Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 140, 644/5 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1936) Individuaalne edasiarendus. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia saadetud surm.
Nõid saatnd korra surma (või katku) väl'la. Sii käind kõik kohad läbi, esite võtnd kurjad inimesed ja piinand neid oma valudega. Kui kurjad inimesed otsa saand, siis võtnd head inimesed käsile. Neil löönd pea otsast maha: niuh ja niuh!, et valu ei tunneks. Kui kõik inimesed maha olnd tapetud, sis surm hävitand kõik loomad ära. Kui loomad ka olnd hävitatud, sis võtnd surm vikati õlale ja läind ä'ä.
Sel aeal põle olnd ei ligidal ega kaugel ühtki elavat hinge. Alles hulga aea pärast hakand jälle inimesed (inimesi) ja loomad (loomi) siginema.
ERA II 140, 670/1 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t.. Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkijärv.
Ühes järves eland ennemuiste üks näkk. Kis aga iganes sial järves supelnd või vett sialt käind viima, selle püünd näkk kin'ni.
Nii jäänd alati paelu inimesi järve juure kadunuks.
Eland ka üks jõumiis. Sii ütelnd näki kohta, et kõik puha lori. Tahtnd sis ise ka minna vaatama, et kudas sii näkk sis väl'la näeb, kui ta üldse on olemas. Läind järvest vett tuuma. Kohe näkk tema juures. Kutsub jõumiist ühes. Jõumehe hing karand täis, sasind näki kin'ni, lõigand pihelgakepi ja and näkile mitu hiad sirakat näkkade peale. Sis lasnd lahti. Aga näkk põle end sestsaadik enam näidand oma nägu.
ERA II 140, 674/6 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineid naiseks.
Eland ühes järves hulk näkke. Korra tulnd üks näkineiu kaldale. Mängind sial ja jäänd siis magama.
Üks noormiis näind magavat neidu. Neiu ilus. Hakand poisile miildima. Poiss neidu omale naiseks paluma. No eks neiu olndki nõus. Poiss tiand küll, et neiu on näkk. Ei tii sellest aga midagi väl'la.
Näkineid ja poiss eland aastat kaks õnnelikult. Läind siis järvele kalu püüdma. Põle esite saand midagi. Siis neiu (naine) õpetama: "Sõua sinna tahapoole, sial on." Poiss sõuabki. Kohale jõudes neiu seletama: "Siin mu isa õue. Siin palju kalu." Siis küs´ind neiu poisilt uuesti: "Ütle kes ma olen!" Poiss ei taha öelda. Neiu käib aga piale. Poiss annab viimaks järgi ja sõnab: "Näkk sa oled. Kas sa's ei tia?" Vaevalt aga poisil viimased sõnad öeldud, kui vesi käib ülepea kokku ja neiu kadund. Küll kahjatsend poiss, aga parata pole midagi.
Poiss käind iga päe järvel. Viimaks pole enam tagasi tulnd.
ERA II 140, 680 (4) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid.
Sel aastal, mil pihelgad kannavad palju marju, saab palju vanatüdrukuid mehele.
ERA II 140, 689/90 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Luupatakas lehma tallamas.
Ennemuiste käind luupatakas Vändra mõisas iga öösi lehma tallamas. Lehm olnd iga hommiku üleni märg. Lõpnd otsa ega põle ka piima and. See olnd mõisahärra kõige parem lehm.
Mõisahärra and karjamehele käsu: luupatakas tuleb ära kastada. Karjamiis läind targa käest nõu küsima. See õpetama: "Peida end õhtu lauta ära. Pane küünal vaka alla, et sii sul käepärast on ja jää ootama. Kui kuuled, et luupatakas lehma sel'lal, siis võta härra ratsapiits ja äiga mõned korrad lehma sel'ga ja ütle igakord aamen! Si(i)s mine magama. Teisel päeval tuleb sii, kes luupatakaks oli, sinu juure ja küsib midagi ära temale anna, muidu ei aita sii midagi!" Mees teind targa õpetuse järgi. Kui lehm inisema hakand, võtnd miis vaka tule pealt ja and mitu iad sirakat lehma sel'ga. Igakord ütlend: aamen! Sis läind magama.
Teisel päeval tulnd üks kuri eit karjamehe juure ja küsind süüa. Mees saand aru, kust poolt tuul puhub ja saatnd eide minema. Varsti jäänd eit haigeks ja surnd ära. Luupatakas põle enam lehma vaevand ja lehm hakand pikapiale kosuma.
ERA II 140, 700 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid.
Noores kuus ei tohi savitada toas mitte midagi, sest siis tekib sinna lutikaid, kil'ke ja prussakaid.
ERA II 140, 700 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid.
Siga tuleb alati noores kuus tappa muidu kahaneb liha küpsetamisel. Noores kuus tapetud sialiha aga kasvas küpsetamisel juure.
ERA II 140, 703 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana-Vändra Pärnjõe külas tehtud jõululaupäeva õhtul, kui juba videvikuks läinud, õue lumest Tõn'n, kes pidi kõik kurjad vaimud majast eemale peletama.
ERA II 140, 704 (20) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululaupäeval tehti tubades kadaka suitsu, et kurjasid vaimusid eemale peletada.
ERA II 140, 704 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni koolilaps tahtis targaks saada, siis ta pidi jõuluöösi soovi paberile kirjutama ja selle siis ära sööma. Magama minnes pidi ta sellele mõtlema ja raamatu padja alla panema.
ERA II 140, 706 (27) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõuluöösi viidi loomadele kaeru ja leiba. Kaerad segati peenendatud leivaga ja viidi siis kell kaksteist loomadele (hobustele ja veistele). Kui jõuluvilja anti, siis pisteti iga looma karvadesse põlev küünal (põletati karva veidi) ja öeldi: "Tere, tere juba jõulud, jõulud!"
ERA II 141, 33 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute sõnad.
"Püha isa, püha ema, võta pahad omale, anna ta tervis kätte." Esti sülitas kolm korda haige ihu piale ja siis nühkis seebiga. Seep olli punasekirju ja enne tullid sõnad seebi piale ka lugeda. Ka kolm korda.
ERA II 141, 34 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Nõiad sohu, nõiad rappa, valgetverd naesterahvas, mustaverd meesterahvas. Nõiad rappa, nõiad sohu, mustaverd naesterahvas, valgetverd meesterahvas." Nii luges vanaema, kui härgi lehmi selga panni. Aga seda ma ei tia, mitu korda ta luges ja kas ta sinna juurde muud kunssi ka tegi.
ERA II 141, 34 (30a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ollid jälle küla härjad meie lehma selga pantud, siis sioti vanad pastlad lehmale kaela. Aga sõnu ma ei tia, mis siis loeti. Teene päe lehma enam härjad ei sõkkund.
ERA II 141, 97/8 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute (maaliste) sõnad. Esti issameie. Siis: "Maaisake, maaemake, maaõeke, maavennake, maa kullane kuningas, maa hellane emanda. Anna tema (haige nimi, ka priinimi) tervis tagasi." Siis loed tema nimel issameie vii piale. Sõnu lugeda kolm korda. Ka seebi või rasva piale võib lugeda ja sellega siis haiget kohta määrida.
ERA II 141, 98 (21) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põrutamise sõnad.
"Paranda ja põruta (ja haige nimi)." Nii öelda kolm korda.
ERA II 141, 98 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Venitamise sõnad. (ka venitse)
"Via ja venita. Pia ja paranda!" Kolm korda lugeda.
ERA II 141, 98 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nikatse sõnad.
"Via ja venita. Pia ja kinnita. Via ja venita. Kääna ja kinnita." Haige nimel lugeda, ikka kolm korda.
ERA II 141, 100 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Aga ära sa kellegile räägi. Ma sulle räägin, nigu kah oma sugulane. Meie tüdrukud ei salli siukest kuntsitamist, sellepärast ma pole neile rääkind. Mina olen juba vana ja kaon varssi ehk siit ära ja mis ma enam tast hoian. Sull ia, kui sa tiad ja oskad vahel aedata oma loomi ja teisi, kui seda vaja on. Nüid naeravad küll kõiki vanu asju ja kunsitamisi, aga vanasti ometi neist vahel abi sai."
Kui ma kinnitan, et edasi ei räägi, on vanake jälle valmis edasi jutustama nii looma- kui inimravist.
ERA II 141, 101 (36) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud mustesõstrid.
ERA II 141, 101 (37) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallitõves inimest hõeruti vanade piitsavartega, mis ollid härja sooradest tehtud.
ERA II 141, 106 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoorevesi.
ERA II 141, 106 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanuid vajutatakse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.
ERA II 141, 163/4 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lepatriinut lendu lasti, siis lauldi sedasi:
"Näita, näita lepatriinu,
kus puult tuleb sõda vällä?"
Kus poole ta lennas, sialt poolt pidi sõda tulema.
ERA II 141, 164 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merihärg veike punane mutikas, jooseb maad mööda. Kui seda nähti, siis öeldi:
"Merihärg metsa kukk. Kas oled meie valgedverd vasikad näind?"
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]