Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 161, 373/4 (13) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hakati void tegema, siis oli laul: Kokku, kokku, kuorekene, Voiks jumala viljukene! Sisse aga mingu siemmekene, Taevast tulgu tannukene, Littakaida, lattakaida, Ümber männä mättäkäidä, Üörädi ändä ja krippali mändä. Kas on kratti kannud kuorda? Ei ole kratti kannud kuorda. Suu oli kratti ja perse oli pratti, Kori oli kirnu ja kiel oli mändä, Üörädi ändä ja krippali mändä.

ERA II 161, 374 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virvel oli Savinieme vanaeit, sie teab palju noidust, ussisanad ja ruosisanad. Ta tüttar on Naurismäel, Eduard Aamanni naine, suolapuhuja tüttar, sie ka ikka teab.

ERA II 161, 375 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisanad. Ussikene, hallikene, Maukene, marjukene, Tule kahju katsumaie, Haavuje parandamaie, Mis oled hella enne teinud. Rohukarva, ruostekarva, Suokarva, sinikakarva, Maakarva, maakekarva*, Vesihalli aiakarva. Savinieme eit opetas. Ta laulis lastele kiikumiselauluks, minu ue lastele, ta on minu ue ämm. * maake on läikiv pehme maa.

ERA II 161, 375 (16) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naurismäe Liena teab ka ruosisanu ja muudki, ta käib nüüdki viel arstimas.

ERA II 161, 376/7 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui me olime karjalapsed, siis käisime karjas Tappurla ja Juminda vahel, seal oli üks lage plats, üüti "Naskali ou". Seal oli palju vaimusi. Kielati, et ärge minge mere ääre, seal on suured näkkid. Kaks last läind mere ääre, tantsind seal liiva peal. Äkitselt tuld merest välja ilus naisterahvas, suured pikkad juuksed old piha pääl, sie old merehaldijas või näkk. - "Kas te tahate, lapsed, ka minu kaasa tulla?" - "Ei, meie ei taha tulla." - "Tulge siia ujuma!" Lapsed läind ujuma, viskand riided liiva pääle kökki. Mereneitsit oli kutsund, et tulge minu selga. Teine läind selga, mereneitsit viind selle lapse ära. Laps oligi uppund. Öeldi ikka: "Seal on palju näkki, ärge sinna minge!"

ERA II 161, 377 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naskali lähedal old veike hobune meres, mies old seljas, kutsund karjapoissa: "Tulge minu hobuse selga soidale! Poisid ei ole läind. Teind ise: "Ptruu!" Üks poiss mend, veend selle ära. Lauland viel ise: Kes sealt juesta juoneb, Katsub küla kaevudesta, Kivekildude vahelda? Hobu sealt juesta juoneb, Mies sealt kaevudest juoneb Ja kivekildude vahelda.

ERA II 161, 378 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vastlapäeva ohta me kippusime vastlaliugu laskma. Me tädi rääkis, et ärge minge - ühed lapsed ka kippund vastlaliule, lastud neid kelguga minna. Olid lassed liugu metsamäest alla. Viimaks tuld pikka mantlega must mies metsast ülevalt alla ja oli öeld: "Votke mind oma kelgu pääle! Ei lapsed ole ottand. Siis oli käed puusas lauland laste ies: "Matvai plinki, katsu linki!"

ERA II 161, 379/80 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin külas on üks mies, oli akkand minema kodu, old vintis. Saand Tammistu küla alla - üks must mies tuld temale vasta, öeld: "Sa lubasid ühekorra meresse minna - tule nüüd!" Äigand ta rinnust kinni. Ta voield nii palju kui oli jaksand, et oli vesimärg. Viimaks pääst suure vaevaga lahti, juostes mend ühte peresse, et "Siit ma enam ei lähe, vanapagan tahtis mu mere viia!" See on nuort-voitune mies.

ERA II 161, 382/3 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Moni on pelind ankrud, selge helin on kuulda. Moni konnib laevatekkis, lähed vahtima - ei ole kedagi. Eks nied ole merehaldijad vai vaimud.

ERA II 161, 392 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina noidust ei pea, minu vanemad ka ei pidand. Aga kuntsist pieti palju lugu. Arsti ei old - tuli midagi häda või ahastust, siis maarohtudega arstiti. Mis oli noiduseasi, siis arstiti sanadega.

ERA II 161, 392/3 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haltjast mina olen oma elusa silmaga nähnd ja seda mina usun, et sie on vanal ajal olemas olnd. Me käisime Tapurlas karjas, seal käisime ühe oja kaldal mängimas. Mäe ämm oli me'ga seltsis karjas. Ta tousis üles, läks üle oja, kaik tema kuub oli selgas. Me juoksime järele - läks puesa taha, kadus ja kadus, ei enam nähnd. Mäe tädi tuli vähe aja pärast meie juure. Mis ta oli? Ta oli vist üks haltjas, seda on nähtud mitu korda.

ERA II 161, 393/4 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Öeldakse olevad siin Hara lahes üks naisterahva haltjas, ja sie laht on tapnud palju-palju inimesi. Kus naisterahva haltjas on, seal ikka tappab. Mone aasta iest sie tappis ühe lustpaadi täie, Loksalt oli. Kätte saadi aga 3 inimest. Seda haltjast on nähtud ka. Saare vastas on Korvenina, on selle talu naisterahvas lähnd kalda peale, kutsutakse Abu (Hapu) kallas - üks inimene oli old seal kivi peal; mustad pikkad juuksed old, kammind pead. Teine naisterahvas - Anu oli selle nimi, kelle kuju oli - Anu nüüd kammib pead. Läind tuppa - Anu ketrab tuas. Läind uuesti - mitte kedagi pole olnd! Juba see oli haltjas. Sie laht on palju tapnud inimesi meist saadik. Jää sisse on vajund ja seie saarte on kaks inimest uppund, kaks suvitajad uppusid.

ERA II 161, 395 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kus miesterahva haltjas on, seal ei pea tapma inimesi. Seal Kolga järves ehk Lohja järves peab olema üks miesterahvas, mitu korda nähtud - senna ei ole ükski inimene surned.

ERA II 161, 396/7 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin pisike laps, läksin keldrekatuksele, jäin haigeks, nii et käisin käppikile. Kiegi tuli Virvelt, oli üks vanaeit, teadis sanad, aitas ka. Sie on päris sünnitamise-äda, sie on naistevaev. Vanaone ema aitas, puhus vie sisse. Ühe pudelitäie join ära, sain terveks. Seda ei paranda ükski arst enam. Minu pueg oli haige, ma arvasin, et temal oli ka sie häda. Ta kukkus laevamastist maha, oli 6 tundi surnud, üks teivas läks käest läbi. Puhüli tasahilukesti, mina ei kuulnud neid sanu.

ERA II 161, 397/8 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina näen ussi, aga maha ei lüö. Ükskord turkas mulle jalga, tuiksuone peale, suur lapp läks reieni. Pesin ojas varvast. Torkasin suhu näppu, siis kieleots läks nagu kahekorra, puol kielt oli juba paistes. Läksin Tapurla Matuksele, seal andsid rohtu. Kaks nädalad olin Tapurlas, ei saand enam kuo. Sain viimaks koju, siis ei saand enam rääkida. Mu onunaine luges sanu, sie ikka aitas. Siis ma lugesin ühest raamatust, et uss korjab kõik kihid ja ohatused maast ära, muidu me elada ei saa. Sellest ajast mina teda maha ei lüö, ehk ta mulle küll kurja tegi.

ERA II 161, 402 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Katk oli vanal ajal, soja järel käind katk. Aga nied old rüüstajad, keda katkuks arvatud. Sie old katk, kui teine inimene tuli tuppa, tegi (maja) paljaks, läks minema.

ERA II 161, 404 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu õel oli naistevaev, ma tegin viina peale, puhusin ja segasin noaga ringi, nalja pärast saatsin õele. Sai siiski terveks, tuli meile, võttis mu kaelast kinni, et tegid mu terveks!

ERA II 161, 404/5 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naistevaeva-sõnad. (Kuulnud oma ämmalt.) Pietrus, sa püha sulane, Pane kätte pühased kindad Ja püha kiri kinnastes, Pähe sie pühane mütsi, võtta kätte pühased päitsed, Mine püha koppelisse, Tuo sealt pühane hobune. Mine sealt vaimude majasse, Seal on piiad pinte-essa, vaimud vatsa-väände-essa, Tuo seal ilmale ilusad, Ilusammad pääle mulla, Puista kaugel, iemal vaevad, Ära vaimu sidemete paelad.

ERA II 161, 405/6 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosisõnad. Kui inimesel on ruos - mitmed värvi, valget või punast värvi: Iesuse Kristuse nimel, Hulkub üle ilmamaad, Kolm punast (valged) ruosi käes: Ühega võiab, teisega kaotab, Kolmandaga kaotab koguni ära. Neid peab kolm korda lugema.

ERA II 161, 406 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Polemise-sõnad. Kui tuleb tulevahingu, Tulgu siis tuleisanda, Tulgu siis tuleemanda, Tulge tulda võttemaie, Vaimujaid valatamaie, Tulgu kattila käessa, Tulgu kulpi kattilassa. Seda loetakse 3 korda. Teisel korral lisatakse veel juurde: Salvikulpi kattilassa - ja kolmandal korral: Mesikulpi kattilassa.

ERA II 161, 406/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sakstesõnad. Tere, härra, musta mantli, Mantel maksakarvaline, Minu jalas kivised kingad, Sinu jalas pajused paslid, Sina värava all, mina värava pääl, Mina söönd, sina söödetava. Ega sina ikka minu murra, Mina murran sinu. Sina vaga kui lammas ja vasik, Mina tige kui hunt ja karu. Vieregu härra ehk ka proua viha Nagu hane seljast vesi.

ERA II 161, 417/9 (2) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa al. - Rudolf Põldmäe < Natalie Vebermann, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin lapsuke, siis käisid küla karjad koos, lambakarjane, hobusekarjane ja lehmakarjane - igaüks oli eraldi. Enne jüripäeva, kui soe oli, siis pidid lapsed hoidma, jüripäevast tuli vana karjane. See oli Loksal. Karjane mängis kangesti ilusti sarve, vana Maunus Roosikohv oli. Ta oli suur külanõid ja tark ka. Meie olime karjas, ta tuli senna. Ajas loomad ühe jõekääru sisse. Mängis ühe korra sarve, lõi kepi maa sisse püsti ja siis käis ümber loomade, müts peast ära ja pomises omaette. Kahe vabadikunaisega oli vihane, nende lehmad ajas piirist välja. Kui sai ringi käidud - siis oli üks kott, seal oli tuhka ja karvu sees - hakkas teist ringi minema ja võttis kotist, viskas üle loomade ja ütles: "Taevas, meri ja maa!" Võttis uuesti ja igakord, kui viskas, jälle ütles sama. Kui oli käidud, mängis veel ühe korra sarve, laskis kolm korda püssi põhja poole. Siis ütles: "Ajage loomad laiali ja te võite kodu minna."

ERA II 161, 556 (87) < Jüri khk., Rae v. - Rudolf Põldmäe < Rudolf Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie perekonnas lapsi palju ei hirmutatud, kuulasime muidu vanemate sõna. Aga siiski mäletan, et keelati kaevuvaatamist, sest näkk pidi olema kaevus. Ja mäletan, nagu keegi - vist mõni teenijatüdruk - seletas, et enda peegelpilt kaevuvees olevatki näkk.

ERA II 161, 585 (11) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naljand kuuest ja kaabotist. Lagedi Irda eit pand ohrad kokku auna. Trummi eit kuuland pealt, mis ta reagib, nende põllud on kõrvuti. Irda eit last põlvili auna kõrva ja palund: "Issand, sa ise tead ja Issand, sa ise näed - mis riiet ma pean tegema? Tütar tahab mehele minna, kas teen kuueriiet või kaabotiriiet?" Trummi eit hüünd (jämeda häälega): "Tee ikka kaabotiriiet, ää tee kuueriiet!" Irda eit üteld: "Issand, sa ise tead, eks ma tee siis kaabotiriiet." See oli rikaste riie, eidel oli raskem teha.

ERA II 161, 564 (3) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Rudolf Põldmäe < isalt (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pruudilt küsitakse tema vanust. Pruut ja peigmees läinud pastori juure kihlusele. Pastor küsinud pruudi vanust. Pruut vastanud: "Kakskümmend (kõvasti) ja üheksa" (tasa, nii et peigmees ei kuulnudki).

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]