[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).

ERA II 162, 241 (10) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Kui inemene saa juuda jälge pääle, essüs är. Silminitsa mõtsah (Tooste ja Räpina vahel) omava ka juuda jäle'.

ERA II 162, 242 (14) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikahtkaaril ots om järveh, sis saasõ vihma. A kui om keset taavast, sis saasõ põuda.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui meesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an´d´ kalasaake.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul: "Käolehem, lindo-lando! Linda sinnä lingi pääle, karga' sinnä kaasõ pääle, kost puult kosilanõ tulõ!" Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis. Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas: "Tüllü viiäs tündrega, vihavaino vangõrdõga."

ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üts miis sei haan´arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh´tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa. Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kuimuudo su väits kattõ är?" Miis selet´ kuimuudo. Kaupmiis and väädse tagasi, ne ütel, et timä esi ol´ge soendeh. Tenäs miist, ne kink kraame meehele, et timmä är päst.

ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.

ERA II 162, 610 (2) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Vinnemaal, Sebe?t?inah (Lutsimaa piiril P.V.) um viiristigu puulpäävä "kutejnik". Mees istub laua man ja ütleb läve poole: "Moroz, Moroz, idi kutju ...!" Teine mees ütleb: "Ja tebja lo?ku dam!"

ERA II 162, 611 (6) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Urgõpäävä (palmipuudepüha) hommikul peksetakse magajat pajuurbega sõneldes: "Tõbi ussõ, tehrüs sisse!"

ERA II 162, 618 (10) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Ilja sõidab valgete hobustega. Vikerkaar (raduga) on loogaks.

ERA II 162, 618 (11) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikerkaar tõmbab endasse vett ja kalu järvest, jõest.

ERA II 162, 620 (5a) < Lutsi mk., Briigi v. - Paulopriit Voolaine < Jeesp Bull-Mutul, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui õunapuud õitsevad, istutetakse kartulaid.

ERA II 163, 70/2 (12) < Setu khk., Satseri v., Sesniki k. - Nikolai Ress < Paul Karja, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tepo Petra oll meil ja otsõ kõõ rahha. Täl oll üts ravvast varb; siih/piu "suup" - loetamatu/Mi olli üshe öitsih, sis tah all jõõ veereh kivi. Tä kaib tuu kivi alt. Peräst tõmbas. Peräst selet, et suurõ hädäga ar pässe. Sis näüdäte tälle unõh, et Pihkvah om suur vall. Säält nigo uss lätt sisse. Sis, et sääl om rahha. A tuud rahha sai kätte ku üts ütesilmäga miis, sõamiis ja kats muido miihe neläkesi. Timä eis, naase esä üte silmäga, poig sõamiis ja toise, ne näid saige nii pallö. Panniva hobõsõ ette ja sõidiva Pihkva paalõ mineket rahha otsma. Raha tull võtta' üüjao seeh ar. Sis magaseva potivaprikoh üüd ja ko vaprikoh tulte üles. Tikse lask õnnõ, nii oll külm. Lätsi sis müürü viirt piteh minemä. Lätsivä ja löüsevä sääl augu, tuu müürüst läbi es olõ'. Üts miis sääl oosõ seeh maka. Nimä säält: "Hõe, hõe." Aiva tä säält üles. Sis tuu miis ütles: "Mis tii siih käut seo külmäga?" Mi ütleme, et otsimõ rahha. Seletevä ar kõik. Tuu miis ütel, et rahha olõi seo läve pääl, tuu om sääl edese. Karas üles ja mõsk ar lumõga suu. Nimä küüsevä tuu raha oppaja käest: "Koes sa eis läät?" "Mina lää liina." "No sis mi ka lää sukka üteh, osta sullõ seo opposõ iist napse." Ja sis timä astõ iih kümme sammo ja nimä takah. Sääl tull nigu äkke nulk ja tima nigu nulga taadõ astõ, ni ar´ke kattõ. Ku mii tiidnö, ku tälle kopsano oosõ pääl, agu seo raha sääl ollge. Kotoh mõtleva, et lääme vahtsõst. Ko maha, sis kopsamõ'. Lätsivä vahtsõst, ne saa-as säält midage. Es olõ miist õga midäge. Selet tuu kadono, et tuu nulga takah es olõ lävve õga midäge. (Seo jutu tä eis kõnõle kadõna.)

ERA II 163, 156/7 (15) < Setu khk., Vilo v., Kolo k. < Setu khk., Meremäe v., Vinski k. - Nikolai Ress < Anna Oja, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laberitsa küla all on järv, Porona järv (Vilo v). Üte puulpüha õdago läts, tsüra ne oll tõmmano: "Kurradi, väiga taha juvva'. Seo vesi om väiga lämmi, a ku olõsi taar, sis joosi." Ne tulõ tütrik järvest vällä ja and verevä karidsaga taare. Ne tsüra mõtlõs, et seo õks vast olõi õigõ asi. Tahai võtta juuke vasta. Tütrek näge ne kõnõlõs: "Pelägui', ma olõ ristiinemine. Ma olõ õnnõ saanu siiä Vannohalvo mano. Siin om rikkuist ja vilja." "Kost siiä saa?" "A seo saa tuust, et mis neläpäivi ja puulpühä õdagidi tüü peräh päivä tetäs, tuu saa siiä! Kõgõ inäp saa Olohova ja Laberitsa küläst. Seo olõi mullõ hää, et ma sullõ seledi, a sul massai tõisilõ seletädä. (A Jummal tiid, kas om õigõ vai olõi.)

ERA II 163, 160/5 (19) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Poiss otsõ ilosat naist. Näge, et neläpäävä õdago kolm preilet tantsva lätte veereh. Ja temä sis kai, et kuis timä mullõ ar saasi, ne tahtsõ jo edimätse õdago ar võtta tedä kinni. Tuu neläpäävä õdagu es saa. Läts tõõsõ nelapäävä õdago magama pahma, ne jälke tantsva. Jal es saa, kikas kirge, ar lätsi. Kolmanda neläpäävä õdago läts jal sinnä puhma mano. Tantsõ õigõ lähikeiste, ne haarsõ tuu poiss kinni, tuu preile. Timä pallõs: "Olgõ nii hää, noorõherrä, laskõ minno vallalõ. Minno nakatas kiusama." Ikk ja pallõs. Poiss es lasõ, vei umma kodo. Timä ikk kummalõ maah: "Laskõ minno imä mano!" Tuu poiss es lasõ. Tull imä perrä. Ja pasöma kotitäus imäl rahha säläh. Heit sis tuu kotitävve rahha maaha ja pallõs: "Lasõ mu tütär vallalõ, ma toi sullõ rahha." Poiss es lasõ: "Ku ma olõ rahul, olkõ tii ka' rahul. Mullõ olõi raha vaja ei midäge." Nakas sis elämä. A neid veljo oll neläkese, kes naase võti. Üts oll kängsepp, a tuu oll prostoi miis, kes naase võtt. Kängsepp tege saapet ja laul. Katõkese vele mõtlõsõ, et mis tä hüll laul. Mi olõ rikka - laulai, a tä om vaenõ, a laul. Ne tuu kängsepp näge unõh, et timmä kutsutas rahha kaibma. Kõnõlõs velile: "Minno kutsutas rahha kaibma." Ne kõnõlõsõ vele: "Laskui' ulle ütsindä, läki mi ka üteh." Ne lätsi' kaibma. Kaibi ar niikavva, ku tull vasta lõpno pini. Ja kängsepp tull ar mant ne ütel: "Ah sa Jummal, kuis tä no nii näudäske unõh, et rahapini." A nuu katõkese mõtli, et panõmi seo pini tälle ullilõ tarrõ. Võti ja vei aknast pini-rõipõ sisse (a kõõ tetäs tõõsõlõ halva, tetäi hääd!). Nigu tarrõ heidi, ne käpä sattõ ar mant ja rahha sattõ tarrõ. Olõke-es pini, oll raha. Ne timä sis mõtlõs, et sedä rahha om pallö, vaja tuvva kosthe mõõdi, rahho mõõta. Tõõsõ vele naari ja lätsi ar minemägi. Ne vele annas ikke mõõta, ku tei mõõdu põhä tõrvaga, et mi kae, midä tä mõõt, et sul ullil olõi muud mõõta ku tuhka. Nii sis tuu mõõt ar, ne panõs tähele, et raha jäi kinni arke põhja. Ni nä näi, et raha om mõõtmõh. Ni poiss sis mõtlõs, et mis ma siin tii, et ähvärdäse ar tappa, et vaja ar naane võtta. Läts kosja üte talo poolõ. A sääl ull ristiinemise tütär ka saanu vannohalvo sekkä. Tahtsõ sis tuud ristiinemise tütärd, a vanakuri pakk umma tütärd. Ja sis kosilasõl olli kulladsõ kota' üteh. Saas muido kõrda ja võtt uma kulladsõ kota ja ütel: "Võta tuu, kualõ kott paras." Ristiinemisele oll kott paras, a tuud es lasõ'. A vanakuräl oll kunds jämme ja pikk varvas. Ütles vanahalv, et lüü varvas maaha ja rahvidsõ ar kunds. Lei sis kundsa päält suurõ lastu maaha ja ragi ar suurõ varba, ne sai kuldkott paras. Miis mõtõl, et ma lää üle silla, et küll ma täst vallalõ saa. Saidiki üle silla, ne tougas ar kosilanõ silla ala ar tuu pruudi. Ja tull perrä ja vei ristiinemise tütre ar nägemäldä. Naaseimäl läts igaväst, ne mõtõl, et vaja väü poolõ kostõlõ ka minnä. Võtt sis vähämbä tütre ka üteh ja läts sis üle silla kostõlõ väu poolõ. Imä sõit üle silla, ne tuul tütrel oll kasuno vällä nabavarrõst suuputk. Ne noorõp tütär ütles ke, et maama mi soson (Nä ütli, et sõsar, a soson) olõi mehel, mi soson om silla all. Timä es usu tuud, ne sõidi' sis sinnä ja sääl ristiinemise tütär kast leibä. Timä ütles: "Kae no mu pääle ka vai üle kurä ola." Timä tahtsõ tõrvanahka heitä kaala ja ar viiä', et timä tütre asõmõlõ sai. Kõõ kaes, ne kõõ kaes, ne viimäte kai. Ne vanakuri heit tõrvanaha kaala, ne vei järve. Jäi väikene latsõkõnõ kodo. Miis võtt latsõhoitja. Ni ku lats naas nissa tahtma, sis latsõhoitja vei latsõ jarve viirde ja laul: "Imäkene õks helläkene, tulõ vällä imetämmä. Hummogult andas meile huunisso? ja lõunõ ajal lõpusluid." Sai sis tuu ar laulõt, ne tull imä vällä ja istõ kivi pääle. Timä õga päivi õks tull, ne heit tõrvnaha kivi pääle ja jal läts järve. Ne käüte sis targa man. Ne tark opas, et laskui nahka panda kõrvalõ, a kivi pääle. Tull sis, ne heit naha kivi pääle, ne nahk ar ne palle. Sis tull tütrek järvest vällä, verevä karidsaga juuk käeh ja õks kuts: "Tulõ naane juuma, tulõ õks juuma!" Ne lei timä kässiga vii lahke ja oll illos trepp, kohe tuu tütrek läts, ku tälle juvva' tõi.

ERA II 163, 218/26 (30) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Olõva kerik. Olõva kerikot ku tette, sis tuu tekkij (vanakuri) ütel, et ku kiä ütles ar, mis kerigo nimi saa, sis saa tuu säidse püttö kulda. Kiäke saa-as tiidä, mis tuu kerigo nimi saa. Sis ütle, et vaja kaia', kos tä kodo om. Sis kaete perrä, koes tä lätt. Minte sinnä takah inne kikka kirgmist. Ni täl naane hällüt last (vanalkuräl). Ja rahvas õks kuuld, ku tä hällüt: "Ää-ää-Ärdakene (et tä tütrel ka Ärdakõnõ nimi), a Ollõv kodo tulõ, tuu säidse püttö kulda." Saahes tuud kulda, et nimi sai tiidä. Ni timä taht ar hinnäst uputada, et kost seo sai tiidä. Sis läts uputama, ne saa-as uputada, ni mõtõl, et vaja ar naane uputada, et mis tä nii last hällüt. Jäi timä tütär ka vaesõst ja eis läsäst mehest, ku uput ar naase. /---/

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuis kurg tahtsõ nurmkanna naasest võtta. Kurg om pikke jalgaga ja tahtsõ vähämbät sorte naist. (Kurg ei saavat inne luvva, ku sais.) Tulõ nurmõ pääle nurmkanna kosjalõ. "Tere, tere!" ütles nurmkanalõ. "Kuis mi paari saasi! Ma tulli sullõ kosjalõ." Nurmkana kaes tsõõri ümbre ja kaes, et väiga suur om. "Ma olõ väikene, olõ nurmõ pääl harino, a kuis ma suuh käuma nakka, lühko jala." Kurg pahase ar, et misperäst tä nii kõnõli ja võtas kosjo vasta. Lätt suuho ja kaes hallõ meelega: "Ar nu vaja võtta! Määne saanu, õks saanu naasekõnõ. Olgu pääle, lääkai võtma!" Nurmkana kaes nurmõ pääl, ku tä käu mätäste pääl, pikke jalgoga. Mõtlõs: "Ar ol vaja minnä, õks saanu, määne saanu kosilanõ." Kurg kaes, ku nurmkana tulõ, tulõ lähikeiste. Kurg kaes üle kurä õla: "Võõh sust ka mullõ määne naane saanu, ku kartohkas höörüs, saai üle mättä." Nurmkana vihast ja tull nurmõ pääle ärä. Kurg mõtles, et olgo pääle, saanu õks määne naane. Mi lännö tasatsõpa kotusõ pääle elämä. "Lää kosi õks ar," mõtlõs. Tulõ nurmõ pääle. Nurmkana kaes: "Sust mulle määne miis ka saanu: pikä jala, närtsõnõ rõiva säläh. Saanus käpe miis." Ka - üts põlg ütte, tõõnõ tõist!

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) P. Kippari raamatuversioon, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja. "Tere, tere!" ütles nurmkanale. "Kuis me paari saaks! Ma tulin sulle kosja." Nurmkana kaeb ümbertsõõri ja vaatab, et väga suur peigmees. "Ma olen väikene, olen nurme pääl harjunud. Kuidas ma soos käima hakkan, jalad on lühikesed." Kurg pahandas, et mispärast kana keeldus ja kosje vastu ei võtnud. Läks haleda meelega sohu tagasi ja mõtles: "Ikka oleks pidanud naiseks võtma. Missuguse naise oleks saanud! No olgu pealegi, no ei võtagi!" Nurmkana jalutas oma nurme peal ja vaatas, kuidas kurg oma pikkade jalgadega mättaid mööda kõndis. Kana mõtles: "Ikka oleks pidanud kurele minema. Missugune uhke kosilane!" Nüüd näeb kurg, et nurmkana tuleb, tuleb aina tema poole ja aina lähemale. Kurg vaatab üle kura õla: "Võõh! Mis naine sinust mulle oleks saanud! Keerleb kui kartul, ei saa üle mätta." Nurmkana vihastas ja tuli nurme peale tagasi. Kurg hakkas mõtlema, et olgu peale väike, oleks ikka mingi naise saanud. Oleks läinud tasasema kotuse peale elama. "Lähen kosin ikka ära," pidas aru. Tuli jälle nurme peale. Nurmkana vaatab: "No mis mees sinust mulle oleks saanud: pikad jalad, kortsunud rõivad seljas. Mis mees see oleks olnud!" Näe, üks põlgab ühte, teine teist!

ERA II 163, 268 (51) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puud ja loomad. Puu' kõik kumardiva ja kõnõliva. Eläjä ka kõnõliva. Jummal kiildas, et muido saava inemise targast. Kats kõrda aastakah no ka kõnõlõsõ, tuud tunne õnnõ tiiäi (vahtsõaastaka ja jaanipääva). Puu nakkas kõnõlõma tuuperäst, et saes inäp rako, kua mano läts ne tuu ja pallõl, et ragogui minno.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]