Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 1, 618 (5) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meelste mäel nähtud näkuneitsit ja suurt musta härga. Sihi Madis, julge mees, tahtnud härjale vastu minna. Näinud pimedas tee ääres kaht kollakat silma. Lasknud hää piraka ja pand siis ise minema. Läind siis teine päev vaatama. Ise oma härja lasknud jalust vigaseks.
ERA II 1, 620 (8) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman see peab kuulutama, kui laevas juhtub midagi. Siis on kolinat ja klobinat kuulda.
ERA II 1, 620 (9) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rotid lähevad laevast ära, enne kui laev hukkub. Linna all lähevad ära. Üks suur Ameerika laev pidand sõitma ainult poole tunni tee. Sadamas tulnud kõik rotid maha. Laev läinudki hukka. Pole ükski pääsnud.
ERA II 1, 648 (1) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann.
Ühes laevas olnd kaks putermanni. Läind omavahel prudama, kummal on öigus laevas olla. Läind viimaks kapteni juure. Kapten küsind: "Kumb teist ennem oli?" - Üks ütelnd: "Ma tulin siis laeva, kui seapuu maha pandi". Teine ütelnd: "Ma tulin siis, kui föörmast püsti pandi". Kapten mõtlend järele, kummale oleks kasulikum öigust anda. Kui annad sellele, kes siis tuli, kui föörmast pandi, siis läheb teine köige seapuuga ära. Ütelnud: "See jääb laeva, kes siis tuli, kui emapuu pandi." - Teine läind kohe minema ühes purjudega ja mastiga, et raksunud.
ERA II 1, 650 (3) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman.
Puterman näitab ikka enne önnetust. Ükskord madrus olnd vahtis. Üks vööras mees tulnd üle teki ja hüpand merde. Madrus mötelnud: "Nüüd ikka tuleb midagi." Natukese aja pärast tulnud kapten ise välja ja hüpand säält samast kohast merre.
ERA II 1, 650 (4) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkmankrundil on ikka näkke palju. Viivad mehed ära.
ERA II 1, 650/1 (5) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
1849-1882 oli Köpus mees - Köpu-isand - Jüri Saar. Jüri oli suur kalaharrastaja, käis ikka öösi toosel. Korra oli öösi Kuiva laukas. Järsku näind, et näkk istund kivi otsas. See kivi olnud hoopis kaugel kaldalt. Olevat olnd naisterahvas. Sest ajast ei ole julend enam toosel käia. Aga see on fakt, et ta ikka midagi nägi.
ERA II 1, 651 (6) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a., kooliõpetaja (1928) Sisestas Jaanus Libek 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas loitis, siis minu ema ikka kartis, et vaimud on. Möned uskusid ka, et tulepurskav mägi ajab tuld, et nüüd tuleb ilma löpp.
ERA II 1, 651/2 (7) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure. Umbnõmme Ingli poegi ikka hermutas, et ärge huilake, külmking tuleb. Poisid ei kuulnud. Korra Pärnaku metsas keegi huiland. Poisid huiland vastu. Tulnd naine nagu kaelkirjak, jalad olnd kui raiepakud. Öinu soos olnud õieti rohkesti külmkingi. Köpu meeste heinamaad on enamasti sial. Kui sinna mindi, siis hakati ikka vara tööle, et ruttu saaks heina ära. Hommiku vara koi ajal, siis ikka nähti, et siin ja sääl pöösa ääres oli nagu mees. Mõni julgem hakkas sügavalt uurima - olnud kured, need sial pesitand. Aga kindlasti usuti, et on külmkingad.
ERA II 1, 652/3 (8) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristnas on koht, kus ikka näkku nähtud. Kui keegi heitand sinna magama, siis aetud ära: "See koht on meie. Kui sa ära ei lähe..." Seel olnd Ninaje metsas. Lupi mäel ka kuuldud seda. Isa vend heitnud kord sinna meelega magama. Üks ajand ära: "Mihkel, mine ära!" Ei tema pole läind. Siis öeldud teine kord: "Mihkel, mine ära." Siis läind isa vend hirmuga minema.
ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.
ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübara ääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama: "Oot! oot!" Teine ütelnud: "Saab, saab!" Kukk laulnud: "Tooge ta kord veel mu kätteeee!"
Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praeguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi visand, olnd teine teise mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkund Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.
ERA II 1, 672 (3) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on sama, mis nook.
ERA II 1, 672/3 (4) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann kassi ja preili näol/Puterman on laevas. Pihla Juuli Villem - Orjaku Villem jäi talveks laeva vahti, kui laev jäi talvekorterisse. Üks soome laev olnud ka. Siis jäi kaks laeva vahti. Soomlasel olnud suurem ja soojem laev. Orjaku Villem läind soomlase laeva ruhvi korterisse, sääl käis must kass. Hüpand voodi pääle ja tema rindade pääle. Ruhvi uks olnd kinni, ja laevas pole olnd ühtki kassi. Villem ajand kassi ära. Jälle tulnd tagasi. Niiviisi aand kolm korda. Siis vett püksirihma ja kleiutand sellega. Kass kadund ära. Läind suure ruhvi ja löhkund sääl keik riistad peeneks. Pärast tuln kena preili sisse. Kui soomlane tulnd sinna, Villem rääkind, et niisugune asi on laevas. Soomlane ütelnud: "Meie täätsime küll, et on. See on juba siis kutsutud, kui laev tehti."
ERA II 1, 673 (5) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühes laevas oli kaks putermanni. Läind ise tülise, kummal neist on öigus laeval olla. Läind kapteni juure otsust saama. Kapten küsind: "Kumb tedest enne oli?" Teine üteld: "Ma tuli siis, kui looskiil pandi." Teine üteld: "Ma tuli siis, kui vöörmast pandi." Kapten andis sellele öiguse, kes siis tuli, kui looskiil pandi. Teine läks tükkis mastiga minema.
ERA II 1, 674 (6) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui puterman näitab, siis on santi ilma või häda. Ükskord puterman tuli roolimehe juure ja käskis kursi teisale pöörata. Roolimees ei teind. Annun siis roolimehele möda pääd, et läksus. Roolimees läks tüürimehele rääkima. Tüürimees käskis kursi nii vetta, nagu puterman ütles. Kolme pääva pärast said sinna, kui laev oli üsna vaibumas, oli merehädas.
ERA II 1, 688 < Reigi khk., Kärdla k. - Paul Ariste < Pauliine Jõeleht, 89 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meres oli naekn. Kaevus ei olnud.
ERA II 1, 691 (8) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Rootsi riigi varandust peab olema Eestis maa all mitmes kohas keldrites.
ERA II 1, 691 (9) < Reigi khk., Rootsi k. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaarao sõjaväest tekkind. Nad on vaarao rahvas - faro folk.
ERA II 1, 691 (10) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Undebigiar on see, kui magad sandil kohal maas ja naha külge tulevad punased laigud. Neid arstitakse nii, et keha määritakse tahmaga sisse.
ERA II 1, 691 (11) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa all peab inimesi olema ka.
ERA II 1, 693 (19) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestasid Kristiina Niilus, Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - nordnbfækst (põhjavälk) tuleb õhu segadusest või tulemägedest, mis tuld välja heidavad. Kui virmalisi nähakse, läheb külm ilm sulale ja sula ilm külmaks.
ERA II 1, 693 (20) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas laevas on vaim - skoeps andan. Samuti on igas majas vaim - andan.
ERA II 1, 693 (21) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsas eksind, pane müts pahempidi pähe, siis saab välja.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]