[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 137, 54/5 (32) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – jah, seda küll vanal ajal on kuulda olnd. Saa ütelda, kuidas see on – see põle mitte nõiduse asi, aga ka selletauline ikka. See on üsna vanal ajal. Noh, oska välja rääkida – kuskil väljadel, kus ennemuiste olid hiied ja asjad, jo ta ka siis miski nõiduse asja oli. Mitte just nõiduse asja – nojah, nii ohverdamise asja. Eks siin ole hiiekivid ju mitmes kohjes, nad ennemuiste seal ohverdasid. No jo ta siis näitas, jo ta siis ka nii näkitauline – nii, nagu näkk vee sees näitas metsavaim jälle. Ega see vist paha vaim ei olnd, seda põld kuulda. Ikka metshaldjast rääkisid – jo ta ikka siis parempoolne asi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 55 (35) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seda lori siis kõik uskuda või – mu isa rääkis, et inimesed olid hundiks tehtud. Nojah, nüüd nõiati need hundiks. Kaks tüdrukut olid hundiks, taskud olnd ka külje peal. Sellest tuntud ära – inimhunt. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 57 (48) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ju ned vistrikud mis maast akkavad. Käidavad maaalused, pidid ühest kohast teise hulkuma, noh, juhtub nisukse koha peal inime istuma või olema – siis. Kaduvad ka, kui tuulde vasta viskad soola. Jah, pidid ühest teise – kui sa sinna peale juhtud, siis. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 58 (51) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk – jah, see on ka üks vee-elukas. Jah, mina olin kuueaastane ja käisin eese isaga Pärnus. Ja Audru kõrtsi ees, seal üks väike lodi. Seal siis rääksid, et inimesed, selle mehe õde, läind kirikusse ja näind – üks väike kirju koer joosnud jõe ääres ja hüpand sinna kohta sisse, kus mees ära uppus. Söötsime hoost seal Audru kõrtsi ees ja inimesed rääksid. Need olid siis need näkid, mis inimesele ette näitasid inimese uppumist ja surma. (Mees uppus nädal hiljem koera nägemist – A. S.) Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 60/1 (61) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Mõisaküla k., Suurevälja t. < Vaikna v., Päri kõrts – Alfred Samet < Tiina Kasterpalu (Kasterbusch), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ega siin ole küll, aga ma olen kuulnud, ma elasin Lelles – seal perenaine oli surnud, minia elas, siis nendel oli olnud Tõnnivakk. See on nisuke nõiakunts – ega see's! Mina seda ei näind, aga see oli üks küna moodi olnd, seal reha all, kus loomad olid, seal oli olnd. Ja pandud ju kõik asjad, isi ta kedagi ei söönd, tappis looma äe. Sellest viis sinna esimese tüki kõiki asju: vilja, riiet. Kanga tegi – võttis ikka esimese tüki ja viis sinna sisse, haises niiet. Noo ja vat kõik asjad läksid nii, mis ta sinna sisse viis. Ta pani liha sinna, pani leiba, pani kõik. Mu vanemad ka ei teadnud seda, aga sealpool, ma ei näind, aga ta mini rääkis. Kui vanaperenaine saand surnd, siis ütend sedasi: "Ära, sa laps, tee ühti sedasi, ei maksa nisukest kuntsi ühti pidada. Kis ei oska heasti, ei sest tule sellel kedagi." No see oli ju ikka, siis pidi ikka heasti minema kõik asjad. Seda nõiausku on mõnes kohas praegugi veel. No ega see kaua siis olnd – see oli üks nelikümmend aastat tagasi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 67/8 (81) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõiad tegevad mitmesugusid vigurisi. Vanasti panid teise inimesele siili sisse, ussi panid sisse, kasvaja ja saatsid rabandust ka välja. Rabandus lähäb välja, ükskõik, kus ta trehvab. Puu kuivab ära, ta võtab nagu haaveldega läbi. Kui loomale eestotsast sisse lähäb, siis sureb ruttu ära – on valmis. Kui takkaotsast sisse lähäb, siis võtab aega, kui ruttu abi saab, saab terveks. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 68 (82) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isaisa oli vanast Kärneri peremees. Künnud põllal, mullikas äkki maha, vat, on rabatud. Läind Kullamaa mõisa juure aidamehe juure, tellind abi, rohtu, et mullikas aige on. Pani vett pudelisse, puhus pudelisse, ikka luges sisse ja ütend: "Ot-ot katsume, kas tema kurat on kangem kui minu kurat." No seal oli tal vägi omiti: "Mine kodu, kui tal veel elu sees, aja kõrisse, siis saab terveks kohe." Tuli koju, ajas sisse, mullikas tõusis kohe üles, hakkas sööma. Jah, tema ütend, katsume, kas minu kurat on kangem. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 69/70 (85) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõevaimusi võiks ka paar tükki rääkida, mis vanasti näind on, mis sündind lugu ikka on. Siin on inimesi, kes teda näind on – selle järele upub inimene ka. Üks tähendus – saab otsa. Ükskord, see oli Tollil või Tiinusel, kaks tüdrukut ja sulane läind Tollile lugemisele venega. See oli suur sügav jõgi olnd ka ja siis sulane – suur kibi olnd jões, ulatand veest välja. Sulane näind all – vanamees kibi peal ja kudund võrku. Sulane oli näind, tüdrukud ei ole näind. Ja siis olid edasi sõund. Ja olid selle lugemise majast läind muidugi välja ja siis hakand tagasi tulema ja tagasi tulles läind vene selle kivi otsa ja vene kohe lõhki. Ja siis kukkund sisse puhas, siis sulane ojund välja ja pääst teise tüdruku ära ka, aga teist ei ole saand. Ja, ja siis tene oind venetükist kinni ja läind alla peale. Isi laulnd ühe jumalasõna ka, läind paisust alla ja siis oli kadund. Siis vanamees kudus võrku, see oli siis see tähändus. Jõevaimud, näkid üüdetse – näkad. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 71 (89) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahva-hiis – see on üks vana sõna. Seal, kus palju inimesi lähäb ühte kohta, siis rahvahiis läks. Nüüd ööldetse – rahvahulk lähäb. (Küsimuse pääle, mis hiis on. Jägnesid täiendavad küsimused hiiepuu, hiiekivi jt. kohta – A.S) No need hiiepuud, need on hiiglasuured, vanad ja suured. Hiiekibid siin ei ole kuskis. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 72 (94) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjad hüüti nagu jaanituled, seal olid käind siis jaanituld pidamas ja hiietulede all, enne olid kooskäima kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 72 (95) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiiekohad olid sii na, kus rahvas koos käis palumas ja jaanituld pidamas, haldjahiie kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 76 (115) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noja seda küll, et kui noorkuu on madalas, siis tuleb soe kuu. Siis tulevad soojad ilmad, kui noor kuu on madalas. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (116) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja seda ütlevad ka, et noorkuu nii kangesti seliti, nüüd vanutüdrukuid saab kangesti mehele. Nüüd hakkab vanutüdrukuid mehele saama jah. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (117) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis, kui palju on sügisel pihlakamarju, siis vanadtüdrukud hakkavad mehele saama. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 72 (118) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vat kui kuu ja päike on korraga taevas, siis ei tohi rukkiseemet teha, see on üks tähtis asi. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 79 (4) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vata kuu vari – niisama taeva peal, siis võidab mehe peale, et mees ikka tugevam on – vari teeb tugevamaks. Niisama taeva ülemaks olijad. Aga kui tä mu varju sees on, siis ma olen täst üle – kui ta mu varju sees on. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 79 (6) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on see, kis na looma takkaotsast hakkab kiskuma. Teine tõmmab kõri maha, see va libahunt hakkab takka kiskuma. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 82 (12a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mu oma naine – tä o surnd, tä suri ära jah. Ma magasin lauda peal, tuli hüüdis öösi, hüüdis: "Reenut, kas magad juba!" Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 85 (17) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ühed väiksed punased elajad, on maa-alused. Toas nurgas on ka, seal laulsid nurgas: "Tik-tik, tik-tik," justnagu sadajalg. Kui pesed seal ehk istud, hakkavad külge – nahk punaselapiline. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 90/1 (27) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Taevas on olemas hunt ja härg ikes taevas. Täht, tähed – siis on taevasõel jälle, seda ma tunnen ka. Siis linnuteerajad on olemas ja siis, kui linnuteerajad on, siis tuleb külma. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis nüüd, kui jälle tarvis raiuda puud või lähed lehtpuud raiuma, siis pead vanakuu sees raiuma ja põhjatuulega – kõige parem – ja latv vastu põhja maha laska. Siis o puu kõva, ei lähä pakatama ega koitama, seisab sada aastat. Aga okaspuu tuleb noore kuuga raiuda ja lõunatuulega, võib pehme tuul olla. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja sügisene põllukünd, rukikõrssasi künda ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä ohakad ega miski sisse, umbrohtu ei kasvata. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja kui miskit riiet tahad teha, ikka vanakuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja lähäd veskisse – tangu või miskit tahad teha – ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä koitama, vanarahva vigur kõik. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartulid ja juurevili maha teha, mis maa sees kasvab – mis ei kasvata varssa na palju – vanakuu sees. Aga kapsas, mis lehta kasvatab, need o noorekuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]