[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 141, 383 (83) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saarepuu tõrva võeti tiisikuse vasta sisse.

ERA II 141, 383 (84) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui hammad valutasid, siis torgiti orgiga, mis pikes lõhutud puust olli tuudud.

ERA II 141, 383 (85) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Et lehm leidjas jääks, kui härja juures käidi, siis peksti teda sial tuupesa hagudega.

ERA II 141, 383 (86) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui kanad munad ära söönd, suetsutud neid pääsuksepesadega.

ERA II 141, 383/4 (87) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallipajukoore vesi on langetõbe vasta. Ka kõhu lahtioleku vasta on mõned joond pajukoore vett.

ERA II 141, 387 (90) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kombeid. Vana Rikkeri (kirikuõpetaja) isa ütlend oma tiinijatele, et kui ma lauta tulen, siis sõimake mind salaja, nigu te vähe viil oskate. Ka siis, kui ma olen juba ära läind laadast. Temal olnd siuke halb silm, et iga kord kui ta laadas käind ja loomasi vaadand, jäänd loomad haiges. Kui teesed siis pärast teda salaja sõimand, kudas aga isi vähagi mõistnd, siis põle haiges jäänd. Mõnel inimesel on siuke kuri silm, kui vaatab, siis kedagi paha on. Siukest inimest vanad rahvas loomade juurde ei lasnd või tegid ja toherdasid loomade kallal enne, et kuri silm piale ei hakkaks.

ERA II 141, 454 (15) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui last pesti, siis visati rees sisse, maalised ei hakka külgi.

ERA II 141, 454 (16) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui laps riides, siis anti isa kätte, tema pidi Issameie pääle lugema. Ema olli juba enne lugenud.

ERA II 141, 466 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolga t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maastsaanud (esineb ka sõna 'maastsaand' ja samuti on tuntud vähe sõna 'maalised') külles, siis tuleb lugeda kolm korda: "Maaisake, maaemake! Anna sii tervis mulle kätte, mis mul enne olli!" Määrida selle viiga ja seebiga. Määrimise aeg ei tohi seda vett esti maha lasta, mudu ei saa abi. Kui piale määrimist juhtub minema, siis ei tii sii kedagi. Kui maas istutasse, siis piab enne mahaistumist ja pärast ülestõusmist sinna kohta kolm korda sülitama, siis ei hakka külgi. Pesemise aeg jälle tuleb enne ja pärast kolm korda sülitada.

ERA II 141, 472 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lepakoorega värviti kangid mustas, ka lõnga.

ERA II 141, 472 (24) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimene lõng läbi visatud, siis öeldi: "Meie kangas lahe kui küla naiste reite vahe!"

ERA II 141, 475/6 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-arstidest. (Nende kohalik nimetus: toherdajad.) Vissuveres põln ühtegi. Soosaare vallas ei tiagi rohkem kui "Juurika" Kull. "Juurika" talu vanaperemiis. Tema andis ikki mitme häda vasta rohtu. Kui maastsaand ollid või jälle siist valu. Kui mõni jälle nõidadega hädas olli, siis tema õpetas, et "vasta" sai. Uuetoa ema (Anu Mikk, Uuetoa talu), tema parandas kah, aga tema põlnd nii kuulus kui vana Kull. Tema toherdas ussi nõelamist, maastsaand ja teisi siuksid rohkem pialmisi hädasi. Käis lapsi vasta võtmas ja aedas loomahädade aeg. Maastsaand kaotas ta paremini kui Vana Kull. Kull andis musta vedelikku. Tema andis aga vett ja rasva või siipi, sinna ollid tal sõnad piale loetud. Siist valu vasta sai vanasti hiad rohtu "Luha" Kulli käesti. (peremees "Luha" t., Võisiku v., Päoveres). Tal olli kange rohi, andis sisse võtmise jaos ja pialt määrimiseks. Nüüd on ta surnd. Oorgu külas olli vana "Tõnni" Rall (taluperemees). Tema aedas rohkem looma hädasi. Aga olli kah siist haiguste vasta rohtu and. Nüid on surnd. Praegu elavad viil Juurika Kull ja Uuetoa ema. Nende juures käiasse viilgi. Egas nüid enam suurt muu asja pärst käida, kui maastsaand on, siis. Sellepärst linnatohtre juure ei minta. Mõned on käind, aga põle abi saand. Aga ussi nõelamise pärst minnasse Kolga tohtre (jsk. arst Kolga-Jaanis) juure, nüidsed inimesed ei usu enam ussisõnu ega lauluraamatud.

ERA II 141, 490 (102) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sügise kadakad punases läksid, siis öeldi, tulevaasta tuleb paelu tulekahjusid. Ja tulli kah, seda sai tähele pantud.

ERA II 141, 490 (104) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehed sügisi puude otsa jäid, siis külm võtab sügisi vill'ä.

ERA II 141, 492 (113) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Purtsi k., Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olli vahel paelu pajuumalid (siuksed kollased tutud pajuokste külles), neid ollid mehed korjand ja kuevatand ja piipu pand. Oleva rohus, vist köha vasta.

ERA II 141, 492 (114) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

ERA II 141, 492 (115) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehmaga härja juures käidi ja ei tahtnd asja saada (ei jäänd tiineks, vahel oli jäänd, aga siiski otsis veel), siis pekseti emalepaga. Seda tehti kah tuulehagudega (tuulepesadest puude ots).

ERA II 141, 492 (116) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui leppadel paelu piima on, siis tuleb paelu rohuriitsikid. Sel ajal öeldasse: lepad on piimal.

ERA II 141, 493 (119) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kägu õue tuleb kukkuma, siis saava surma (üks sialt majast).

ERA II 141, 508/9 (40) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hobune nõiutud. Villandi laadalt sai tuudud suur raudjes täkk. Noh, hakasid siin teesega sõitma ja eks vana Kilk olli näind, hakand teist kiitma, et no küll on alles hobene. Ta olligi ilus hobene, püsti piaga. Aga näe, nõidus ära. Vana Kilk oli ju suur nõid, vend – sii va sigan – sii nõidus kah. Aga nüid hobene enam ei võta heenakõrtki, muudkui sõi kõik oma sita ära. Noh, läksime rääksime siis Ennu Pritsule, tema käis ikki toherdamas ja aedas, et vasta sai. Tema ütles: "Oodake, kui ma kiriku lähen ja siis kirikuriietega tulen." Aga seda ma küll ei tia, kudas ta tegi, aga terves sai.

ERA II 141, 523 (51) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Johannes Raidla (Grauberg) (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noort kuud nähes raha taskus on, siis saab terve see kuu hästi raha teenima.

ERA II 141, 544 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lähk. (Jutustus libahundist.) Onu rääkis seda lugu, kui ma alles väike olin. Üks tüdrek pidand minema ühele mehele naeses, olnd vist juba kord kirikust maha kuulutud. Aga üks teene tahtnd kah seda tüdrekut omale naeses, aga tüdrek põle jälle teda tahtnd. Sii miis ütlend, et oot, oot, ma tiin su lähus (hundiks, lähk – hunt). Pruudil kõik helmed ja sõled kaelas, aga hundi nahk sellas, joosnd müüda metsa ringi. Tulnd peigme õue sia kallale. Peigmiis lasnd püssiga hunti, aga nigu ta lasnd, nii kohe kukkund hundi nahk sellast ära ja ta saand oma pruudi kätte.

ERA II 141, 563/4 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehm tahab ära visata (enneaegne sünnitus), siis tuleb sedasi teha. Võta kolm vaksa madaraga värvitud punast lõnga ja aja kolmetahilise nõela taha. Siis võta kolm suutäit leiba, igast leva suutäiest aja nõel kolm korda läbi ja anna siis niid suutäied lehmale üksikult sisse. Sedasi saab ühessa korda nõelaga läbi tõmmatud. Meil üksvahe visasid järest ära. Varsti piale härja juures käimist. Aga nigu sedasi sai tehtud, kohe aedas. Ega's sial kedagi nõidust põle, aga seda toherdamist piab ikki tiadma. Mina vana Suurekivi Mari käest küssin, tema siis õpetas. Tema olli vanatüdruk, aga siuksid asju ta tiadis. Sii lõng olli hästi mustjas – tõmmu-punane. Piab korrutud lõng olema. Mina põle poelõngaga katsund. Vanasti sai kohe sellejaos seda lõnga hoitud. Suurekivi Mari, tema olli kah lehmapidaja, süütis lehmadelle nõgese süüma ja sai päratu paelu void. Kus siis rammu siis, mis nõgesel on.

ERA II 141, 565/6 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vitsasõnadest. Vanasti, kui mõisas alles pekseti, siis mõni miis põle mitte üks niuks teind, kui enne vitsu näind. Lüüdud küll kahe mehega, aga põle kartud. Tõusnd ülesse ja põle asigi olnd. Perse olnd mudu sinine. Kis enne vitsade juurde saand minna, siis võttis valu ära. Ühed räägivad, et tulest oleva läbi tõmmatud. Mõned jälle, et pahemalt puult kaindla alt oleva läbi tõmmatud. Aga sii ei võind aedata, sõnu pidi kah lugema, aga neid ei tia.

ERA II 141, 578 (38) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Söögipalvest. Lauba õhta, pühaba hommuku ja pühaba õhta lapsed lugesid söögipalvet. Pidid lugema kah issameiet ja lauldi. Kõik laulsid. Palve olli siuke: "Issand Jumal, taevane isa, õnnista neid sinatseid sinu andeid, mis meie sinu rohkest armust vastu võtame Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen." Seda palvet kuskil raamatus olemas olla põlnd. Ei tia, kus siuke palve olli võetud. Piale sööki enamasti ei loetud, aga vahel öeldi kah: "Tänagem Issandat." Pühade aeg, siis lugesid lapsed kordamüüda söögipalvid. Piale sööki panti käed kokku. Ka "juutudes" loeti söögipalvet ja lauldi söögilaua ääres.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]