[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 165, 387 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k. - Ellen Koik, 12 a. < August Koik, 37 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ulmu allika ja Katkuotsa talu lugu. No vanasti möllanud siin Juuru ümbruses katk ja surm. Rahvas old päris hädas. Vesi lõppend otsa, toit samuti. Palju inimesi surnud janusse. Siiski olnud siin soos, Silde heinamaal allikas, millest ka kõige kibedamal ajal vesi pold otsa lõppenud. See oldki see Ulmu allikas. Ümberkaudu rahvas käind siin vett otsimas. Kuid ka Ulmu allikal olnud vesi nii sügaval, et sinna ilmatu pikk raudtrepp viind. Siis korra läinud üks ema oma lapsega, kes janusse suremas, Ulmu allikale. Võtnud kannu ja läinud allika põhja vett tooma. Nii pikk aga olnud tee, et kui ema tagasi jõudnud, olnud laps janusse surnud. Ja-jah, praegugi on ta ilmatuma suur allikas. Noojah, see katk kestnud ikka edasi, tapnud palju inimesi ära. Läind möllates talust tallu, kuni äkki - stop! jäänud seisma. Rahvas hakanud seda talu hüüdma sellepärast, et sääl katk lõppenud, Katkuotsa taluks. Praegu asub ta Atla külas.

ERA II 165, 408/9 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juuli Saulep, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Heinamaa nimede saamine. Üle kahesaja aasta tagasi kasvanud praeguste Kehtna valla Vastja küla talude Pitsi, Rehe ja Reino heinamaadel palju tammi. Et maapind olnud pehme, siis on vajunud tammed maa sisse. Tammedest saanud aga need heinamaad omale nimeks Tammearu. Praegugi leitakse veel üksikuid tammede tüvesid soost.

ERA II 165, 409/10 (3) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talunimede saamine. Kehtna vallas Vastja külas asuva praeguse Iidase talu maa pääl olnud hiis, kus ohverdatud Ukule. Pärast lasknud mõisnik sinna hiide asutada talu. Talule antud nimeks Hiietalu. Sellest on kujunenud välja Iidase. Tammed lasknud mõisnik maha raiuda. Ainult kaks pärna olid jäänud alles. Need pärnad on praegugi alles ja asuvad Iidase talu aias.

ERA II 165, 414/5 (8) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pääle maailmasõda oli kardetatavaim haigus katk. Katku kohta räägib rahvasuu järgmist: Kui esimene inimene surnud Vastjal katkusurma, siis ohverdatud ja tehtud suuri tulesid, et katku eemale peletada. Sellest hoolimata hakanud katk Vastja külas suure hooga levima. Paljud inimesed olid langenud katku kätte. Et paljud inimesed öösel jäid haigeks, arvati, et katk liigub öösel. Katku kujutati suure, musta näoga mehena. Mehel on käes raudkepp. Öösel pimedas katk tungib majja, vajutab korra inimese keha vastu ja kohe on inimene katkus. Katk aga kartvat tuld. Katku eemalepeletamiseks põlenud taludes ka öösel tuled. Kui aga keegi sääl talus juhtus siiski haigestuma, siis arvati, et tuled ei olnud küllalt suured. Paljud inimesed põgenesid katku eest metsa, kus nad toitusid marjadest. Kuid nad olevat ka haigestunud metsas.

ERA II 165, 419/20 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Kangro t. - Asta Pärtel, 13 a. < Jaan Reino, 69 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallikast. Kuldallika asub Kehtna vallas, esimese klassi maantee ääres ja Nadalama külast umbes üks kilomeeter Kehtna mõisa pool. Kuldallikas olevat sellest oma nime saanud, et sääl olevat kullakast põhjas. Ühele mehele näidatud kord unes, et sääl allikas on kulda. Kulla saab kätte see, kes toob kulla välja kahe paari härgadega. Mees läinud allikale kahe paari härgadega ja võtnud kaasa ka ühe teise mehe ning rohkesti köisi. Kõigepäält pandud latt kastile alla ja rakendatud härjad kastile ette ning hakatud kasti välja vedama. Kui kast oli juba kaldale saamas, läinud mööda teed halli habemega vanamees. See näinud, et mehed midagi allikast välja veavad, ning oli küsinud meestelt: "Kas lubate mulle ka seda saaki, mis te välja veate?" Mehed öelnud: "Ei, see on suure vaevaga saadud ja seda ei või teistele anda." "Hää küll, kui te mulle ei taha anda, siis võtke kõik omale," öelnud vanamees ja läinud oma teed. Samal ajal oli aga kast tagasi allika põhja kukkunud ja seda enam kätte ei saadudki. Põhjasõja ajal olevat üks venelane õngega katsunud ning kast oli kõmisenud. Praegugi pidavat see kast sääl allika põhjas olema.

ERA II 165, 455 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k., Juhani t. - Helmi Vainoja, 13 a. < Loviise Vainoja, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lina-Maie kalm. Meie lähedal asub väike mägi, mida kutsutakse Lina-Maie kalmuks. Suure katku ajal langenud inimesed kui hein vikati ees. Sel puhul polnud võimalik inimesi korralikult matta, seepärast maetud neid igale poole, kuhu juhtunud. Üks tütarlaps surnud ka katku ning maetud põllu peale ühele väikesele mäele. Tütarlapsel olnud suured valged juuksed, mille tõttu kutsutud teda Lina-Maieks. Mäge aga hüütakse nüüd Lina-Maie kalmuks.

ERA II 165, 493/5 (1) < Hageri khk., Hageri v., Metsaküla k., Linaleo t. - Aino Kaljuste, 14 a. < Karl Kaljuste, 42 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lipumänd. Endise Pajaka mõisa maal, Nooda mäel asub mänd, mida praegu nimetatakse Lipumänniks. Umbes kolmkümmend kaheksa aastat tagasi, kui oli sõjaväe kaarditegemine, püstitatud kõrgematele mägedele vaatepunktid, mis olid umbes kolmkümmend meetrit pikad. Neid punkte kutsutud majakateks. Püstitatud olid umbes 8-10 km kaugusele üksteisest, nii et kõrgemad tipud kätte paistnud. Lipud asetatud veel majaka katusele. Pajaka mõisa maa-alal, Nooda mäel kasvava tüseda ja tugeva männi latva püstitatud veel mitme meetri pikkune latt, mis täitis niisama majaka aset. Sestsaadik on saanud mänd nimeks Lipumänd.

ERA II 165, 505/7 (2) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mädajärv. Korra elanud Vaharas ühes talus peremees oma naise ja lastega. Olnud kibe heinaaeg, terve perekond läinud heinale praeguse Mädajärve kohale. Taevasse tõusnud imelik must pilv ja üks hääl hüüdnud: "Alt ära, tölpsaba orikas tuleb!" Naine tahtnud veel enne kaare kokku tõmmata, kuid siis langenud pilv neile kaela ning uputanud nad. Peale inimeste kadunud ka suur heinaküün. Ja rahvas teab rääkida, et selge ilmaga, kui vesi vaikne, pidi küüni peegeldus paistma. Mädajärve nime oli ta saanud sellest, et inimesed olid ta vett roojastanud ja selle trahviks muutunud järve vesi mädasarnaseks kollaseks.

ERA II 165, 513/5 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jäärapea allikas. Korra näinud üks mees unes, et teatud allikas on raha-auk. Noh, mees võtnud siis pika ridva kätte ja läinud allika põhja urgitsema. Korraga mees tunnud, et ridva otsas on midagi rasket. Mees tõmmanud ridva välja. Ridva otsas olnud verine jääripea. Mees lasknud kohkudes ridva tagasi vajuda, sest hirmus hääl oli hüüdnud: "Kui sa veel ritva liigutad, siis vajud ise sisse!" See allikas on veel praegugi Piksarve heinamaal ning teda hüütakse Jäärapea allikaks.

ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kloostri as., Uuemõisa t. - Aino Leesalu, Kloostri algkool < Leopold Leesalu, 45 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Risti kirik/Kuidas on ehitatud Risti kirikut. Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on sama palju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.

ERA II 165, 553 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kõmaste k., Alu t. - Johannes Elving, 15 a. < Linda Palder, 20 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vintriku kivi. Vene sõja ajal oli saanud üks ohvitser surma ja ta oli maetud Kõmastisse maha ning kuldmõõk pandud hauda talle kaasa. Hauale pandud kivi pääle, et keegi kuldmõõka kätte ei saa. Selle mehe nimi oli olnud Vintrik, nii on ka kivile nimetus Vintriku kivi.

ERA II 165, 567 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Väemla k., Jaani t. - Veleida Uusmaa, 14 a. < Juhan Neudach, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihnus peremees. Ennevanasti elanud Väemla külas üks rikas taluperemees. Ta olnud nii ihnus, et ta kellelegi pole raatsinud midagi anda. Pärast, kui ta vanaks saanud, olnud ta ümberringi rahaga piiratud. Surnud aga ise nälga. Peale surma maetud ta pesemata maha, sest keegi pole julgenud teda pesema minna. Raha pole keegi julgenud tarvitada - arvatud, et kurjad vaimud sees. Siis maetud raha maha ja toodud suur virn hagu peale ning pandud põlema. Tuha peale pandud aga puurist, et kurjad vaimud seest välja ei saaks.

ERA II 165, 579 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Laane k., Jõberna t. - Heino Jõesaar, 15 a. < Juuli Jõesaar, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiiemets. Hiiemetsaks kutsuti ainult seda metsa, kus kasvasid tammed ja kus vanad eestlased käisid Jumalale ohverdamas. Üks niisugune koht asub minu kodust ühe kilomeetri kaugusel. Praegu on sääl veel näha kolm kivi lähestikku, millest kõige suurem on olnud ohvrikivi. Kuid sakslased hävitasid need pühad paigad ja aja jooksul on hävinenud ka tammed. Seda kohta kutsutakse siiski Hiiemetsaks.

ERA II 165, 611/2 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Aru k., Karivelja t. - Raul Ackermann, 15 a. < Johannes Ackermann, 44 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Rahaauk asub Letsema mäel (selle mäe, mis kirjutatud eelmises tükis) põhjapoolsel küljel, mehekõrguse kivi all. Öösiti peab see rahaauk põlema. Vanasti põle julgenud keegi öösiti säält läbi minna. Mina ise olen leidnud sealt üle 130 a. raha. Et sääl raha leidub, see on kindel.

ERA II 165, 625 (1) < Risti khk., Kloostri v., Kirikküla k., Paju t. - Alma Laasik, 12 a. < Leena Alvin, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõntsu Hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal oli vanasti olnud suur mets. Metsas elutsenud hundid. Kui küla lambad olid laudast välja lastud, hundid olid kohe ära murdnud. Küla inimesed olid seda metsa alati kummardanud põlvili, ja olid igal õhtul palvetanud metsa poole. Praegu seal enam metsa ei kasva, kuid seda kohta kutsutakse ikkagi Tõntsu Hiieks.

ERA II 165, 629 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kõmmaste k., Kesiõue t. - Eliise Streimann, 12 a. < Madis Palder, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hundikivi. Kõmmaste küla idapoolses osas, kust suurelt maanteelt keerab vähem tee Hattu mõisa poole, kahe teeharu vahel asub praegu väike käsitöölise maja, mida rahvasuus kutsutakse Hundikiviks. Vanasti olnud seal tee ääres suur kivi. Üks naine külast olnud moondatud hundiks. Sel naisel olnud kodus väike laps. Naine tulnud tihti metsast hundina, visanud oma hundinaha kivile ja läinud siis naisena koju last imetama. Kui ta tulnud, võtnud jälle hundinaha, pannud selga ja läinud metsa tagasi. Ükskord olid inimesed põletanud kivi punaseks. Naine oli tulnud jälle metsast ja viinud hundinaha tulisele kivile ja läinud oma last imetama. Kui naine oli tagasi tulnud, nahk olnud juba põlenud tuhaks. Sest ajast oli jäänud naine alati inimeseks. Kui hilisemal ajal oli hakatud sinna kivi juurde maja ehitama, oli see kivi lastud lõhki ja pandud maja vundamendiks. Maja on hakatudki siis hüüdma Hundikiviks.

ERA II 166, 11 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, Varesele valu, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga, Meie laps saab tervest.

ERA II 166, 11 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Koit, koit, videvik, Tule arsti minu last, Minu laps tieb kõllast!

ERA II 166, 11/2 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lepatriinu, mine lendu, näita kuspool sõda on, kas maa pool vai mere pool!

ERA II 166, 14 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mustametsa lapsed riakisid, et kui vanakuu riede õhta Ants-Juani aja tagast lepaõksu tuua ja neiega peksa, siis lutikad häbenevad ära.

ERA II 166, 15 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kes tuld laenas, sie ei tõhtind aitäh üelda.

ERA II 166, 16 (36) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kanga pakkuajamisel piab pulk ruttu välja tõmbama ja kudujale vasta perset lüema ja ütlema: Kudu ruttu, kudu ruttu, kudu ruttu! - siis saab kangas usina õtsa.

ERA II 166, 18 (48) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui hammas tuleb suust välja, siis piab ahju piale viskama ja ütlema: "Kilk säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

ERA II 166, 19 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lapsel vällä lüeb, siis võttada ahjust üheksa heledat süsi ja lassa tagantkätt ükshaavali vette ja ise juassa õvve, et surina ei kuule. Siis sene viega piad pessa.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]