Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 8, 18 (5) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga Pritsuga Mardil käis küll lendava läbi. Raius reitua ees hagu katki, ühäs kirvega kukkus maha ja hakkas oksendama vällä ja vällä. See oli veel onnest, et p..se lahti läkks, siis sai nagu henge lahti, muidu oleks mees mättä lähänd.
Nigulas Matti Iila külas 1887.
RKM II 8, 18/9 (6) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Mai Pussepp, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pajustigo eidel old suurest varbast lendav läbi lähänd. Eit kondind ja kondind - ühä korraga paremba jala varvas löönd kovast. Vahtind, varvas punane kui jovikamari. Eit en pääst enamb edesi; hakkand heeruma käsivahel, siis andand järälä.
Mai Puusepp Malla-Iilas 1887.
RKM II 8, 19 (7) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puha nee aigused on tuld senest, et on old napid ajad ja monikaised suured puudused. Ihnimised käisivade ükstoisega läbi ja just andasivade toinetoisele haigusehoogu. Ikke on tobede ees käind päävalud ja seest old lahti, ikke onvade kadund söömitahtemine ja /olnud/ muud murelised, justkui unipuude ja rahulolemine. Ihnimised loksusivade maa ja taiva vahel: teeks tööda, eiga jäksa, magaks ööse, eiga saa saama.
Tuli kihikülvaja vai mustsurm - parsikurat - küla, siis jäi puha senest soiku. Justkui nähtu ette, et midagi on maa poolt tulemasa.
RKM II 8, 19/20 (8) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Malle Mai, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käbitu Kaie vanaema on ise nähänd kihikülvaja kaivu kallal. Mihel old kodiku selles (seljas), oma nägu keldane pääs kui sussipohja nahka ja oige pikkad sormed justkui tondil. Vahtind kaivu ja ööld endamiste:
"Kohule kibe, vatsale valus, surma suutäis senele," ja paiski keldast pulpunud (pulbrit) kaivu. Kambris akkand aga pererahval keskpaik ninda kovast valutama, et lähänd vedelalle ja oldki vedelal.
RKM II 8, 20 < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Kötsi eit, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nii teab rahvas taudide tundemärkidest jutustada. Keige paremb oli sene kerra kovast vihtlemas käia ja soolast süüje. Madikse Villemi vanaisa söönd parajast silku, kui must surm uksest sisse astund.
"Jätku!" ööld must surm.
"Tarvis," vastand Villemi taat ja viskand silgu parsikuradile vasta nägu. See katsund, et saand vaid uksest vällä.
Villemi taat eland päälä sene aja veel paarikümmend aastu.
RKM II 8, 21 < Viru-Nigula khk., Malla v. - August Krikmann < A. Birkenbaum, 1880 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka räägiti mingisugusest vana aja kohtust, mis jälginud katkumärgiga inimesi. Need inimesed olnudki tovetegijad ja kihikülvajad. Kui leitud katkumärk inimese kaula pääl (sündimise märk), voetu inimene kohtu poolt kinni, piinatud ja poodud üles ning maetud sohu. Nende haudadele ei ole kasvanud rohi ega puutaim.
Veel praegugi räägitakse soolaukadest siin ja seal, et need on katkurahva hauad.
RKM II 8, 29 (1) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küünisvihale: Näbista tuld,
vihane old,
parane, pahukene,
sirgene siitaviisi. Kaksi!
RKM II 8, 29 (2) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Maibaum, jutustanud 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sukavihale: Sääris ta kõrni,
laballa lahista,
leidavama pauela. Kaksi!
RKM II 8, 29 (3) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õllevihale: Humala ohtu, kurlemassa kohtum.
Aituma andagi abi ja rohtu. Kaksi!
RKM II 8, 30 (1) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nohu puhul, tõmmati pihu pealt söögisoolast sulanud vett ninna, kus juures lausuti:
Lebiru tuuli,
airista ise kovast kinni!
Jooksis veri ninast, pandi jalad külmaveevanni.
RKM II 8, 30 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jooksid kõrvad, tilgutadi kaselehtedest keedetud vett kõrva ja viidi haige kõrvadega inimene ägeda (kuuma) saunaleili, kusjuures lausuti:
Maaks maagiga,
korv korvaga,
leil leiliga - teeb tervest!
RKM II 8, 32 < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kinni sai kõhu panna puusüsi söömisega, mille juures ütles vanarahvas:
Kiili kinni, persekene,
vääna väädiga, sitaaukku!
Kõik muud teised kõhurikked arvati alati vaenu pärast olema, mida mida lihtsalt nõnda oletati. Kiskus tagumikust prundi vällä!
RKM II 8, 34 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lendavahaiguse vastu püssirohtu ja lendavat kulda võeti sisse.
RKM II 8, 36 (20) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.
RKM II 8, 53 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maast hakanud haigust arstiti sealtsamast kohast, kus keegi maas istus, võeti prügi, põletati, ja selle veega pesti haiget kohta ja vesi visati ristteel vasta põhjakaart. Ära tulles ei tohtinud veeviskaja tagasi vaadata.
RKM II 8, 54 (5) < Rakvere - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elitingale sai koprulehed ja linnumagus (mesi) peale määritud ehk punane siidiriie peale pandud ehk mustad pesemata lambavillad ehk toore sibula sahvti.
RKM II 8, 55 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Malla-Iila külaarst, jutust. 1887 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Titetoomine en ole kuidagi kerge töö. Siis piab ontlikust elama ja olema. Nurkameneja naisel en tohi midagi muud meeles olla, kui seda, et tämä on nüüd surma suutäis. Tämä piab ristselitä sängis olema, tihtipäälä oma jalgu liigutama. Kui väitamised hakkavad, siis triikigu tasa oma kohtu ja kubemi ja öölgu: "Valu, vaigista, paha,parada!"
Kutsugu külast abi, kui oma pere sedä en olä. Kui menestab, hoia kadagasuitsu tämä nena ees vai vala vähähaaval külma vetta haige päälaukku (otsaesisele). Keige paremb on sünnitaja saunas vihella. Löil teeb tämä kondid ja naha pehmest. Siis painuvad ümarluud ja nahk venub. Kui tämä (haige) menestab, siis pane tämä südameauku külma vetta kolm kerda ja ütli ise:
Laa pööridus pageb,
hengamine tuleb,
tervist too, veetilgake.
RKM II 8, 57 (12) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsavahi Liisu jäi keldasetõbe. Nägu oli ees kui pargidu nahk. Muud en old toist karva kui silmamunad ja suu. Küll tämä vainekene oli vahus. Mättä Mai oli korjand suvel kanavarbu ja keldasi karikakru. Keitas neist vedelikku ja andas Liisule juua. Küll oli tegu enne kui seda suhu vottas. Viimast ommetegi. Kui paari korra oli vottand ja hakkas nägu valgendama ja sörmed niisamate.
Ninda vottas seda ninda kaua kui viimast ise värvi muutas. Liisu elab präigu veel ja ütli maiele aituma, et tervest tegi.
RKM II 8, 58 (13) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutustas 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rouged on kangest pahad. Vanemade vanemad rääkisivate, et ennemuine käind rouged pikki maad ühta pohka ümbar. Inimised old peris plaatas toistega. Ei asu kuski. Senevasta ei aitand ohud eiga rohud üksi, vaid sanad, mida ninda käisivate:
Tähniline, tubaje,
urbaline, oueste,
menga meilta menema,
külasta kaugemalle kaduma,
jätaga küll jäljad järälä,
aivago hengesi seesta vottaga!
RKM II 8, 59 (16) < Rakvere khk., Iila k. - August Krikmann < Rävi eit 1883 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.
RKM II 8, 59 (17) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Rävi eit Iilas, jut. 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussineulumine on paha. Senevasta avitab hammustu koha mullaga heerumine ja lehmakusega pesemine. Sanade ütlemine avidab oige pali.
RKM II 8, 82/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soetõbi arvati pandud olevat. "Tagasi saadi touka," kui haigele kaali(kaalika)kaabet noa otsa täis püssirohuga sisse anti.
RKM II 8, 83 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.
RKM II 8, 84 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vähki (kreepsi) vasta on vaja tihti päälä saunas käia ja sääl hüvast kuumas haudu. Paras abi on teetitte lehega vajutada haiget kohta.
RKM II 8, 84 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katku vastu en olä üläpää miski rohtu kasvand. See on sensuguine tobi, mida en oska tohterda keski ihnimine siin maailmas. Kui tämä vaid tuleb, siis teeb oma töö.
RKM II 8, 251 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verimi karva päilood (loojaminek) on ägeda aja asja, valge - vihma asja.
RKM II 8, 253 (26) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kivid suveehtal mererannas valendavad, siis on öösel rohke kalasaaki.
RKM II 8, 284 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On vikerkaare looka tervena nähä, lähäb sadu ülä, on osa kaupa nähä, kestab sadu edesi. Külarahva suust.
RKM II 8, 329 (9) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vareksele anna valu,
mustalinnule muu tõbi.
RKM II 8, 378/9 < Rakvere l. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutust. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuli ju seda ka ette, et õppinud meistri kääst leib raisku (rikke) läks, mida juhust jällegi teiste inimeste süüks arvati. "Tegi leivaastija vällä, "pani sanad taigina", "viskas segadusse mustaussituhka", "kutsus nari (narritamine) läbi töö ja tiu rikku" jne. Seda viga võidi ainult suurte raskustega seoses olevate kunstidega kõrvaldada. Leivaastja oli "äratehtu". Selle kõrvaldamiseks toodi metsast kadakaoksi ja suitsetati nendega astjat. Taigen rulliti, tõsteti astjast välja ja ööldi selle juures:
Pand pandiga,
taigen taignaga,
suures summas ei ühtagi enamb!
RKM II 8, 407 (3) < Viru-Nigula khk., Mahu k. - August Krikmann < August Krikmann oma mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakombe. Kui keegi suurema summa raha ära kaotab, peab kaotaja ristteele minema ja iga nelja tuule poole hüüdma:
Kaoti, mida kaoti,
Löida, mida löieta.
Too tagasi, tuuletaati,
pane paiallä poue sisse.
RKM II 8, 438/9 < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muiidu en saand roosist lahti, kui toodu toisest küla otsast keiduvaha ja senega vajuti kolm kerda vanaema poski, älä kadund vire? roos vällä.
RKM II 8, 534 (16) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pernaine kangaloomisel: Toise, toise, küünar, külge, säädi enese särgi jõusta.
RKM II 8, 537 (32) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi mõnd asja on ärakaotanud:
Ots ulule (oma asjale),
kahi kandijalle!
RKM II 8, 537 (36) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi sõrme lõikab, siis halatsetakse nõnda:
Veri valgu,
sorm sirgu,
haavale anna abida.
RKM II 8, 537 (38) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kõht valutab, siis:
Sooled solmest sirgugu,
vatsast valu vottagu!
RKM II 8, 562 (16) < Viru-Jaagupi khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapsehälli jaoks toa lakke vibupuud pannes:
Notku ja painu,
lase ja lõngu,
hälli ja alle,
lapsele, et paremast maga,
tihe ja tasa.
Kuuldud Vastal 1890. a.
RKM II 8, 583 (15) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Leena Meibaum (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehm piima kätte ei anna, arvati seda äranõidumiseks ning öeldi vastava nõidumise sõnad:
Ohuta andijalle,
ohuta ninda pali,
et piima anda ilma imeta!
RKM II 8, 583 (16) < Viru-Nigula khk., Malla k. - August Krikmann < Mai Puusepp (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõidumissõnad kurja silma vastu:
Vaikised tuuled,
vaikised tormid,
tooga tua tagant teisi tuuli,
mida kurja kartama ajab,
paha silma pagema.
RKM II 8, 583 (17) < Viru-Nigula khk., Vasta k. - August Krikmann < Mihkala eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiasõnu arstimiseks (paise peale):
Alta tousi, päälta pandi,
avidaga täde aituma eest!
RKM II 8, 583/4 (18) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõhuvalu vasta:
Keera kohtu kumera,
vatsa vasta- vai peripäi -
haiged kohad üläs etsi,
venimusi vällä ajja.
RKM II 8, 584 (19) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Räimi eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Päävalu vasta:
Karvullä katsu,
nahkallä naksu,
muudagi anna, et paranda!
RKM II 8, 589 (43) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui täht taevast maha langeb, tuleb teist ilma. Langeb suur täht (meteor), tuleb soda vai ka ilmaots.
RKM II 9, 43 (4) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi emalt (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kokku, kokku, koorekene,
Kokku, koera õnne peale,
Minu, vaese, vaeva peale.
RKM II 9, 55/6 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevadel esmakordselt paaris kured (kaks kurge) näed, siis saad sel aastal pulmad. Kui kured sügisel ära minnes kõrgel lendavad, siis tuleb sügav tali (palju lund). Kui kured madalalt lndavad, tuleb madal tali. Kui kured sügisel ära lennates segamine on ja kruuksuvad, siis öeldakse neile:
Teele, teele, linnukesed.
Niikaua kui nad iluste riita lähvad.
Kui kured iluste reas lendavad ja neid tahetakse ära eksitada, siis öeldakse neile:
Sink, sank, seapudru.
Siis läheb nende lend segamine ja käivad ringi teed otsides.
Lapsepõlvel kuulsin järgmist laulukest:
Teele, teele, kurekesed,
üle metsa, maa,
üle suurte linnade
ja üle mere ka.
Ikka, ikka lõuna pool,
kus Egiptimaa.
RKM II 9, 82/3 (3a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Tamm, s. 1845 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva päris- ja teoorjuse ajast on palju aega möödas ja nüüdne põlv ei mäleta vist enam selleaegseid kõnekäände, laule ja vanusõnu, ei ole neid minu kõrvu puutund peaaegu ühtegi.
Saja, saja, vihmakene,
ära saja minu peale,
saja saksalapse peale.
Mul pole kodu kuivatajat,
tal on kodu kuivatajad,
peene särgi pesijad,
valge särgi vaalijad.
RKM II 9, 89 (a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valuvõtmise sõnu ei ole kuulnud, saksa viha vastu loetud salajas, et härra ise ei kuule, järgmisi sõnu:
Sinine siga ja punane põrsas,
sina poe põesasse,
so vitsad alles lõikamata.
RKM II 9, 118 (8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Möldre (end Möldermann, s. 1880) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõrjenõiduseks öeldakse:
Hunt sittugu sulle suhu.
Riiet selgas, ei tohi katkist kohta, käristust ega nööpi kinni õmmelda, jääd saksa viha alla. Seda kuulutab ka harakas oma kädistamisega.
RKM II 9, 123 (18) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k., - Emilie Poom < mari Möldre, s. 1880 (1947) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel ei tohi lammaid niita, lammad jäävad tõbiseks ja kautavad villa ära.
RKM II 9, 140/1 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen marjade korjamisest ennem juba kirjutanud, ei tea midagi traditsioonilisi kombeid seal juures olevat. Pähklite korjamiseks ei peeta miskit tähtpäeva, korjatakse pahatihti juba siis ära, kui pähklid alles noored on, kes kärmem, see läheb varem korjama, kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Nüüdsama möödunud sügise kuulsin pähklikorjajaid ütlevad: Nüüd on kõik riigi, olgu kelle maa peal tahes, igaüks võib korjata. Marjul käidi ikka kaugema maa taga hulgakesi, aga nii kaugele ei mindud, et ööks oleks jäänd, ikka sai õhtuks koju tuldud. Kui just juhtus ära eksima, siis pidi paratamata öö metsas olema. Ei tea niisugust juhust siinkandis olnud.
RKM II 9, 177 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pillimängust lõikuspõllul ei tea, torupill on nii vanaaegne, et seda pole nüüdsed inimesed näindki, ainult nime on kuuldud vanaltvanemailt.
Töö lõpul on vanal ajal olnud sirpide viskamine. Kuulsin seda oma isalt. Keegi vanem naine võtnud tüdrukute sirbid käe peale, kõigutand sirpe ja laulnud:
Sirise, sirise, sirbike,
Kõrise, kõrise, kõberrauda,
kelle sirp siin ette jõuab,
sellel peimes vastu sõuab.
Siis naine viskas sirbid kaugele eemale ja mindi vaatama, kelle sirp kõige kaugemale oli lennanud, see sai kõige enne mehele.
Uuemal ajal on iga talgu lõpp tantsu ja mänguga peetud, uuemad tantsud ja laulud, mis koolis õpitud, neid üksi nooremad oskavad. Lõpeb ka talgu nüüdsel ajal ilma mingi lõbuta.
RKM II 9, 191 (11a) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsas eksimise kohta räägitakse, et on vanakurja jälgedest üle läinud, vanakuri on silmad kirjuks teind. Eksitusest pääsemiseks pööratakse mõni riie pahempidi, kas müts, kinnas, kuub või kasukas. Kui ennast riietades kogemata mõne riide pahempidi paned, siis öeldakse ega siis põle eksimist karta. Eksija loeb issameiet vastoksi, siis silmad lähvad kohe selgeks.
RKM II 9, 192 (11b) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Need puud öeldakse isapuud olevat, kes lehta maha ei lase, emapuud lasevad sügise aegsaste lehed maha. Need tammed, kelle lehed kevadeni külges seisavad, on lesed tammed, lesetamme lehte ja koortega arstitakse haigusi.
RKM II 9, 192 (11c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN
Kõhulahtisuse puhul keedetakse tammekoori, inimestele ja loomadele seda keeduvedelat juua anda olla heaks rohuks.
RKM II 9, 192 (11d) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui maja lähedal mõni vana põline puu ära kuivab, siis tuleb majasse surma, kas inimestele või loomadele.
RKM II 9, 192/3 (11e) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ehituseks võetakse okaspuud noores kuus, lehtpuud vanas kuus, ka okstest puhastakse samaaegselt, siis ei lähe mädanik sisse. Ehituspuud maha võttes lastakse puu põhjapoole kukkuda ja mõni ütleb, et peab põhjatuulega puud maha võtma, mõne ütluse järel olla lõunatuul, põhjatuulega ei saa põhjapoole puud lasta, puu ei kuku vastu tuult. Ehituspuuks ei võeta tulioksaga puud, kui on kogemata mõni tulioksaga puu maha võetud, siis jäetakse see kõrvale põletispuuks. Kui tulioksaga palk on maja seina pandud, siis tuleb selle majale tuleõnnetus. Tulioksaks nimetakse niisugust oksa, mis puu küllest püsti kasvab, nagu kuusel-männil kasvavad oksad puust väljaspoole, aga tulioks kasvab otse ülespoole.
RKM II 9, 193 (11h) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukseläve teretamine, jutuajamine, jumalaga jätmiseks käe andmine on keelatud, see tuua riidu inimeste vahele, millest see on tingitud seda ei ole teada saand.
RKM II 9, 194 (11j) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puid raiutakse maa laastamiseks ja tahetakse, et võsud ei kasva, siis on kõige parem siis raiuda, kui maa on külmetand, siis ei aja võsusid. Lehtpuud, nagu lepad, on kanged võsuma. Öeldakse - raiu üks maha, üheksa tuleb asemele. Kui lehtpuid noore kuu silmas raiuda, siis nad ei võsu.
RKM II 9, 194/5 (11k) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal vanemad keelasid alati lapsi metsapuid rikkumast, ei lubatud noorte puude latvu murda, oksi väänata ega vigastada, puid koorida ega mingisugust paha puudele teha - see olla patt ja kuritegu metsa vastu.
RKM II 9, 195 (12a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal olla ikka puud kõnelnud, sedasi vanad inimesed rääkisid, ei tea ega mäleta änam, mis neist räägiti.
RKM II 9, 195 (12b) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui metsa eksind oled, siis vanakuri on silmad kirjuks teind, et ei tunne tuttavat teedja kohta, kus käid või seisad. Olen isi seda häda tund. Käisin kolm korda ringi ühe koha peal, aga õiget teed ei leidnud, ei saand arugi, millal ma olin ringi keerand, juba olin jälle seal tagasi, kust tulema hakkasin. Siis peab issameie tagaspidi ära lugema, siis silmad lähvad selgeks.
RKM II 9, 195 (12c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ligidal kasvavad vanad puud peeti suure au sees, keelati neile häda teha, olid suure kaitse all.
RKM II 9, 196 (12e) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukse paku ei tohi teretuseks kätt anda, siis tuleb riid majasse.
RKM II 9, 197 (13) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks poiss oli alati koeri loopind kibidega ja kaigastega. Kui ta jälle ükskord kusagile läind, tulnd vastu must koer valge kurgualusega, poiss viskas kibiga koerale kurgu alla, koer kadus ja koera asemel oli suur heenasaad. See hakkas teda peksma, poiss luges issameie tagaspidi ää, siis kadus kõik.
RKM II 9, 202 (17c) < Märjamaa khk., Märjmaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mets nahiseb, siis tuleb talvel sula, sui sadu.
RKM II 9, 203/4 (18) < Harjumaa, Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Lovise Paaks, s. 1902 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loviise Paaks (s. 1902) jutustas oma eksimisest.
Ma olin siis alles plika, vanemate juures, mind saadeti hoost metsa viima. Oli juba õhtune aeg, hobuse päevane töö oli valmis, viisin mõisa metsa ega seal põlnd luba, aga salaja viisid kõik oma hobused ööseks sinna sööma. Teiste hobuseid oli juba enne seal, ma lasksin oma hobuse ka sinna lahti ja tahtsin koju tagasi minna, ühekorraga mets kõik nii võeras, ei tea, kus poole pöörata. See on nii Jumala tõsi, hobusel oli kell kaelas, ma näen, kus hobune sööb, aga ma ei kuule kella. Leidsin ühe tee, see oli sama tee, mis Sõtke mõisa lähab, aga mulle oli see nii võeras, ei teadnud kumma poole minna, rhk ma küll seda teed mööda metsa tulin. Ei ma mõistnud muud teha, lasksin ühe puu alla põlvili, panin käed ümmer puu ja lugesin issameie palve ära, ja tõeste, mo silma ees läks kõik selgeks, tundsin tee ja metsa ära, kuulsin jälle hobuse kella. See on nii tõeste tõsi. Räägitakse, kui eksind oled, siis oled üle metshaldja jälge läind.
RKM II 9, 244 (4) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma müümise juures ütleb müüja ostjale õnnistuseks:
Üks metsa mingu,
üheksa metsast tulgu.
RKM II 9, 246 (10) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Anna Ree, s. 1888 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kollatõbe vastu rohuks on pihelgakoor väga hea, tuleb võtta pealmine hall koor ära, alumine kollakas koor tuleb keeta, seda vedelat haigele juua anda, aitab ruttu kollatõbest terveks saamiseks.
Kollaste karikakrate keedis on ka kollatõbe vastu rohuks.
RKM II 9, 264 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Rapla khk. - Emilie Poom < Sohvie Tinn, u. 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma nägin ühe surnuhaua juures, kui muld oli kõik haua peale aetud, siis üks mees tegi labidaga haua peale ristimärgi. Miks ta seda tegi, seda ma ei julgend küsida. Üks mees ütles kuuldavalt, kui ta surnule mulda hauda viskas kolm korda: Isa, Poja, ja Pühavaimu nimel.
RKM II 9, 278 (26) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui loomal täid peale pandud, siis nende kaotamiseks toodud metsast toores pihelgakepp, keeratud süda seest välla ladva poole, sinna kepi auku pandi üheksa täid vastoksi (tagumine ots ees) sisse, samast puust prunt peale ja pandi siis tulisesse tuhka ehk palavasse kerisele. Kis siis tuleb midagi saama, kas juua küsima või muud asja, see on siis see täide tegija, talle ei tohi anda, las ta olla vaevas. Siis täid kaovad ära.
RKM II 9, 285 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma olen isi näind asju, mis mulle tänapäävani on arusaamata. Sest on ummes viiskümmend aastat tagasi, ma tulin veskilt koju, oli kahepaikne tee, käidi vankriga ja reega, mina olin vankriga, oli öö aeg. Nägin, Orgita metsa vahel tuleb suur must kogu mulle vastu, oli nagu suur heinakoorm. Mõtlesin, teomehed toovad salaja omale metsast puid. Läksin edasi, kogu läks ikka vähamaks, mida ligemale sain, seda vähamaks läks, ja mul hakkas hirm. Viimaks oli nagu hall aur koos, küll mul oli hirm, kui üsna juure sain oli nagu hall tekk maas, seal tee ääres ligidal oli kolmeharuline kask ja mo hobune vahtis kangeste selle kase poole, ei ma julgend vaadata, kartsin ehk on mõni seal kase taga.
Tulin koju, rääkisin testele, ei nad uskund, ütlesid: "Ei tea, mis so silma ees oli."
Teene pää läksin jälle veskille, oli tuuleveski, õhtu tuul vaikis ja jahvatus jäi pooleli. Siis läksin reega, vagasem sõita. Vaatasin seda kohta, kus ma öösse olin seda näind, aga ei olnd mitte jälgegi seal näha. Aga öösse ma ometi nägin kõik nii selgeste ja ma kartsin nii kangeste.
RKM II 9, 287 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen isi seda häda tunda saand. Olin isakodus tüdruk alles, teised olid juba magamas, ma olin veel üleval. Vanaema voodi ees põles pisike lamp, see põles seal iga öösse, ma läksin ka oma aseme ääre peale, et magama heita, korraga nään - tuleb sisse, hall palitu selgas, krae üles tõstetud, nagu ta ikka käis. Ma tahtsin üles tõusta, külalisele istet anda. Mul tuli nii hirmus vaev peale, ei saand tõusta ega liigutada, seda ei mõista rääkidagi, missugune vaev see on. Küll katsusin iga moodi, viimaks sain sõrmi liigutada, siis kadus ää.
RKM II 9, 288 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mo tädi elas ühes peres kortlis, tal oli lehm ka. Tädi jäi ükskord haigeks, siis perenaene toemetas ta lehma. Kui tädi tervemaks sai, siis ta käis isi ka vahest lehma söötmas. Siis ta näind, kui perenaene lehma söötis, siis lehm oli märg, kui ta isi söötis, siis lehm ei olnd märg.
Üks öösi tädil ei ole tulnd uni peale, ta läind lehma vaatama. Lehm olnd üleni märg. Ei ta pole osand muud teha, lugend issameie ära, tulnd tuppa ja heitnud magama, jäänd kohe magama. Perenaene tulnd müksand ta külge ja ütelnd: "Mis sa otsisid sinna lauta!" See oli kõik unes ja lehm sai terveks sest ajast peale.
RKM II 9, 294 (14) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid on mul omalgi olnd. Nende vastu on kõege parem soola-leeva puru. Ükskord mo vanamees tuli palava ilmaga ja pesi käevarsi külma veega, pärast kõik käed punasid vistraid täis, kohe kord peal, tegin leevaraasukesi soolaga segamine, tõmmasin ta kääd sellega üle ja kadusid kohe. Enne õpetati, panna hõbevalget ja terast senna hulka, siis ümmer pea keerutada, õue tugiteivaste alla, ja vastutuult visata üle vassaku õla. Aga see on mudu tühi usk, ei sest ole kasu kedagi.
RKM II 9, 295 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Lepiku Kai õpetas tüdrukutele. Korja kolme saksa maa pealt lillesi, pane see lillevihk õhtul veenõusse oma aseme alla, keda siis öösel unes nääd, see on so peimes.
RKM II 9, 321 (9) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad
Allenikas ja tallenikas,
sinist niiti ja punast niiti,
tprutt.
RKM II 9, 338 (248) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade kohta ei tohi ütelda ilus. See sõna on loomale pahaks nõiduseks. Ei tohi ütelda ilus hobune, ilus lehm jne. Peab ütlema kena, tragi, tubli, vahva. Siis loomale ei tule midagi tõbe ega häda.
RKM II 9, 338 (249) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sügise mets vara raagu lähäb, see on kui puud vara lehed maha lasevad, siis tuleb varane kevade. Lumi sulab ja ilmad jäävad soojaks. Aga kui sügise mets veel siis lehtis on kui lumi ja külm tuleb, siis on kevade veel kaua külma ilma, soe ei taha ega taha tulla.
RKM II 9, 340 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui uusi pastled tehti, siis loeti pasteldele neid sõnu peale:
Ära karda kassisitta,
ära karda koerasitta,
pihele peremehe sitta.
Siis sulase pastled seisid kaua terved. Pastel ongi nihuke, kui astud sita sisse ja pastel jääb sitaseks, siis lähäb mädanema.
RKM II 9, 340 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel peremehel surnd vanaema ära, ta võttis vanaema sellast pastlapaari täie nahka, tegi omale pastled. Need pastled ei kulund katki, seisid alati terved. Peremees riidles sulasega, et sellel läks juba mitu paari pastleid läbi, tal ikka alles terved pastled. Peremees võttis õhtul pastled jalast ää, pani ööseks varna peale. Sulane läks salaja luges pasteldele matmise sõnad peale, siis peremehe pastled lagusid ühe päävaga ära.
RKM II 9, 342 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnes valdas olid seegimajad, kus vaesed kerjused sees elasid, toitu korjasid kerjamisega. Riidlejatel oli sajatuse sõnaks: "Saagu sa seegisandiks jääma."
RKM II 9, 373 (1)< Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saksa viha vastu loetud sõnu, kui härra oli kuri ja kärkis peale, siis loeti mõttes järgmised sõnad:
Sinine siga ja punane põrsas,
sina poe põesasse,
sinu vitsad alles lõikamata.
Kuulsin lapsepõlves, kui üks saunamees seda minu isale rääkis.
RKM II 9, 379 (49) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom (1948) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne tehti jo surnukirstud kodu, ega siis neid kusagilt osta saand. Laastud, mis kirstu hööveldusest tulid pandi kirstu sisse, surnule alla, kaks kaseokstest vihta pandi ristamisi surnu pea alla, ega siis patju olnd. Vihaladvad pandi sissepoole, -tüükad väl´lapoole, ilusad hal´lad vihad olid. Kui liiga pikad olid, siis raiuti tüüka otstest tükid ää. Kui laastusi pal´lu oli, et ei olnd kirstus ruumi, siis võeti muist laasta ää, viidi värava kõrva maha hunikusse, seal nad pidid seisma nii kaua, kui ära mädanesid. Surnukirstu laasta ei pandud ilmaski tulesse. Mis kunts see oli, seda ma ei tea.
RKM II 9, 479 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1950) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanu külaaarste pole enam ammugi leidunud, aga mõned vanad arstimisviisid on veel tänapäevani säilinud. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.
RKM II 9, 500 (18) < Lihula khk., Lihula v., laulepa k. - Ülo Kreek (1948) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taheti, et mets ei kasvaks (näit põllu äärde), siis raiuti vanakuu ajal, kui taheti, et mets kasvaks, siis raiuti noorekuu ajal.
RKM II 10, 89 < Kihnu khk., Lemsi k., Pullisaare t. - Theodor Saar < Liis Pull, s. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Noorik istub istmele, raudkäsi võtab kirju tanu ja lööb sellega noorikule vastu pead ütledes: "Unuta uni, mäletä müts, piä nuõr mies mieles!"
Noorik võtab kolm korda tanu peast ja viskab selle maha. Neljandal korral laseb ta tanu pähe panna./---/
RKM II 10, 161 (2) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1946)Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välisõidu laevades oli potõrman. Pääle p/otõrmani/ vaimu ei olnud.
RKM II 10, 162 (3) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kis juhtub, viskab ahju pääle.
Kilk, seh luuhammas,
anna raudhammas asõmõlõ jälle (tükk rauda otsa)
tahotab kiviga
mõlõmad pidi.
RKM II 10, 165 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennast liiguta ei saa, kui on painaja. Piab inimese perselt ära tundma. Kui sellele öelda, et ta käib, siis kaob ära.
RKM II 10, 166 (18) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On nähtud laevades enne hukkumist nähtusi, inimeste väljaminekut. Kutsuti ikka potõrman. Kui alasti, siis on suuremast jaost kõik otsa saanud. Kui riides siis pääsnud. Peris ehituse aegas tulnud. Väikestes laevades ei ole ühti näinud. Suurde laevade mehed on rääkinud. Nähasse, et mastist kukub midagi maha merel, aga midagi ei ole kukkund. Kolmandal päeval läinud mees siältkohalt järgi. Ka teab kuidas see kulub potõrmannisse. Üks suur purjulaev Austraalia sadamas laadinud. Terve meeskond kolm õhtut enne magama minekut kuulnud, et laadung visatakse ühe küljele. Vahest rotid, vaadati, ei midagi. Mehed maha. Kapten, kes laevaomanik, jäi. Kokapoiss salaja. Esimese õhtu vajus samal ajal küliti. Ühtki ei oleks ära pääsnud. üks 60-70 aastat sellest ajast. Just selle sama kellu ajal läinud hukka, kui kuuldud.
Raamatust ütleb olevat kuulnud.
Riias meremeeste majas seletati ka.
RKM II 10, 170 (41) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennem ikka pandi lastele vanemate vanemate nimed. Osalt ka praegu.
RKM II 10, 179 (2) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Pulli talu peremees, 59 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutud võivad olla merelehmad, usuga ei räägi enam ükski merelehmä-jutte. Peris harilikud lehmad, olid sinikat karva. Kui palju see nüüd oli. Ühel ikka oli olnud, kangesti hääd seltsi lehmad, pidanud seda seltsi.
RKM II 10, 186 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuri koer tuleb, sülita vastu nägu ja ütle: "Häbi, häbi," läheb ära.
RKM II 10, 187 (16) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui meres karjuvad: varaao, varaao, siis tullõ vägä kangid tormõ, siis pidäde sadamad otsma. Jo nad siäl väljämerel ikka ond. Ülemine puõl ollõ inimene, aluminõ puõl kala. Nad küsiväd laevameeste käest, millal viimnepäev tulõb. Kui laevamehed ütleväd: "Huõme," siis on neil hiä miel, lähtväd ärä. Kui öeldakse: "Ei tea," siis lähevad nutuga.
Ei, ei, siin meres pole, need on taga kauges meres, kus nende maa on.
RKM II 10, 187 (17) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mehed lasknud, laevamehed, ankru sisse. Nainõ tuln ütlemä, et koristagõ oma ankur, et nemäd ei sua mitte oma luõmi talitama; ankur läks otse kohe läve alla. Ei kedägi, siis olõs kedägi enäm. Võtsid ankru väljä ja läksid jälle teise kohta.
RKM II 10, 188 (18) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Putõrman. Uiõda Jõnn ise riäkis. On küll riäkin. Nämäd on läin, Taanist tuln Riiä kohe, Jõnn ütlen: "Lae lähäb hukka, aga meie jääme eluse."
Tämä nägi, kui putõrmann mere kargas. Kui mere kargas, kummardas kolm korda laeva. Üsä punasõd riided oln selgäs. Tämä ond laeva ingel, laeva kaitsja. Mitte ükski polõ ilma inglitä. Kõigil ond oma vaim piäl.
Mehed jäid kõik eluse, tulid koo. See juba... minä olin pissike tüdrik.
RKM II 10, 199 (32) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Kui kodokäiija hauda läheb, jalgõ ots veike auk, kust läheb. Siis löö sjõnna kolm korda vassaku jala kannaga ja ütle, et jää nii mitu uastad, nii palju kui tahad, elussajass või mitu uastad, kui tahad./---/
RKM II 10, 201/2 (34) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks vanaeit oln karjas Laiksaarõs. Ja tämä tuln lammastõ karja. Hundikari tuln, tämä mõtlen: "Lambad ärä murdvad." Hundid tuln, üks seokõ kui lehtegä oks oln ies. Vahõl kargan üles, vahõl alla, oln huntõ ies. Kui üles kargan, siis hunt kargan järgi. Juosn ies, nagu tuulõs läin. Aid tuln vasta, siis oln, kolm kord hüüdn abi: "Abi, abi!" Siis hundid murdn ää. Siält üks vana nainõ käin kodo, siis päräst põld kordagi oln.
RKM II 10, 207 (40) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes salamahti tapõtass, selle luud hakkavad viimseks kisendämä. Minu att on näin. Ligist ei ole ühti kedägi, kaugõlt on. Nämäd läin Riiga. Kirbisel nämäd olid laevaga tuulpius. Ühe õhta oln laevas, hakkan karima: "Mbahh, mbahh."
Nad läin ligi, üks jalasiäre luu oln, teene ots tõusn üles, pilvõ puõlõ ots ja niisukest valgõt vahtu tuln. Vana Juosõp oln. Sie tein risti piäle ja lugõn Meie issa (issameie) piäle ja matt liiva alla. Siis põlõ ei ühti kuuln. Matminõ oli piäl.
RKM II 10, 208/9 < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oli küll Kihnus. Vanad inimesed rääksid. Üks Pärdü vana Aadam oli, sie läks vesiaole ja sealt leidis jõlusa poleeritud paku, tõi selle kodu - oli kerge, jõudis kodo tõua. Ja siis ütles naistõlõ, kui koo sai:
"Ikka ütlete, et põlõ kolgipakku. Ma tõi ete jõlusa kolgipaku."
Läksid kõik vuatma, mismuõdi sie pakk ond. Pakk oli kadun, siis nad näin.
Sie oli Pärdül, üks vana mies läin, raubad riided selgäs, tied kaodu. Ja ku nad vuatsid: kõik aateibäd nutsid, ulusid tuulõ kää. Ja siis läin Mallõlõ sisse.
Mallõ üks vana nainõ ütlen sedävisi:
"Oh olõ terve tulõmast, mind patust mitte põlgamast."
Ja siis ütlen naisõlõ:
"Sie maja jääb rahu."
Kaks maja jäid päräst rahu. Pärdü ja Mallõ, nied pered jäid, teesed kõik surn. Egäüks kaevan haua ise valmis, kui tunn, et kondid oln aiged.
Siis oli mua tühi. Kolm kord oln Kihnu tühi. Korra sõjaaegas, korra katkuaegas. Sie oli Ruõtsi aegas.
Korra oli luõmõ katk. Mio vanaeit oli mõisa korraline. Siis tämä oli karjas. Siis tämä näin: üks suur mustakirja härg, ete suur, sarva põlõ ühtki oln, händä kua, aan lehmä taga okstõ vahõl, võeras härg, põlõmtõ luõm. Siis tuln suur luõmõ katk.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]