[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 13, 147 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa all. Sääl mõisas olnud vanasti kord väga kuri valitseja. Sõda juba tulnud, tema aga ikka karjund: "Kündke, kündke!" Siis üks teomees võtnud härjaikke ja löönd maha. Pärast, kui sõda mööda püstitet sinna kivirist.

ERA II 13, 148 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse puhul antavat sooda ja "lõnga-eli" vett.

ERA II 13, 148 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on olnud loomadel. Sellele pole abi saand. Kui kallale tulnud, löönd looma kohe surnuks.

ERA II 13, 148 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandust saadetud hää tuulega. Jutustaja kadund isa rääkind, et üks mees saatnud jämeda õlekõrrega ja kange tuulega, tahtnud küll saata hoopis teisele, kuid läind saatja oma venna seale, vend eland saatmiskohast viis versta eemal. Siis saatja sõitnud ratsahobusega järele, kuid seegi osutund hiliseks: siga olnud juba surnud.

ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu: heinputke juurt ja toominga koori pandud pääle.

ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Villi puhul antavat sisse: sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

ERA II 13, 169/70 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hirlas (lapseristimise puhul) kirikust tulles pandi vaderitele soola-leiba ette, et lapsel peavad olema siis kõvad hambad. See Mensa Mardi naine pani oma vaderitele. Üks vihastand, visand vastu silmi talle soolaterad, et "Missa kunsitad!"

ERA II 13, 170 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal kui söönd just parajasti tulelt võetud leiba, siis katk jätnud järele. "Tuld sööte, tuld joote," ütelnud ja läind minema.

ERA II 13, 176 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvat on vanasti saadetud tuulega. Eland üks vana Nõmme Mihkel, kes olnud kange saatma. Kui kange tuul olnud, siis ütelnud: "Hea kõhe tuul, nüid oleks hea lendvat saata."

ERA II 13, 178 (11) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku jäljed. Siin ligidal, minu isa põllu kohal oli kivi, kus sees olid katku jäljed. Kannad olid näha, varbaid just ei olnud.

ERA II 13, 179 (12) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku vanker. Siit natuke maad edasi tema (katku) vanker lagunend ära. Siis tõotand, et tema lapselaps ei pea ka enam siia tulema.

ERA II 13, 179 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui suur katk olnud, siis kõik inimesed surnud ära. Olnud elus veel ainult kaks, üks siin ja teine Jõhvis ja üks valge hobune. Need kaks inimest kartnud teineteist, pole julgend kokku puutuda, et mine tea, on vaenlane.

ERA II 13, 182 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve lilled kasvavad metsas nagu heinakõrs, lutika moodi marjad külles, ise värisevad. Külmtõbi tuleb raskest külmetamisest; see teeb siis terveks.

ERA II 13, 182/3 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldja jäljed. Hiieveski Kaarel läind ühel pühabehommikul kottu välja ja pannud noa tasku, va Tiina oli just õhtu mõõrind, et ei tee luuda. Metsas laseb pikali, et magan õige natuke. Siis näind (unes), kui mõisa poolt tulnud kaks heledas riides preilit ja laulnud läbi nina. Kui tema juure saand, tõmmand pintsaku silmade päält ära ja annud kaks kärakud vastu nägu. Mees jättis luuad tegemata ja tuli punase paledega koju. Kui ta maast üles tõusnud, pole enam midagi näha olnud. Rahvas arvasid, et haldja jälgedele oli magama heitnud.

ERA II 13, 183/4 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas. Minu ema rääkis, et kui tema tüdruk old ja mõisas karjakorraliseks old, istund metsas kannu otsas valges riides saksa naisterahvas ja teind sukka. Tema ei ole tund, taht ligemalt vaadata. Läind ja keerand vist korraks silmi, kui oldki juba kadund. Eks see haldjas vist old.

ERA II 13, 186/7 (18) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Liba (libahunt) läind loomale tagant sisse. Tema keha on venind kohe pikast-pikast ja peenest. Kui maa peal old, siis on ennast kokku tõmmand.

ERA II 13, 189 (7) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Leenu Leemits, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Liba olnud niisugune, kes ronind loomal mööda jalgu üles ja pugend persest sisse. Eks ta võind maas või rohu sees elutseda. Ta olnud nisuke väike, pää nagu äkkepulk, aga venind suureks pikaks. Läind loomale persest sisse ja söönd sisikonna ära. Siis loom surnud maha, ega selle vastu pole olnud rohtu.

ERA II 13, 191 (1) < Simuna khk., Avanduse k., Abrami t. < Simuna khk., Koila v., Koila k. - Richard Viidebaum < Vell, 45 a. naine (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud jõulu ajal õled toas. Õlgi visatud vastu lage (tüükad ees). Kui heasti lakke hakkand, siis teine aasta pidi olema hea vilja-aasta. Esimese jõulupüha hommikul viidud loomadele kaeru.

ERA II 13, 194 (1) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaimud eksitavad inimesi. Orgose metsas alati eksivad inimesed ära. Seal on nisukene nal'lakas koht - Laulu-lage, seal me otsisime maasikaid ja eksisime ära. Seal on nisuksed vanamoodi suitsuooned metsa ääres. Seal lagedal ikke eksivad, nagu inimese silmad ära peidab kohe. Peab lugema issameiet, siis saab jälle õigele teele välja.

ERA II 13, 195 (2) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaim või viirastus. Käru metsas jutustaja ise läind kohe keskpäeval ja päikese paistes, kui korraga näind, et tema ees läheb suur ja imelik loom, sarved pääs ja saba taga, kuid jälgi tast ei jää. Kui saand natuke ligemale hõisand (argust pole tal olnud): "Kas sa seisad paigal!" Siis hüpand üle kraavi ja kadund see imelik loom. Eks ta olnud mõni metsavaim või viirastus või mis viirastus see silma ees oli. Ma ei oska seda lähemalt seletada. Oli punase-valge kirju, lehma moodi, suur saba ja suured-suured sarved. Sarved kohe abaluude peal, kaela nagu põlnudki.

ERA II 13, 207/8 (18) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav löönd läbi. Nii olevat üks mees rääkind alles nüüd hiljuti. (Lendav: lendva.) Jutustaja eland ise kord ühe lendvategijaga ühe koja pääl. Kui see kord kõrtsis ühe mehega riidu läind, siis koju tulles saatnud oma vastasele lendvat. Kui toast tulnud välja, siis olnud tal nagu kolm tulesütt suus. Läind ukse pääle ja puhund sääl sädemeid suust välja. Pärast olnud kuulda, et vastase hobune olnud haige.

ERA II 13, 215 (1) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seina sees tiksuvad seina maaljad. Kui sinna kohta vastu seina koputada, siis kaob ära.

ERA II 13, 215 (2) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud lastakse põhja poole maha, põletispuud aga lõuna poole, et siis on pehmemad ja põlevad paremini. Nendel (hiidlastel) on see taba kohe.

ERA II 13, 216 (3) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 216 (4) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Vanasti oli suur veeuputus, siis tuli vikerkaar selleks märgiks, et enam ei pea tulema üldist veeuputust.

ERA II 13, 216 (5) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kõuevihma tuleb, siis viiakse raudriistad (raud ja teras) inimestest eemale, ja puu alla ei tohi ka minna.

ERA II 13, 217/8 (8) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking. Kui siga toob põrsad ja lehm toob vasika, siis võõrast juurde ei lasta. Kui võõras käib ja mõni selle järele ära sureb, öeldakse: "Vat see inime oli külmking, vat nõidus ära." "Näe, eks ole see kuradi külmking, tema paha silm see tegi haigeks."

ERA II 13, 219 (11) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus. Nemad räägivad, et viluhaigus tuleb sellest, et inimene on nii palju külmetand.

ERA II 13, 220 (15) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui talvel metsa ära eksid, pane pahema käe kinnas paremasse ja parema käe kinnas pahemasse kätte. Kui suvel, siis tuleb vahetada päälmine riie alumiseks ja alumine päälmiseks.

ERA II 13, 221 (19) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotu-vaim elab kaevus, muretseb hääd vett.

ERA II 13, 222 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Taevas vehkleb, kes teab, kas see on just see virmaline, Lapimaa rahvale näidatakse valgust. Kui taevas vehkleb, tuleb teisi ilmasi ja vihmasadu, talvel külma.

ERA II 13, 223 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes ukse päält vett viskab (ei viitsi kaugemale minna), sel hakkab lendva ravandus käima.

ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.

ERA II 13, 223 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõni sülitavat enne, kui maha istub.

ERA II 13, 226/7 (23) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Siit-eide ema olnud ka külmastõves. Öösi tulnud tõbi pääle ja siis värisend ja rabelend, mis hirmus. Ehmatamisest tulnud. Olnud heina-ajal üksinda kodus, keegi kõbistand öösi ukse taga ja sellest ta ehmatand. Kust antud sisse, siis saand terveks. Ühes mõisas olnud noorhärra ka niimoodi haige ja kui tüdruku kust talle salaja sisse antud, saand kohe terveks.

ERA II 13, 227 (24) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnele antud külmatõve puhul sisse (muidugi salaja, haige teadmata) musta lehma kust.

ERA II 13, 234/5 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipojad. Vanasti Kalevipojad käind läbi Peipsi Pihkvas veskit ehitamas. Jutustaja tahtnud minna Viitna (? - üleskirjutaja märk) laadale ja oodand Tapal sõitu, sääl saand kokku tuttavate vanameestega, kes kõnelend, et Kalevipoeg ehitand sinna Tapa lähedale ühe mäe. "Tapalt hakkab minema nisuke mägi, läheb vist üle kümne versta, tee läheb piki mäge ja ümberringi on soo." Vanad mehed siis jutustand, et Kalevipoeg sinna teind selle mäe. Tal olnud korraga ehitusel kaks veskit, üks siinpool, teine Pihkvas, ja käind ühtelugu kahtevahet. Et soost olnud tülikas läbi minna, ehitand siit kõrge tee läbi. "Aga see on tore mägi seal, umbes l½ versta vaksalist, kahel pool on männiraba." Kui Kalevipoeg Peipsi järvest läbi läind Pihkva veskit ehitama, siis ta peksnud vastaseid, kes tulnud teda kiusama, lapiti laudadega ja peksnud kõik lauad katki. Siil siis põõsast õpetand: "Peksa servi laudadega." Kalevipoeg peksnud servi laudadega ja saand niimoodi vastastest võitu.

ERA II 13, 239 (13) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See ravandus võib tulihänd olla, kes läheb et sädemed taga. Kättemaksuks saatsid üksteisele, võttis loomad või inimesed maha.

ERA II 13, 241 (19) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libedat hunti vanasti ikka räägitud. Kord hobune olnud koplis selili maas ja ise hirnund ja kisendand. Mees läind sinna, löönd hobusele jalaga vastu külge. Vat siis kirju hunt tulnud hobuse persest välja, läind üle aia. See olnudki see "libehunt". Et läind hobusele sisse ja söönd sisikonna ära.

ERA II 13, 245 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Simuna ligidal on Katku küla. Sääl läind katku ratas katki, nagu vanad inimesed rääkind. Kuid see võivat olla ka ainult "rahva tühi möga".

ERA II 13, 245/6 (8) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna lähedal on üks kivist post, mille jala sees olevat auk. Sinna auku tulevat midagi kallata kuival suvel (aga mida, seda ei tea), siis tõmbavat see post pikse pilvi ligi.

ERA II 13, 246 (9) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa väljal. Kui venelased ja rootslased sõdind, siis kestnud segaduste aeg seitse aastat ja venelased käind meie maad ühtelugu röövimas. Kui nad kord jälle tulnud, tahtnud üks Avanduse töömees härgadega metsa põgeneda, kuid opman pole lasknud. Teomees löönd opmani härja ikkega maha ja põgenend ikkagi metsa. Pärast rahulikumate aegade tulles püstitet opmanile sinna paika kivist rist, mis veel praegugi püsti.

ERA II 13, 247 (11) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahaldjas pidi eksitama inimesi metsa. Siis tuli püksid või ka pintsak keerata teisipidi.

ERA II 13, 247 (12) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud veehaldjad.

ERA II 13, 248 (14) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt läind hobusele tagant sisse ja söönd sisikonna ära. Kes teab, kas teda oli või ei old, aga hakkasid korra mögama niimoodi.

ERA II 13, 248 (15) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui mõni külmastõves haige olnud, siis pandud lauda ukse alla maha ja aetud lambad üle, et siis pidand külmasttõvest lahti saama.

ERA II 13, 255 (1) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äntu (mõisa) maal olevat Ukurimägi. Vana jutu järele peab sääl mäe ääres olema tünn kulda.

ERA II 13, 256/7 (4) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Kui vanasti ikke katkud old... Katk sõitnud mööda maandid ja Avanduse küla lähedal läind tal vankri ratas katki. Siis üteld, et tema lapselapski ei pea enam sinna tulema. Avanduse külas pidand ühes kivis olema katku jälg.

ERA II 13, 257 (5) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes külmastõves olnud, see pandud ahju ja süüdatud siis õled ahju suu all põlema (kuid ikka nii, et haiget mitte ära põletada). Külmtõbi tulnud külmetamisest.

ERA II 13, 258/9 (12) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus olevat see, mis tuulega saadetud. "Na rääkisid ikke, et ühekorra old hia tuul ja teine mees üteld teisele, et täna hia tuul, täna oleks hia ravandust saata."

ERA II 13, 259/60 (14) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kirik. Simuna kirik tahetud ennem ehitada Avanduse küla väljale, sääl olevat veel praegui näha kiriku ase. Kui sellepärast pole ehitusest midagi välja tulnud, et kõik mis päeval tehtud, see öösi lõhutud ära. Siis lastud härjad minema ja kuhu nad seisma jäänd, sinna ehitet praegune kirik. Simuna kirikumõisa ees olevat allikas ja selle pääl kelder. See allikas minevat Tartu Emajõkke kinni.

ERA II 13, 263 (22) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkid olnud vahel vee pääl ja kutsund inimesi sisse.

ERA II 13, 265/6 (33) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanainimeste jutu järele olevat Rakvere mäes rahaauk. Iga jaanipäeva öösi peab sääl kuivatatama raha. Kui see kuivatamise jutt olevat arvatavasti tühine, sest vanasti paberraha ei olnud ja metalli polevat ju vaja kuivatada.

ERA II 13, 266 (34) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eland vees.

ERA II 13, 269 (4) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavad inimesi.

ERA II 13, 269 (8) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik , s. 1842 (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud raiutakse noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, "sest on suur pära". Ja põhja poole tuleb maha lasta.

ERA II 13, 272 (16) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus - seda peeti ka kurjast.

ERA II 13, 272 (17) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva olnud see, mis tapnud kohe kauge maa pääle. Jutustajal omal olnud 2-aastane sõnn. Õhtul olnud alles päris terve ja söönd, hommikus aga juba valmis (=surnud). Kurgu alt olnud lendva sisse läind ja kubemest välja tulnud. Auk olnud selgesti näha.

ERA II 13, 272 (18) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse vastu antud sisse püssirohtu ja piiritust.

ERA II 13, 273 (20) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas Jana Kuningas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised e. põhjavalgus tähendavat kuiva.

ERA II 13, 274 (3) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sügelisi on, siis viheldakse üheksat seltsi okstest tehtud vihaga.

ERA II 13, 275 (5) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. 9 tikku looma nina all põlema tõmmata; püssirohtu põlema süüdata, et loom ehmataks.

ERA II 13, 282 (13) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Täht langeb - mis sel puhul mõtled, läheb täide; ka - inimene sureb.

ERA II 13, 282 (14) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad - see olevat Põhjamaa rahva päike. Siis neil päevaeg , kui virmalised vehklevad.

ERA II 13, 288 (1) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti haldjad teind metsas häält ja eksitand inimesi ära. Siis pidand palvet lugema ja riided teisipidi keerama.

ERA II 13, 289/90 (5) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord karu käind kaeras. Mehed läind ööseks hakkjala alla valvama, et hirmutavad, kui karu peaks tulema. Karu aga tulnud ja viind mehed ühes hakkjalaga metsa.

ERA II 13, 292 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi metsa. Kui tema üle tee läheb, siis eksib ära.

ERA II 13, 292 (2) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin lähedal Kissa kuusikus on veel "hilja aja eest" halgjat nähtud. Olnud nagu hall naisterahvas ja istund kivi otsas. Kui sinna metsa vahele magama jääda, aetavat üles. Üks mees jäänd kunagi, kaks valges riides mampslid tulnud ja ajand ära. Mõnikord nähtud sääl metsa vahel halgjaid tantsimas.

ERA II 13, 294 (7) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus - selle vastu pole olnudki rohtu. Üldse olevat lendva-rabadus kangemat sorti rabadus, "mis kohe läbi lööb".

ERA II 13, 297/8 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Määri Jüri on magand Määri kuusiku vahel. Siis näind, et tema juure tulnud naisterahvas, õletuust käes, ja ütelnud: "Mine ära siit, me hakkame tuld tegema!" Jüri tõmmand krae üle pää ja magand edasi. Kuid teist korda jälle aetud ära. Mine tea, mis loom see olnud, kas olnud halgjas või.

ERA II 13, 298/9 (5) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvarohtud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.

ERA II 13, 299 (6) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Palderjan on see mis rahustab, kui inime ei saa magada.

ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.

ERA II 13, 300 (10) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).

ERA II 13, 300 (11) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi olnud nisuke, et inime ronind kohe mööda seina, kui teisi pole olnud nägemas (Lähemalt ei tea, kuna ise pole näind).

ERA II 13, 300 (12) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Haudumine. Kui varbad suvel ära hauduvad, pannakse vahele üheksama lehti (taim mis olevat 99 haiguse vastu; "Kaunis kõrge, purikas läheb ülesse, all lehed").

ERA II 13, 303 (25) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.

ERA II 13, 304 (28) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

ERA II 13, 305 (30) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.

ERA II 13, 305 (31) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Olnud rabadus ja lendav rabadus; viimane tulnud tuulest.

ERA II 13, 311 (1) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Katku küla (praeguse Avanduse) nimi tulnud sellest, et siin on kord suure katku ajal kõik inimesed ära surnud.

ERA II 13, 311/2 (2) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Simuna aleviku ja Avanduse küla vahel (teest natuke kõrval) seisab üks kivi sammas. Objekt on kuulnud, et see pandud sinna ühe Rootsi kindrali mälestuseks, kes kunagi siit läbi läind. Kuid sedasama sammast nimetatavat ka maa looduse sambaks ja maa nabaks.

ERA II 13, 316 (8) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva. Kui kevadel enne sõnnikuvedu panna lehma nina alla maa sisse... (? - eksikombel on aga just see peidetav ese jäänd kuidagimoodi kirja panemata) nii sügavale, et sõnni/ku/veoga ei tule välja. Siis loomad ei jää haigeks ja nõiad ega vigurimehed ei tee enam midagi.

ERA II 13, 318 (17) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Kui nari on käes, siis esimene tütar närigu. Siis talt küsitakse: "Mis sa närid?" Ta peab vastama: "Nari närin." Nii on tehtud ja on aidand.

ERA II 13, 320 (21) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.

ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)

ERA II 13, 322 (29) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatuse puhul arstitakse maavitsa veega.

ERA II 13, 322/3 (30) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksvahaiguse puhul võetakse sassabarilla vett, mis on aga õige kange. Võib võtta üks napsiklaasitäis iga söögi alla, kuid mitte rohkem.

ERA II 13, 323 (32) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi tulevat külmetamisest ja ehmatamisest. Siis inimene hakkab värisema. Jutustaja on näind ise üht niisugust haiget. Magand kuumas ahjus terve öö ja pärast antud sassabarillasid sisse.

ERA II 13, 324 (34) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmaline vehkleb; põhja virvelane.

ERA II 13, 326 (3) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luusaare küngas olevat Muuga metsas. Vanasti sõdade ajal põgenend sinna inimesi ja eland sääl soo sees.

ERA II 13, 327 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas on metsas; halgja jälgede pääle inimene eksib ää.

ERA II 13, 327/8 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pritsu isa eksind kord metsa. Kui keerand sukad teisipidi, siis pääsnud välja.

ERA II 13, 329 (16) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - ikke niisama metsahunt, loodud kohe, aga pisikene old. Pugend loomale persest sisse ja hakand sööma, vahel pärasoole välja kiskund.

ERA II 13, 331 (1) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Üks naine olnud metsas ja eksind ära. Kaua-kaua ta hulkund sihitult ringi, kuid pole leidnud teed, mis viiks metsast välja. Siis tulnud korraga ta juure valges riides naine, korv käes, ja küsind: "Kus te tahate minna?" Eksinu ütelnud, kuhu ta soovib, ja võõras juhtind ta õigele teele. Õige tee olnud säälsamas ligidal. Kui saand vaevalt selja pöörata, nii olnud valges riides naine kadund. Mis see muud olnud kui halgjas.

ERA II 13, 332 (2) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Jutustaja ise olnud metsas marjul, märgand eemal valges riides naisterahvast. Päris selgesti olnud näha: valged riided seljas, kaks letti (patsi), suured jämedad, üks ees, teine taga. Seisatund ja hakand lähemalt silmitsema. Näind, et ta nagu toetund puu najale ja olnudki korraga kadund. Küll otsind ja vaadand - midagi pole enam olnud.

ERA II 13, 333 (4) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Muuga mõisa lähedal metsas on Luussaare küngas, kus kunagi ära tapetud seitse kihelkonda (seitsme kihelk. Elanikud). Nad olnud sinna sõja ajal rüüstajate eest varjule põgenende. Ja keegi vana Needo juhatand rüüstajad sinna. Kunagi olnud sääl künkal üks inimese kont, mis ajand vahtu välja ja karjund: Umbluu! Umbluu!

ERA II 13, 338 (8) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle sattudes inimene eksib ära. Et õigele teele saada, pannakse jalanõud tagaspidi jalga.

ERA II 13, 340 (15) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, parandas ja kontrollis Mare Kalda
Veneveres, Luusikul olevat Kalevipoja luisukivi.

ERA II 13, 340 (16) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa pargis kasvab kaks suurt pärna. Vanad inimesed on kõnelend, et kumbagi alla olevat maetud üks rootsi ohvitser.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]