Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 163, 268 (51a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaher.
Ka vanastõ aeti Jeesust takah. Ja vahtral omma suurõ lehe ja timä ütles: "Jeesus pakõ, ma kutsu uma koorõ ala ja litsu uma lehe ala.
Kõokõnõ tammõkõnõ,
vaher valgõ puukõnõ.
Timä ka uma armuga kuts uma koorõ ala, lits uma lehe ala, et õks saasi ar paeda.
ERA II 163, 270 (52a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haavapuu värises tuuperäst, et tä om ar Jummal vanno.
ERA II 163, 285/6 (64) < Setu khk., Järvesuu v., Väike-Rõsna k. < Setu khk., Treeski k. - Nikolai Ress < Tarja Purik, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapse sündimine.
Kutsuti tarõnaane. Muu rahvas läts ar. (Vanastõ oll häbü.) Esä läts ka ar vällä. Mõni jal jäi. Kuna sündõmine oll rasso, sis miis hoit kässi pääl. Sõnno es loeta. Ku lats sündõ ar, sis lõigate nabavars ja köüdeti kinni. Lats mõstas ar ja pandas sängö imä mano.
Imäle pante mõnikõrd pää pääle külmä vett, ku süä läts nõrgast. Sis ütelde esäle, et jummal om anno imä abi; ku poig, sis ülte, et esä abi. Peräst juvvas ka viina. Ka imäle pakutas, sis tuu ei juu vai võtt sis väiga veidikese.
Päävä katõ-kolmõ peräst tulõva külänaase ja toova kausiga putro vai saia, tulõva kaejatsilõ. Naisilõ jal andas viina. Vanastõ ante noile, kiä kaema tulliva, vüü.
ERA II 163, 391 (1) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???? ???????:
?????, ????? ? ????, ?????????
??? ?? ???, ???????? ??????
???. ????? ?????????, ????
????????
Tôtobõ stol zahodil:
Volki, zaitsõ i lisõ,
prihodite vse ko mne,
podõmite stolik mne.
Krov razgorisja, stol podõmisja.
ERA II 163, 391 (2) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ?????????? ????:
????? ?? ?????????, ???? ?? ????????
Tôtobõ ostanovit stol:
Krov, ne razgorisja, stol, ne podõmisja.
ERA II 163, 393 (3) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ????????????? ?????:
Ha ????, ?? ????, ?? ?????
?a?????, ?????? ??????,
????????? ?????, ????? ?????????.
?????, ?????, ?????
(????? ???????? ?????, ?????? ??? ?? ???????? ???????)
Tôtobõ ostanavlivat krov:
Na more, na more,
na belom kameôke,sidela devitsa,
kuôaljotôek prjala, krov perestala.
Amin, amin, amin
(Nuúno protôest 3 raza, kaúdõi raz ne perevodja dõhanija)
ERA II 163, 395 (4) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???????????? ????
???????? "???? ???" ????????,
????? ?????????? ????? ?????
?? ????? ?????? ? ???? ?? ????
? ???????? ? ?????? ?????????
"?????". ????? ?????? ?????????
?? ??? ??? ? ???????? ?????.
Tôtobõ zagovarivat roúu,protôest "Otôe Naô" naoborot, potom natôertit melom krest na sinei bumage s ugla na ugol i napisat v kaúdom otdelenii "amin". Potom krepko privjazat na tri dnja k bolnomu mestu.
ERA II 163, 413 (6) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lepä urbõ om pallö, sis saa suvõl hää tõuvili.
ERA II 163, 413 (8) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pedäjä tilk ruttab, sis rutaku ka kesvä külvjä.
ERA II 163, 414/6 (133) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hussisõna'.
Mu kadona imä mõist hussisõnno. Ja ma küsse, et naa omma vast väiga halva sõna. A timä ütel, et poig, naa omma ilosa sõna. Tä kuule kadonakõnõ ar ja es saa edese üteldä. Tä sai sõnnoga husse saisma panda, ainult väikest musta es saa. Ütel, et tuu väiko tõrvhussi jaost ei olõ. Vaskhussilõ oll kolm sõnna.
Võib-olla minolõ omge tuust tähtsus, et imä mässäs hussega. (Jutlustaja põeb seesmist haigust.) Ma ku husse näe, sis lätt halvastõ. Suurõh-Rõsnah näi, ne läts sõda taplõma. Maa paul nottisin üte ar ja tull sõtta minnä, olli küll valgopiledi-miis, liine küll es lää.
Torosina ligidäl näi jal husse, oll sääne hall. Tuu oll säkslastõ aigo. Tulli seebi ja paberossi kotiga, võete ar kraam käest. Eesti algusõh jal Kaukse ligidäl näi vaskhusse. Üldäs, et vasklikal olõi silme, a täl ollivä silmä. Tä kaes mullõ otsa ja ma tälle. Note tuu ar. Näe, et üts miis lätt munakorviga iih. Võti tuu pääle ja ütli, et maakõ no ütstõõsõ ala. Jäi ma magama. Virgo üles, ne kae, et hobõnõ üte puu külge köüdet ja veet tii päält kõrvalõ. Mu raha ja müts oll ar võet.
ERA II 163, 535 (4) < Setu khk. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käsnä arstmisest.
Kui käe pääl pallo käsne om, sis mine neläpäävä õdago noorõl kuul vällä ja' kae' eis kuu pääle ja pallõ kuud: "Kuu, võta ar mul käsnätse käe (ütskõik, koh ommava käsna) ja' anna mullõ terve käe'". Mõnõ nädälä peräst kaosõ nii ar', nit asõmõ vaivalt tunnda'. Kuna so arstmisviis olõvad veiga' õigõ, ilma arstiroholda saava' tervest.
ERA II 163, 544 (10a) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k., Liiva t. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Selleperäst vanarahvas uskvage, et patt om kõivomahla juvva', tuuperäst, et kõivomahl olõvat inemise veri.
ERA II 163, 566 (24) < Setu khk., Järvesuu v., Värska k. - Vassilius Aalik < Grigori Suvi, 57 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oppus noorilõ hiusõ kasumisest.
Kel lühkine hius om tütrikal ja taht, et hius häste kasuse, sis tuu vanal kuul sügüse ja noorõl kuul keväjä pääle lambapügämist mingu (hobõsõ)talle ja lasko tõõsõl lambaraudõga hiusõ otsõ lõigada ja üldä': "Hius nii pikäst kui hobõsõ hand." Lambaraudõ ei toih ar pühke pääle pügämist, kui omma kuuh tolmuga, sis pead õgvalt hiust lõikama. Sis tuul kasuvad hius nii pikäst kui hobõsõ hand. "Naisil pikk hius, lühkene miil," ütles vanasõna.
ERA II 163, 568/71 (27) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Küläarstõst.
Setomaal, meil siin om arstõ pallo ümbretsõõre. Üts om parem tõõsõst. Keä om sis tasoja, keä sis kadõhusõ tegijä. Üts tund ar, keä om kaehtanno, kas naane vai miis, tund ar, kas om rassõ kaetus vai kerge. Üts sobi soola pääle, tõõnõ sis võiu vai koorõ pääle. Haigõd kotust võida võiuga vai koorõga, kui sis arst näge, muidoge õnnõ arsti võiuga - rohoga. Soolaviiga jäl' mõskõ kihhä vai pääd, koh hallu tege, muidoge sedä arsti soolavett sisse ka' juvva. See teeväd ruttu tervest ja kaovad haigus ar ilma apteegiroholda. Oll mis haigus oll, õks inne lastas kadõhuist tettä'. Kui' sis peräst haigõ hildast jääse jaosk. arsti mano minegeka ja peräst surm tulõ, sis om soo haigus Jumalast.
Lõuna aigo nimä' kadõhuist tettä' ei' saavad, kõkõ pareb aig olõvad neläpäävä õdago ja üldse õdagidi. Sis lätt arst pühäse nulka ja nakkas väitsega sääl vigured soolalõ pääle tegemä ja lugõ muidoge neid sõnno, mis ta tiid. Tegemise aol käüvät veiga haig(u)tusõ', kel suurõmba haig(u)tusõ', tuul olõvad rassõ kaetus. Rahvast käüse kavvõst ja kavvõst arstõl. Ütel saavad soost arstist abi, tõõsõl jäl' saavad tõõsõst arstist. Määne arst määnest verd om, sis saasõ abi parembehe anda säntse sama verelisile. Õgah küläh näid ei olõ', pallo külli om koh ei lövvä' üttege rahvalõ kuulsat arstõ. Arstõ', kinkast abi om saad, ommava tutva S.-Rõsna külä', miisarst Seenä Käovere om arstmise' sõna' saanu' uma esä Mihale käest. Esä om ar koolnu, oll niisama kuulsa seto soolapuhkja. Verska külast vana Oka eläs tütre Kalju puul, vana umbõh 60 aast. Innene elokotus Igrise küläh, pärändanu tarkusõ uma imäld. Om andno suurt abi haigelle ja om ka' suur tasoja ja naistõl "paaba'" (ämmäemand). Tasoja S.-Rõsna k. Maarja Kägomägi pärändanu tarkusõ uma imält, om kuulsat tasojet sooh veereh, vana 55 a.
Neid om siske pallo, kedä tundas rahva seeh. Kärna külä' (v. Netsäjä), Audjasaarõ külä', Greeba-nimeline naane, jälge' kuulsamaid soolapuhkjed.
Ja õgaüts tark umajago arstmise man. Taso võetas nii pallo, kui keä and.
ERA II 163, 606 (12) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hobusel on "hiired" (lamasklemise tõbi), siis arstitakse seda haigust "hiireluuaga", mis kasvab puu otsas kobaratena, enamasti kasvavad need kaskede otsas.
ERA II 163, 606 (13) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui käel on "kidsi", siis vaja teha nii, et keegi inimine väga vannub. Näit. see, kel on kidsi, varastagu kellelgi "ahjuluud" ära, siis vannutakse kindlasti, sest liba vaja ahju lasta, aga luuda pole, millega ahju pühkida. Pärast võib luua ära tagasi viia.
ERA II 163, 607 (14) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.
ERA II 163, 607 (15) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaselehtedega värviti suvistepühadeks kollaseid mune. Kuusekäbidega, vees keetes said ilusad roosakad lõngad. Lepakoored andsid musta värvi. Pajuniined värvisid kollaseid kasukaid. Nõgestega said kollased munad. Sookanarbikuga said rohelised lõngad värvimisel, aga palukanarbikuga said sinised lõngad. Leesikalehed värvisid villaseid lõngu mustaks. Roostega värviti "rüüdi" mustaks selgapanemiseks.
ERA II 163, 608 (15a) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Pännülä" leent juuakse sisemise haiguse vastu.
ERA II 163, 608 (15b) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuse koortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub. See rohi võtab ära paistetuse.
ERA II 163, 608 (15c) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.
ERA II 163, 608/9 (16) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Gav. Kägo maa-alal on suur kivi "Rahakivi", kuhu peale raiutud, kulp, hobuseraud, rist. Senistele otsimistele pole sealt midagi leitud. A. Päevatalule juhatati unes raha, kuid otsima pidavat öösi üksinda. Päevatalu aga läks mehega kahekesi ja ei saanud midagi.
ERA II 164, 9/10 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kaks naesterahvast on ennevanasti läind jälle ühtekohta sisse. Teene naene ütlend, et "mul tuleb õege paha tuju peale, ma ta's kurja teha," aga teene ütlend, et "siin õete hiad inimesed, ansid meile süüa ja puha, ära tii kedagi, sülita sinna tönni." Aga sii naene sülitand sinna tönni, tünn läind katti puha: "Rakk-rakk-rakk, rakk-rakk-rakk!" purus mis kärin ja ragin nõnnat.
ERA II 164, 10/11 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kopa-Marie võtnd lüpsikapa, et "ma lään metsa nõidumese tii pääle," aga ükskord tiinuka pääl tulnd üks prelli, mustad hammad olnd. Lüünd jalgratta teene kohe püsti ühe ratta pääle. Sis rääkind teene kah ja viimati ütlend, et "vaata, mis säält metsest tuleb," aga kadund sis teene kui maa alla. Kis ta muu oli ku vanapagan.
ERA II 164, 11 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vat pütid ja kapad tulid kolm nellabe õhtad metsa viia ja sis huegata: "Uhuu, tuu mu kuur ja või tagasi!" Aga sis on koorepütid kuhjaga võid täis olnd, aand üle.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]