[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 164, 126 (14) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõruga, sõruga sõrgajalga, anna piima, angussarve, sest sind talve söödeti, kevadel sind joodeti, sügise said sa roonu nuia, kevade vana tölpi kella.

ERA II 164, 127/31 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Mare Kalda
Tammigu peres või Tammel 3 venda on vaimudega sõitend. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled." Nüid esimese õhta sii vend on käind seal, siis ta on kuulend, üks tuulepahin on olnd seel. Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid?" Nüid on rääkin, et midagi pahinad on kuulend. Teine vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll. Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle. Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad. On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme. Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves. Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on. Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on!" Nõnda kukkund selle hobussega sinna Keimle külase Albre tapuaida, linalõuguti kaas löönd korra lõpsti! mehe perse all ja olndki valmis. No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, kui teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.

ERA II 164, 149 (29) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kunde Jaen tegi jälle haigele sütevett. Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära. Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks." Siis 3 korda anti selle süteveest riibate, siis oligid haigus lahkund jälle.

ERA II 164, 154 (36) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kõmmud kõbisevad tuas, mina raudkassige tule. (Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks on hea.)

ERA II 164, 167/8 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kuoste Jaan oli Ristakuumilt keind raha kuulamas 3 vanakuu neljasnad. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd. Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. "Aga nüid annad oma vasagu kee nimedissörmest verd mul, mina kirjuti so nime sisse ning anna sulle 3 napsu ühe raudkepige." Vana Jaen laskend hobust lüia 3 napsu. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks.

ERA II 164, 168 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Uskised kuseudemed, tammised tabuvedemed, haabised ajaelepuud. Ussi huuled punased, mau huuled madalad.

ERA II 164, 169 (12) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra oli viidud üks tops täisid kirgopakku. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud." - Ju sie oli kuntsi perast.

ERA II 164, 194/5 (41) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies tulnd külase, halli hobuse seljas olnd ning ütlend, et nüid surm tuleb külase. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd. Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle.

ERA II 164, 201 (54) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Kuidas siil (meresiga) Hiiumaal olnd. Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb." Mats vaatend ja vaatend, pole teadend, "on ta sakjas kull vöi on ta köuenool vöi Järve Reinu karu ning ella ots, aga vana ise pole ta koguni mette." (See on: "Vanatont pole ta mette.")

ERA II 164, 244 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k., Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsepäev es tohi mette puid öue vedada, ussid tulevad sui siis öue.

ERA II 164, 245 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k. Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuge saab ikke palgid maha vöetud, köva tuule sees saab pehme puu maha lastud. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu.

ERA II 164, 264 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Punase roosi sönad. Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas. Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama. (Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.)

ERA II 164, 265 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Paise, paise, paise, kuibe, kuibe, kuibe, vahebe, vahebe, vahebe! Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala! Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala. Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale. (Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud.)

ERA II 164, 284 (3a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühes peres jälle olnd sedasi: vanamiis oli ää surnd. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee." Sulane jälle kuulnd seda. Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale.

ERA II 164, 285/6 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhu Madli oli hundiks käind. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama. (Kari oli söönud tee ääres.) Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi." Siis Köörgu mägede taa oli va Madli ee surnd, sääl öölti punased sukaveere tutid maas old.

ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses (kivi).

ERA II 164, 288 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odalätsi nimi on sellest: vanapagan on sääl Tölluge vöitlend ja oda on sääl katki läind vanapaganal. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged.

ERA II 164, 293 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad. Kis sääl nömmes nötkutavad, allapajus paagutavad? Ilves istub, nurmes nutab, vahtre süda valutab. Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai.

ERA II 164, 293/4 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kömmu sarved näitvad, kömmu nahk seljas. Aavi keel ja amsi meel. Mina suhkur teite suus. Nii kui emased isaste eest, nönda mind teite eest: kukla tagant kullatükk. Kui tuppa astud, siis ütle nönda: Kömmud köbisege, mina raudkassikene, teide silmad söölapöhja.

ERA II 164, 294 (17) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. I defe bis tri defe bis se sina de karne, karne de os bek en sehos, vesta ba vesta, se be a be. Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita.

ERA II 164, 294 (18) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Segage linnud, segage linnud, esimene taade, tagumene ede. (Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.)

ERA II 164, 295 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord üks juhtumene oli, kui laeves olime. See on päris sündind lugu. Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida. Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha.

ERA II 164, 297/8 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mu ema-ema rääkis ühekorra, kut ta veel elas, et tema ema olnd Kurevere külas, sääl on olnd vana perenaine - ta olnd sääl peres lapseks. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Läind õue, hüidend: "Oh, ma vaene, ma vaene, millal mina jõuan! Teised näikse juba ära menema. Sääl on meie pidu koos." Lapsed läind vaatama, näind: seitse hunti läind mööda. Vana perenaine pand ka järgi. Pilluaja ääres kikerdend ning natukse aa perast va pajuvassik valmis ning pand aga metsa poole. Üks hunt on Tagamõisas kinni võetud, on lahti leigatud ja leitud punane üü.

ERA II 164, 298/9 (2a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Üks noormees tahtend tüdrugut naiseks, pole läind mette. Nüid noormees leidend omale uie. Aga tüdruge ema saand pahaseks, saatend tüdrugu sinna, et "mine vaata, mis nad tegavad." Tüdruk tulnd era, ütlend, et söid-jöid. Saatend uuesti tagasi. Natukese aa perast tuleb, et urisevad ja kisavad. Siis on saatend uiesti, et "mine, tege uksed lahti!" Kus pand siis välja köik. Tagamöisas oli üks kätte saadud. Sellel olnd siis punane üü inimese liha ja hundinaha vahel.

ERA II 164, 299/300 (2b) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu naise võõrasema olnd lapsuke veel. Nende peres Tahula külas (teispool Kuressaare linna) üks naine käind ära üüsiti. Mees küsind: "Kohe sa käid?" Ütlend, et "ah, mis sa sest küsid, ma käi värsked leha otsimas." Ühekorra ütlend tüdrugule, et "tuu mu laps põõsa alla." Tüdruk viind, olnd hunt. Aga võttend piimakoti põuest välja. Pole enam inimeseks saand. Tüdruk rääkind lapse isale, et ema sedasi on. Istund seel kivi peel alati. Mees vöttend tule, teind kivi sojaks. Hunt istund sinna peele, nuusutand, et küla poolt tuleb värsked haisu. Tõusend üles, nahal olnd perse peel auk sees. Tal olnd seitse poega veel. Mees ütlend, et "kis nii sulle siis tegi." Ütlend, et "Nöör pöllu Mart sai Sähku pöllu oja peel kord sähvate."

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]