudnud kätte. Viimases hädas öhkanud pois veel: "Oh, ristiisa, kus on nüid köik sinu lubamine, et mind nönda häda sisse saatsid!?" Sääl kuuldud korraga kanget tuulekohinat ja mürinat. Rahvas hakanud köik kohkudes ümber vaatma, mis kange torm see peaks olema. Sel vaheajal ilmunud Vana-Jaak jälle ristipoja juure, hakanud poisist kinni ning viinud ta teiste seast ära, ilma et ükski seda oleks näinud. Tee peal hakanud vana poissi noomima, üteldes: "Sina, va lollpää, oled ikka veel nii kartlik ja mötled niisuguseid tühja möteid, mis mina mitte sallida ei vöi. Vaata, ole edespidi targem, siis vöin ma sind ikka aidata." Poiss oli seda ka lubanud ning pidanud ka söna. Ja Vana-Jaak käinud veel mitu korda ristipojale häda ajal abiks. Minna Kivisaare suust Sörves.

E 27596/7 (104) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Rudolf Põldmäe "Eesti naljandid" I Mees pole seda enne teinud, et enda üles pooks. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kaarma mehe önnis surm Kord läinud Kaarma mees oma naesega tülise. Mees läinud metsa ja poonud seal ennast ära. Naesele tuuakse seda aru. Ta nutab ja sönub: "Ta, va önnis, pole seda enne teinud, et ta ennast üles poob!"

E 27604/5 (176) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kuntsid Kus jöululaupäeva öösel kella 12 ajal kolm haavapuu halgu vötad ja need üksi, ilma teisteta ahjust pölema paned üksteise körva, siis pidada nägema, kas sel aastal abielusse astud vöi ära sured, järele jäenud sütest. Kui surnukerst näha olla, siis surra ära. Kui aga inimese kuju on, siis astuda abielusse.

E 27605/6 (178) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui tüdrukud mehele ei saa, siis tuleb saunaukse alt kolm laastu leigata, neid kolm kord läbi loogarönga tömmata ja siis kolme koltri ölle sees keeta ja seda ölut siis tüdrukutele juua anda. Siis saaja tüdrukud kohe mehele. Kui aga tahab, et tüdrukud mitte mehele ei saaks, siis tuleb neid kolm kord vana saunavihaga lüia.

E 27606 (180) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui tahetakse, et neiud ilusad ja prisked on, siis antakse neile kolm tilka rotiverd kolme seltsi rasvaga praegud kartuhvlikookis. Kolmel neljapäeva öhtul pärast päeva sisse anda.

E 27608 (192) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui unes päikest näed, tähendada tulekahju. Kui kuud näed, siis värdjalapsi - seal, kus kuud näed olevat.

E 27608 (193) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui äkine haigus on, siis tuleb kolme veevlitiku suitsu ninase lasta, siis saaja terveks.

E 27609 (196) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui kilkidest tahad lahti saaja, siis pead ühe hinges kilgi vötma ja vana kuu neljapäeval ristteede arude peale viima, mis kahe kiriku juure viivad, ja seal lahti laskma. Siis kaduda kilgid majast ära.

E 27609 (197) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui silmad saunast haigeks jäevad, siis pead saunast sammalt vötma ja sellega silmi suitsetama. Siis saaja silmad terveks.

E 27611/3 (1) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Äkine haigus Äkine haigus piab teise kurja inimese töö olema, mis teisele saadetakse. Seda saadetakse mitmet moodi: 1) raudkivi päält, 2) maamulla päält ja 3) väravalaudade vahelt. Mis raudkivi päält saadetakse, on nõnda kange, et võtab kohe looma, kellele ta saadetakse, ära. Kui loom üles leigatakse, siis näikse sealt kohast, kust ta läbi läinud, on liha sinine ja mäda olevat. Siis on kohe aru käes, et äkine on looma ära võtnud. Maamulla päält on saatus kergem kui raudkivi päält, aga siiski võtab ta looma hinge seest ära. Olgu siis küll, kui talle kohe appi saad ja vastast leiad. Väravalaudade vahelt saadetud äkine on kõige kergem. Ta ei võta mitte nii järsku ära, vaid vaevab ainult looma, misläbi ta lahjaks ja inetumaks jäeb. Ja kui sa mitte toherdama ei hakka ehk arsti ei otsi, siis pärib ta ka pitka aja pääle looma ära. Sia ja inimese elu ei võta ta mitte, vaid ainult vaevab neid kangest, mõnikord ka paar päivi. Kes äkist oskab saata kellegiga ehk kellegi pääle pahandab, siis on kohe äkine teise loomade kallal. Kui aga vihaalusel loomi ei ole, siis saadab ta kohe inimese enese kallale. Nimetud haigusele saab järgmiselt abi pruugitud. Kui loom haige on, siis lastakse talle püssirohusuitsu, antakse ka tihti püssirohtu rõõsa piimaga sisse. Veristakse. Mis järgmisest tehakse: Leigatakse haige looma kõrva ehk saba sisse nuahaav, lastakse seal kolm tilka verd ja antakse kas leivatükiga ehk rõõsa piimaga loomale sisse. Tuakse põhja poolt katuse küljest samlaid, õuevärava alt mulda, leigatakse vanu luuatükka ehk katukse räästast õlgi ja suitsetakse nendega. Inimesel, kui tunda on, et häkine pääle tuleb, siis imegu vassaku käe nimetisesõrme otsa kolm korda. Lastagu tõrva suitsu. Toogu ukse läve alt mulda, tua pühkmeid ja suitsetagu nendega. Keegi mees täädis tõendada, et haiguse võis haigusesaatjale tagasi saata, kui ta aga oma ema venna (Arilase Mardi) käest õpetud sõnu pruukis, mida praegus kirjutamata jätan. Nimetud haigus kutsutakse ka mõnes kohas rabanduseks.

E 27614 (3) < Pöide khk., Saareküla k. Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui painajaks käija omad painajasõnad on ära lugenud, siis võib ta silmapilkmise ajaga sinna minna, kuhu ta soovib, olgu kas naabri peresse ehk Peterburgi - ühepaljudust aega läheb seejuures tarvis. Sest pole midagi, olgu tee reis pitk ehk lühike. Niisugusest august võib läbi pugeda, kust kõige vähem liige läbi mahub minema. Säält kohast, kust oled välja läinud, sinna kohta piad tagasi jälle tulema, enne kui ennast inimeseks teed.

E 27615 (1) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Abinõusid painaja vastu Painaja sedaviisi kätte saada ja inimeseks moondada, 1) kui niisugune tark juhtub sääl olema, kes need sõnad mõistab ja ta kinni võtab.

E 27615/6 (3) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Toodagu metsast pajupuuvõsasi ja pandagu ahju leibade pääle, kui leivad ahjus küpsevad. Pärast võetagu leibadega seltsis asjust välja ja pandagu see vitsakimp selle sängi alla, kelle pääl painaja käib. Kui nüüd painaja tuleb ja inimene ta all unistama hakkab, siis võetagu vitsakimp sängi alt ära ja peksku seda, kelle pääl painaja on. Siis ei tunda see inimene valu sugugi, kelle pääl painaja on, vaid painaja hakkab pääl kisendama. Siis võid kohe häälest ära tunda, kes painajaks on.

E 27617 (6) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ka sedamoodi otsiti painaja vastu abi, kui see, kellel painaja pääl käis, selle inimese nime nimetas, keda ta arvas painajaks käivat, ja ütles: "N.N., miks sa mind vaevad?" Juhtus ta parajaste selle nime nimetama, siis kadus painaja ära. Ei juhtunud ta selle nime nimetama, vaid nimetas ühe võera nime, kes mitte painajaks ta pääl pole käinud, siis hakkas painaja teda veel hirmsamine vaevama. Aastal 1884 laskis üks mees veel püssiga painajat, aga võib olla, et mitte pihta ei trehvanud. Hakkas painaja veel hullemine oma tükka tegema. Mõni kord saadi hobuste ehk lehmalaudst painaja kassi näul kätte ja hakati seda piinama ja vaevama. Küll kõrvetati ja tehti tükka ja öeldi: "Tunnista üles, kes sa oled!" Aga, et kassil kedagi tunnistada ei olnud, siis põletati ta silmanägu ära ja saadeti uksest välja. Hommikul läheb kassi peremees õue, sääl tuleb ta va hiirekuningas talle vastu, karjub: "Parrau ja parrnäuu!" Peremees vaatab, kassi silmanägu kõik tulega ära kõrvetud. "Lõhnamees on täna ööse Türgi sõas olnud," ütleb peremees. "Ingelandi suuretüki pombid on ta näu ära põletanud!" Hiljemine luurasid selle pererahvas järele, kas piaks kellegi inimesel palges põlenud märki olema. Siis saaks aru kätte, kes neil loomade pääl painajaks on käinud. Ühel noorel mehel käis painaja pääl. Kui aga noormees viidi, kadus painaja ära tükiks ajaks. Aga kui ta soldatist kodusse kirjutas, siis tuli painaja uueste ja hakkas teda vaevama.

E 27619 (2) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Puuki võib järgmisel viisil kammitsasse panna. Võta puugipaska ja pane lepapuu sisse, kust sa piad südame enne välja keerama. Siis pane mõlemisse otsa puutopid ja viska tulesse. Siis jääda see, kes puugiks on käinud, ummuksetõbese ja ei päästa enne lahti, kui ta on selle käest, kes talle see tõbe on teinud, kas tükikese leiba ehk tilga ehk olgu mis tahta saanud. Kui see, kes puugipaska on tulesse visanud, talle midagi ei anna, siis pidada puugiks käija inimene oma elu lõpetama.

E 27620/1 (4) < Pöide khk, Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Hall- ehk külmtõbi kutsutakse Saaremaal viluhaigus. Selle vastu pruugitakse pilvetükkisi, mida kange rahesadu piab pilvede küljest maha peksma. Neid pilvetükka antakse haigele sisse, siis piab haigus ära lahkuma.

E 27624/27626 (11) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tuulepöörjad Vanad meremehed, kellel meresõit igapäävaseks asjaks oli, pidid ka katsuma, kudas tuult omale selle kohale seada, et parem sõita oleks. Selle tarvis käisivad Kihelkonna ja Sõrve mehed surnuaedades ristisi pöörmas, et tuul neile taha pööraks, kui tarvis kusagile sõita oli. Muist otsisivad metsas niisugused puud ja sidusivad latvapidi kokku, siis pööris tuul jälle soovitud kohale. Kord oli Ruhnu mees oma laevaga Sõrve ääres. Nüüd oli tal tuul vastu, kus tal tarvis oli Riiga sõita. Mehel ei aitanud muu nõu, kui läks metsa, sidus sääl kaks kaske latvapidi kokku ja ütles ise ühe Sõrve mehele: "Kui ma pidas Riigas saama, siis pidas sa need puud lahti päästma." Ruhnlane läks laeva peale, tõstis purju ja sõit läks edasi. Sõrve mees arvas juba teda Riiga saavat ja päästis kased lahti. Ruhnlane ei olnud veel mitte Riiga saanud, vaid alles pooles tees Riia ja Sõrve vahel, kui sõrulane kased oli lahti päästnud. Niipea, kui sõrulane oli kased lahti päästnud, pööris tuul ruhnlasele vastu. Nüüd tuli ta nõnda, et sinine suits taga Sõrve ääre tagasi. Siis taples ta sõrulasega: "Miks sa pidas enne lahti päästma, kui ma Riigas saama? Sa pidas umbest siis lahti laskma, kui ma Riigas saama!" Siis läks mees uueste metsa ja sidus puud jälle latvapidi kokku ja kinnitas sõrulase kõvaste ära, et enne lahti ei laseks, kui ta Riiga jõuab. Sõrulane andis ka pitka aja enne, kui lahti päästis. Siis ei ole teda enam näha tagasi tulevat. Arvata oli, et ta oli juba Riiga jõudnud.

E 27631 (26) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Matsapääv (madisepääv 24mal veebruaril) Sel pääval ei tooda mitte heinu ega puid, sest siis pidada palju ussisi sel aastal majade juure tulema.

E 27633 (10) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
(Unenäud) Päikest nägema tähendab tulekahju.

E 27633 (13) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
(Unenäud) Kuu ja lähker tähendavad värdjalast.

E 27633 (19) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
(Unenäud) Palkisi vedama tähendab surnukeha vedamist.

E 27634 (36) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
(Unenäud) Maa kündmine, kaevamine, tua pühkimine, laudade saagimine ja hööveldamine tähendab sugulaste suremist.

E 27635 (1) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui lapsel hambad suust ära tulevad, siis piab laps selle hamba, mis suust ära tulnud, ahju pääle viskama ja ise hüüdma: "Kilk, kilk, säh ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas!" Siis pidada uued hambad tugevad ja kõvad olema.

E 27636 (5) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Võid ja piima ühtlasi süüa ei tohi mitte, sest siis pidada koor mitte kokku võiks minema, et sa küll teda peksad ja sääljuures loed: "Kokku, kokku koorekene, kokku koera õnne pääle, vaeselapse vara pääle, laugi lehma lüpsi pääle."

E 27637/9 (1/6) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Linnupete Kui kevadel linnud võeralt maalt tagasi tulevad, siis petvad nad inimesi ära, kes aga neile ette juhtub. Linnupetmine piab väga kardetav olema, sest see, keda lind ära petab, pidada suvel haige olema. Niisamuti ka pidada kõiksugu õnnetused sellele suvel tulema, keda lind kevadel ära petab. Linnupetmine on järgmine: kui juhtud kevadel esimiseks suvelindu kuulma ehk nägema ja sa sel pääval alles söömata ja joomata oled, siis on see lind sind ära petnud, keda sa seekord esimiseks nägid ehk kelle laulu sa esimiseks kuulsid. Kõige kahjulikum õlle kukulinnu, koovitaja, kiive ja hobusevarsa petmine kevadel. Sellepärast on ka inimesed targad küllalt linnupetmise eest endid hoidma. Kevadel, kui arvatakse, et linnud juba tulemas on, siis toob igaüks omale suutäie leiba õhtul magama minnes voodipeatsi ja kui tal vaja on hommikul õue minna, siis pistab ta natukese leiba suhu ja sööb ära, ennegu uksest välja läheb: siis ei saa lind teda mitte ära petta. Ka pidada need linnud ära petma, kes talvel meie maal elavad, sellest aga hoolimata, et nad ise meie juures talvel elukorterit pidavad. Nõnda pidada vares paastumaarjapääva hommikul ära petma, harakas, kaarn ja kull suurel neljapääva hommikul. Muud teised talised linnud karjalaskmisepääva hommikul.

E 27639/27640 (7) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kudas tüdruk võib vanaks jääda Kui tüdrukule kosilased tulevad ja tüdruk esimese õnne ära põlgab, siis on üsna kerge teha, et ükski talle enam kosja ei tule. Selle tarvis lööb ärapõlgtud noormees kolm korda piitsaga ümber õuevärava sammaste ja ütleb ise: "Ärgu saagu enam koer sinu pärast haukuma!" Siis pidada tüdruk eluks ajak vanakstüdrukuks jääma, olgu ta ka kes teab kui rikas ja kuulus.

E 27640/27641 (9) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kudas paha haiguse eest hoida Kes tahab, et ta majasse inimeste ehk elajaloomade kallale kuri haigus (see on, mis teine inimene või nõid saadab) ei piaks tulema, see toogu kolmest poest elavat hõbe ja lasku õuevärava sammaste sisse augud, pangu elavhõbe aukudesse ja puust punn pääle. Nõnda samuti ka iga lauda ja talli uksepostide sisse, ka elumaja uksepostidesse pandagu elavat hõbe, mis kolmest poest toodud on. Säält ei pääse mitte kuri haigus läbi.

E 27649/51 (2) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Mis ennemuiste meie maal oli Ennemuiste vanal aeal Kuusekära sõea aeal oli kord metsakuningas maa peal käinud mööda metsasi reisimas ja oma riigirajasid järele vaatamas. Ta tahtis näha, kas iga puu ja põesas tunneb teda kui oma valitsejad ära, mõistab temale au anda. Et tema kõikest tuntud pidi saama, selleks oli temal oma ametiriided seljas. Nad olivad: kuusekoorest ülikuub, kasetohust kõrge kaapkübar peas, viherpuused viisud jalgas. Nõnda reisis ta metsast metsa, patrikust patrikusse ja võttis igal pool uusi muudatusi ette, kus aga iial tarvis oli, ning nuhtles mõnda üleannetumad puud, kes väega lajali laotas ja palju teisi noori puid oma alla ära püüdis lämmatada ning oma kasvu peale väega tore oli. Ta laskis teda kas ära kuivada ehk vatsas tema oksad kõik segamani jne. Kui metsakuningas nõnda oma ametiringkäigil reisimas oli, seal saatis korraga kõue kange vihma sadama, et Vanaisa loodud kuningriiki elustada ja ilustada, kosutada ja karastada. Et vihma väega äkiselt sadama hakkas, jäi metsakuningas ka vihma kätte ja pidi läbimärjaks saama. Aga egas metsakuningas nõunäljane ole, ta läks kohe lehepuude alt varju otsima. Aga lehepuud kõik vastu paluma ja vabandusi otsima. Mõni ütles, et tal värske vihmaga noored võsud kännust tärganud ja ei võivat selleperast enese varjule võtta, tõine jälle hoidis oma ilusaid pehmeid lehti ja mis veel kellegil hoida oli. Selleperast vihastas kuninga ja ütles: "Et teie minule varju ei annud vihma eest, siis olgu see te nuhtluseks, et ainult suil võite lahti kanda, aga talvel tuisu ja tormi käes/peate/ ilma lehtedeta lõdisema. Lehepuude juurest pööris kuningas oma sammud okaspuude poole. Siin võttis teda kohe kuusk alandliku kumardusega oma varju ala ning ei lasknud enam vihmapiiskagi kuninga peale sadada. Sellepärast õnnistas kuningas kuuske ja nimetas teda omaks kuninglikuks puuks. Sellest on praegugi rahvasuus sõna: "Kuusemetsa kuningametsa, kuusk on puude kuningas."

E 27651/2 (3) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Metsapuude keelesegadus Vanaste olivad meie metsapuud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütles: "Ennemuiste vanal a'al, kuusekära sõea a'al. Kord läinud vanamees metsa puid rajuma. Kask kohe vastu paluma: "Ära minu ragude, minust saa riistapuud." Kuusk ütles: "Ära minu ragude, minust saa palgipuud." Haab ütles: "Ära minu ragude, minust saa ojapuud." Sarabu ütles: Ära minu ragude, minust saa vitsapuud" jne. Nõnda palusivad kõik puud vasta ja vanamehe hale süda ei lasknud teda ühtegi puud maha raiuda. Ja viimaks läksivad metsapuud juba nõnda üle käte, et nad kõik saladused välja lobisesivad, mis iganes metsa peidus pidi olema. Nõnda olivad puud-kelmid kord ka metsakuninga varandusevaka peidupaigast inimestele kõnelenud ja seda inimestele kätte juhatanud. See pahandas metsakuningast õieti ja ta segas sellepärast puude keele nõnda ära, et sellest enam keski aru ei pidanud saama ja et puud ka enam oma eest ei võinud paluda, kui neid raiuda tahetakse. Inimesed kuulevad küll veel puude kohinat, aga ei mõista enam, mis nemad sellega ütelda tahavad, ehk kahetsevad ja nutavad nad oma ilusat armast "kõne kõla" taga.

E 27682/27691 < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur < J. Püüdja (1896). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
Lossu laan Siin Jäärjas on Alliku talu üks neist keige ilusamatest kohtadest Saarde kihelkonnas: ilusad põllud, väga ilus heinamaa, kust veike oja läbi jookseb. Koht olnud ennevanast veel ilusam. Põhja ja õhtu pool külges kasvanud üpris palju väga ilusat lehepuu- ja kuusemetsa ja varikut, kus palju lindusid eland ja jänesed poeginud. Aga veepuudus vaevanud peremeest; kaevu ei ole olnud, ja kui kaevetud, siis ei saanud vett. Häda olnud suur. Peremees Peeter olnud õiglane, jumalakartlik mees, kes oma laste ja perega õigust tehjes alati palvetanud, et jumal ometi aitaks, et vett saaks ja head kohta leiaks, kus kaevud teha. Kord ühel õhtul tulnud peremees Lossu laanest, kus tal üks põld kaeru olnud, öösel hilja kodu poole, kus ta karusid käinud valvamas, kes tema kaerapõllul tustimas käinud. Püss õlal, jahitasku kaelas, nenda sammunud ta kodu poole. Korraga jäänud ta seisma ja kaugelt kuulnud ta oma metsas, Lossu laanes, kuidas ööpääsukesed, sorrid, mida siin Lossul hüütakse, õige käredaste soristama hakanud, jänesed üle teeraa tema ees hüpanud. Korraga näinud ta oma lähidal paksu metsa sees nagu ühte hiilgavat valgust vilksatavat. Tähed hiilganud taevas, tasane tuuleõhk toonud öölinde häälitsemist tema kõrvu. Ta läinud asja ligemalt vaatama, olnud ju julge kütimees, kes seitse karut oli põrutanud maha oma kaerarõukude juurest ja kaera seest. Ja nüüd näinud ta metsas ühe veikse kasvuga vanadlase mehe, kes öösel metsas armsa, lahke näuga kõndinud ja isi kässi laiali lüies rääkinud. Keik linnud lendanud tema ees ja ümber. Vanamees rääkinud isieneses: "Ma olen, ma olen maa ja metsa kuningas ja vägev vetevalitseja. Head ma armastan, halba ma vihkan. Kui inimesed keik nii head ja õiglased oleks, kui see Lossu laane omanik Alliku peremees on, siis ma teeksin neile keigile head, aga et nad kurjaste mu silma ees elavad, siis tõmban ma oma avitajad käed neilt tagasi, aga ausat Alliku pereisat tahan ma keige tema elu sees aidata, et temal ei pea iial midagi ju puuduma. Keik ta põllud ja karjad, keik ta maja ja tööd tahan ma õnnista. Keik seeüle, et ta ausaste elab; ja vett, mis tal puudub, saan ma talle unes juhatama, kus kohta ta kaevud peab tegema." Nenda olnud ka. Peremees tulnud öösel oma jahilkäigilt kodu, vässind, pole omaksidega rääkind, mis tal Lossu laanes karujahil käies juhtunud. Heitnud magama. Olnud ju keskööaeg, kui ta korraga nii tasast nagu tuuleõhku omas kambris tundnud. Silmi lahti lüies ütelnud see mees, kes ta voodi ees seisnud, - peremees tundnud ta ära, et seesama on, kes öösel Lossu laane metsas lindudega rääkis, kelle sanad nii armulikud olid: "Kuule, hea, vaga peremees, et sa alati kaebad ja mures oled seeüle, et sul õiged veekaevud ei ole, siis tahan ma sulle ütelda ja ka näita seda kohta, kus sa omale kaevud võid teha. Ära karda mind, ma olen üks lahke vanake, kes maad ja veed, metsad ja linnud ja loomad üles pean ja iga inimest saan, kes õige on, õnnistama." Siis läinud vana heategija ees ja peremees taga järele õue. Toa otsa kohal, keset õuet, löönud vana heategija ühe hiilgava kepi püsti maha ja ütelnud isi: "Vesi, tule põhja poolt, jookse lõuna poole, kuni sa all maa jookstes, heinamaad niisutades, jooksed otse ojasse, et mu kallid kalad ei pea veepuudusel ära surema." Sellepeale võtnud ta oma hiilgava kepi jälle peusse ja ütelnud peremehele: "Tee kaev siia kohta ja sa näed, et sul veepuudust ei saa enam olema keige su eluaja. Ja veel peab alati hea maik olema, külm ja selge, siit saad sa omale ja loomadele elutarvituseks küll vett." Nende sanadega üteldes hakanud heategija jälle metsa poole minema, ilma et kordagi oleks tagasi vaatnud. Peremees näinud siis, et heategija jalajäljed hiilganud, ja jälle hüpanud metsaloomad ta ümber ja linnud lendanud ta pea kohtas, igaüks omal viisil lauldes, kuni ööpimeduse varjul metsa ära kadus. Ja peremees hakand varsi teise nädalil kaevu tegema, saanud oma tööga sulaste abil valmis ja vett olnud küll, puudu ei ole ialgi enam olnud. Sest ajast tulnud otsegu uus elu Alliku talusse. Peremehe elu olnud kaunis ja lõbus, põllud kandnud hästi vilja, rohi kasvand ojakaldal ilusal heinamaal lopsakalt, karielajad, hobused, sead, lambad siginend ja läinud hästi korda. Kalu siginend ojas rohkeste, lapsed ja pere olnud sanakuulelikud, metsad kubisenud keiksugu lindudest, kes nüüd otsegu nähti rõõmu tundvat vana targa peremehe õnne üle, oma lauluga tema elu rõõmustades. Rebased ja jänesed nähti iga pääval ilma kartuseta karjasmaal ja metsas kargavat, jällegi nagu peremehe mõistliku elu üle rõõmu tundes, ei kartnud karjatsi. Räägud lasivad oma valju häält nii põllul vilja sees kui heinamaal iga ööse kuulda, ikka nagu peremehe üle rõõmu tundes. Pardid ojusid ojas, pesitasid pilliroos oja kaldal, - nenda aga nähti vana heategija arm ja heldus selle talu üle otsegu välja lautud olevat. Teine naabri peremees seal ligidal ei saanud elada, oli alati suures puuduses ja näljas, ehk tal küll niisama hea koht peaaegu oli kui Alliku talu, aga jumala õnnistus oli sealt nagu ära taganend olevat. Alliku peremees pidas ka kaua aega kohtumehe ametit, oli selles ka truu ja õigusearmastaja, nii et keik rahvas tast lugu pidas. Aegamööda hakkas ta oma metsasi maha saadu raiuma ja põldu juure tegema; siis olla vana heategija talle jälle ühel väga tormisel ööl metsas end näidand ja ütelnud: "Et sa põlluarimise perast oma ilusaid Lossu laane metsasid oled hakanud maha raiuma, siis ma ei kurvasta end, aga kui sa muidu raiskad, siis võtan ma oma õnnistuse sult ära, aga nüüdki pean ma, et metsad vähenevad, varsi siit ära mujale rändama, kus loodus alles õitsemas on." Ja ütelnud: "Ela oma naabritega ikka niisama sõbralikult nagu tänini ja tee õigust, ära karda kedagi, minu õnnistus ei lõpe sinu majast, aga sinu metsast küll pean ma lahkuma." Ja nii see olnudki. Maa saanud lagedaks põlluks tehtud, vana heategija kadunud ka ära, linnud ja loomad ka ühes. Kaks veikest oja nirisevad sealt alla niitu, kus enne tore mets olnud. Üks tukakene metsa jäänud endisest metsast järele ja seal olnud hiljuti alles haledat kaebamise healt kuulda olnud: "Oh, kus mu endine Lossu laane mets jäänud -, üks tukakene veel, keik lage maa!" Sügisel tormisel öödel olla alati seal tukas kurba oigamise-häälesid kuulda, kes metsa ja vana peremeest taga leinata. Ja veel nüüd olla harva kevadel Lossu/laanes/ ketramise häält seal kuulda otsegu südamelõhestava häälega. Rahvas nimetab kohta ikka Lossu laaneks tänapäini. Kalad olla kadund jõest ja endise lopsaka metsa ja taimeriigi asemel on nüüd kärnatsed lepiksed. Üle keige selle endise iluaseme olla alati paks udu maad katmas, kust haledad kaebamised tuul otsegu vingumise häält kaugele viib. Ja vahel pimedas olla ülejäänud metsatukas imelikku virvendajat valgust öösetel alati näha. Sinine suitsu-sarnane udu paistab üle keige selle koha kaugelt vaataja silma. Rahva suust kuuldud jutu järele üles kirjutanud Püüdja.

E 27694 < Reigi khk., Kõrgessaare m. - J. Johannes (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ussi väljakutsuja Üks kord leinud kolm hiiglast ühe padrikust mööda, üks ütelnud: "Küll siin võib neid va põõsaaluseid olla." Teine kohe: "Eks võib, ja vaata, kui palju neid siin on." Mees pannud kaks sõrme suhu ja vilistanud kolm korda ja varsti olnud mets sihinat ja sahinat täis, tulnud meeste ümber pead püsti ja kahisenud. Teiste meestel leind juba hädaks ja tahtnud lippama panna, aga kus sa lähed, nii kaugele kui silmad ulatab vaadata, on ussisi nähja ja tulevad aga metsast veel juure. Mees pomisenud mõned võõrad sõnad ja ussid pööranud metsa tagasi, pole mehed enam tahtnud ussisi näha.

E 27700 (4) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui inimene kärnas on, siis tarvis neljapääva õhtal kolm kord labida otsaga iga kord kolm õhkuvat sütt vette lasta, siis selle veega pesta, siis vesi põhjapoole kadakase toeteiba alla viia, üle pahema õla maha kallata. Ise ei või sealjuures viies tee peal tagasi vaadata.

E 27700 (6) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
/piim rikkis/ Ehk võetagu kolm lepapulka, pista nendega kolm korda lehma udara külge, siis kasta need pulgad piima sisse ja vii need pulgad kadakase aja tueteiba alla.

E 27701 (10) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kes maast on ohatanud, see võtku kolme ukse alt viha otsaga mulda ja vihtle.

E 27702 (16) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanakuu varsad ja vasikad kasvada hästi suureks aga inetuma peaga.

E 27702 (18) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Noorekuu unenägu tulla ka ruttu kätte.

E 27702 (19) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanakuu unenägu venib pika.

E 27702 (20) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui lehm punases on, kes seda metsas nääb, siis murrab see nägija kolm lepapuu latva ja pistab need ladvad allapide selle punase koha peale maa sisse, saab abi.

E 27704/5 (30) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui laps ehast olla imestu, siis viiakse laps eha paistele ja keeratakse lapse pea eha poole, ööldes: "Eha, laku lapse perset!" Siis jalad eha poole, ööldes: "Eha, laku lapse pead." Nii tehakse seda kolm kord.

E 27706 (43) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui inimese nahk sügeleb, siis toore tulise lepapulgaga ennast hõeruda.

E 27708 (55) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanakuu sees kaeru külida, varisevad.

E 27709 (65) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui hobune palju söögi pärast seest täis ajab, siis püssiga ta kõhu alt ehk jalge vahelt läbi lasta, siis ehmatada ta kõhu lahti.

E 27713 (89) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui metsa minnes paslinõela rinda paned, siis ei eksi ära.

E 27717 (113) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Enne jüripääva kasemahla noorte inimestele anda, siis olla nad hasti terased.

E 27720 (133) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui kaaren klonksudes üle toa lendab, siis ütleb: "Head, head, linnuke! Sulle pesatäis poegi, mulle õuetäis kardulid!" Siis ei tulla mingisugust kahju. Kaaren on õnnetuse kuulutaja lind.

E 27722 (143) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui noort kuud esimist korda nääd, juhtub sul siis midagi kääs olema, kas rauda - saad raha, kas veeämber - saad viina, kas mulda - sured see aasta ära.

E 27722 (144) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui tüdrukud esimist korda noortkuud näävad, siis mingu nad kohe magama ja ärgu nad kellegiga sõna rääkigu, siis näävad nad oma peigmeest unes, kes neile sel kuul kosja tuleb.

E 27723 (148) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanakuu reedel kardulikeeduveega lutikaid kõrvetada, siis peavad ära kaduma.

E 27723 (150) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanalkuul vihelda, siis ei hakka nahk sügelema.

E 27723 (151) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanakuu reedel saue tuua ja üle pahema õla kolm kord tagasi pühuga visata ööldes: "Kilk, jää alla augu põhja, ahju külles ära sigine!"

E 27723 (152) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui noorel kuul pruutpaar kihlama lähäb, siis ei jääda nad abielus ruttu vanaks.

E 27724 (156) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kevadel, kui tüdrukud esimest korda lepatriinu leiavad, siis lasevad teda oma pühu peal jooksta, ise laulavad: "Lenda, lenda, lepatriinu, näita, kust poolt mulle peigmees tuleb." Kuhupoole siis lepatriinu lendu lähäb, sealt poolt peab siis neile tõeste peigmees tulema.

E 27732 (161) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003
Kui maast ohatanud, siis vesiveski vesiratta alt võetakse kolmest kohast kolm kivi, kolm kivi korraga tuliseks teha ja nende üheksa kiviga ennast aurutada.

E 27733 (166) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui tüdrukut tahetakse liiderlikuks teha, siis võetakse lepa õitsemise ajal kolm emalepa latva ja salaja tüdrukud lüüa.

E 27733 (168) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui pist on, siis otsitakse seina vahelt üheksa rukkiiva, vajutakse iga ivaga kolm kord pisti kohta ja siis süüakse ivad ära.

E 27734 (172) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui maa peale magama heidetakse, siis sülitakse kolm kord pea alla, siis ei ohata maast külge.

E 27735 (177) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui paised külge ajavad, siis vaskrahaga paiseid vajutada ja raha põhjapoole lepakoore vahele panna.

E 27735/6 (180) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003
Kui elajas on rabandusesse ära surnud, siis noaga ühe tõmmamisega elaja kõrva otsast tükk ära leigata ja sipelgapesasse viia. Nii kaua liigutada, kui sipelgad ta ära on viind, siis peab rabandus senna tagasi minema, kust ta on saadetud.

E 27736 (183) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ristipääv on nii suur püha, et ei tohita kadakaoksa katki murda, sest Jeesus on kadakamarja otsast taeva läinud ja risti järele jätnud.

E 27738 (191) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui elajas rabandusesse ära sureb, siis leigatakse kolm tükki liha ja pandakse ahju põrandakivi alla; siis hakab see inimene põdema, keda arvatakse rabanduse olema teind. Kui lihatükid on ära põlenud siis sureb see rabandusetegija ka ära.

E 27739/40 (195) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui lehm esimist korda karja lastakse, siis kolm soolatera lojukse selga panna ja lehtpuuvits põhja poolt lauta leigata ja sellega kolm kord lehma lüüa, siis tulla lehm suvel kodu.

E 27740 (198) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui varas on varastanud ja oma rooja senna maha jätnud, siis pannakse seda rooja vana rattarummu ehk pihlakase puu sisse ja rumm leede tulise tuha sisse. Siis peab varas kohe varguse tagasi tooma.

E 27741 (199) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui uued pastlid tehakse, siis pannakse tuhka peerukivi peale, vajutakse pastliga kolm kord tuha peale ööldes: "Ühed pastlad ja üheksad paelad, ei need karda kassi sitta, ega kohku koera sitta, ehmata mu enese sitta."

E 27741 (200) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanalkuul ei tapeta siga, siis liha peab kahanema.

E 27741 (201) < Ambla khk., Jootme k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003
Kui hammas suust ära tuleb, siis visatakse kerisele ja ööldakse: "Kilk, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

E 27772/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge k. - Martin Morritson < Mart Tõutsen (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Mina tahtsin küti ametid õppida ja läksin sellepärast Torist ühe osava küti juure õppima. Igal pääval käisime metsas. Ühel pääval jääme liig hiljaks metsast koju tulema ja sellepärast eksisime ära. Mis siis teha? Viimaks kuulsime eemal rapi (rõksu) hääle ja läksime selle pääle välja. Jõudsime ühte talusse. Minu käest küsiti, kas ma oskan hästi juttu puhuda. Ma ütlesin ei. Aeti tuast välja. Vana kütt aga jäeti sisse, et ta oskas hästi jutustada. Mina läksin õue, panin püssi pää alla ja tahtsin magama uinuda. Kärnkonnad ei annud rahu, ronisid teised silmanäo pääle. Tikkusin jälle ülesse ja läksin põllu pääle. Heitsin kivivare ääre pikali ja panin püssi pää alla. Teinepool kivivaret hakkasid hääled karjuma: "Oeh, vii mind ää! Oeh, vii mind ää!" Ei ma saand magada ühtegi. Läksin siis ja heitsin tua pääle magama püssi pää alla panes. Säält nägin ma, kudas sulane naesega magas. Suur must uas oli nende vahel, suud teisele ja teisele. Ma ei võinud seda näha. Läksin õueväravasse, et sääl ometi magada. Värav oli naesterahva "riistaga" kinni pandud. Ma ei saand jälle magada. Läksin siis tuppa, sest homik oli käes. Peremees küsima: "Kas nägid midagi öösel väljas?" Mina jutustasin talle kõik ära. Siis küsis ta jälle, kas ma ka sellest aru saada, mis ma nägin. Ma ütlesin, et ei saa aru ühtegi. Tema seletama: "Konnad, mis sulle mitte asu ei andnud, on puulaastud, mis pühapäävadel raiutakse. Kui sa põllul magada tahtsid, siis olid need karjujad maha jäänud viljapääd. Uss, mis laudil sulase ja naesele suud andis, pole muu keegi, kui paharet ise, kes oma kummardajate üle väga rõõmustab. Värav, mis naesterahva riistaga kinni oli, tahtis sulle näidata, et sa teda ikka kätega pead kinni panama, aga mitte seljaga kokku lükkama."

E 27787/8 (51) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Korra söönud heinalised metsas lõunat. Võsastikust lähenenud pikamise hunt nende juure, istunud heinaliste ligidale maha ja vaadanud väga haledaste nende otsa. Seda nähes leiganud pereisa viilaku leiba ja pakkunud nua otsast hundile. Hunt tõmbanud leivatüki kõige nuaga lõugade vahele ja jooksnud metsa. Mõne aja pärast läinud seesama talutaat linnas ühte poodi ja näinud oma nua letilaua peal olevat, kuhu ta ketiga oli kinni köidetud. Imeks pannes pärinud ta, kust tema nuga senna tulnud. Selle peale jutustanud kaupmees: "Mina olingi see hunt, kelleks minu vaenlane mind nõidus ja enne ei pidanud ma hundipõlvest lahti saama, kunni ma ristiinimese leiba olin saanud. Seda sain ma sinu kääst ja peasin nendamoodi nõjutud põlvest lahti. Nua kinnitasin ma oma leti külge sellepärast, et oma heategijat ära tunda, kui see nuga omaks hakkab tunnistama." Kaupmees andnud talumehe nua kätte ja peale seda veel rohket kingitust.

E 27792/3 (55) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tüdruk läinud naabriperesse sauna. Enne küsinud ta perenaese kääst: "Kas on oma pererahvas veel saunas?" Perenaene vastu: "Ei, kõik on juba käinud, saunas ei ole kedagi." Tüdruk läinud sauna, näinud - ilus noor naesterahvas istunud seal ja pesnud ennast. Tüdruk mõtlenud: "Näe, seda perenaist! Ütleb, et saunas kedagi ei ole, aga ommetegi on siin pesijaid." Tüdruk teinud enese riidest lahti ja küsinud võera pesija kääst: "Kas tulist vett on veel?" Pesija ei lausu kedagi, muudkui peseb ennast kärmeste edasi. Tüdruk kordanud oma küsimist. Seekord vastanud võeras kärmeste: "Jah on." Tüdruk läinud lavale vihtlema, võeras naesterahvas aga valmistanud selle ajaga temale kapa sisse vee valmis ja pakkunud seda tüdrukule. Tüdruk löönud aga kahtlaseks ja ei ole pakutud vett vastu võtnud. Selle peale läinud võeras naesterahvas sauna kotta või vöörukse nagu Alutaguses kutsutakse ja tõmbanud omale pika valge särgi selga. Temal olnud pikad kullakarva juuksed ja ise olnud ütlemata ilus inimene. Siis läinud ta viuh! uksest välja. Tüdruk kohe järel vaatama. Väljas ei ole aga enam midagi näha olnud, muud kui tua taha järve oli nagu lind lendanud ja senna ära kadunud. Nähtus ei olnud muud midagi kui vesihaldjas.

E 27794 (56) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) R. Põldmäe Eesti naljandid I, Peigmees jätab pruudi maha aevastamise pärast. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Üks noormees tahtnud naest võtta ja sellepärast vaadanud ta neiukeste seas hoolsaste ümber. Ta viskanud luua ukse alla maha, kust neiud hulgani pidid läbi minema. Kõik astunud üle luua, ainult üks tõstnud ta üles ja pannud nurka püsti. Selle neiu kosinud noormees omale. Teinekord olnud üks noormees kosjas. Istunud pruudiga laua taga ja joonud kosjaviina. Korraga aevastanud pruut ja pritsinud suust puru ja ila laua peale. Peigmees vihastanud ja läinud minema. Teisel nädalal sõitnud poiss teist neidu kosja. Tee viinud vana pruudi väravast mööda. See kohe välja, pulk kätte ja värava ees muda seest otsekui midagi otsima. Poiss jõudnud tüdruku kohta, pidanud hobuse kinni ja küsinud: "Noh, mis sina seal otsid?" Tüdruk: "Eh, kautasin nõela ära." Poiss: "Kas sa, rumal, tahad siit nõela üles leida siis ?" Tüdruk: "Ennem mina ikka siit nõela leian kui sina niisuguse naese, kes ei aevasta!" Poiss võtnud vana pruudi ära.

E 27799 (2) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui lehmapiim paksuks ja punaseks jääb, siis on lenva alt läbi löönud. Abi peab targa kääst otsima.

E 27803/4 (32) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Lendvad tehakse nõndamoodi: pannakse nõel laua ääre peale, otsaga senna poole, kellele lendva tahetakse saata, siis loetakse üheksa korda issameied, hüütakse üheksa korda kurja - ja lendva läheb minema. Kui aga on keegi kellegile midagi kurja teinud, näituseks looma ära teinud, ussid piima ehk leiva sisse pannud, ehk n.e. ja kui kahjukannataja pahategijad ei tea, siis paneb ta kausi ääretasa vett täis, torkab nõela tömpotsaga käsna ehk korgi sisse ja laseb nõela vee peale ujuma. Kuhupoole nõela terav ots seisma jääb, sealpool elabki kurjategija ja kahjusaaja saadab talle karistuseks lendva kaela.

E 27804/5 (33) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ümberkäijad kaltsukaupmehed on tihti targad. Neid ei tohi mitte narrida. Üks noormees teinud korra seda ja kaltsukaupmees ütlenud: "Küll sa pead eluaeg kaltsa kandma!" Sest ajast hakanud mees kaltsa kandma ja kannud neid ka surmani. Niisamasugune nuhtlus saanud ka teise mehele kaltsukaupmehe sõna peale osaks, kes käinud ööse ei tea, mis otstarbeks, ikka vist nõiduse pärast, kaltsukaupmehe narusi vargal. (Umbes sarnast juttu räägiti ka Narvas ümberrändava Tartumaalt päritud Kaltsu-Jaani kohta, kes oma eluaja siin kaltsakoorma all ägas. Ja imelik, muidu ei võinud talle mitte nõdrameelse nime anda, sest et ta ikka asjakohaliselt kõneles. Aga määratu suur kaltsukoorm, mis ta alati kandis, pani mitmedki inimesed tee peal seisma ja teda kahetsusega silmitsema. Ilma et ta kusagile kaltsusi oleks müünud, korjas ta neid hoolsaste mööda teeääri selga ja kandis aga edasi. Harjumaal Jüri kihelkondas oli ka üks niisugune kaltsukandja, kelle koorm aga vähem ja mõistus segasem oli.)

E 27806 (40) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui virmalised vehklevad, siis tuleb külma.

E 27807 (12) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Külmtõbi on kurjast. Enne oli igal kevadel külmtõbi liikvel. Narova lähikonnas nimetati teda orka. Kui nähti, et orka kirju kepi näul kuhugile peresse läks, siis jäid seal inimesed kõik külmatõbesse. Abi tuli targa juurest otsida.

E 27808 (14) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tihti ajab näu peale punane plekk, kus nahk marraskile on. Seda hüütakse lehmaröögatus. Tuleb sest, kui lehm su peale ammub. Kui tahad temast lahti saada, siis võsapuude vahuga, mis põlemis ajal puude otsast välja vismab.

E 27808/9 (15) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui hambad valutavad siis korja hullukoera rohtude seemneid. Tee kivi tuliseks ja riputa need seemned senna peale. Piisuta ka vett senna hulka, et suits ja aur seltsis tõuseks. Siis hoia suu seal peal. Kui hammastel usside viga on, siis tulevad ussid kohe välja ja kukuvad kivi peale. Need on pisikesed valged, musta peadega ussid, mida igaüks näha võib. Kui aga vereviga on, siis ei aita see tohterdamine, vaid peab muud abi otsima.

E 27809 (18) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui su laps punaseid vistrikke täis ajab, siis korja kalinamarju ja pese selle sahvtiga lapse keha üle.

E 27810 (22) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui laps magab peaga vastu kuud, siis hakkab sest kuutõbi. Abi selle vastu ei tea rahvas ka muud midagi, kui vann külma veega magaja voodi juure seadida, et kui ta hakkab minema, siis astub kohe vette ja ärkab üles.

E 27827 (78) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Poeg sõjaväes suur mees - trummilööja. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
/Naljariismed/ Külaeide poeg olnud soldatiks ja saanud pärast trummilööjaks. Eit kiitnud külarahvale: "Küll minu poeg on nüüd kroonus suur mees!" Teised küsima: "Mis ta siis on? Ohvitser?" - "Ei, veel suurem!" - "Mis siis? Polkovnik?" - "Ei, veel palju suurem!" - "Noh, mis siis? Kindral?" - "Ei, veel palju, palju suurem!" - "Mis ta siis õiete on?" - "Ta käib kõige ees ja teeb ikka trah-ta-ra-rah, trah-ta-ra-rah - ja kõik astuvad selle järele!"

E 27828 (83) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Ihne näevat pimedaski surra. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ihnus hakanud surema. Olnud öö-aeg. Küünla-otsukene põlenud laua peal. Ihnus märkanud seda ja õhkanud: "Oh, kustutage ometegi see küünlaots ära, mina nään ju pimedaski surra, mikspärast küünalt veel raisata!"

E 27832 (4) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1886) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Mees nutab naise matusel tulevase naise pärast. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Muistene mees mattis oma esimest naest. Naabri peretütar oli ka matuseliste seas ja seisis haua kaldal. Muistene mees nuttis nagu hull. Matuselised teda trööstima, öeldes: "Mis sa nüüd kadunu pärast nii palju kurvastad, eks ta ole nüüd oma õigel paigal!" Muistene mees tasakesi vastu: "Ega ma selle pärast nutagi, kes haua sees on, ma nutan selle pärast, kes haua ääre peal seisab, sest ma ei tea, kas ma saan teda omale või ei saa!"

E 27833 (6) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Mees ja naine jaotavad ülesandeid. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Muistene mees käratsenud naesega. miks ta teda ilmaaegu toitma peab. Teinud kahekesi kauba, et naene muretseb talvel riide ja leiva, mees aga puid ja piergu. Naene kudunud hoolsaste kangaid omale ja võõrastele ja teeninud küllalte riiet ja leiba. Mees toonud mõne korra metsast puid. Mõtelnud: "Kui palju neid ikka ää kulub!" ja viitnud päävad kõrtsu juures ära. Korra läinud mees metsa. Näinud - mõisa maa peal hea kask, mees kohe seda maha raiuma. Metsavaht tuli, võttis kinni. Mehele anti keretäis peksa ja viidi kodunt kõik omadki puud ära.

E 27848/9 (14) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Targad kautavad mehe joomise küll ära, aga siis peab naene või üleüldse see, kes seda paha viga soovib kautada, kusagilt võerast perest riistad muretsema ja nende sisse sööki ja jooki panema. Tark pomiseb senna sõnu peale ja kui joodik on neid söökisi ja jookisi maitsenud, siis jätab ta joomist maha, aga selle asemel hakkab riistade omanik jooma.

E 27855 (46) < Narva l. - Johannes Sirdnak (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Õnnistegija lapsepõlvest räägitakse, et kui tema teiste laste mängude juure tulnud ja näinud, et nemad sauest linnukesi teinud, siis plaksutanud ta käsi ja need linnud läinud lendu. Ka ise teinud ta sauest lindusi, viskanud ülesse ja need lendanud ära. Nendest tulnudki meie varblased. Kui õnnistegija juba nooreks meheks oli kasvanud ja isa kõrvas puusepatööd tegi, siis juhtus vahest niimoodi, et laud lühikene oli, kellet ta midagi pidi tegema. Ilma pikema mõtlemata hakanud noor puusepp hammastega laua otsast kinni ja tõmbanud teda nii pikaks kui tarvis oli.

E 27861/2 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Siin meie kihelkondas käib rahva arvamine luupainaja kohta, et kui keegi tahab teisele kurja kurjaga kätte maksta, siis muudab ennast luupainajaks ja läheb kas teise looma ehk ka teda ennast vaevama, et teine siis sellest muidugi häda tunneb. Ja veel parem on, kui ta teab seda, kelle poolt luupainaja tuleb, et siis edaspidi ennast hoida teab ja oma vastast tema tarkuse pärast kartma peab. Luupainajaks saami/se/st teatakse siin niisama vähe kui mujalgi. Aga tema kautamiseks on palju abinõusid, milledest juba palju luupainaja raamatus on nimetud. Aga kõige parem olla veel see: kui sa pühapäeval jutluse aegas metsa lähed ja sealt, kus kohta kolme saksa piirid kokku puutuvad, sealt kohast too üks pihelgavits, see koori ära. Kui sa selle vitsaga luupainajat lööd (muidugi mõista siis, kui ta kedagit looma ehk inimest piinamas on), siis kaduda luupainaja igavesti ära. Nii palju seekord luupainajast. Kui edaspidi rohkem kuulda saan, siis kirjutan üles.

E 27862/4 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kaks taluperemeest olnud teineteisega alalises tülis ja riius. Alati olnud nendel kohtukäimist ja tülitsemist. Kui nad viimase korra jälle väga tülis olnud, ähvardanud esimene teist ja ütelnud: "Küll mina sinule kätte maksan, nii et sa surmatunnini kahetsed." Läinud kaunis tükk aega üsna rahuliste mööda, ilma et vastalised üksteisega veel oleks tülitsenud. Olnud juba üsna rahulised ühe teise vastu. Juhtunud korra kõrtsi juures kokku. Esimene kutsunud teist vähe kõrvale ja ütelnud: "Meie oleme küll kaua tülis olnud, nüid lepime ära, tülitseda ei maksa, tule ma ostan sulle viina." Teine olnud ka sellega rahul ja võtnud pakutud viina vastu, ilma et midagi paha oleks aimanud. Esimene oli aga niisugust nõiapulvrit viina sisse pannud, millest teisele siil kõhus kasuma hakanud. Teine tulnud ja jäenud joonelt haigeks, ta tunnud kõhus hirmust kanget valu. Ta olnud juba tükk aega haige. Palju arstisi, kes seal käinud, ei ole keegi oskanud tema haigust parandada. Viimati, kui valu iga päevaga suuremaks läinud, siis toodud üks tark kaaluja sinna, et see kaaluks, millest haigus hakanud ja mis asi seda parandaks. Kaaluja pannud aidavõtme lauluraamatu vahele ja raamatu ühes võtmega nimetsisõrme otsa rippuma. Natukese aja pärast pööranud ta ennast haige poole ja ütelnud: "Sul on üks kuri haigus, mis raske parandada on, sul on siil kõhus. Sa oled oma vainlase või vihamehe käest viina võtnud ja ühes ka viinaga siili oma sisse." Haige ütelnud, et see tõsi olla ja palunud teada, mis asi seda haigust kautaks, tal olla hirmus valu. Kaaluja kaalunud uuesti ja ütelnud: "Sa korja üheksat seltsi viljakandja puu õisa, need õied keeda ära ja joo seda vett - küll see vesi sinu haiguse kautab. Ja kui tahad oma vastasele kätte maksta, siis õpetan ma sind pärast, kui sa terveks oled saanud, ja kuidas see sul võimalik on." Haige teinud kaaluja õpetuse järele, keetnud üheksat seltsi viljapuuõisa, joonud seda vett kolm õhtut, neljandamal homikul tunnud ennast päris terve olevat. Selle järele rutanud ta kaaluja juure oma tänu avaldama ja ka tema vaeva ära tasuma. Ta tahtnud ka teada, kuidas oma vastasele tehtud kurja võiks kätte tasuda. Ta annud kaalujale hea summa raha selle eest, et see teda terveks teinud. Kaaluja ütelnud nüid temale: "Kui sa tõeste tahad oma vastasele kätte maksta, siis maali siili kuju täiskuu õhtul kuuvalgel ahju ukse peale ja lase seda südaööl vastu kuuvalget püssiga. Kui laeng siili kuju pihta puudub, tunneb sinu vihames palju suuremat valu, kui sina ja kannatab poole rohkem aega kui sina." Mees läinud kodu ja teinud nii, kuidas kaaluja käskinud. Ta maalinud õues kuuvalgel süega siili kuju vana ahju ukse peale, pannud teda vastu kuuvalget ja lasknud püssiga. Teisel homikul saanud ta kuulda, et tema vihamees raskesti haige olevat ja rindus hirmus suurt valu kaivavat. Ta olnud ka poole rohkem aega haige kui esimene, siis saanud ta viimati terveks.

E 27864/7 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanapagan tahtnud ka korra tuapoisi elu maitsta. Selleks muutnud ta ennast ilusaks nooreks meheks ja käinud mitmes kohtas sakste juures kohta otsimas. Kusagil ei ole aga tuapoissi tarvis olnud, igalt poolt pidanud ta minema, ilma et vastu oleks võetud. Nüüd olnud tal hea nõu kallis, kudas kohta saada. Esite oodanud ta, et ehk mõnest kohast tuapoiss lahti saaks, aga asjata - ei keegi lähe oma teenistusekoha pealt ära. Nüüd, kui ootamine ei ole aitanud, hakanud ta ühte tuapoissi kiusama ja mõisas kõiksugu pahandust tegema, ja iga kord langenud süi tuapoisi peale. Küll olnud mitu korda sakste asju kadunud, küll mitu korda lõhutud, nii kaua kunni viimaks saksad tuapoisi lahti lasknud. Niipea, kui tuapoiss läinud olnud, tulnud ka vanapagan kaupa tegema. Et sakstel tuapoissi tarvis olnud, võetud teda ka joonelt teenistusesse. Vanapagan aga ei ole osanud tuapoisi tööst ega toimetamisest midagi. Ta seganud kõik sakste asjad seita, nii et keegi oma koha peal ei ole olnud. Saksad püüdnud ka teda õpetada, aga kes õpetust võtab, tuapois teeb nii, kuidas arvab. Mis muud, kui antakse tuapoisile naha peale, kui sõna ei kuule. Nii läinud tükk aega edasi, tuapoiss saanud juba iga päev talli juures kolmkümmend hoopi. Kui saksad käskinud midagi teha ehk tegemata jätta, ikka tuapoiss teinud vastu käsku. Olnud korra sakstel üks mälestuse- või pidupäev, igalt poolt saadetud palju kingitusi ja asju. Kingituste seas olnud ka üks pühapilt. Herra pannud selle oma tuppa (mis tuapoisi tuaga kõrvu olnud) seina peale rippuma. Teisel hommikul käskinud saksad tuapoisi tubasid kraamima ja pühkima minna. Tuapois läinud kõige esite oma tua kõrval olevasse tuppa, kus pilt ristikujuga rippunud. Niipea, kui ta seda näinud, karanud ta kui hull uksest välja kõiki asju suure kolinaga ümber ajades ja jooksnud herra juure ning ütelnud: "Herra tuale tehtud uus aken. Akna peal tuletukid risti, need teevad selle tua nii palavaks, et mina sinna sisse minna ei või." Herra ehmatanud tuapoisi jutu peale hoopis ära ja kutsunud tuapoisi näitama. Ei tuapoiss tule. Viimati läinud härra üksinda asja järele vaatama. Kui ta oma tuppa jõudnud, ei ole ta midagi iseäralikku seal leidnud, pidanud juba tagasi minema. Kui pilt temale silmi paistnud, olnud tal selge aru käes, kes tema tuapoiss on ja mis tema kardab. Herra tatnud niipea kui võimalik vanastpaganast lahti saada, seepärast pidanud ta nõu, kuidas see kõige hõlpsam oleks ja kuidas Vanapaganale nii kibedat teha, et ta ilmaski ei mõtleks enam mõisa tagasi tulla. Ta läinud tuapoisi juurde ja ütelnud, et seal tuas midagi ei ole ja käskinud tuapoissi tuba koristama minna. Ei tuapoiss lähe, paneb ihust-hingest vastu. Mis herral nüid muud kui tuapois talli juurde ja jälle peksa anda. Tuapoiss läheb ka, arvab aga, et niisama hõlpsaste kui iga kordki, kolmekümne hoobiga lahti saab. Herra aga mõtelnud, et vanapaganale vitsalöögid suurt vaeva ei tee. Ta oli aga korra rehepapi käest kuulnud, et pihelgavitsad, kui neid läbi tule tõmmataks, väga valusad olla, seepärast lasknud ta ka vahemeest hobuste koplist pihelgavitsu tuua ja neid pesuköögis katla all läbi tule tõmmata. Kui vahemees nendega lööma hakanud, karjunud tuapoiss kui hull. (Kui tema ennemalt peksa oli saanud, ei olla ta kordagi healt teinud.) Herra vaadanud natukene aega peksu pealt, arvanud aga, et seegi veel vähe vanapaganale on, sellepärast läinud ta sealt ära ülesse tuppa tagasi, võtnud sealt ühe hõbedase kardinavarda ja läinud talli juure tagasi. Vahemees lõpetanud parajaste tuapoisi peksmist, kui herra sinna tulnud ja ütelnud: "Sina, vahemees, lööd väga kergeste, las mina annan ka paari korda, saab näha, kas minu käsi valusam on." Niipea, kui herra paari korda löönud, karanud tuapoiss hirmsaste kisendades maast üles, raputanud kinnihoidjad kui takutordid enesest lahti ja pannud jooksma, nii kuidas jalad annud. Ütelnud veel ise: "Herra käsi on hirmus vali, lõikab luust ja lihast läbi, niisugust valu ei kannata vanapagan ka mitte välja." Sest päevast ei ole selle mõisa piirides enam kordagi vanapaganat nähtud. Herra kutsunud endise tuapoisi uuesti teenistusesse ja elanud temaga väga rahuliste.

E 27867/9 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1896). Sisestasnud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Pernu maakondas, kus kõige suuremad rabad ja sood on, seisab kesk rabasid Vee Jõgira ja Mihkli kihelkonna piiride vahel üks väike järv, umbes kolm versta pitk ja verst lai. See järv kannab nime Perejärv ja vahel saab ka teda Lauessaare järveks kutsutud. See järv seisnud ennemuiste praeguse Vee valla Pere küla asemel, aga et tal seal ruumi ei ole olnud, läinud ta umbes kolm versta lõuna poole, kesk raba. Tema äraminemine sündinud nii Ennemuiste, kui sõdade ja katku järele maa enamiste inimestest tühi olnud, seisnud veel üks üksik pere metsa ääres järve kaldal - sinna ei ole vainlased teed leidnud ega ole ka katk ulatanud. See perekond elanud kaunis vaikselt teistest lahus. Aegamööda kasvanud sinna aga mitu perekonda eemalt inimestest ja ka esimese pere järeltulijatest, nii et viimaks see järvekallas neile elamiseks kitsaks jäenud. Eemale ei ole tohitud minna, sest et seal vainlane karta olnud ja järve ääres ei ole uutel asujatel ruumi olnud. Mitmed ohanud: "Oh, kui seda järve mitte ei oleks, siis oleks meil ruumi küllalt." Viimati ohverdatud hiiele ja palutud, et järv kuivaks saaks. Järves elanud vana hall mees. See saanud seda kuulda, et tema elukoha kuivaks saamise pärast hiiele ohverdatud. Ta saanud vihaseks, tulnud ühel homikul järvest välja ja ütelnud: "Oma elukohta ei lase ma mitte kuivaks saada, parem kannan ma teda ise eemale, nii et teil ruumi elada on, aga selle eest hoidke, kui see koht juba nii suureks saab ja siia palju rahvast elama tuleb, nii et ta kui linn välja näeb, siis toon ma oma elukoha täielt tagasi teie poole ja matan teid järve alla." Seda üteldes tõstnud ta järve kui vaagna sülle ja pannud ta umbes kolm versta lõuna pool jälle maha. Rahvas aga usub nüid, et kui Pere küla väga suureks ja toredaks majade poolest läheb, et ta siis ära vajub ja järv asemele tuleb. (Küla on oma nime endise üksiku pere järele saanud. Praegu on neid peremehi, kes mitte ei tohi oma majadele korstnaid peale teha ja uuema moodu järele ehitada kartes, et küla viimaks linna moodi saab ja siis ära vajub, (kui kõik majad korstnatega ja uuema moodu järele ehitatud on.)

E 27871/2 (6) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1896). Sisestasnud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühel talvisel pühapäeva homikul tahtnud üks mees kiriku minna. Et tal mujal ka asjatoimetamist olnud, läinud ta kaunis varakult, juba pimedas, kottu ära. Teed käies vaadanud ta, et tee võeraks saanud ja koguni teise külge läheb. Ta pööranud tagasi, et õiget teed ülesse otsida, aga ei kusagilt - ta olnud eksinud. Tükiaegse käimise järele jõudnud ta ühes kohtas majade ligi. Need aga olnud tema silma ees hirmus suured. Sealt pööranud ta tagasi, et mujale minna. Käinud jälle tüki aega - juba jälle nende samade majade juures tagasi, mis kui suured mõisa majad paistnud olevat. Ta pidanud nõu teed küsima minna, aga ei ole kusagilt maja ümbert ust leidnud, kust oleks võinud sisse minna. Nii läinud ta kolmat korda edassi, natukese aja pärast olnud ta seal samas tagassi. Nüid saanud ta tõeste aru, et ta eksinud olla. Ta oli aga vanema inimeste käest kuulnud, et kui inimene risti üle vanapagana jälgede läheb, et siis ikka ära eksib ja sellest eksitusest muidu ei peaseda, kui kõhuli maha heita ja tagurpidi Issameie ära lugeda, siis peab sest eksitusest ära peasema. Ta teinud ka nii: lugenud tagurpidi Issameie, mis tal küll vaevaline olnud. Kui ta ülesse tõusnud tunnud ta joonelt ära, kus ta olnud. Ta oli oma õuevärava taga, mis esite tema meelest kui mõned mõisa majad paistnud ja kelle juures ta juba kolm korda oli käinud. Nüid läinud ta tuppa, olnud juba poole päeva aeg. Kõik see aeg oli tema oma karjamaal ümber hulkunud, mida ta sugugi ei ole tunnud.

E 27874/5 (18) < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui mihklipäev vanaskuus, siis saada vanadtüdrukud keik mehele minema.

E 27875 (19) < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui Taevasõel enne marti looja lähab, siis saada hea viljaline aasta olema.

E 27875 (23) < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1896) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui homikul taevas punab, siis saab vihma. Kui õhtul punab, siis tuult ja tormi.

E 27876 (32) < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Paastumaarja päeva homikul enne päeva pidada laasta tuppa tooma, siis leiab linnupessi.

EKnS 10, 1/3 < Räpina khk., Toolamaa v., Võu k., Tolsta t. - Danel Otsing < Jaan Varesson (1912). Sisestas Mare Kõiva 2003
Ristiinimene ja vanapagan Kord elanud ristiinimene ühel pool orgu ja vanapagan teisel pool. Neil mõlemil sündinud lapsed ühel ajal. Ristikeste või varrude ajaks läinud vanapagan ja ristiinimene Tallinnast viina tooma. Keldris olnud pime. Et keldrit valgustada, sellejauks löönud vanapagan rusikuga vastu hambaid, nii et tuli hiilganud. Seda nähes ehmatanud ristiimene ära ja hüüdnud: "Jumal essä, püha ristikene!" Kui vanapagan seda kuulnud, siis pahanu tema väga ära ja südame täies käänud kõik viinavaadid küllile ja lasknud mõnest vaadist viina välja. Nüüd võtnud vanasarvik oma tarviduse jauks vaadi viina ära ja tulnud oma teed. Jumala nime nimetamise trahviks jätnud vanajuudas ristiinimese keldrisse. Teisel hommikul mindud keldrist viina tooma ja nähtud meest keldris, hulk viina põrandal. Mees võetud kinni ja hakatud läbi lipu laskma. Enne läbi lipu laskmist näinud ristiinimene oma naabrit tulemas haukooga otse soldati poole, kes teda kandnud. Sarvik võtnud mehe seljast ja pannud haukoo asemele. Alanud läbi lipu laskmine. Soldatite hoopide all lennanud haukoo küljest tükid, aga lööjate meelest olnu need liha ja vere tombud. Ristiinimene vaadanud naerdes päält oma seltsilisega. Kõige viimase soldati hoobi all näinud kõik, et kandjal mehel hautükid peos olid. Koju minnes seletanud sarviline saks omale kaaslasele, et tema jumala nime ei salli ja ähvardanud kõiki, kes jumala nime tema kuuldes nimetab, kõvaste trahvi.

EKnS 22, 11 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõtsa ulla mõtsa äiä, ärä sa sala minu salvgu, nägimede näpistega, sinu kiil nii pehmes kui kümne neitsi nisa, sinu viha kistugu minu mant kui tuli hüdse mant.

EKS 22, 11 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suu sutik, maa mardik, läbi kulu kuluvars, mine sa suurt suud müüdä, mine laket laant müüdä, kon ei kuule kuke helü, ei kuule sa kikka kirgmist, ei kuule sa kana kaakmist. Kuiume, lõppeme, kui vanakuu taivan.

EKnS 22, 11 (3) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Punase roosi sõnad Jeesus läts merde omma laiva. Merd mööda sõuden kolm roosi kandis temä käen, kellest temä selle üte lei ärä, selle tõise lei ärä, selle kolmanda hoidis temä esi käen, selle nime sees Jumala see Esä x Jumala see Poja x ja Jumale Pühä Vaimu väe läbi x Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 11 (4) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Valge roosi sõnad Jeesus läts merde oma laiva. Merd mööda sõuden kolm roosi kandis temä käen. Selle haiguse roosi visas temä merde, selle tervüse roosi jättis minu manu. Maarja, Jeesuse emä, avita minnu sedä inemist hoida ja seda valu ärä võtta, selle nime sees Jumala see Esä x Jumala Poja x ja Jumala see Püha Vaimuga x Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 11 (5) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Veel roosi sõnad Kristus läts üle Musta mere, kolm roosi käen, kats veie ärä, kolmas jäie sinna, ta läts vällä kui orjapoiss, leeväkott sällän. Kuiume, lõppeme kui vanakuu taivan.

EKS 22, 12 (1) < Karula, Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907). Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kahi sõnad Kui om poiste kahitud, siis tuleve poiste nimelt järgmõtse sõna lugede, kui om naiste kahitud, siis jälle naiste nimel. Läbi kolme nellä keele, läbi meele, mõtte, läbi kahi, katte nellä silmä läbi, läbi kahi, katte nellä meele, mõtte, läbi kahi katte nellä keele, kurgu perä. Puu ette, puu taade, Kahi kaal katte kõrda! Kuu kubise, päiv pägise. Aamen. Aamen. Aamen. Kuu kosta, päiv pästä, agu harute, tähi täitva, pilve pistva. Jumala see Esä, Jumala Poja, Jumala see kolmainu Pühä Vaimu nimel. Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 12 (1a) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kurja vastus Teie, kurjad vaimud, taganege siist ärä, missugune asi on teil siin? Temä, minu Jeesus ütsinda, selle om see hää asi xxx

EKnS 22, 12 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003/ns/med/Issanda engel, taiva nagel, pühä pikne, kuivata kuradi nooli. Aamen. Aamen. Aamen. Meie esa palve kolm korda lugeda.

EKnS 22, 12 (3) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roojane, tagane ära M. mant, päästä tedä kiige kurja kiusatuse, päästa tusest vallale. Issanda Jeesuse Kristuse, see pühä kolmainu Jumala nimel, nüüd ikkes igaveses ajas. Aamen. Aamen. Aamen. Mina kinnita sinu täämbä, selle kalli pühäbe õdangu poole. Issanda Jeesuse Kristuse, Jumala, see pühä, kolmainu pühä nimel. Aamen. Kinnituseks ja tervüses M. Jumala see Esa, Jumala see Poja, Jumala pühä kolmainu nimel. Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 12 (3a) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nabasõnad Puujuure pessa, haina juure pessa, rii kõdarist, rattarööbest, naba tõsemine, kuu nõsemine. Kolm kõrda Meie Esa, ütessa kõrda Aamen.

EKS 22, 13 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaalahiire sõnad Kolm englit ja Jeesus tulgu üle ütse mägede, ütessa englit tulgu ütse penikoorma takast. Tulge Peetri valge hobese manu ja võtke egaüts omajagu hiiresid ja minge tagasi üle ütse mägede, läbi ütse penikoorma. Ja kiik hiired võtke Peetri valge hobese mant ära. Lõppegu kui vanakuu, Kuiugu kui õks vana puu pilliroog. Aamen ütessa kõrda. Pühä kõrge Jumal, kaitsa Peetri valget hobest kolm kõrda.

EKS 22, 13 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuvete hiirede ja põrna sõnad Kes om sündinud, see las surra ja las elade säitse põlve tagasi selle päiva sees. Musta elaja ehk punase elaja, ehk valge elaja man. Jumala see Esa, see Poja ja Jumala see Pühä vaimu nimel. Aamen.

EKnS 25, 1/7 < ? khk., Mõisaküla k. - Anna Rattas (1917) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
22 aastat tagasi elasin ma Abja vallas Rootsi talus, kus ma tüdrukuna teenisin. Siis seisis sääl üsna vihusauna nuka taga, tiigi kaldal veikene, umbes ühe ruutsülla suurune maalapike, mis aga kõrge tarasaiaga piiratud oli, ja kus sees tapud või humalad toredaste kasvasid. Vanemad inimesed nimetasid seda ohvriaiaks. Minu pärimise peale jutustas perenaise vanatädi, et sinna enne, ju ammu vanal ajal, igast uudsest ohvriandi olevat pidanud viima, ka igast toidust, mida keedetud, ikka esimene kulbitäis sinna ja ka igast lüpsikorrast piima. Tapetud mõni loom, viidud veri, ehk kui keedetud, esimene värske liha, toodud jahukott veskilt kodu ja kui kotti lahti võetud, esimene piutäis sinna ja nenda edasi. Ja kui juhtunud, et mõnikord ära unustatud ja ohver viimata jäänud, siis tulnud kohe karistus õnnetuse näol - kas ikaldanud vili või jälle saanud mõni loomadest otsa, sellejärele, kust jaost and ohvriaeda viimata jäetud. Korra saanud aga talu uute perevanemate kätte (kes selleaegse perenaise esivanemad olnud, kelle juures mina teenisin), kes aga seda ohvrisaladust ei ole teadnud või jälle mitte meelega sellest teada ei tahtnud ja pole ka siis midagi enam sinna viidud. Läinud mõni aeg mööda, hakanud mitmesugused äpradused tulema ja viimaks, kui ka see ei aidanud, tulnud juba see vaim või mis ta ka olnud, kes ohvriandi pidi saama, isiklikult seda nõudma. Ta avaldanud end mitmel kujul. Perenaine läinud piimalüpsikuga lauda juurest üle õue toa juure, korraga nagu maa seest üles tõusnud üks kirju võeras siga - jookseb röhkides järel ja püüdnud vägisi lüpsikut käest ümber ajada. Teine kord puhunud kange tuul jahud matist välja. Ja nii ühel kui teisel näol, vahel näugunud kass, vahest niuksunud koer perenaise järel. Viimaks tulnud inetu sandipoisike ja nurunud peris mustlase moodi küll ühte kui teist, ta tulnud iga päev. Mõnikord olnud vana naine või mees, siis peenikene saksapreili ja musteldand ikka ja iial ei ole talle midagi antud. Viimaks õpetanud teised naabrid pererahvast, et olevat tarvis, kui nuruja tuleb, pihkalapuu keppidega teda lüüa, nii siis ka tehtud. Tulnud jälle kerjaja poisikene ja hakanud manguma. Peremees ja perenaine võtnud kohe valgeks kooritud pihlakakepid ja hakanud peksma. Ruttu muutnud poiss end uhkeks toredaks saksa naisterahvaks, aga sellest ei hoolitud, vaid pekstud jälle. See jooksnud toast välja ja silmapilk olnud ilus veikene kirik väljas toa ukse ees, torn peal ja kõik - kirik mis kirik. Antud ka kirikule keppidega valu, kirik aga muutunud suureks kirjuks koeraks ja jooksnud õueväravast välja, ütelnud veel: "Ei või siin enam elada, pean ära Polli valda minema." Lõpp.

EKnS 27, 11 (6) < Põlva khk. - Karl Keerberg (1912) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pano' taossõ kaala ja mine kahrupersehe kaema, koh tuld näet, säält mine otsi päivä raha. (Pane rangid kaela ja mine kahrupersehe vahtima, kus tuld näed, säält mine otsi päeva raha.)

EKnS 27, 11 (7) < Põlva khk. - Karl Keerberg (1912) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kell 12 üüse tuu' kolm kõrd huupi puid, kui halo' paarih omma', saat tol aastal mehele. (Kell 12 öösi too kolm kord huupi puid, kui halud paaris on, saad sel aastal mehele.)

EKnS 29, 6 (1) < Hiiumaa - Mart Pehka < G. Öng, kapten (1907) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Seletused Pühalepp tähendab ühte vana puud, kus enne vanal ajal jumalat kummardati ja kuhu kõik Läänemaa rahvas kord aastas tulnud jumalat kummardama, praegu on selle koha peal Pühalepa kirik.

EKnS 29, 6/7 (2) < Hiiumaa - Mart Pehka < G. Öng, kapten (1907) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri küla Saksad pääle selle, kui nad Hiiumaa rahva olivad ümber ristind, tahtsivad esimest kirikut ehitada ühe kõrgema koha peale Hiiu saare ida poole külge. Aga maa pärisrahvas ei sallind, et kirik saaks ehitud, sest nad teadsivad väga hästi, et neis kohtades, kus kirikud said ehitud, rahvas pärisorjadeks saivad. Sellepärast siis, mis päeval üles sai ehitud, lõhuti öösel maha. Seda pidasivad aga saksad nõiakunstiks ehk vanapagana teoks. Ehk küll saksad vahid pannid, aga selle peale vaatamata sai ikka maha lõhutud. (Vahid olivad maa pärisrahvas.) Arvates, et jumal seda ei taha, võtsivad nad nõuks kirikut teise koha peale ehitada, mis jumala meelepärast saaks olema. Võeti kaks valget härga. Panti ikkesse pahempidi ja rakentadi vankri ette, kus ehituskivi koorem peal oli ja saadeti ilma juhita teele. Härjad läksid 9 1/2 versta maad hiidlaste pühapaika hiielepikusse, kus üks suur püha lepp kasvas. Härjad läind teine teiselt poolt puud nõnda, et vanker puu taha kinni jäi. Saksad tullid tagant kaugelt järele, arvasivad selle koha jumala meelepärast olevat ja hakkasivad kirikuehitusega peale. Hiidlased ei puutund teda nüüd enam, sellepärast et see paik neil ka püha oli ja võtsivad ristiusku täielikult vastu. Nõnda on praegune Pühalepa kirik ja nimi saanud.

EKnS 31, 6 (1) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi võera inimesega oma loomade juurde lauta läheb, pidavat järgmisi sõnu lugema: Kulla taevaisakene, kulla taevataadikene! Nõiu ära kurjad silmad, suru mao peakest, et ei sureks kirju härga, viduraks jääks valge lehm.

EKnS 31, 10 (28) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lehmalaada ukse peale pidavat /viisnurk - joonis/, s.o. viis nurka tegema, siis ei pääseda kurat mööda.

EKnS 31, 10 (29) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kellel veisseröögates külles on, võtku tehku kolme kasukannika peale nimetesematsiga (pöidlast 4. sõrm) seitse viisnurka, s.t. /viisnurk - joonis/, andku härja kätte, siis kaduda kohe ära.

EKnS 31, 10 (30) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keski kalapüügiriista hakkab kuduma, alustagu noorekuu ajal, siis saavat palju kalu.

EKS 31, 11 (5) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esimest korda külvama mindakse, pidavat järgmeisi sõnu lugema: Voda Pikker! õnnista minu tööd. Anna head pääd otsas - hüva teri sissen! Veeri Viruni, tähti Laugani. Siis tehtagu külimati peale kolm risti.

EKnS 31, 12 (7) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui müristab, ei tohtivat uksest välja minna mudu, kui ei ütlevat: "Isa, poeg ja püha ristike," sest välgud olla mõned vanapagana sulased, mis maailmast inimeisi põrgu meelitavat.

EKnS 31, 17/8 (1) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vitsjärve küla sündimine Vitsjärve küla asemel olnud järv, mille ühes kaldas, liiva sees sajas keeles üks sõna olnud kirjutud. Keski pole seda kirja ära mõistnud lugeda. Ka vana kuulus Soome tark, Marika, olla käinud seda kirja vaatamas, kuna pole midagi oskanud ära lugeda. Korra aga juhtunud keegi kuulus Eesti Ilma Hans järve äärde tulema. Teda juhatatud kohe kirja juurde. Ilma Hans tunnud kirja ja hakanud teda lugema. Kui ta poole peale oli jõudnud, hakanud järv koledaste kohama ja kui Ilma Hans lõpule oli saanud lugemisega, hakanud järv liikuma ja läinud praeguse Virtsjärve asemelle. Veeasemelle ilmunud suured lossid, mis kord-korda veiksemaks olid jäänud, milledest viimaks harilikud majad saanud. Majades elanud aga imenaljakad inimesed, kes alati Ilma Hansu järele perinud, kui keski sinna tuppa läinud; ning natukese aja peale kadunud nad ära. Kord juhtunud Ilma Hans ise ühte sarnaste inimeste majasse, seal jooksnud leegion imelikka elukid ta kallale ja viinud Ilma Hansu maa alla. Sellest saadike pole enam Vitsjärve külas sarnasid inimeisi nähtud.

EKnS 31, 19 (50) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui hobuselle tiirud ajavad, võetagu leiba ja tangu segamini ja öeldagu: "Eli-pisser, von-bess jama põrmu," siis antagu hobusele süüa ja see saavat terveks.

EKnS 31, 19 (8) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kellegil kõht valutab, pidada järgmeisi sõnu lugema, siis kaduda ära: Kiirmus, kaarmus, harakale haigus, mustalinnule muu tõbi. Valu läheb valge kana persse kui laksti.

EKnS 31, 20 (51) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapse pea valutab, siis pandagu külm käsi ta pähe ja üeldagu: Harakale haigus, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Tõgi mingu, ärgu tulgu, tuhatnelja traavi ja ülekaela kraavi. Siis saada kohe haigeoleva pea terveks.

EKnS 31, 22 (3) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui veiss röögatab kellegi peale, pidada kolm korda sülitama, ei ajavat veisse röögates külge.

EKnS 31, 23/4 (9) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tee peale ei tohtivat kusta, sest siis kusevat vanaisa rinde peale, kui tee äärde, siis vanaema rinde peale (sest nemad olla säält igavesele puhkusele viidud).

EKnS 31, 25 (23) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Viigipuud ei tohtivat majas kasvatada, ta saatvat õnnetust maja peale (neetud puu).

EKnS 31, 25 (25) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pikne peakohas paugub, pidavat Issameie ära lugema - ei löövat külge.

EKnS 31, 25 (28) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas Kadi Sarv 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas ära tuleb, pidavat ahju peale viskama, öeldes: "Kilk, säh luuhammas, anna mulle raudhammas." Saada kõvad hammad.

EKnS 31, 27 (56) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson (1912) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuuvalgel ei tohi magada, jäävat kuutõbiseks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13 Järgmine lehekülg ]