Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 137, 487 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tõnise- või kohapeal tuntud nimetusega tõnnepäeval ei tohtinud puududa söögilaualt värske liha ja eriti veel seapea. Selleks tapeti ennem tõnnepäeva siga ära, et oleks sellel päeval värsket liha süüa. Kui tõnnepäeval ei keedetud seapead, ei olnud lootust, et Tõnn ka seakasvu õnnistas. Keedetud seapeast pidi ka osa viidama Tõnnevakka Tõnne heaks.
ERA II 137, 487/8 (37) < Martna khk., Martna v., Haeska k. August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olnud tõnisepäev suur püha. Tööd pole tehtud, vaid peetud püha. Igas majas olnud söögilaud toiduga kaetud, kogu päeva läbi. Kes olnud jõukamad, nendel olnud õlu ja viin ka laual toidu juures. Kes võõras maja tulnud, see olle pidanud ka kohe lauaääre sööma minema. Lauast ülesse tõustes pole tohtinud kunagi öölda: "Aitäh söögi eest," vaid tuli öölda: "Olgu kiidetud ja tänatud Tõnnike, kes süüa on lasknud valmistada." Kui aga juhtus mõnda muul kombel tänama, võis see Tõnni vihastada ja seega igasuguse õnne majast eemale pehletada. Tõnne päeval käisid poisid ja mehed majast majja peremeeste õlut proovimas. Tavalisel valmistati Tõnise eelpäeval ja seega oli õlu alles värske. Siis istuti õlletõrre ümber koos pinkide peal ja prooviti peremehe märga. Kappaga võeti tõrrest õlut ja lasti käest-kätte ringi käia, kuni üks kapatäis otsas, võeti teine jalle. Seni, kuni küll aitas ja mindi teise peresse edasi.
ERA II 137, 611/3 (12) < Kullamaa khk., Vaikna v. Johannes Nurme < Ernst Veiderma (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laastre paisu peal on suur sügav haud. Rahvas nimetab "sitt haud", seal olevat rahvajutu järgi rahakatel põhjas. Muidu ei pidada kätte saama, kui kaks musta härga rakendada adra ette ja sealt läbi ajada. Siis jääb katlasang adraraua taha kinni. Aga need härjad peavad olema kaksikud ja mitte ühte valget karva ei tohi kusagil olla.
ERA II 138, 13 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed.
(Ennust. ilmade kohta.)
Kui õhtul päikeseloojangut on selgesti näha, on järgmisel päeval ilus ilm. Vastasel korral ilm tuulene või vihm.
ERA II 138, 37 (48) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed.
Tõnisepäeval viidi alati "Tõnnile" moona. Kui sel päeval Tõnnivaka unustasid, juhtus lähemal ajal midagi õnnetust.
ERA II 138, 41 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid:
(Maa-arstist kõneleb mu vanaema päris pika loo):
Kui mede vana (minu vanaisa nii nimetab teda jutustaja = minu vanema A. Õ.) oli alles poisike, siis ta käis tihti Mangusel (= kohal. talu nimi) pilli mängimes. Kui ta kord jälle seal testega (teistega) koos lõõtsa mängind, pole peremees seda sallind ja ajand nad toast välja. Koju tulles aga akand (hakanud) ta sõrmed nii (h)irmasasti valutama, et põle (pole) muud saand, kui päris karjund kohe!
Ema läks siis rutuga Pa'ha-Mari (kohalik maa-arst; Pa'ha-Mari oli ise pime inime, elas kuski saunas) juurest abi otsima. Poiss istund aga kodus pliidi juur(d)e ja hädaldand edasi, aga varsti jäänd vagusi. Isa siis ütend: "Näe, eit juba sai vist sinna, poiss jäi magama." Mari siis seletand: "Poiss on kuskel pilli mängind; peremees põle seda sallind ja kurat on nüüd külgi hakand. Nüüd tuleb Tõnnile mõnda asja viia." Ema siis tulnd tagasi ja viind sinna kivivaremesse, kus "Manguse kurat" olli, oma anni. Poiss pole aga ikka terveks saanud. Ema läind uuesti Pa'ha-Mari juure. See ütend: "Jah, sa pole kuradile kätte and, oled visand eemalt sinnapoole." Ema läind ja toppind anni siis kivide vahele ja poiss saand kohe terveks.
ERA II 138, 42 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid:
Teine võimalus "Manguse kuradist" vabaneda, kui ta "kallal" oli, oli see: kui laetud püssi rauda pandi natike hõbedat ja lasti Manguse poole (arvat. üle õla).
ERA II 138, 43 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid:
Uute põlvede kasvamisel tahetud Manguse kuradit kaotada. Pole kevadel enam Tõnnile ohverdatud. Kuid selle-eest kevadel Mangusel surnud õnnetuste pärast palju häid loomi. Kuid kõige peale vaatamata on kadunud Tõnnivakk Manguselt ja ka mujal, sest oma ümbruses ei tea ma enam ühtegi Tõnnivakka.
ERA II 138, 80 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noorekuu sirbil hästi vahedad otsad, siis tuleb sii kuu külm.
ERA II 138, 88 (61) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva homiku päike tantsib tõusu aeg.
ERA II 138, 88 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese lihavõte homiku päike tantsib tõusu aeg.
Mõnigi vana inimene on näinud päikese tantsimist nimetatud hommikutel.
ERA II 138, 95/6 (106) < Häädemeeste khk., Orajõe v. Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hal'li sõitma = külmtõbe põdema. Siinjuures vanad inimesed seletavad, et seuke väike jässakas hall mees istuvat haigele kaksiti pääle, kange külmaga ta tulevat ja siis haige pidavat teda sõidatama nagu väikest last.
ERA II 138, 96 (112) < Häädemeeste khk., Orajõe v. Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uad ja erned külitaks nuures kuus, siis keevad ruttu pehmeks.
ERA II 138, 100 (134) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juuseotsi ei tohe lõigata vanas kuus, sii paneb juusekasu kinni.
ERA II 138, 152/3 (16) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k. Jaak Veskemäe < Märt Konts, s. 1855 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katku käimine.
Si oli üitskõrd joba ammu, kui si lugu oli ollu. Miu vanaesä oli elänu Tarvastu vallan taga sääl Jaanessa talun, kos si lugu oli ollu.
Üitskõrd sügisel inimese maganu kik riha all õlge pääl mahan, aga vana taluesä ollu olla ülevan. Äkki minnu rihatse usse peräni valla ja suur must kateobesa tõld soitan riha ala sissi. Tollan isun kaits miist ja vaielnu omavahel. Üits ütelnu, et siit saab kik puha, tõine aga ütelnu, et siit saab ainult kaks tükki. Selle pääle kohe käändän tõld jälle ümmer ja sõitan ruttu minema. Vanaesä pannu rihatse usse jälle kinni ja heitän magama. Tõisel päeval tullu talupoiss ja -tüdruk mõisast teolt kodu ja ollu õige närvilise ja ajanu segätsit jutte ja tõisel päeval surnu mõlema ärä.
ERA II 138, 190 (29) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised.
Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä.
Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma.
ERA II 138, 190/1 (30) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Päikese sapid.
Sapid päevä ehen tähendave sadu ja sapid päva taga tähendave kuiva või külma ilma.
Sapid kuul tähendave kik sadu, kui talve kuu om õhtul kõrgem, sõs tuleb tõinepäev külm ilm.
ERA II 138, 200 (53) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorekuu ja pühäpäevä hommukune unenägu minevat kõik täide.
ERA II 138, 201 (56) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kõtuvalu.
Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.
ERA II 138, 202 (58) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tarvastu kirikumäe tekkimine
Vanaste, kui ehitati Tarvastu kirikut, si oli vana kirik, mis oli enne praegust kirikut. Siis, kui päevä ehitati müür ülesse, oli si tõisel hommukul maha lõhut. Sedaviisi ollu mitu korda järgi mööda, et ikki ehitet müür ollu tõise hommuku maha lõhut. Sõs küsit ütelt targalt nõu. Tark ütelnu, et pange müüri sissi üits elun naine, et sõs jääb müür üles. Tett ka kohe sedaviisi, kudas tark õpenu ja ollugi tõisel hommukul müür alla ülevan. Nüüd saanud aga Vanapaganal söa täis, et müür üles oli jäänu ja võttan sõs suure kivi ja tahtan sellega müüri purus visata. Aga kivi sadanu enne maha ja löönu suure lohu maa sissi ja visanu lohust mulla vällä. Selles mullast saanugi praegune Tarvastu kirikumägi.
ERA II 138, 226 (29) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustusi ilmade kohta.
Kui kuu luuasse kõrgesse, siis tuleb sellejärgi kangend külmad ilmad.
ERA II 138, 226 (30) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid peab pügama noorekuu otsa sehen, sõs kasvab jälle pikk vill ja pöet villa ei lää koitama ja rõõv om paelu kõvema.
ERA II 138, 327 (22) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni on "maast ära võtnud", siis tuleb sealt kohalt, kus haigus on hakanud, lõigata neljanukeline rohutükk siis selle tükiga (mulla poolega) tuleb vajutada kolm korda haige koha peale, siis tükk tagasi pann täpselt samale kohale.
ERA II 138, 327/8 (24) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui metsa ära eksid, siis tuleb jakk (naisterahval) või pinsak, palitu või kasuk pahurpidi pöörata ja see siis selga panna ja tagurpidi meieisa palvet lugeda.
ERA II 138, 331/2 (31) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. Rudolf Jungholz (Alamets) < Anna Sihver, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eks ükskord üks mees olnud ka itsis, aga hobused läinud ära mõisa metsa ja mees läinud teisi siis taga otsima. Näinud siis ühte tuld, aga põle uskund ligi minna. Aga üks meestest näind teda ja kutsund ligi. Ja annud siis mehele haavalehti kühvliga palitu hõlma. Keeland aga kõvasti ära, et ta ei tohi kellelegi rääkida, mis tal pärast lehtede asemel hõlmas oli. Kui veel mina olin laps, siis see mees käis tihti meil. Küll minu ema pärind, aga mitte põle ütelnud, muudkui aga naeris.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]