Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 4, 503/4 (15) < Kuressaare l. < Valjala khk., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äi-noh, vanasti oli ju küll midagi vaimusi või asju olemas. Ühe korra, üks pruutpaar tulnd kirikust ää. Äkisti hobused hakkand kangesti püsti aama ning änam äi läind edasi. Toodud targemaid usklikke ning loetud issameie tagurpidi ää. Siis hobused olid jälle edasi läind.

RKM II 4,508 (21) < Kuressaare l. < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp ´< Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes reedesel päeval maja koristab, selle maja õnnistus kaduda ää.

RKM II 4, 523/5 (4) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mhjah, kulla laps, laiva potermanni ma ole üsna ise näind. Kui ma veel noor mees oli, siis ma oli "Tiina" pääl. Olime just Riigas talikorteris. Ühel pääval äkisti kuulsime all kütiruumis suurt kolinat. Me-s tea mette midagid karta. läks umbest nenda poole tunni ümber aega ning uiesti tuli igavene suur kolin. Läksime vaatama, aga mette midagi pole näha olnd äga kuulda ka. Tuli kevade ning läksime jälle sõitu. Esimeseks läksime Rootsi. Aga üsna Rootsi lähedal jooksis kuskil otsa ning laev toodi tagasi. Läksime siis Talina ala, aga jälle läks laev omaga nässu. Niid oli siis keigil tääda, mis kolin see oli. Eks potermann ütlend ede, et midagid tulemas on. Eks ta ütlend teise korra veel ede. Üks justkut oleks tuleruumis haamriga tautud. Meite tääda pole sääl all aga mette kedagid olnd. Vaatasime kellud ning see oli just kaksteist. Teise aasta talikorteris olles jää murdiskid külje puruks.

RKM II 4, 525 (5) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olgu mis tahes, aga loomad aimavad küll asju ede. Olime jälle laevas. Laev oli sadamas ning äkisti pistsid keik rotid ning hiired silda mööda maale. Tahtsime ka ää minna, aga kapten pole laskand. Sõitsime jälle välja ning selle sõiduga laev läkskid põhja. Näh, rotid täädsid ede, et midagid tuleb.

RKM II 4, 525/6 (6) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra tulime Hiiumaalt ning läksime Talina. Laevas oli pisike pidu. Mehed jõid kapteni kajutis. Me olime ühe teise mehega väljas laevalael ning nägime mõlemad üsna selgesti, kudas kapteni kajutist tuli pisike hall mees, kott oli selgas ning läks laivast ää. Küsisime hoomiku, kas keegi nägi, kui see mees läks ja kes see oli. Pole mette üks midagid näind äga olnd ka kedagid kadund. Me-s tea midagid arvata. Aga aasta pärast läks see kapten ää ning tuli uus. Siis täädsime, et potermann näitas meitel kapteni ääminemist.

RKM II 5, 11 < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saaremaal, Mustjala khk. on tuntud sõnadega arstimist. Sõnadega arstiti roosi, maohammustust, santi haigust (süüfilist), verejooksu, tulehaavu, paiseid, nikastust, voolmeid, maaviga jm. Toon järgnevalt mõningate haiguste sõnad, millised kuulsin oma isa onult, tuntud rahvaarstilt Mustjala khk., Alevi külast.

RKM II 5, 11/2 (1) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. I Ussil huuled punased, mao jalad madalad, supsa üle saadude, puperdades üle puude. Ise ma tõrvatõrukene mado rasvarakukene. Ussidest ma aida tegin, madudest ma vitsad panin, äratsipidi pea ma panin, pöhatsipidi ? Põlemas süda mool sütekottis, lakki peal mool lükkel laial. Kaudu siis viisid Ruhnu nurged, Ruhnu nurged, Kihnu kiutud, Vigala veripunased vättel. Oli ühe vättel, oli teise vättel, põldude küli oli ühe küli, oli teise küli. Aja kannu peale, tee peale, see tigelitu raja peale. Sa raisana lasku, sa jõge mine. Palavakesed söed sinu silmad, sülla põhja vaata. See on õigemas, kes liivast leiba leikab.

RKM II 5, 13 (2) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. II Uss, ajaalune, Madu, musta, maa-alune, kollakarva, kollakarva, rohukarva, roostekarva, õlema heinakarva, saokarva, kanepikarva, ära sa mind salaja salva, nägemata näpista. Mokad mudase, keel kivise, sõnna sa vaibu.

RKM II 5, 13/4 (3) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. III Idese pis daredese pissesi sinado karne karnede of pik en sohsvesta pea vesta sepe ape. Need sõnad peavad 3 korda ühe klaasi või tassi vee üle loetud saama, iga kord lugemise juures üks rist saama käe kolme esimese sõrmega tehtud saama.

RKM II 5, 14 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosisõnad. Enne sind ei olnud, roosi, mitte, kui Jeesus kõndis mäe peal. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käes, ühe tema ära suitsetas, ühe tema ära kautas, ühe tema ära linnatas.

RKM II 5, 14 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veresõnad. Tilgu läbi nõelasilma ja seisa paigal nii kui Jordan, kui Johannes ristis ja Iisraeli lapsed Punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemal pool.

RKM II 5, 15 (6) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulevalu võtmise sõnad. Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi võtab kõik see valu. Pervavas sista sedela ranna tirska palo tus simrasmi, imesea kormanus sumalati ai ju juhkati judo jätta pehkatti on issago japuk sarus solok peta mander susse lemikge.

RKM II 5, 15 (7) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad I Lehest peate, alt seate, pealt juurita, keskelt kihata.

RKM II 5, 15 (8) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad II Sa, vahepea, kivi alla kikerda, vare alla vaibu, juurita, ladvata, tee peal oled, sõnna sa jäed.

RKM II 5, 16 (9) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad. Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemat mäge mööda. Suures orus püü vilistas ja tema hobuse jalg nikastas. Need sõnad peab üheksa korda lugema ja iga kolme korra järele peab loomale või inimesele midagi süüa antama, kuhu peale issameie ühe hingetõmbega ära loetakse.

RKM II 5, 16 (10) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad I Ussil huuled punased, maojalad madalad, tõusku tõmmunäoliseks. Nüüd ma löön ussile huule pihta, sisalikule silma pihta, tõrvaskandil kõrva pihta. Pea kahaneb, kuu kahaneb, nende keikide soolikad kauvad.

RKM II 5, 17 (11) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad II Kassi küüsed kase külge, kulli küüsed kuuse külge. Saagu nad kaduma, saagu nad kuivama, saagu kaduma, koguni kuivama, käsnaks jääma, mingu metsa mädanema, mädanegu ära tükkis.

RKM II 5, 17 (12) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Tule ise sina ja toherda. Üheksa korda peab neid sõnu lugema, siis aitab. Aga see on vist patt ka!

RKM II 5, 20/1 (18) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Aleviku k., Kiriku t. < Kaarma khk. - Aleksei Paivel < Viia Prenner, s. 1893 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toomas käib kodu Ma oli 7-aastane, ma läksi Pamma. Seal oli üks mees eese ära poond. Teda haketud maha matma. Mindud suure lauluga üle Maduste mäe (Karja v.). Matuselistel olnd koer kaasas. Maduste mäel läind koer äkist kurjalt hammastega kerstu otsa kinni. Inimesed arvand, et nüüd on vanakurat kerstu otsas - koer läks vanakurati kallale. Mees maetud siis surnuaia taha maha. Varsti hakkand vana Toomas kodu keima. Iga öösse kolistand, käind söömas jne. Seal peres olnd üks noor naisterahvas, see näind Tooma söömist. See kohkund ennast haigeks. Siis kutsutud õpetaja. See teind haua lahti ja lugend matmise sõnad ära. Äi es aita midagi - Toomas keind ikka kodu. Siis lugend õigeusu preester oma matmise luud ja Toomas pöördud hauas kummuli. Siis kadund ära, pole änam kodu keind.

RKM II 5, 53 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k., Välja t. - Aleksei Paivel < Kirill Uustal, s. 1876 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõikuspidu ei tunta. Kuid lõikuse lõpul peeti põllunuki peal palvet. See, kes viimase peotäie lõikas, tõstis selle üles ja õnnistas põldu tulevaseks aastaks üteldes: "Tõuse, tõuse, põlluke, teise aasta pitkad odrad (olenes, millise viljaga lõpetati) paksud odrad. Alt suilisele, päält päilisele, keskelt kõige perele. Viilukas veevädajale, Kannikas kaudakäijale."

RKM II 5, 94 (4) < Valjala khk., Valjala v., Viira k. - Endel Prooses < Mihkel Kolk, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paastumaarjapäeval tuuakse õuest kinniste silmadega laastusi tuppa. Kui laastud on paaris, siis tooja leiab pailu linnumune.

RKM II 5, 99/100 (2) < Valjala khk. - Ants Raev < Juuli Varvas, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painajaks käimise lugu Sõrulased olnd Võhksa külas (Valjala kihelkond ja vald) kalu püüdmas, ja siis ühe õhta vihma sadand ja üks vana kalamees olnd väga mures ja õhkand raskesti. Üks noor poiss küsind vanalt, et mis sa vanamees muretsed. Vanamees ütelnd, et ta pidada kohe kena tüdruku peale painajaks minema. Poiss ütelnd vanale, et see õpetagu sõnad temale ja vanamees õpetanudki. Poiss läind painajaks, unutand tagasitulemise sõnad ää ja tüdrukud võtnd ta kinni. Ning poiss pidand jala tagasi tulema, tee olnd aga pikk ja poisile võõras. Nõnda siis pidand ta sageli teed küsima. Ja siis Ariste põllal ta küsind tidrika Tiina käest teed Võhksa ja rääkind ka Tiinale oma painijaks käimise loo, mille see teistele edasi rääkis.

RKM II 5, 102/5 (1) < Pöide khk., Pöide v., Koigi k., Nuki t. - Salme Truumees < Vassili Luts, 46 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See lugu juhtus ühe talve ööse, kui Lutsu Mihkel Are külast, mo vanavanaisa, ja Juhani Kaare olle linnast tulnd. Siis kasund Laimla valla Aaviku küla piiris üks suur türnpu. Ja see türnpu kasvab seal ka paergu. Kui mehed olle just parasest türnpust mööda jõund, näind nad äkist, et nende selja taga tuleb üks valges riides reilna. Sel a'al oli suur vaks vahet saksa (mõisniku) ja matsi (talupoja) vahel. Sellepärast said valgid riidid kiskuda ainult saksa soost reilid ja rouad. Ja et see oli ööse, siis hakand mehed mõtlema, et kutsume ette reili õige reele. Aga nad polle jõund veel sõnagid ütelda - juba reili istund reel nende kõrvas. Varsti tarind reili aga ohjad oma pöose ja olnd kadund. Mehed hakand siis vaatama, et mis sõuke asi siis tähendab, läind reelt maha - ja juba valges riides reili lohisend ree järge, ohjad kaelas. Reili oli ennast üles poond. Siis mehed mõtlend, mis tont selle reiliga nüid teha, kuskil äi maja äga ulualust. Kuke kõrts olnd kõikse ligemal, mõtlend siis, et viime ta sõnna. Võtnd siis üks jälgadest ja teine peast kinni ja pidand hakkama Kuke kõrtsi poole minema. Juhani Kaarl vaatand veel enne ja ütlend, et kurati kenad siidisukad teisel jälgas! Siis tulnd meistel äkist meele, et peaks issameie ää lugema, enne kut sõukest vaimu kuskile tassida. Hakkand siis lugema, aga pole veel pooltkid läbi soand, kui surm nende kääst oli kadund, äi tea, kus kohta. Sellest kohkund mõlemad mehed nii hirmpsast, et mo vanavanaisa olnd kaks nädalid asemal vitsvaga äga liigutand oimugid. Selle kaks nädalid oli ta täitsa keeletu, siis aga hakkas jälle üksikuid sõnu ütlema. Eluks aaks aga jähi ta sokutama. Juhani Kaarel oli natukse kangem mees. Ta oli ka küll oma kaks nädalid asemal, aga siis elas mees jälle edesi nagu ennegid. Siis vanarahvas teab veel pajatada selle loo kohta, et Laimla mõisas eland ühekorra üks saksa reili ja sellel olle selle samma mõisa kutsriga armuvahekord olnd. Hiljem, kui rahvas hakkas ootama mõisa uut kutsrid, siis reili poond ennast selle suure, vana türnpu otsa üles. Sest aast olla ta pailudele ennast näitand.

RKM II 5, 115/6 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Asva k., Alangu t. - Nadezhda Vesik < Maria Kivi, 61 a., Anna Kivi 73 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loksperi peal Ennemuiste, jõulu ning näärilaupa ööse, kõige kallimate pühade laupa ööse, olla käidud Saastnaniidi nukkis loksperi peal. Õhtu olla puhas suurte valgete tanudega naisi ja mehi ratsutand linalõukude peal ning vihad old käes, loksperi peale. Ise nad lauld: Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle mägede, üle orgude. Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle metsade, üle jõgede sinna, kus meie sünnipaik! Saastnaniidi nukkis, suure laia kivi peal, ma tea selle kivi küll, sääl siis söönd teised makki ning kõiki pühadetoitusid. Hommiku mindud kivi juurde vaatama ning kivi peal põlla muud midad old, kui vanad katkised rangirooma jupid. Ning äga siis muidu, palja silmaga põlla neid sääl ööse näindkid. Pidand tükkis hobuselooga ning rangiroomade vahelt läbi vaatama.

RKM II 5, 273/6 (1) < Pöide khk., Uuemõisa v., Koigi k. - Leida Pukk < Ekaterina Torn, 62 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimene - noid Meite teisperes elas üks iseäralik vanaeit nimega Tiiu, kessest räägiti, et ta olla noid. Siis, kui ta väljast kojuse tuli, oli taal ikka midagid pöos. Kui taal äi olnd midagid pöos väljast tulles, siis ta vöttis moast midagid kivi, puupulga, kargetüki vöi midagid muud, mis käde juhtus ja see ta viskas siis ikka ennem öue, ilmtingimata üle värava, mette üle aa, kui ta ise väravast sisse läks. Ilmaskid äi läind ta ilma midagid öue viskamata öueväravast sisse. Seda äi tea kedagid, misse pärast ta neid tempusi tegi ja ta pole seda ka kessegile rääkind. Kui kedagid seda ta kääst küsind, ütelnd ainult: "Mis teine inimene teise inimese asjast taga aab, iga inimesel olgu oma noid. (Praegugi on veel vanematel inimestel kombeks öelda kui kellelgi on puuraag või üksik lilleoks peos: "Sa oled ette ka just kui Nuki Tiiu.") Ükskord Tiiu läind Elbile nõnda samma kaudu minnes sisse. Elbil olnd Leena üksi oma pisikse tütraga kodu. Tiiu küsind tema kääst, et kust see sõukse pisikse kena lapse saand on. Leena ütelnd, et see ta vanama tütra Marii tüdar. Marii läind homiku ise heinamaale ja toond lapse ta juure. "Tuleb see tüdar pääva kojuse ka," pärind Tiiu edasi. "Äi tule," vastand Leena, "ta vöttis omale levakoti seltsi ja tüdart ta tahab imemast järge jätta, nõnda et selle pärast pole taris taal ka enne öhtad tulla." Selle peale Tiiu ütelnd kolm korda, et on jäänd, siis jäägu, ja läind ilma sõna lausumata uksest välja. Ukse tagant tulnd tagasi ja ütelnd, et ta tuleb teise pääva uuest. Öhta tulnd Marii oma lapse järge. Kui laps emad näind, kukkund ta nii hirmsasti karjuma ja kiirguma, et Marii äi polla osand taaga midagid peale hakata. Kui Marii ta juurest ää läind, jätnd laps nutmise, tahtnd Marii last süle vötta, hakand ta jälle hirmsasti karjuma ja kõigest kihast värisema. Esitiks nad pole seda midagid aru saand, miks laps nõnda emad kardab, aga pärast hakand arvama, et küll ikka Tiiu lapse ää noidund on. Mariil äi aidand muud kui jätnd lapse ema juure ja hakand kojuse õhtasi tegusid minema tegema. Teel tulnd Tiiu taale vasta ja läind Pukale. Marii läind Tiiule sõnna järge, võtnd salaja Tiiu rätiku küljest mõned narmad ja läind tagasi Elbile. Kui laps näind emad uksest sisse tulavad, hakand kohe jälle karjuma ja värisema ja keind juba nõrgad rampide hood. Kui aga Marii Tiiu rätiku narmastest oli suitsu teind ja lapsele kolm korda risti peale oli heitnd, jätnd laps nutmise ja äi värisend ka änam. Noidus olnd kadund. Tiiu olla ka vahest mõnes peres sead ää noidund, nõnda et põrsad surnd kõik ää. Kui pörsad kõik olid ää surnd, jäänd ka vana emis haigeks ja surnd. Selle ööse kui emis ää surnd, hakand lehmad rihalas ambuma ja hobused hirnuma, sest siis tont tulnd sea seest koos seahingega välja ja tahtnd nüüd teiste loomade kallale minna. Suuremad loomad olnd aga tugevamad kui sead ja nii pole tont nende kallale saand. Kui aga olnd veel teisi sigu, siis surnd need köik maha.

RKM II 5, 302 (26) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval pandi veekauss voodi alla ja söödi üheksa räimest tagurpidi ära. Kes unes jootma tuleb, see on tulevane. Rääkida peale kalade söömist ei tohtinud, juua ka ei tohtinud.

RKM II 5, 303 (33) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsapäeva hommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki üle aja, ise öötakse: "Siskad metsa ja sead metsa!" Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas.

RKM II 5, 315 (77) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Tänavsuu t. - Miranda Kolk < Maria Luht, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Moaljaid soab kevade moast, kui sa mõnes kohtas küliti oled. Võtab ihu üleni punasekirjuks. Selle vastu aitab, kui hobusenaelu pannasse vee sisse, 9 tulisütt ja kaabitse hõbedapuru. Seda vett vissatse põhjas poole ja pestasse ihu selle veega. Nõnna võtab ää, et põle midagid järel.

#RKM II 5, 340 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Uueelu t. - Miranda Kolk < Juulia Sing, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel pidi teeristi peale minema. üheksat seltsi lilli kaasa võtma ja midagi soovima. Siis lähed koju, paned lilled pea alla ja soov läheb täide. Mitte kellegagi ei tohi sõnagi rääkida.

RKM II 5, 483 (48) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Odalatsi t. - Arnold Teär < Jaan Teär, s. 1882 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulatüüsid arstitassa punase lõngaga, mis villase riide sihest kistud peab olema. Sellele tehakse seljataga niimitu sõlmi pääle, kut sul sulatüüsi (soolatüükaid) on ning pannassa siis ilma vaatamata kuskili kivi ala.

RKM II 5, 526/7 (48) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundiks tegemise sõnad Lipstik silmad pähe, kõpstik kõrvad pähe, äkist händ taha, kapstik kargma. Mina p-tee, onts see muidu nalja pärast või...

RKM II 5, 528 (55) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad Kalaniisil niutud, puujuurile punutud... Muljuti ning sääl juures loeti. Moole s-jää ju kõik meele.

RKM II 5, 528/9 (56) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksusõnad. Kurat, kõrge kuningas, üle ilma võimumees, kuule sina, mis ma palun: vii ära vitsavalu.

RKM II 5, 545/6 (23) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Anna Reinart, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti olnd sõuke moed, et kui kedad teisele midad santi ütles või soovis, pidi see ruttu selle peele ütlema: "Sitta su suu peele!" See pidi selle sandi mõju ää kautama.

RKM II 5, 554/5 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Theodor Kupits, 55 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra eland üks hirmus rikas ning hakkand äe surema. Tahtand, et ta kullakott seltsi kerstu pidi pandud saama. Lapsed tahtsid aga kulla ning raha eesele vetta. Vanaeit mattand koti liidi ala tuha sisse. Muidugid tääda, lapsed haksid otsima, äi leia. Niipalju nad aimasid, et liidi ala pandud oli. Vanaeit oli ise selle aja sihes ää surnd. Lapsed läind targa juure. Tark ütlend: "Kelle käsi pand, selle käsi vetab." Lapsed läind koju, vettand vana koolja kää ning kaapind korra liidi alt. Kohe olnd rahakott eidel küünte vahel ning tõmband selle väl'la.

RKM II 5, 647 (22g) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Endel Mägi, 17 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keski luksub, siis kedagid mõtleb selle peele. Ku luksuja niid arvama hakab, kes võiks mõtelda, siis kui ta õige mõtleja üles arvab, kaub luksumine ära.

RKM II 5, 649 (23a) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kuressaare l. - Endel Reinart < Alviine Kütt, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sulatüid (soolatüügast) äe arstida, siis tuleb luisuga maha luisata. Nel'lapääva õhta tuleb kolm korda sulutüile peele sülgeda ning siis 9 korda luisuga üle tõmmata. See võib kõvas ka olla. Sedati tuleb kolm nel'lapäd teha, siis on kadund.

RKM II 6, 13 (5) < Pöide khk., Pöide v., Haapsu k. - Luule Mägi < Asoja Tiitma (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihlakad palju õitsevad, siis tuleb tuuline aastaaeg.

RKM II 6,19 (29) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ilmade muutust.

RKM II 6, 20 (34) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tüdruk läinud targa juurde, et poiss teda armastaks. Tark õpetanud võtta jänese mustust ja vanakuu neljapäeva õhtu minna teeristile. Visata jalge vahelt läbi iga tuule poole. Iga kord kui visata, öelda: Immukakku, armukakku, läbi reide reinukakku.

RKM II 6, 20/1 (35) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Julius Lember, elas algul Pihtla v/allas/. Pärast Kuressaare v/allas/ Pähkla k/ülas/ Isaki t/alus/, arstis ussihammustusi ja roosivalu sõnadega. Lasi tuua kaevust natuke vett tassi või taldrikuga ja lausus sinna sisse sõnad. See, kes läks, jõi ära, kuna haige kodus sai kohe terveks. Mees suri umbes 20 aasta eest. Arstis mul hobuse terveks. Hobune sai mokkadesse ussihammustuse. Loom ei söönud mitu päeva. Käskis muljuda raudkividega ja pesta liipstüki veega. Sõnus,ja koju tulles oli hobune terve.

RKM II 6, 25 (50) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Majapalgid ja tarbepuud võetakse põhjatuulesse või kõva tuule sisse küünlakuu vanas kuus.

RKM II 6, 25 (51) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raiutud oksad visata kõva tuule sisse, lõunatuule sisse visates ussid ajavad ära, sigivad.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk.,, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

RKM II 6, 25 (54) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulerutid ja mis arvatakse, et nad on tekkind tuulest, arstitakse tuulepesadega.

RKM II 6, 26 (58) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vera Kuhi, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui paised hakkavad kasvama, teha üheksa risti, terase noaga peale tõmmata.

RKM II 6, 28 (67) < Karja khk., Leisi v., Peederga k. - Luule Mägi < Miia Vahu, s. 1874 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanka Ida ühe Sõrve inimest naernud, see ütelnud: "Sa pead eluaja häbi tundma." Korraga tulnud juuksed ära. Rätt ei seisnud enam peas, nii libe oli nahk. Elas mõne aja eest Leisis.

RKM II 6, 32 (78) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomi ja inimesi ei toodud reedel

RKM II 6, 33 (89) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on üheksa tiku väävel.

RKM II 6, 33 (90) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
9 kala pöit vöeti sisse äkilise ajal.

RKM II 6, 36/7 (107) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui inimesele paise on löönd, muljutakse paiset selle kiviga, mida vanker on lohistand. Muljutakse üheksa korda. Pannakse sama kohale, samapidi tagasi.

RKM II 6, 37 (111) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jõululaupäeva õhtul toodi õled põrandale. Igaüks kes tahtis, viskas peotäie õlgi lakke ja ütles mida ta soovis. Kas rugid kasvavad või kas odrad kasvavad või pähklid kasvavad jne. Mida rohkem õlgi jäi parte külge kinni, seda paremini pidid kasuma soovitud asjad. Juuresolijad ütlesid selle kohta: vaat, kui hästi sul rugid kasvavad jne. Nii tehti ka uueaastaõhtul.

RKM II 6, 38 (116) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noores kuus raiuda lehtpuud maha, mets võsuda ruttu.

RKM II 6, 40 (129) < Karja, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeva valgendus pehme vesikaare sisse läheb, on sula. Kui läheb ida-põhja sisse, siis külmaks.

RKM II 6, 40 (130) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, 1881 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu aitab, kui hingata mullaluhti sisse. Et inimene ka on muld, siis mullaolu arstida.

RKM II 6, 40 (131) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, s. 1881 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on kui vasema käega võtta mingit marja 9 tükki 3 haaval.

RKM II 6, 45 (5) < Karja khk., Leisi v., Murika k. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sarapuud on urvas, kasvab odravili. Kui kased urbas, kasvab rukkivili. Kui lepad urvas, kasvab kartulid.

RKM II 6, 46 (15) < Karja khk., Leisi v., Murika k., Luuka t. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
leeskana - lepatriinu; Leeskana, leeskana, näita, kus mu peigmees on.

RKM II 6, 52 (33) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k., Metsa t. - Luule Mägi < Anna Aus, s. 1888 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jahile minnes ei tohi õnne soovida jahimeestele, see võtta jahiõnne ära.

RKM II 6, 117/8 (91) < Kaarma khk. < Sõrve khk. - Luule Meister < Miina Völmre, 72 a. < Ann Õunpuu, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oigava ja verist vahtu välja ajava sääreluu kohta arvatakse, et see kuulub inimesele, kes pole maha maetud (näiteks, kui keegi on salaja ära tapetud ja siis ilma usulise talituseta maha maetud). See luu on siis enamasti ristteel, mõnikord ka samas kohas, kus keegi inimene arvatakse surnud või tapetud olevat. Selline luu tuleb täiskuu ajal neljapäevasel keskööl kätte võtta ja surnuaeda maha matta issameiet peale lugedes. Võib ka surnuaeda viimata jätta ja muidu matmisesõnad peale lugeda.

RKM II 6, 132/5 (8) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Olnd jõululaupa õhta. Kaks naist elanud ühes majas ja ootand mehi koju. Mehed olnd mõlematel ammu juba kadund. Kummagil naisel olnd üks laps ka. Äkist mehed tulndki uksest sisse. Olnd nii terved ja rõõmsad. Naised katnud kohe laua ja istund meestega sööma. Sööma ajal kukkund teisel naisel nuga maha. Naine tahtnud maast üles võtta, aga mees pole lubanud. Naine võtnud siiskid nua maast üles. Ise näind, et meestel polegi õiged jalad, kabjad olnd all. Noh, naise süda hakkand siis kangesti valutama, et mis mehed need ikka on. Teine naine pole midagi teadnud. See naine, kes seda jalga oli näind, see läind saunanaise juurde ja rääkinud sellele ka, kudas lugu on. Saunanaine ütlend, et need pole siis õiged mehed midagi, need on päris kurjadvaimud ise. Saunanaine õpetand ning käskind naise elupeele (= lakka) magama minna. Lapsele kätkis (= hällis) üheksa rätikut pea peale panna ja iga rätiku vahel issameie ära lugeda. Naine teind ka sedati. Läind ise üles elupeele ning võttand kuke kaasa. Kesköö ajal pääsend tuas mürin ja kärin lahti. Ning üks tahtand kartsast (= redel) mööda üles tulla. Saand kolmanda pulga peele, kui siis kukk kiiratand korra, ning kukkund ka kohe maha. Toas läind kisa suuremaks. Alt hakkand uuesti ülesse kippuma. Seekord saand seitsmenda pulga peale ning jälle kukk kiiratand ning kurivaim kukkund maha. Kolmat korda tulnd päris üles juba, aga siis kukk lauland ning kukkund kolinal maha ning tuas jäänd ka kõik vaikseks. Hommikul naine läind alla vaatama. Teisest naisest pole muud järge jäänd kut suur varvas rehaltse värava all. Teise naise last polla ka enam olnd. Selle naise laps rätikute all olnd aga elus ja terve.

RKM II 6, 147/8 (15) < Kuressaare l. < Jämaja khk., Torgu v. - Luule Meister < Ann Õunpuu, s. 1881 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk tüssipaku sees Katk käind jälle kord mööda maad ringi. Üks mees tahtnud katku eest ära põgeneda. Võtnud suure tüssipaku kaasa. Sõitnud mitu kilomeetrit kaugemale ja siis pidanud hobuse kinni ning ütlend: "Soh, jo ma nüüd küll kaugel olen." Tüssipaku seest vastatud: "Aitäh, et sa mind nii kaugele tõid!" Nüüd mehel hakkand hirm, et ta katku omaga ühes oli kandnud. Aga katk oli selle eest mehe puutumata jätnud.

RKM II 6, 151/2 (18) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Unes öeldakse Mu emaema rääkis jälle, et kui ta oli noor olnud ning mõisas teeninud, siis taale üteldud öösel unes, et võetagu teda (st ilmutus) köögist kapist ära. Noh, vanaema pole muidugi seda teind. Mõne aja pärast näidatud jälle unes: nii kena preilna tulnd säält kapist väl'la. Siis vanaema näinud veel mitu korda unes. Viimaks pole enam rahu antud, siis vanaema läinud päeva ajal vaatama, mis seal kappis siis on. Kappis olnud ühed pisikesed lapse kondid. Kindlasti mõne mõisapreili pandud. Vanaema võttand need säält ära ja viind surnuaida ning matnud maha, ise lugenud sõnad (matmisesõnad) ka peal. Pärast seda pole siis ka ta unerahu änam segatud. Teine kord mõisarehe juures näidatud jälle ühte kohta ning pärast vanaema leidand säält kahed pisikse lapse kondid. Ta viind need ka surnuaida ning mattand maha. Rohkem pole taale ka änam näidatud.

RKM II 6, 163 (10) < Kuressaare l. < Kärla khk., Kärla v., Nõmpa k. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauvere arus on üks suur kivi. Räägitakse, et vanapagan olla selle sinna toonud. Vanapagan tahtnud selle Kärla kiriku ukse ette viia, et rahvas enam kiriku ei pääse. Vana toond kivi põlle sees. Põllepaelad aga läind katki ja kivi kukkund vanapaganale varvaste peale. Vanapagan joosnud ise minema ja kivi jäänd sellest ajast sinna.

RKM II 6, 163/4 (11) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa ussi põõsas nääd, siis käi kolm korda pihlavitsaga vastu päeva ümber põõsa. Siis tuleb uss põõsast välja ja jääb sinna kolmeks päevaks.

RKM II 6, 168 (14) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui me oma hane hauduma panime, siis vaatas vana Leenu Kadri aja tagant ja pobises midagi. Me mõtlesime kohe, et ega neist munadest ikka midagid välja ei tule. Pojad aga tulid välja, aga oli jällä teine häda. Kohe hakkasid varesed poegade kallale toppima. Me peksime terve perega vareseid, aga käte vahelt viisid kõik pojad ära.

RKM II 6, 168/70 (15) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõrve tark Ühekorra varastud ühe mehel raha ära. Mees kuulnud, et Sõrves on tark, kes võiks nõu anda, kudas raha kätte saada. Mees läind targa juure ja tark õppind: "Korja kolm ööd järgemööda kolmest surnuaiast kolme risti küljest puupilpaid ja lase need neljandal ööl jahipüssist põhituulde!" Mees täitnud käsku ja kui oli pilpad välja lasknud, näind oma ümber palju punaseid koeri ja kõik pand joostes ta venna maja poole. Samal ööl tulnd üks tuttav saksa preili, kes ammu surnud olnd, mehevenna juurde ja käskind teda õue tulla. Mees läind õue ja näind, et õues on palju punaseid koeri. Koerad varund kohe mehe ümber ja hakkand meest tema venna maja poole ajama, kust ta oli raha varastanud. Koerad viind mehevenna õue ja mees läind ja andnud varastatud raha venna kätte. Siis koerad olnd kohe kadunud ja mees saand koju tagasi tulla.

RKM II 6, 182/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Pajukurdla k. - Aleks Tustit < Melania Rapp, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aastaid nelikümmend tagasi elanud Saaremaal Mustjala vallas keegi metsavaht, (täpselt kus vahtkonnas ei tea) nimega keegi Toomas. Metsavaht Toomas olnud selline mees, juhtunud kusagil tema vahtkonnas midagi metsavargust, juba tal kodus ahju pääl magades teada. Juhtunud keegi raiuma teekäijast nn niieraagu, juba vana Toomas kannul: "Milleks seda tegid?" Rääkimata ehitus- või tarbepuudest. Tulnud metsavaht Toomas metsa, nuusutanud või haistnud iga ilmakaare poole, muidugi sääl, kus metsavargus tekkin, ja sõnan: "Ah sääl ta on," ja toonud mitu kilomeetrit kaugelt varastat puu ära või leidnud tema asupaiga üles. Kui metsavaht Toomas kord ära surnud ja keedetud tal matuse ajal matuslistele, muidugi omastele ja tuttavatele nagu Saaremaal ja võib olla ka mujal kombeks, pudru või nii tangupudru. Ja muidugi tol ajal keedeti köögis või nn paargus, siis istus tema, Toomas, paargukommil katelde kohal ja riputan jalgu, muidugi peale surma. Keetja, Tooma abikaasa võtnud pajast keeva vett ja visanud talle vastu nägu ööldes Toomale: "Sina mine sinna, kuhu sinu koht." Peale Tooma surma ja matust ei leidnud Tooma abikaasa ja muidugi ka pererahvas rahu. Alati käinud metsavaht Toomas neid tülitamas, kord siin kord seal. Ja kalmistul tema hauaküngas ei leidnud rahu. Alati olnud see segi paisatud ja keskelt läinud mitu avavust alla kuni kirstuni. Kui karjalapsed kiva pildunud alla, kolisenud Tooma kirst vastu. Mitmesugused korraldused ja parandused ei annud tagajärgi. Alati olnud olukord samasugune. Ei jäänud üle muud, kui kirikuõpetajal kantslist kuulutada, et selle kalmu omaksed ja tuttavad korraldavad kalmu korda, et sarnane kalm ei rikuks kalmistu ilu. Ei jäänud muud üle, kui uus matmistalitus ette võtta, mis ka sündinud. Peale matusetalitust, mis uuesti korraldati, maetud metsavaht Toomas uuesti ja nii et kummuli, nägu hauas allapoole. Sellest saadik ei tülitanud Toomas enam kodu egas omakseid oma pärast surma kodukäikudega ja hauaküngas surnuaial leidnud rahu, ei lõhutud enam kunaski segi. Lõpp.

RKM II 6, 282/3 (5) < Valjala khk., Valjala v. - Aleks Tustit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veel ennustasid kadrid kadriõhtul, kui kellelgi neist, enamasti juhtus ikke kadrieidel kõht kihelema-sügelema, ööldi kohe paugu päält, et tänavu vanadpoisid elavad, aga tuleval aastal surevad viimaseni. Küll te seda näete, minu kõht ei kihele asjata kadriõhtul.

RKM II 6, 324/5 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Menes kohas, kus pole seajalakontisi mitte pöllale viidud, sääl katsuti nendega jälle, kes külast köige enne ruudiks saab. Kondid lauti parandale rida ja nendele pandi külatüdrukute nimed. Siis ööti: "Koer konti vötma!" Mõukse kondi koer äe võttis, mõukse nimekondi, see pidi siis köige enne tüdrukute seast jälle naiseks saama. Seda tehti siis, kui seajalgu keedeti, kindlad päeva selleks äi ole olnd. Meni tegi seda küll uieaasta hoomiku, aga see polnud tähtis. Seda tehti ka teiste lihakontidega, aga nee-s pea just seajalakondid olema. Kont oli kont. 1) Praegu tehakse seda kommet vahest nalja pärast veel.

RKM II 6, 334 (41) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Nõmme küla inimestelt (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuleb loomale äkine haigus pääle. Loom viskab järsku maha, kukub otse jala päält järsku maha karvömm. Seda äkist seuksed va kurjad inimesed saatvad. Selle vastu vöötakse püssirohtu. Rohi pannakse lauatüki pääle looma nina alla ja siis lastakse järsku pölema. Rohi lahvatab ja kohutab äkise kohe päält äe.

RKM II 6, 354/6 (29) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädaja Vädajad olid esiti pailudes peredes. Söukste suurde rikastel olid ikka vädajad. Selle rikkuse vädaja köik töi ja vädas maja juure. Sellepärast ta tehti ja peeti. Ööse vädas teiste käest, vädas teised puruvaeseks. Töi köiki, mis omale taris läks, see oli täma amet. Välta külas olnd vastakuti kaks talu. Mandu olnd rikas, Sepa vaene. Mandul olnd vädaja. Sepal polnd kedagi midagi toomas. Ühe jõululaupa õhta Sepa sulane oli juhtund kuulma, kudas Mandu eit saunas vädajad oli teind. Ta kuuland seda seina tagant ja pannund puhas sönad omale meele. Öppend köik käde, läind koju rataste majase ja hakkand eesele ka vädajad tegema. Perele pole ta sellest miski rääkind. Teind ja saand valmis ka. Aga üks söna unund äe, vädaja jäänd vigase jalaga jälle. Sulane vaatand ja ütlend taale: "Sa sõuke vigase jalaga ka, äga sool maksa kaugele ühti minna, too siit samust Mandult, Mandu vädaja järjest, see sool sii köige lisem!" Vädaja teind ka nenda. Aga vot Mandu vädaja saand teise eeselt käde. No siis läind karupidi kogu sääl Sepa ja Mandu vahel kivise aja pääl. Sepa vädaja ikka vöitnd äe, ikka mehe tehtud, olnd tugevam. Köik head jöulutoidud, makid ja ölled, mis-ta puhas oli Sepale toond. Nendel pole eesel miski jöuluks teha olnd, aga mis nüüd viga. Köiki värki olnd kambrist vötta ja kahanemist polnd näha. Esiteks perenaine pole tahtnd seda uskuda, arvand selle muidu olavad, aga nee pole löppend, ikka toodud jälle juure, mis oli äe söödud. Sedaviiti saand siis sönna perese vädaja ja jäänd ka sönna.

RKM II 6, 366/8 (5) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija Neemilt Andruse vana käis ikka ega ööse kodu. Ma nägi seda ise, et taal oli haava sihes suur auk, rist oli puhas sisse kukkund. Kohe söuke mehesuurune auk oli köik. Siit Nõmme eit oli läind ühe ööse oma tädiga Neemile, läind seda viiti ööse, pole täend aega, arvand et varsti on hoomiku. Aga polla olnd ühti, ööd olnd küll veel, köik magand alles vaast kui olid sönna saand. Puha püme öö olnd alles. Tee käind just Andruse toa tagant läbi. Sääl siis kolistud palgivirna kallal ja öues lautud palkisi, mis oort hirmus olnd kohe. Tulega käidud öues edasi-tagasi hirmus tiitsast. Söuke isemoodi tuluke olnd köik, söuke punane olnd, teind sedasi vinka, vinka ja söuke pitk orajas olnd see tuluke. Eidel olnd kole hirm seda nähes ja kuuldes, ta läind teise pere ukse taha, sääl köik magand alles. Ta ajand nee üles ja rääkind ja näitand nendele ka mis sääl öues sünnib. Nee ütlend: "See on meil sii ega ööse, Andruse vana käib kodu, teda hauda kinni äi saa ükski papp. Seda on mütmed katsund ja oma luud sääl lugend. Aga haud on ikka lahti ja vana käib ikka kodu. Ta oli oma elus üsna va söuke san't mees, sellepärast pole taal ka haudas rahu olla olnd.

RKM II 6, 372/4 (8) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädja1) hing See oli sii olnd ma-b tea änam just, kus peres see olnd. Vanamees istund kolde ees paku pääl ja äkist olnd surnd, hing olnd sihest kadund. Teised pere vaatand, et mis see on, küll meite isa ikka vist äe suri. Haketud vaatama, vanamees surnd, mis surnd. Siis pandud pesuvesi tulele ja vana väätud ölgede pääle sirgele kut surm ikka. Äkist tulnd sönna üks porikärmes ja hakkand sääl paku ümber lendma, kus vanamees oli istund. Inimesed ajand kärmest äe, aga kärmes lennund ikka ümber paku. Surm pandud kerstu ja viidud kohe toast äe, nenda kut surmaga ikka tehakse. Kärmes lennund ikka toas ümber, ühest kohast teise. Tulnd öö, vanamees istund jälle toas paku pääl ja kärmes lennund jälle ta ümber. Ja inimesed äi pole sest kärmpsest miskid aru saand aga arvata vöind. Vat see vanamees käis vädajaks, see kärmes oli ta hing. Matusehoomiku siis pandud kerst surmaga rattale ja haketud surnuaida minema. Hobu väsind teel äe, toodud teine ja viimaks saadud ikka surnuaida, aga küll hobused vädand ja putkestand ees, olnd libed märjad. Kui see vanamees oli äe maetud, kohe sigind ta haava sisse auk. Vanamees istund ikka ega ööse toas paku pääl ja kärmes lennund ta pea ümber. Kodune pere olnd päris hirmu täis vanamehe pärast. Siis kolm vene pappi käind teda uiesti matmas ja hauda kinni panemas. Luteruse usk olnd selle koha pääl tükkis nörk. Vene usk olnd tugevam sääl. See kärmes oli selle vanamehe hing, teised viisid vanamehe äe, hing pole teda änam üles leind kui tagasi tuli. Nenda, et see vana oleks veel eland kui teised poleks teda säält äe viind. Hing oleks jälle sisse läind kui tagasi tuli. Sest sandik kadus kärmes ja ka vanamees toast paku otsast äe, kui papid olid teda uiest matnd. 1) Vädja = vädaja, varatooja, kurati abiline, väutont = koha peal tuntud vanemad vädaja nimetused.

RKM II 6, 400 (19) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui söuke vill keele pääle juhtub sigima, siis tuleb seda teisele uhatleda. "Saagu so keele pääle musttuhat villisi ja see, mis mo suus on olgu veel teiste otsas, neid kasugu so sitaaugu äärde ümber, ilma äe lugemata ja kusemise pääl nagu saarjaid. Küll sa siis tead, et sa-b uhatle änam teisi sedasi ilma süüta!"

RKM II 6, 408/11 (43) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade äe tegemine. Vältalt vana Tooma Aad oli üks suur kuntsimees, völu ja tark. Taal oli oort selle üle kuultsus. Selle loomade äetegemisega ta päris elas. Ta oli nii tark, et tegi teisel looma haigeks. Oli loom haige, siis käidi jälle vana Aadi järges, see tuli siis jälle toherdama seda. Ta oli nii suur tohter, et oort toherdas sönadega looma terveks. Aga ilmaski ta äi teind seda ilma viina vöi ölleta. Pool toopi viina, see pidi olema, muidu ta-as tulegi. Nenda oli taal joomist pärisest. Ta-as saa viimaks änam külast äe. Pärisest jähid loomad haigeks, vana muud kui toherdas ja jöi. Korra ta olnd Neemil Andrusel. Peremees tulnd hobusega koju ja võtnd selle eest äe ja läind rihale viima. Vana Aad olnd ka sääl õues ja vaatand seda hobust ja hakkand kangest ise seda kiitma. "No küll sool on ikke kena ja rammus hobu, aga sõuke makk ikka haigeks eluilmaski äi jäe!" Mees viind hobuse rihale ja annund sööma ka ede nagu hobusele väljast tulles ikka, hobu söönd kenast. Natukse aja pärast olnd hobu haige ja viskand ennast ülekaela maha. Peremees oli asjast juba haisu ninase saand, pole esimeseks vanad Aadi ühti hobuse juure hüüdnd, katsund oma täedmisega. Aga see pole aitand, hobu jäänd veel haigemaks. Siis kutsutud vana Aad. See tulnd ja pomisend oma sõnad äe, oort hobu saand terveks ja töusnd üles. Kukkund sööma jälle nagu ennegi. Vana Aad viidud tuba ja taale antud ölut ja viina. Vana joond ja taal olnd ha meel oma ameti üle. Sõnna tulnd teisi mehi ka veel. Äkist toodud rihalt jälle aru, et teine hbu jälle higeks jäänd ja ülekaela maas on. Kikerdab ja rabab mis hirmus oort näha-kuulda. Vana Aad käind seda jälle terveks toherdamas, ilma et-ta oleks miskid hullu ise arvand. Kui vana oli rihalt äe tulnd, vöötud ta toas käsile, pandud oma tegusi üles tunnistama. Antud hea keretäis peksa, siis vana Aad rääkind üles, et ta ise loomad haigeks on teind. Sest ajast olnd vana teenistus ja külas joomine otsas. Aga loomade haigused olid jäänd ka kohe vähemaks, menest perest kadund tükkis äe. Inimesed pole teda siis änam uskund. Aga ükski pole teda ka änam oma loomalauta lasnd. Siis ta pole loomale miskid teha ka saand, kui ta pole seda eese silmaga näind. Taal olnd söuke hull silm, et kui oli looma vaatand ja kiitnd, siis see jäänd varsti haigeks.

RKM II 6, 414/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui öllele sai pärm sisse pandud, siis selle panemise aegu sai ise törre ääres jalgu keerutud ja laultud. Laulti, mis meele tuli, pisike salm otsast äe. Siis ölut pidas ikka joojad löbusad ja tuletas meistele laulud meele.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega. Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse. Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 6, 424 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1946) Sisestas Pille Sääsk , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga vat teisse hoomiku vöta majatöö käsile, siis on önn ja önnistus selle tööl. Teisse on hea päe.

RKM II 6, 434 (53) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola perse, söö ise oma sõnad äe.3) 3) Vastus isikule, kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 6, 434 (54) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola putsi, söö ise oma sönad perse.3) 3) Vastus isikule kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 7, 19 (7b) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järgi (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Kunda mõisapargis voolab vastu idataevakaart allikas jõkke. Sellest allikast räägitakse, et keegi mustas rõivas naine peseb iga mihklipäeva ööl allikal pesu ja paneb märja pesu kaasa võetud korvi. Nii sünnib see aastasajandid.

RKM II 7, 20 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Gustav Stein (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See tulnud sellest, et palju aastaid tagasi - nõnda räägib rahvas - Paubri vanamees teinud koeruse pärast tondi Kohola mõisa viljaaita. Vanamees aga ei olla enam tondist kuidagi lahti saanud. Tont ei püsinud enam mõisaaidas, vaid hakanud Paubri vanamehe leivakotis pesitama, kui mõisateol käinud. Kord tulnud "vunamees" teolt ja viskand leivakoti kogu tondiga Jahupõllu mäele maha. Midagi ei avitand. Enne kui vanamees koju jõudiski, oli tont juba Paubri peres ja irvitas seal vanamehele vastu. Ööseti müranud tont - ja hiljem selgus, et mitu tonti - talupere hoonetes mis hirmus. Muidu ei saadud tontidest lahti, kui Paubri peremees rääkinud sellest kirikuõpetajale. See ütelnud omad sõnad (vist oskas õpetaja tondi vasta sõnu), mille peale kohe tondid Paubriperest kadunud.

RKM II 7, 20/1 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Liisa Põldmäe, jutustatud 1935 (1946) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga omad järeldused olid sellegipärast Paubri peres. Üks perekonnaliige, tütar, oli Anija mõisas köögitüdrukuks, kus teda kusagil väljas olles uss hammustas. Tütruku keha läks üleni paiste. Küll pandi nõelamiskohale üheksat seltsi rohtu, aga miski ei avitanud. Paubri vanamees tuli ise Anija mõisa tütart vaatama. Mees oskas tonte teha ja ussisõnu. Ta hüüdis kõva häälega: Must madu, maa alt, kirju madu, keldriurkast, tule välja ja laku mu lapse jalga! Sedamaid ronis toauksest sisse suur, pikk ussivorikas, roomas haige tütruku juure ja lakkus ning imes seni kaua solvatud jalga, kuni ta ise plaksudes lõhki läks... Tütruk aga ei saanud mitte enam sellestki abi, vaid suri.

RKM II 7, 42 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < Keskküla (jutustas 1931) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luuganid (luu paigalepanijad) Jutustanud vana naisterahvas Kesküla Rakveres 1931 a. Minu jalg väntis ja läks liikmest välja. Tohter tahtis jää sees seda parandama hakati. Olin käed-jalad püsti sellele vasta. Hautab külma kumpressiga jala alt ära... Läksin Vanamõisa peremampseli juure. Tema isa oli luugan ja õpetas enne surma tütrele selle kunsti. Kurtsin, mis viga. Mampsel vaatas tükk aega haiget kohta, pani sülget esimese sõrme näpuga selle peale, ütles paigale panemise sõna: vuupsti, vuupsti, mine paigale pahkaluu, saa sirgeks sääreluu! Siis tõmbas jalakannast kolm korda. Raks käis ja liige oligi endisel asemel. Vanamõisa läksin kepi najal, tagasi tulin tuhatnelja tantsides.

RKM II 7, 93 (15) < Rakvere khk. - August Krikmann < Evi Õunas (1946) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, AT 15*, ainuke teisend, Suletopp. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälginud hunt viis talu õuest kana ära. Teel tuli rebane vastu. "Mis sa tassid?" küsib ta hundilt. "Kana," oli vastus. Rebane: "Ega see tühi suletopp tähenda äratassimist. Viska maha!" Hunt laskiski kana suust maha kukkuda, mida rebane ruttu omale võttis ja ära jooksis.

RKM II 7, 177 (27) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuiste järele (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puusüda on kova, siis on tämä koor ka kova.

RKM II 7, 200/1 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < Mai Sandberg (jutustatud 1920) (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madu taltsutaja Rootsi ajal elas Rakvere lähedal Rägavere Mullikmäel vana naine, kes oskas ussisõnu. Tulisel, rägetajal heinaajal pugenud uss lõunaund magavate heinaliste hulka, kellede seltsis ka Mullikmäe naine puhkas. Ussi tulekut juhusliselt unes nähes ärkanud naine. Ta tõusnud istukille ja ütelnud ussile: "Kasi minema! Tsiss, tsuss, tsäss!" Jalamaid pööranud uss ümber ja vingerdanud kiiresti ära. Naine heitnud rahulikult pikali ja uinunud uuesti magama, nagu ei oleks midagi iseäralikku vahepeal juhtunud.

RKM II 7, 238 (7) < Rakvere khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vasiga varrud Kui lehma tuleb piima, siis kolm lüpsist piima läheb kokku keitades. Muidu en saa seda pruuki, on kelbamata. Aga kui keideta senest piimast leend, mida kutsuta ternepiim, siis viia naabritelle kausiga terne piima mekki. Kui see kauss on tühjast söödu - vihmine, kee veel lusigaga vottas, senele löödi senega pähä ja ööldi: "Vasigas saagu ninda vanast, kui sina oled!" Kui oli mitu sööja, siis vihmisel sai pali /palju/ vommisi /hoope/.

RKM II 7, 333 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikamnni mälestuste järele (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miks Uljaste järv Malla Reinuaugust ära pages? Sellepärast, et üks Iila küla naine järve kaldal kalaga lapseperset pühkis. Järv vihastas, tõusis õhku ja lendas 15 kilomeetrit maad eemale Uljastile. Rahvasuust.

RKM II 7, 338 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saatin, saatin sajatusi, kovi sanu kamalusi, pali pergeli pajatusi, rooma kaupa kuratisi. Keik nee luhti läksivaie, tühja tuulde tallamaie, pali neist permandulle pugesid suurimassa hulka hukkusid... Haagikohtuniku juures peksa saamine.

RKM II 7, 341 (37) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arstimisvahend, sõnade peale lugemine. Varikselle valu, harakalle haige, musta linnule muu tõbi.

RKM II 7, 383/4 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palju teati endisest ajast rääkida sellest, kuida varas varguspaigale "kinni pandi". Seda aitas teha Seitsme Moosese raamat. Kuidagi juhtunud, et üks reisija ja rätsepasell on roninud talupere pleekaeda ja tahtnud louendi kanga ära varastada. Perenaine, kellel Seitse Moosest sängis pääaluse koti all, nähes varast ja varguse tahet, ähmas sängist imeliku raamatu, lõi selle koha lahti, kus õpetakse varga "kinnipanemist" ja jooksis lahtine raamat käes ukse pääle. Perenaine näeb - varas on upakile kanga kallal, aga ei pääse minema. Nii seisis varas sealsamas paigas liikumatult õhtuni. Kui peremees koju tuli, nägi varast ja "andas vargale hüva keretäie peksa. Viimast löi polvega toisele perse ja üttli siis: "Kasi nüüd, kurat, menema." Rätsepasell aga ei pääsenud veel kuhugi poole, ennemb kui perenaine raamadu toi ja sene koha lahti lõi, kus ütleb: "Varas, pergelinahk, mene pergu!" Teisel öösel peale seda juhtumist on rätsepasell Rakvere juures Vilgu kõrtsi lakas enese üles poonud.

RKM II 7, 384/5 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toine kerd on külas jutt lahti löönd, et Pärtli-rahval on veedu Rakvere jaanilaadal vankori päält uus tekk menema. Kee vei, en tia. Tuldi koa ja mendi Jüri-rahvale, kus oli Seitse Moosest. Juri rahva perenaine oskas sene raamaduga vilumiste hüvast läbi aja. Rätsebasälli pani kanga vargusel ubakille seisama, ehk avitab tekivarast ka üläs etsi. Perenaine löi raamaduga kolm kerda Rakuvere poole, tegi siis lahti ja luges säält seest tagurpite sanu vällä. Oli lugend, ütli Pärtli-omile: "Tänä ehta enne poolt ööd toob varas teki tagasi." Ninda oligi. Pererahvas heitas magama. Enne poolööd urisi koer oues aga en haukkund. Hommigul löieti tekk vankuril ja tegi pääl puhkas veerast kohast toodu Madi-rahva karjapoiga, kee oli ka laadal käind ja teki vällä varastand. Senest pääle jäi poiga kangest pasale, eiga saand enne senest lahti, kui Jüri-rahva perenaine luges Seitsmest Moosest kinnipanu sanad. Vana Kombi Jaan, igavene pugal ja lorasuu, ütli neidsamu kinnipanu sanu täädama, mida ninda käivad: Paska pane jällä paksu, sittumine siu solme! Nee sanad käivade vanapagana kohta, kee poisi p...e pani sorisema.

RKM II 7, 420 < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sajatamine ja sajatamisesanad olid meie pool rohkem "külgepanemise" kui muu jaoks. Sajatades pandi täid, kirbud, lutikad eluhoonetesse, inimeste ja loomade külge; siis ka kärnad, paised ja muud pahed. Olid nõndanimetatud sajatamise naised, kee oskasivate sanu ükstoise otsa lükki! Paha soovides teisele isikule või tema perele, suguseltsile, sugulastele makseti sajatajale teatud tasu, mida aga enne mitte kätte ei antud, kui kuulda oli, et sellele ja sellele isikule, perele või suguseltsile on "pandu pahu külgä."

RKM II 7, 450 < Rakvere khk. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Raud (jutustas 1935) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkumärgiga inimesed Jutustanud keegi vanake Raud, Rakvere Vallimäel 1935. aastal. Vanal ajal olid vaimulikud mehed väga valjud. Nende kiriklikud karistused ei unune rahva meelest, nende karistuse abinõud samati. Kiriku kohut kardeti palju enam kui ilmalikku kohut. Kui olid nälja- ja katkuajad, siis arvati neid inimesi selles süüdlased olema, kellel sündimise märk oli kaela peal, et nad nälga ja katku maale on toonud. Nendega käidi haledasti ümber: piinati, pekseti, vangistati ja surmati. Oli varandusi, võeti ja anti kerikule, mida see oma huvides kasutas. Pärastpoole läks asi nõnda üleüldiseks, et kõik olid katkumärgiga inimesed, keda karistati kõige karmimalt. See oli niisugune usk ja arvamine.

RKM II 8, 13/4 (1a) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum (jut. 1887) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ludigu ja prussaki vois tämä majja panna sinna, kes kuidagi viisi oli kas sõnades või tegudes selle perekonnaliikmete kaudu haavatud saanud. Nende pisilaste väljakutsumiseks arvati kasutatama Seitsme Moosese raamatut või ka Aluppi ehk järgmisi lausumissõnu: Atseraadamabariisi - Tulga vällä tuhandiisi!" Nende sõnadega külvati kogu maja lutikaid ehk prussakaid kubinal täis.

RKM II 8, 16/7 (1) < Viru-Nigula khk., Pada v. - August Krikmann < Sagori taat, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Must surm (katk) vodas jalapääld ihnimese maha. Reo Toomase vanavanaisa lähänd pikki teed kärigo poole. Pada Vanaküla juures tuld tämälä must surm vastu. Küsind vanamiheld: "Kuhu sa lähäd?" Vanamees: "Mida see sinulä korda lähäb!" Saand vaid sanad rääki, lähänd silmnäost mustast, kukkund maha ja oldki valminna.

RKM II 8, 17 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Iila k. - August Krikmann < köstrieit, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tisu Liisu vanavanaema lähänd lehmi lüpsämä, must surm tuld lauda uksile ja ööld Liisule: "Joudu surma suutäiele!" Nii kohe langenud vanaemake lüpsigu korvalle maha ja old surnend. Kiha jäänd mustast kui puusüsi.

RKM II 8, 17 (3) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kutsalu k. - August Krikmann < Kristjan Matti, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noorpaari lähänd kärigo. Must surm teel vastus. Ööld: "Kuhu tei lähäta?" "Kärigo." Hiljast oleta jäänd," ööld must surm. Nii kuhe lähänd nämä näust mustast, langend ükstoise korvallä maha ja oldki surnend.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]