[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta. ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv/hall/Hallitõbes; mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.

ERA II 164, 12 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.

ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põlend haaval panti aaloe ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.

ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves.

ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasu pidi olema.

ERA II 164, 15 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võta pane 3 kilki tikutopsi sisse ja savita sinna ülesse korstnaotsa sisse, sis kui kaduaeg (vanakuu viimane veerand ehk sis kui kuust riivatasse) on, sii kautab ärä puha.

ERA II 164, 16 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käärdi vanaisa ikki olema vandund nõnnat. Tema läind lootsikuga jõe pääle, sis niid näkid tulnd puha, pand käed lootsiku veere piale, sis tema lüünd mõlaga. Ütlend: "Lüü teenekord viil, lüü teenekord viil!" Aga tema ütlend: "Ma sulle kuradille ei lüü!" Vata sis temal võim pidada käes olema, kui teenekord lüüd.

ERA II 164, 17 (26) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats ja Ann Letner, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Püressare lombaku eidel hakkand käsi paestetama, tema teind ühe pisikese kinda, viind Tõnni vakka, kohe käsi terve.

ERA II 164, 17/8 (27) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas Tõnnivakad ära kadusid. Vata kui Singu Jaan läks Masso mõisa, tentsikas olnd alles, tema ema vidand ka sinna Tõnnivakka. Ja temal öeldud, et kui tema piaks neid lõhkuma, sis pia lääb pallaks. Aga tema raidund ikki katti, öeldud küll, et saab terves, pole saand kedagi. Tema viskand tükid Pärnu jõkke, läind alla, mis kolinal, pole juused ära läind ega kedagi. Aga pärast oli jäänd masina vahele, vat tema oli olnd katlakütja. Sis öeldud, et Tõnnivakk süüdi.

ERA II 164, 18 (28) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Punasesse merre tullid niid kalad, mis on pool inimese nägu, pool kala nägu ja karjub: "Vaa-rao! Vaa-rao!" (Vaarao sõjaväest tekkinud.)

ERA II 164, 22 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma mäletan viil, ma ollin sis väike laps, ollin onu juures külas, sis sial olli üks vana tädi, otsis ikki mööda ahjuauke, võttis russakad ühes sukakinnastega välla. Isi lõugas ikki: "Russakad tiile! Russakad tiile!" Vat surnurong läks mööda, sis pidi sedasi tegema, ku tahtis russakid ära kautada.

ERA II 164, 22/3 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maas ei tohi istuda kevadi, kui lumi ära lähäb, piab 3 korda sülitama sinna, kus sa istud sis, kui sa üles tõused ja ära lähäd. Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma leeris ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! ptüh! ptüh! kohe sülitas.

ERA II 164, 38/9 (44) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti ikki olli olnd siuksid asju. Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära. Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu. Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda. Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd.

ERA II 164, 43/4 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Ühes kohas old noor eit ning vana eit old kahekesti. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind. Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi!" Siis vana ikke tõmmand naha tal ümbert ää.

ERA II 164, 45 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel on viluhaigus - vahel peab siis nönda kange külm tulema, oh eldeke, kas külmad ära.

ERA II 164, 45 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel nimetasse maaviga (maalised). Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber.

ERA II 164, 48 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täht jookseb ülalt maha ning siis mõned räägivad seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha kukkund on, siis peab haigut saama.

ERA II 164, 58/61 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Ara südamega Aadu, piaarja ammetmees, kulutes küll palju vaiku, sest tal mure südames. Juhata, kus on see paik, kus küll saada kuusevaik! nönda küsis sagedasti. "Vaiku on sääl kuuse otses," rääkis Reinu Reedu suu. Otsekohe, sidamaid Aadu läks ka metsa nüid, juhtus kokku önnega. Aadu hakes tasakesti kuuse otse roinema, ligi pussi hiljukesti hakes vaiku nosima. Korraga nüid kuuleb ta pöösa taga kabina. Vaada, pajuvassik sääl! Pajuvassik, hundikene ümber pöösast ta veel käis, kunni kuuse alle ta pitke heitis magama - önnetuseks Aadule. Poole päini laskis Aadu oma saksa puhkada, ei ta tohtind vötte vaiku ega valjust hingeda. Viimeks südant vöttis ta, tahtis hunti ärata. Aga mes nüid tuli sest? Hirmu täis tema kirvest töstis, tahtis lüüa kord üks laks; häda rammu ära vöttis, teine käsi lahti läks. Kirves kukkus Aaduga ülevelt nüid joonega hundi peele köhuli. Kohkund hunt nüid metse kargas. Aadu oma paiga peel kohkund, minestuse-surmas midagi ei tiednud teel. Paari tunni pärast ta silmad lahti tegi ka, ütles: "Kus nüid olen ma?" Kui tel tuli enam märki, hakkes ümber vaatema: püksid kärisend ja särkki, katkend, kuuseoksad ka. Käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas, kes tema sinne juhatas. Maas tema nägi rojukäkki, kustund ära suitsemast, vaksapikkus sönnikmakki. Ei ta aru saanud tast, kumma oma oli ta, hundi või ehk Aadu ka. Tunnistust ep olnud sääl. Hunt on läinud, Aadu jäänud vaigukott ja kirves maas. ............. käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas. Kohkund Aadu koju tuli, rääkis lugu minule. Südames mul naer küll oli, silmad säädsin nutule. ................. kuidas kukkumise-viis. Armas vend, ehk oled, Aadu, ara südamega mees? Selle laulu tunmest saagu öpetust sult igamees. Kui sul vastu tuleb tont, vaesem veel kui vana hunt, hüia: "Hurjoh!" eemalt viel!

ERA II 164, 77 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaks naist olid läind, old vara viel möisa minna. Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis." Aga vötnd teine siis kintsi kotist ja lüünd teisel vastu palet, pöletand ära puha. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla."

ERA II 164, 78 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin oli pidand Leina väljalt Raavi Jürnal antama raha. Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet. Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad. Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke.

ERA II 164, 116/7 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit ühe peremihele oli üks vanamees Kaju Jüri ütlend ikke, on mütsi pand esiti pähe, vaatand ja ütlend nõnda: "Su koht on küll hea maa peal, vesi on sul lisidal sääl kase kannu all tänavasuus ja kahetuhandeline kotitäis raha on põlluvare ääres." Siis ta oli õppan ka teda, et sii, kis tahab seda raha kätte saada, siis piab 4 vanakuu nellabed nüri luuaga seda kohta raapima. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad.

ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Suur-Tõlli üideti Säädja, sellest Säädi koht. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Siis jooksis ta sealt merese ning pookis niipalju liiva merest, et Arilaid/= Harilaid/ sellest sündis. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas. Ta üiti sel aal Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena.

ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni!" Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.

ERA II 164, 121 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kotermann - sii pidi olema üks hall lind. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära. Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa.

ERA II 164, 126 (14) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõruga, sõruga sõrgajalga, anna piima, angussarve, sest sind talve söödeti, kevadel sind joodeti, sügise said sa roonu nuia, kevade vana tölpi kella.

ERA II 164, 127/31 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Mare Kalda
Tammigu peres või Tammel 3 venda on vaimudega sõitend. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled." Nüid esimese õhta sii vend on käind seal, siis ta on kuulend, üks tuulepahin on olnd seel. Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid?" Nüid on rääkin, et midagi pahinad on kuulend. Teine vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll. Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle. Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad. On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme. Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves. Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on. Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on!" Nõnda kukkund selle hobussega sinna Keimle külase Albre tapuaida, linalõuguti kaas löönd korra lõpsti! mehe perse all ja olndki valmis. No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, kui teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.

ERA II 164, 149 (29) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kunde Jaen tegi jälle haigele sütevett. Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära. Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks." Siis 3 korda anti selle süteveest riibate, siis oligid haigus lahkund jälle.

ERA II 164, 154 (36) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kõmmud kõbisevad tuas, mina raudkassige tule. (Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks on hea.)

ERA II 164, 167/8 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kuoste Jaan oli Ristakuumilt keind raha kuulamas 3 vanakuu neljasnad. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd. Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. "Aga nüid annad oma vasagu kee nimedissörmest verd mul, mina kirjuti so nime sisse ning anna sulle 3 napsu ühe raudkepige." Vana Jaen laskend hobust lüia 3 napsu. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks.

ERA II 164, 168 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Uskised kuseudemed, tammised tabuvedemed, haabised ajaelepuud. Ussi huuled punased, mau huuled madalad.

ERA II 164, 169 (12) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra oli viidud üks tops täisid kirgopakku. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud." - Ju sie oli kuntsi perast.

ERA II 164, 194/5 (41) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies tulnd külase, halli hobuse seljas olnd ning ütlend, et nüid surm tuleb külase. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd. Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle.

ERA II 164, 201 (54) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Kuidas siil (meresiga) Hiiumaal olnd. Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb." Mats vaatend ja vaatend, pole teadend, "on ta sakjas kull vöi on ta köuenool vöi Järve Reinu karu ning ella ots, aga vana ise pole ta koguni mette." (See on: "Vanatont pole ta mette.")

ERA II 164, 244 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k., Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsepäev es tohi mette puid öue vedada, ussid tulevad sui siis öue.

ERA II 164, 245 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k. Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuge saab ikke palgid maha vöetud, köva tuule sees saab pehme puu maha lastud. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu.

ERA II 164, 264 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Punase roosi sönad. Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas. Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama. (Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.)

ERA II 164, 265 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Paise, paise, paise, kuibe, kuibe, kuibe, vahebe, vahebe, vahebe! Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala! Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala. Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale. (Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud.)

ERA II 164, 284 (3a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühes peres jälle olnd sedasi: vanamiis oli ää surnd. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee." Sulane jälle kuulnd seda. Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale.

ERA II 164, 285/6 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhu Madli oli hundiks käind. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama. (Kari oli söönud tee ääres.) Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi." Siis Köörgu mägede taa oli va Madli ee surnd, sääl öölti punased sukaveere tutid maas old.

ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses (kivi).

ERA II 164, 288 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odalätsi nimi on sellest: vanapagan on sääl Tölluge vöitlend ja oda on sääl katki läind vanapaganal. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged.

ERA II 164, 293 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad. Kis sääl nömmes nötkutavad, allapajus paagutavad? Ilves istub, nurmes nutab, vahtre süda valutab. Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai.

ERA II 164, 293/4 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kömmu sarved näitvad, kömmu nahk seljas. Aavi keel ja amsi meel. Mina suhkur teite suus. Nii kui emased isaste eest, nönda mind teite eest: kukla tagant kullatükk. Kui tuppa astud, siis ütle nönda: Kömmud köbisege, mina raudkassikene, teide silmad söölapöhja.

ERA II 164, 294 (17) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. I defe bis tri defe bis se sina de karne, karne de os bek en sehos, vesta ba vesta, se be a be. Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita.

ERA II 164, 294 (18) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Segage linnud, segage linnud, esimene taade, tagumene ede. (Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.)

ERA II 164, 295 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord üks juhtumene oli, kui laeves olime. See on päris sündind lugu. Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida. Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha.

ERA II 164, 297/8 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mu ema-ema rääkis ühekorra, kut ta veel elas, et tema ema olnd Kurevere külas, sääl on olnd vana perenaine - ta olnd sääl peres lapseks. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Läind õue, hüidend: "Oh, ma vaene, ma vaene, millal mina jõuan! Teised näikse juba ära menema. Sääl on meie pidu koos." Lapsed läind vaatama, näind: seitse hunti läind mööda. Vana perenaine pand ka järgi. Pilluaja ääres kikerdend ning natukse aa perast va pajuvassik valmis ning pand aga metsa poole. Üks hunt on Tagamõisas kinni võetud, on lahti leigatud ja leitud punane üü.

ERA II 164, 298/9 (2a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Üks noormees tahtend tüdrugut naiseks, pole läind mette. Nüid noormees leidend omale uie. Aga tüdruge ema saand pahaseks, saatend tüdrugu sinna, et "mine vaata, mis nad tegavad." Tüdruk tulnd era, ütlend, et söid-jöid. Saatend uuesti tagasi. Natukese aa perast tuleb, et urisevad ja kisavad. Siis on saatend uiesti, et "mine, tege uksed lahti!" Kus pand siis välja köik. Tagamöisas oli üks kätte saadud. Sellel olnd siis punane üü inimese liha ja hundinaha vahel.

ERA II 164, 299/300 (2b) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu naise võõrasema olnd lapsuke veel. Nende peres Tahula külas (teispool Kuressaare linna) üks naine käind ära üüsiti. Mees küsind: "Kohe sa käid?" Ütlend, et "ah, mis sa sest küsid, ma käi värsked leha otsimas." Ühekorra ütlend tüdrugule, et "tuu mu laps põõsa alla." Tüdruk viind, olnd hunt. Aga võttend piimakoti põuest välja. Pole enam inimeseks saand. Tüdruk rääkind lapse isale, et ema sedasi on. Istund seel kivi peel alati. Mees vöttend tule, teind kivi sojaks. Hunt istund sinna peele, nuusutand, et küla poolt tuleb värsked haisu. Tõusend üles, nahal olnd perse peel auk sees. Tal olnd seitse poega veel. Mees ütlend, et "kis nii sulle siis tegi." Ütlend, et "Nöör pöllu Mart sai Sähku pöllu oja peel kord sähvate."

ERA II 164, 300/1 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mees söitend maantied mööda. Kolm hunti olnd tie peel ning ulgund. Mees ütlend: "No va külamis, anna mulle tied ka!" Üks töusend keskelt üles, istund tie ääre ja ulund. Ta löönd hobust, et rutem läbi saaks. Hunt järgi. Vaatand taha: ta riiotsa peel olnd üks valge junn kui kaapstapea. Ta viskand selle valge asja sinna maha. Hunt kahmand selle suhe ning läind ära. Sii oli taevamanna, mis huntidele oli antud selle iest, et nad külmikingu murdvad. Hundid on ikke Püha-Jüri kutsikad, nad käivad külmekingi murdmas. Kärla reihe lae olid külmad kingad sisse tampind. Ma olin siis poisike, kui tuudi sii aru ära, et kuradid tampind lae sisse.

ERA II 164, 301/2 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma olen ikke tähendusi näind ka. Me olime laeva peel, ma oli viimest reisi. Kesköö ajal äkist aeti meid üles, et purjudele pääle panna, me lähme liiga vara Liibau pääle. Kui ma üles läksi, nägin, et poiss oli pooles mastis. Ma hüitsi poisile, et "võta, pane seelt kinni" - ei ühtegid. Ma tuli sidusi siis sölme kinni. Läksi maha siis ja ütlesi poisile: "Miks sa pooles mastis maha tulid." Aga poiss ütles, et pole olnd ja teised ütlesid ka seda. No öeldasse ikke, et laeva klapatermann, pootermann ka. Ju see siis oli. Neid on ka randades. Va Saare Simu oli kord tulnd ühe öhta öuest era ning ütlend, et meitel saa üks suur lae randa tulema, üks kallis lae suure kullage - üks täht langes maha ning lagas ära Tagamöisa pool. No tüdruged pole veel saand ära tulla rannalt, juba lae olnud seel, köiksugu kallid asjad olnd peel.

ERA II 164, 315 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad. Ilves uites, nurmes nuttis; mis seal nõmmes nõtkutab, mis seal pajus patkutab? Löhmuspuid löhuti, tammest kandu raiuti. Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele. Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au!" Teise korra, siis ütlend, et lasku ta, kurat, lahti.

ERA II 164, 316 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosipaber. Roes punane, ma veel punasem, roes sinine, ma veel sinisem, roes must, ma veel mustem, roes hall, ma veel hallem, roes valge, ma veel valgem, roes kollane, ma veel kollasem, roes kirju, ma veel kirjum, roes köva, ma veel kövem, roes kange, ma veel kangem. Need sõnad kirjuta sinise paberi pääle, tee viisnurk pääle, 9 korda ümber kriipsutada ja siis see paber pliiatsiga üleni täis kriipsutada, nii et sönu näha pole.

ERA II 164, 330 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui aeti kevadi loomad esimest korda välja, siis vanaema pani õueväravalle maha raudkanni, selle üle lasti loomad. "Püha-Jüri kutsigene, hoia ise omad koerad!" vist umbes sedasi ütles kõvasti.

ERA II 164, 332 (21) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui paat ei püüa, siis tuudi pihlapuu, pandi pael säält läbi, siis hakkas püüdma. Ja purusid piibusse ning suetsetada nendega, aitas ka.

ERA II 164, 334 (27) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uies niites, sääl ikke meie Piiter oli näind, et halgudega tuli olnd ülal ning alasti mies olnd pääl. Aga kes teda nüid sinna pand - tühi jutt puha.

ERA II 164, 362 (15) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõnisepeeval süüdi siapee, siis kondid visati nurmepõllale, öelti: "Tõnis, kaitse sead!" Pisikessi kontisid lasti siis koeri võtta, et kedas koer võtab, siis saab siis mehele. Siajalad süüdi paastumaarjapee.

ERA II 164, 362 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui mailese katki tambid, siis peab haiget saama ning ei pea paranema. Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti.

ERA II 164, 363 (19) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sa Kihelkonnalt tuled, siis sul oli tie ääres 2-3 puud. Kui surnud maha viidi, siis tehti sinna puude peele ristid, siis õuemerk oli ka ning 3 risti tehti. Männapuud olid.

ERA II 164, 380/2 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Potermann. Va kapten Kiil siit teadis üsna töega, et potermann on olemas. Tema rääkis seda lugu: "Laev söitis merel öösse, kapten andis kurssi. Mees oli rooris. Pime öö oli. Nüid kiigi tunmata mees tuli roorimehe juure, tuli sinna, et "nüid söidad siia." Roorimees ütleb, et "ma ei saa teisiti, kui kapten käseb." No vöttend poomi kätte ja ütlend, et "kui sa mind ei kuule, siis ma lüün sind maha." Nüid see roorimees oli kurssi muutend. Kapten küsib: "Kus sa söidad?" Tema ütleb, et üks tunmata mees tuli, kässis kurssi muuta. Kapten ütles siis: "Täida ta soovi." Homigu, kui valge sai, siis laev läks pölema. Mehed olid juba surmasuus, aga siis tuli vastu laev, mis köik päästis. Nönda oli oletamine siis, et selles teises suunas ei oleks pääsmist olnd. Siis üks meie küla mees oli masinameister, oli masinaruumis öösse. Nüid näeb, et üks mees tuleb pesuveel masinaruumi nurka. Tema mötlend, et sii kütja on, et läheb sinna kusema. Siis tema tahtis säält teda pahateu päält tabada. Läks vaatma: midagi polnud, köik oli kadund." Teine juhtumene jälle selsamal mehel, kus nad viisid ühe mehe salaja üle. Mees oli punkris suures kastis, magas. Siis salaja nad viisid teda masinaruumi. Äkist tulnd mees teiste juure, et sääl on teine mees ka. Teised ütlend, et ei ole. - "Ooh, me magasime köruti." - Teise magamene on teda unest äratand. Ütlend, et tulgu vaatama, magab praegust sääl. Aga midagit pole olnd.

ERA II 164, 387/8 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Va Ansi-Kadi käind ikke lambud murdmas. (Ansi koht oli Kuusma metsas.) Oli ikke säälpool tääda olnd, et kui lapsed olnd karjas, siis va Ansi-Kadi tulnd. Rääkind, et kui metsakuts tuleb, siis mitte kuri olla taage, et ütelda: "Oi, oi, metsa ilugene, oi, oi, metsa ätsegene!" No varsti olnd hunt lammaste seas. Lapsed pand: "Oloit! Oloit! Va Ansi-Kadi!" No siis va Kadi olnd oma punaste sukkadega sääl vahtimas.

ERA II 164, 388 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lapsed mängind rannas. Hall hobu tulnd, pand ennast sinna laste ette maha. Lapsed ladund selga. Üks pole ruumind. See ütlend: "Kus ma pea minema, kas niku-näku nena pääle?" - Kohe lastelasu jäänd maha, köik kadund.

ERA II 164, 388/9 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mees tulnd linnest ära. Tagamöisa metses olnd suur sütetuli. Mihele olid tikud ligund ära, tahab suitsu teha. Pidand hobuse kinni: "Kuule külamis, kas saab piipu tuld?" - "Jah, saab." Pand piibu täis taal ja viskend rattele neid süsi ka. Homigul siis leidend piibust höberahasid, rattel olnd ka. Siis läind vaatama metsa - pole tuleaset olnd ega midagi.

ERA II 164, 393/6 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mõisahärra tahma-tünnis varjul, peetakse kuradiks. Ühel mõisaalamal oli ilus naine. Härrale meeldind see liiga ning ta hakkend küsima, et kuidas siis armastamesega saaks toime. Naine rääkind seda lugu mehele. See ütlend, et peame talle ühe viguri tegema. Mees toond ühe tünni, pand ahju taha kuruse ning korjand sinna tahma sisse. Härra hakkand naisele jälle avaldama. Naine ütlend ühe öhta, et nüid läheb mees välja. Härra, et "jah, jah, ma tule siis." No härra läind. Aga mees passind kõik akna tagant pealt. Naine pand ukse lukku. Härra tahnd asemele minna. Naine ütlend: "Siis olen nõus, kui koha saan vabaks." No härra teind siis akti ikke valmis, kirjutand käe alla, et koht on kingitud. Naine ütlend siis: "Mu mees veab end rasvaga üle, et siis hea lõbus asemel olla." No härra tegi ka sedasi. Hakkavad nüid asemele minema. Äkist naine kohkub, et mees on ukse taga. Härra, et kus ta peidab enese. Naine ütleb: "Tüki sinna tünni." Siis naine teeb ukse lahti. Mees tuleb tuba. Akkab kohe naisele rääkima: "Kuule, ma müisi selle tünni ära, ta muidu siin tüliks." Tahab kohe ära viia. Naine ütleb, et viigu homme. No muidugist kevadine aeg oli, hommik juba jõudis. Teulised kik tööl juba. Mees paneb tünni pääle, lääb teuliste juure. Küsib nende käest: "Kas te kurjavaimu ka näind olete? Ooda, ma näita, ma püitsi ta täna üüsi kinni." Kõik kogusid nüid sinna ümber. Mees teeb tünni kaane lahti, härra kargas välja, pani mõisa poole plagama. Sai elajate lauta. Tüdruk läks hanedele süia viima, tegi laudaukse lahti - tont lautas. Tüdruk paneb kisama, härra vaigistama: "Ole tasa, too siipi ning vett ja pese mind puhtaks." Ta kartis, et proua seda tääda saab. Aga mees sai ikke oma koha päriseks.

ERA II 164, 396/7 (10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vana Tammigu Mihkel rääkis. Pidula möisa kari olnd mere ääres. Merest tulnd üks hall pull ning vöttend lehma oma vöimu ala. Tulnud koju ja homigu läind karjaga tagasi. Nüid see lehm toond halli vasika. Mihkel oli selle halli vasika ärä ostend.

ERA II 164, 397 (10a) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks Hiiumaa mies rääkis. Tal olnd 2 hobust üüsse metses. Läind kangesti tormiks. Homigul ta hakkes tüdrugel ütleme, et vaja hobseid vaadata. No saand nad sinna, sis kaks ütlemata ilusad sinihalli täkku hoind seda mära. Aga kohe läind merese ja sinna nad kadund. Teise aasta mära tõi varsa. Siis see hiidlane ütles, et nüid on see juba 50-aastane, aga et nüid ei ole enam nii vali sõidu pääle.

ERA II 164, 397/8 (10b) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra teulised näind, et rannapõllu all üks hall loom magand. Nad läin ikke ligemal. Siis ta kuulend nende juttu, tõstend pead. Aga mitte pole olnd hobuse moodi ega elaja moodi. Pand säät ülesse ja merese.

ERA II 164, 398/9 (10c) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mu isa rääkis, ta oli näind meriinimest. Ta sõitis Vilsanti. Nüid Vilsanti mehed olid ää läind juba. Ta sai paadiga sõudma sinne. Roostend ilm olnd. Ütles - siis arvata poole vahe pääle Vilsandi majakast eemale esiteks tulnd üks lauatükk vee pääl. Tema mõtlend: "Mis ma sellega paadis teen." Aga siis paadi kõrvas tõusend üles üks tüdruk, nii ilusad juuksed olnd tal ja nii ilusad nisad. Käed tõukand tema poole. Tema mõtlend, et üks surnu ja sõudend edasi. Siis läind niikaugele, saand sii lauatüki käde, siis sellega hakkand mängima. Ning mängind ikke niikaua, kui tema silmad teda veel näind. Ma kuulsi siis, kui ta seda hakkas Ingli Jaeni ees rääkima. Jaen ütles: "Meie oleme teda sääl vahepääl kaks korda näind."

ERA II 164, 399 (10d) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra võrgumehed laskend võrgud merese. Siis tõusend vee pääle inime, ilusti hakkend rääkima, et "kulla meremed, te lasksite võrgud nüid me karjaaia kohta. Et minge sinnapoole." Nii siis ka kalamed teind ning homigul saand rohkesti kalu.

ERA II 164, 412/3 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõja ajal on ühest mõisast käidud raha röövimas. Mõisaproua tapetud ära. Suured summad toodud kaasa. Osa olevat peidetud Reinu koplisse. Siis ma küsisi Reinu Aadu käest - sii on tõsi. Ta teedis, et sääl raha on, aga muidu tarvite ei saa, siis ta on lainuks võttend. Nüid Lillipee Riidu, Kadariku Jüri ja Riisa Ristjan läind ühe sügise Reinule, et "nüid, Aadu, tule, näida meitele koht." Aadu läind näitma. Istusid sääl panga äärel. Siis nad näind: eemalt hakkand tulema suur must kogu. Jüri läind taaspidi kätega selle kohe. Jäänd siis korrast ikka vähemaks, viimaks kabisend korra ja kadund (see olevus). Nüid Tiina, Aadu naine, olnd tuas üksi. Üks võõras mees tulnd, ütlend: "Sinu mees läks nüid raha näitama. Kui sa sii lubad, mis sinu ihus on, siis nad saavad raha." Tiina pole luband. Siis on sääl suur tuul tulnd. Aadu olnd kolm kuud haige selle järel. Sii laps elab praegust.

ERA II 164, 427 (29) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.

ERA II 164, 427 (30) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi vastu - need pidavad tähed olema, nelja kanti ikka pidavad ühe sõna tähendama.

ERA II 164, 427 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi vastu - Taevaisa abihüidmene peab seda aitama.

ERA II 164, 435 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui aprillikuul on kuul täht ies, tuleb hia aeg, siis peremees otsib sulase.

ERA II 164, 435 (51) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puude mahavõtmene - kui sa võtad vana kuuga ühe lehtpuu maha, siis sellel tulevad ussid sisse kohe. Männa- ja kuusepuud - 3 päeva enne ja 3 päeva pärast kuu täissaamest on mahavõtmese aeg. Kui pole aja järgi võetud, ussid söövad ta puhtas ära.

ERA II 164, 436 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapsed hullavad vahel, et: lenna, lenna, lepatriinu, huome tuleb kena ilm.

ERA II 164, 438 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Noorekuu riede õnge valmis tegid ning siis püidema lähed, on hea õnn tursapüüdmisel.

ERA II 164, 438/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Önge sisse heites öeldi: Tuu mulle tuhat turska, saada sisse sada härga, vii mul välja viis härga. Siis sai 3 korda pääle sülitud ja üle parda visatud.

ERA II 164, 439 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku seesi vihma sajab, siis laulsid, et ilm läheb tahes: Eidi, eidi, ilmugene, paista päeva, parmugene! Eila olid sa hea ilm, taane olid sa tahe ilm, mullu musta kuke ilm. Kui sa'p eidi minu pärast, eidi kurja saksa pärast.

ERA II 164, 444 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hea palav leil oli, siis mõni tänas nõndat: "Aitimm! Aitimm! Aitimm!" ning ise vihtles kangesti.

ERA II 164, 444(10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Viluhaigus - üks vanamees tegi mul vett, vesi pidi aitama. Ma läksi heinu tuuma niitist, siis tuli soe õhk vastu, sellest ma jäi haigeks.

ERA II 164, 466 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Liivaküla k., Kusta t. < Kihelkonna khk., Võdruka k. - Linda Köögardal < Mihkel Koka, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Teesu rannas oli küll kari merest välja tulnd. Keik olnd hallikirju. Lehmaind läind säält kautu. Üks pull hakkand lehma innaga järgi ning oli lehma juures käind ka ära, aga siis pand merese ja oli kadund. Aga sellel lehmal oli tulnd hallikirju poeg. Sest on hallikirjude sugu siia Saaremaale tulnd.

ERA II 164, 487 (1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiirisõnad. Pead vaatama, on ruun või märä, must voi valge, nõnda ütelda: "9 penikoormat edasi, 9 penikoormat tagasi. Kes elab, peab surema," nõnda 3 korda ütelda.

ERA II 164, 487/8 (2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiiresõnad. 3 korda kirvega, kõvem kui kivi, raskem kui raud. Sa void sinni taga minna, kui Jänese perse valgeks läheb. Kui tema sind kiusab, siis võta selle looma sitta ja põleta ahju ees pahupidi laava ära ja anna oma loomadele sisse ja mis üle jääb, pane laeka luki taha sinne niituse värava vahel on, võta ja põleta ära ja loomadele sisse anda. Merel pole puud, kivil pole juurt, linnul pole piima. Tüi ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd. Koerasitt sa oled, koerasitaks sa jääd - 3 korda nõnda ütelda.

ERA II 164, 488/9 (3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Ühe tasi peale ja kolme sõrmega risti üle tõmmatud. Itese pis taridese siun Maa-madu, merede madu. Teede pealt tuleb teris jälle, metsa põesast, põllustuse põllust, tuleb põesa sihest, teede pealt tuleb tervis jälle, kivi äerest kirjateks, mere äerest valguteks, maa rohu sarnatseks, kasteheina karmadseks; pea-alused, maa-alused, paksu parmaste alused.

ERA II 164, 489 (4) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihu-hoolmete sõnad. Perva vas sista sedela ranna tersga, Tolga Tus simrasmi Jumesla karmanas. sumalenti ti so j hkati Tuda jatta Pehnadi on issarka nokale Isago laiut karrassa Japuk sarna soluk peata Mauder susileninga.

ERA II 164, 489/90 (5) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täidest. Võta kolm korda näpuga tuhka koldest ja pane ühe asja sisse tuhk ja mine lauta ja võta sõel ja lase pahupidi sõela läbi see tuhk elaja turja peale, aga kolm korda. Ja võta leivaluud ja sakitse 3 korda luuaga turja pealt. Siis võta luud ja mine sõnna, kus tua pühkmed keivad ja sakitse neid ka 3 korda ja ütle 9 korda: "Kasud juure sellele, kes seda mulle on teinud."

ERA II 164, 490/1 (6) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks paneb kokku kondid-luud. 1. Üks paneb kokku sooned-luud 2. " " " lihast, luust 3. " " " kivist, puust 4. " " " rauast, luust 5. " " " rauast, puust 6. " " " linnas kõik 7. " voidab linnas valu kõik 8. Üks üksi, kes aitab meid küll kõigist hädast, valust, kui usume H ja loodame ja palume ka südamest + + + H H H J. J. J. Ise + + + Oh Issand Jeesus Kristus, halasta ja heida armu meie peale, kuule meie palvehääli, vähenda keik valu. Võta selle, võta selle inimese ehk looma valu + + + N. d. e. Võta minu häel kuulda, nende kui sa kõikide preestrite palved kuulda võtad koguduse eest, võta valu ära +++8bb. Aamen. Isa Poja ja Püha vaimu nimel. Ja siis lugeda Meie Isa palve.

ERA II 164, 491/2 (7) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina, Jehoova Jeesus Kristus. Rahu olgu Teiega. Mina olen see raamatu oma Jumaliku käega kirjutanud ja ingli Miikaeli saatnud maa peale, mis kuldkirjadega on kirjutud. Seal Pratüla linnas puu kivi peal - kes seda tähele paneb - seal ta seisab, see ristikivi, kes seda aga ära kirjutada tahab, sellel on ta väga kasuks. Kes pühapäeval tööd teeb, see on hukka mõistetud. Selle pärast ma palun teid, et teie mitte pühapäeval tööd ei tee iga teisi töösse sundida. Teie peate kirikus käima ja südamest Jumalat paluma.

ERA II 164, 493 (8.1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tüdrukud poisi eest halvaks teha, et enam ei armasta (pealkiri): Tütruku nimi kirjuta ja nime peäle sittuda. Sina N:N: oled sitt minu eest.

ERA II 164, 493 (8.2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütruku juustest 8 poisi ehk mehe püksiperse peeretamise kohta teha.

ERA II 164, 493 (8.3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vassaku jala sokki haista lasta.

ERA II 164, 493 (9) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu sõnad x Cleilu x moioso x x Cleilo x moioso x x gunlo x guff x x x x

ERA II 164, 494 (10) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lehma tagaajamine Vett teha Marja magohemaida, Marja kolme sarve, üks hõbe, teine vaske, kolmas hõbe, teine vaske, kolmas kokku kulda harva, esiteks ette vaidu peält, kette vole tervise Jehovseri, punane Jehovveri unn.

ERA II 164, 494 (11) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
SOROPRO Sator opera, ratas opera rola.

ERA II 164, 494 (12) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi tähed dent. D. A. D. O. R. A. R. E. R. O. säeleb T. E. N. E. T. O. P. E. R. A. R. O. T. A. D. golok

ERA II 164, 495 (13) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
D. A. T. O. R. A. E. P. O. O. P. E. R. A. X R. O. T. A. D. X

ERA II 164, 495 (14) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
t: b: t: s: t: d: t: t: t: Ts: t: a: t: g: t: 3: t: t: Ts: t: b: t: b: t: A: s: a: M: t:

ERA II 164, 495/6 (15) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Tere, süda, armas kuld, kuldne meel ja takne meel. Sündku nõnda kui mina tahan, mette nenda, kui sina tahad, sinu sõnad ja minu sõnad peavad ühed olema, kuldne keel ja meesi meel, mina sukkur sinu suus, mina meesi sinu meelest, nõnda kuidas emased isaste eest, nõnda mina sinu meelest, nõnda armas ja hea kui ema piim lapse eest, """ 3 korda kukla tagant kullatükk, :,: :,: :,: minu saks tuleb õhtu ees, lammas taga, karunahk ümber pea, oleksin mina nõnda armas kot ema piim nõdra lapse meelest :,: :,: :,:

ERA II 164, 496 (16) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Merel pole puud, kivil pole juurt, sinul pole piima, tüü ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd, koerasitt sa oled ja koerasitaks jäed 3 korda nõnda järgest lugeda.

ERA II 164, 497 (17) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mõtelge haigete peäle omas taevariigis, tee nende ihud-liikmed kõik terveks, Jumala abi olgu teiega, Aamen! Õue minna ja põhjatuule sisse puhuda kolm korda, Jehova Jumal, vaata minu peäle, kes sa varga peale vaatad, ikka elde võite kelde Jeesuke, veri punane. (3 korda öölda.)

ERA II 164, 497 (18) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihuoolmete sõnad Pereva vas sesla seelada, Ranna tirssa Polga Tus simrasmi Juniela karmanas suuma lattiti So sihkati Tuda jätta Pehkadi on issasgos nokols Jrsogo laiut karrasso Japiksarna solok peta Mander süsiemega.

ERA II 164, 498 (19) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mis pean ma ütlema kaks ehk kom korda kinni hakates, mis on Jumala Poja nimi Jeesus Kristus, aja mustad kingad jalga, mustad sukad jalga, aja mustad kindad kätte, mustad leinariided üle, tule meid abi ehk sedaviisi. Jumala see Isa, Jumala see poja ja see püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 498 (20) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haige sõnad. Must mees käbi maate kautu, teete kautu, mine metsa puusid kautu, lõhmuspuude lõksutama, pahakspuusid paugutama, vesi jooseb, veri jookseb ormi kautu, niikui valged lund'e kautu, Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 499 (21) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haige sönad. Soost tulevad sojad nooled, taevast tulevad pühad inglid, kes on ussivalu võitnud, need aga sinu valu võitnud nenda tõesti kui kirikus altri taga aamen X X X

ERA II 164, 499/500 (22) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Looma kinnipanemine vana kuuga. Võta üks muna, mitte palja käega, vaid kindaga ja pane sõnniku peäle, võta sõnnikuga seltsis see muna kätte, ja kokuta kolm korda looma suu ette ja ütle need sõnad: "Ar vehitu sih, por ar vehitu sih, por ar vehitu schpor." Pärast pane see muna põhjatsed poole lauda nurka, et ükski seda katki ei aja. Sügisel, kui loomad kinni paned, ütle selle muna juures kolm korda: "Aamen, aamen, aamen."

ERA II 164, 500/1 (23) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haiguse sõnad. Vett teha. Rabandust ehk äkkest haigust aitama. Ja kurja vaimu kavalust rikkuma, minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata, esite homiku, teiseks õhtuks, kolmandaks lõunaks, neljandaks põhja pool, Jumala Issa, poja ja pühavaimu nimel, aamen x x Need sõnad loetakse kolmele korrale läbi. Iga korra viimaste sõnade lugemise ajal tehtakse vassaku käe nimetissõrmega kolm risti. Hobusele antaks leiva peäle kolme ristikest tehes ja loetakse Issameie ühe hinge tõmbamisega ära X X X

ERA II 164, 501 (24) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmade sõnad. Maria-neitsike tuli taevast maha, kuldne katlekene käes, kuldne kulbikene sees, kuldne pulgakene peus, tegi silmad selgemaks, silmalauad lahkemaks, pese pale puhtakse, aja ihusta iluda.

ERA II 164, 501 (25) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosisõnad. Enne sind ep olnud roosi mitte, kui Jeesus kõndis mäe peäl. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käe, ühe ta ära lennatas, ühe ta ära suitsetas, ühe ta ära kautas.

ERA II 164, 502 (26) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Sehest seata, peält peäta, alt juurita keskelt keata, Sinu nimel armas isa palun mina sind, võta sedasinast valu vähenda, mis see kuri paise selle inimese ihu sisse on tulnud, et ta jälle oma tervist võiks kätte saada, tee seda oma suurest armust, Aamen.

ERA II 164, 502 (27) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa Jumala see poja Jumala see püha vaimu nimel, tule ise sina ja ole see tohter Aamen

ERA II 164, 502/3 (28) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi sõnad, mis vee pääle saab loetud. S.O.R.O.P.R.O. Sator Opera ratas Opera role. Ie taisepes. Aketeste pes see senna ette karne karnedeos pekem, sest vasta see pee de x x x kolme sõrmega kolm risti vee peäle, ning need saab kolm kord loetud, ning kolm kord kuldasjaga ümber piiratud, kolm viitenurka ka peäle tehtud, niisama kui Mooses ussi vaskmau ülendas kõrbes, otse kui see kes selle peäle vaatas, sai terveks samal tunnil I.E.K.L.A.J.W.M.S.3 olak S.E.T.W.A.T. ur. Issa poja ja püha vaimu nimel Aamen Aamen Aamen. Meie Isa palve saab kolm kord järgest loetud.

ERA II 164, 503/4 (29) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi sõnad. Jeesus läks üle maa ja talus neli roosi käes, see viimane kadus ära, see teine põles ära see kolmas lõppes ära see neljas ei pea mitte puutuma kellegi inimise Margebein kätt pead rinda, ehk üht liigend, sest kõik roosi, nõnda kui see valge, punane, must, sinine, roheline, kolne, sa veeroos, vasserroos, ussiroos, Schlangen roosileheroos Plant roos roos ja kõik roosid, nenda kui nende nimed on, peavad ära kaduma ja mitte enam jälle tagasi keerma, Jumala see Issa poja ja pühavaimu nimel Aamen. Aamen. Aamen.

ERA II 164, 504/5 (30) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad Läksid kolm pühad neitsid ja naad tahtsid ühte paisutamise haigust järge vaata, Esimine ütles see on palav, teine ütles see ei ole mitte kolmas ütles kas ta ei ole mitte; Räägi nõnda seda haava seun mina kinni, kolme nimel, et sa oma külge võttad, palavust, vett ja paistetamist ja kõike mis paisele võib sandiks olla, kolme Jumala nimel, ja see peab kolm kord räägitud saama, piira kolm korda ühe lõngaga ümber selle haava, pane seda lõnga päeva vastu parema maja nurga alla ja ütle; Mina panen sind sellega siia x x x et sa oma külge võttad palavust, vette paistetamist ja mäda. Ja kõik, mis haavale häda ei tee x x x Aamen. palu veel Issameie, ja aita Jumal.

ERA II 164, 506/7 (31) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kondi kokkupanemise sõnad Usk paneb kokku kondid luud Usk paneb kokku sooned luud Usk paneb kokku lihast luust Usk paneb kokku kivist puust Usk paneb kokku rauast luust Usk paneb kokku rauast puust Usk paneb kokku ilmas kõik Usk võidab ilmas valu kõik Usk üksi on, mis aitab meid Küll kõigest hädast valust mind Kui usume ja loodame ja palume ka südamest x x x H H H L. L. L. lll. lll. lll. x x x (Oh Issand Jeesus Kristus halasta meie peäle, kuule meie palve hääle, vähenda kõik valu, võtta selle inimese valu x x x N: N: võtta minu palve hääle kuulda nõnda kui sa kõikide preestrite palved kuulsid, ja koguduste eest kuuled, võtta valu ära x x x. 8 bl. Aamen. Isa poja ja püha vaimu nimel, Issameie palve saab ära loetud.

ERA II 164, 507 (32) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tole haige peäle veel vere sõnad P. tilgu läbi nõela silma ja seisa paigal niikui Jordan kui Johannes ristis x Ja Iisraeli lapsed punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemil poolel nullis ja pullis x Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi, see võtab su valu kõik.

ERA II 164, 507/8 (33) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ambavalust. See õnnistamine saab 3 õhtud nimetissõrmega haige hamba peale pannes. Mina võttan see valu ära nõnda kui Jumal teda omast pojast ristipeäl ära võttis kolme Jumala nimel x x x. Mina surman see ussi ära x x x mina teen need vermed lahti, nõnda kui Jumala poeg risti pealt lahti tehti. kolme ainu Jumala nimel x x x Tobias Reku Aamen.

ERA II 164, 508 (34) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roos Jumal on meile siin mailmas Roosi Küngaks saatnud ja tema üle taeva kroonimise mantliks välja lautanud x Roos x lahku minust ära lenna ühe surnu peäle ja päesta, elu olevad tänasest kunni igavene.

ERA II 164, 509 (35) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele Issa poja ja pühavaimu nimel Meie Issa palve saab loetud) Mis peame ütlema ma kaks kord kinni hakkates Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel, sulle süntku nõnda kui sa oled uskunud, Yde su pis tritese pis sina dekarne karnde of pikem saa vesta pa verda see pee amne pea keige kangem valu jäeme käega. Üle muljuda kolm kord.

ERA II 164, 509/11 (36) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kasvaja sõnad. (Siis vaata kui kuu viimse veerandine on:) x Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel kõik kuri asi peab kõikuma, ja Jumala sõna läbi päesema kuri haigus ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõna läbi kurja haiguse peäle võimust sai, nõnda pean mina püha palvete läbi nende peäle võimust saama igavesest ajast igavesti. pea eest oled ja peata keskelt oled saa. Sa juureta peält oled ja peata alt oled sa juurita, kolm kord nõnda üttelda Murel pole puud, kivil pole juurt, tüügas ülespidi, ladu alaspidi, kassi sitt sa oled kassi sittaks jäed koera sitt sa oled ja koera sittaks sa jäed, kolm korda) aita Jeesuke, toras Lord Ienal ruat waat not Joeugkomten me lond ovard Joug konalin, elavad hõbe sarve sisse panna nende sõnadega, ar vehi to schi por, kolm korda nönda öölda Peenikene tütruk ma olen ja peenikest lõnga ma ketran, punas langa ma punun ja siidi lõnga seun, valged villa ma vaun, kelle peäle ma panen omad käed need kõik terveks saage, rahu olgu teiega ütleb Issand, head sooned tulgu jälle minu sisse, ja pahad sooned minge kõik välja, nimetissõrm pane mu rinna peäle siis saan ma kohe paramaks, see tige silm, mis minu peäle vaatab, see mingu su oma peäle tagasi, Jeesus Kristus aita sind ja mind edasi minna Aamen

ERA II 164, 512 (37) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vett teha 3 korda järgest loetud Karper vasto, mokku (maku) vastu Sasper kraun, Issa meie ühe hingega kolm korda järjest Hege helde kippe teele tervist Jeesu veri puna Minu ihu sai risti peäle pandud kolmest kohast sai mind katki pistetud, Minu Isa vaeva on sinul, minul arm Kristuse auu kuub see minu kroon. Isa oled mulle annud Aamen 3 kord järgesti.

ERA II 164, 512/3 (38) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi aigele. X Püha risti täht olgu sinuga see Issa ja see poja ja see püha vaimu nimel. Kõik kuri asi peab kõikuma ja Jumala sõna läbi päesema, kurjad asjad ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõrme läbi kurjade vaimude peäle võimust sai nõnda pean ma püha palvete läbi nende peäle võimust saama. Igavesest igavesti. Aamen, Aamen, Aamen :,: :,: :,:

ERA II 164, 513 (39) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad. 3 korda, paistetus, paistetus, paistetus. Mina kässin sind Jeesuse Kristuse nimel et sa N: N: nii vähe paha teed kui Jeesuse Kristusele need naelad paha tegid, mis Juudid tema kätte ja jalgede sisse lõid x x x

ERA II 164, 513/4 (40) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad. Tere, tere mõisa herra sina siidi sametis, mina lammas karune õigus teite, võit minu.

ERA II 164, 514/7 (41) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad Söön sinu sõnad, saan sinu silmad sõela põhja Kõmu sarved näitvad, kõmu istub, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, nende kut emased isaste eest nõnda mina teite eest, kuklatagand kullatükk 3 korda nõnda öelda, kõmu sarved näitvad, sinu ja minu sõnad peavad ühed olema, toas raud kassikene tuleb teile valge pea ja silmad sõela põhja, Kõmu kõrvad näitvad, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, lase minu käsi ka nõnda korda käija, kutt püha kiri korda käib. Saksa mees ja sõnad: Saksa mees soe sugugi pahane, koera karvane, sinu süda nõnda pehme kutt se villane virukas, minu süda nõnda kõva kutt tuline raudkivi peäl: ma soo meelest nõnda kutt Maria piim Jeesuse eest. Ma soo meelest nõnda kallis kutt kuld sinu kulmu sees, ma soo meelest nõnda armas kutt hõbe sinu hõlma sees, Jumal hoitku Maria keelgu seda vaimu sündimast, Ema ilma talumast, kes saab saksus elama igaveseks issanda orjaks, sellel läheb säsi särgi sisse, särgi tuli kube tuli karvane kasukas, kellega võib tules magada, tule all ka õhkuda, tule kirgedes kirjuta nüüd ja rahu issandaga, söön sinu sõnad, saan sinu silma sõela põhja havi keel, aavi meel mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, enne tuleb teile valge pea, mina su meelest kutt sukkur, kutt mesi, ho-oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, ei need mind kinni pidada, ma so meeles Proua sinu eest; oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, sul pole häda ilmasgid, Jeesus (Nadsarenus) Natsaretis Juudas kunni mina astun kohtumõistja maja ette, sealt aknast vaatvad kolm surnud meest, ühel pole pead, tõisel pole kopsu, kolmas on haige pime ja tumm?

ERA II 164, 537/8 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõulu laupäeva õhtul tuuakse pahnad maha. Siis lapsed vinnivad neid lakke, kui pahna kõrsi palju lakke jääb, on hää viljaaasta, kui aga vähem jääb on vilets viljaaasta.

ERA II 164, 538/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ka on palju muid kombeid, näiteks pahnad tuuakse vanaa/a/sta õhtul samuti maha kui jõululaupäeva õhtul. Siis vinnivad lapsed pahna lakke, kui sinna kõrsi palju jääb, on hää vilja-aasta, kui aga vähe siis peab tuleval aastal nälga kannatama.

ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

ERA II 164, 542 (21) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laeva ehk kalapaati teha, peab nõnda nimetatud laeva täävipuu külast ehk võõra maa pealt varastama, kas olgu neid endal kodus kümme tükki. Siis saab tugevasti kalu.

ERA II 164, 546 (33) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Mare Kalda
Majade valmistamise puud peab võtma maha vana kuuga peale jõulu.

ERA II 164, 547/8 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kevadel hilja puud härmas on varene külv parem, kui aga varakult härmatis juba kaob tuleb hiline külv.

ERA II 164, 548 (38) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pählapuud urmas, tuleb kena odrakasv.

ERA II 165, 13 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hooneteperi. Viinistu lähedal metsas on väike ümarik mägi, rahvas nimetab seda Hooneteperiks. See olevat olnud enne vanade eestlaste ohvripaik ehk hiis. Mägi ise on tihedalt kividega kaetud ja kasvatab väikseid mände ning kadakaid. Umbes viiekümne aasta eest on säält võetud maha üks hiiglamänd, mis oli arvatavasti hiiemänd. Hooneteperi mäge on ümbritsenud mingi saladus, seda on peljatud. Karjalapsi on hoiatatud sinna minemast, tähendades: "Ärgä sinne mengä, seel on muuga keltrid!" Mis sellega taheti öelda, on teadmata, kas muugad tähendasid munke või miskit muud.

ERA II 165, 14 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord oli juhatatud kedagi meest öösel Silmi kuusiku, sääl pidi olema rahaauk. Mees läkski. Oli talvine öö. Kui ta jõudis lahe jääle, nägi ta Silmi kuusikust suurt tuld. Mehel oli keelatud tee peal kellegagi rääkimine. Kui ta edasi kõndis, tuli talle jääl kaks hunti vastu. Mees ütles: "Ah teijpne mehed oletegi!" Korraga käis suur raha kõlin ja kui mees Silmi kuusiku poole vaatas, ei olnud sääl enam näha midagi.

ERA II 165, 21 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Signe Hong, 12 a. < Maaria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Tammehari on Otsa ja Haltja karjamaal, seil old ennevanast paks tammemets. Seil eländ kaikisugu loomi, aga ühel kerräl süüdetüd see polema ja jäänd järele paljas hari. Nii tuldki ütelüs "Tammehari".

ERA II 165, 28 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Roogidu t. - Agda Laine, 12 a. < Marie Silbermann, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Praigusel lagejal kohal, mes kutsutakse Tammeharjaks, old keskel lebamets ja äärtes tammemets. Sest saigi siis nime Tammehari. See mets vist poldeti ära vanuje inimeste judu järel.

ERA II 165, 36 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Linda Merela, 16 a. < Maria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Viinistu ja Turbuneeme vahel oli ennem olnud suur tammemets. Seda metsa hüüti tammeharjaks, sest seel on mägine, kus otsas kasvanud palju tammi. Kuid see mets oli pold ärä. Ja eks nee inimised ottaned seelt ka puid. Kaks või kolm tamme on veel järel.

ERA II 165, 52 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldi saar. Rahvas räägib, et enne olnud Haldi saarel väga paks mets. Sääl arvanud inimesed elama haldjaid. Seepärast antudki saare nimeks Haldi.

ERA II 165, 52 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammeharja. Vanemad inimesed arvavad, et Tammeharja nimi on tulnud sellest, et sääl läheduses heinamaal kasvab tamm. Arvatakse ka, et sääl samas karjamaadel on võinud kasvada tammi. Jutustaja kuulnud need jutud oma vanematelt.

ERA II 165, 53/4 (1a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Viinistu karjamaa, mis kannab Tammeharja nime. Tammehari nime sai ta sellest, et sääl oli olnud suur tammik, aga nüüd on need maha raiutud, millest ainult kaks on järele jäänud. Suurem asub Sääre talu heinamaal ja vähem Pärtli talu heinamaal.

ERA II 165, 54/6 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmi kuusikus rahaauk. Kord juhatati Pärtlijaani vanamehele rahaauk, see pidi olema Silmi kuusikus. Talle juhatati, et tuli põleb rahaaugul ja määrati öö. Kui öö kätte jõudis, läks mees metsa ja nägi kaugelt juba tule ja kui ligemale jõudis, nägi ta meest tuld liigutamas. Siis hakkas Pärtlijaani vanamees hirmuga issameiet lugema ja ümber tule käima, tundmata mees ta kannul. Korraga viskas tundmata mees kolm verist vasikakintsu P. vanamehele kaela, aga siis viskas P. vanamees kintsud tulle ja ütles: "Mene sina pergu." Ja kui kintsud tulle langesid, nägi vanamees, et need olid kolm suurt kullakotti, aga siis kadusid kõik nagu tina tuhka. Sama rahaauku juhatati ka Andikäspri vanamehele ja määrati ka öö ja üeldi, et temale tulevad kaks meest vastu, aga ta ei tohi nendele midagi ütelda. Kui vanamees läks, tulid talle kaks hunti vastu ja vanamees ütles: "Kas teie oletegi nee mihed, kes mulle vastu piid tulema," kui ta sai need sõnad üeldud, tuli talle meelde, et ta ei pidanud rääkima. Kui vanamees rahaaugule jõudis, nägi ta koera mulda sütele pääle kraapivat, kuid äkki kadusid kõik ära, ainult suur helin oli veel järel.

ERA II 165, 68/9 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nägäkivi. Pärispea Liidesoo lahes, mis asetseb Odakivi lähedal, on suur kivi meres. Selle peal olid olnud näkid ennast pesemas ja ehtimas. Ühel õhtul, kui old suur kisa ja laul külas, ehmund näkk ja hüpand merre. Pääle sidä ei ole teda enam nähtud. Kivi aga Liide soos kannab Nägäkive nime.

ERA II 165, 69 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiietamm. Pärispea Matsu talu koplis oli old enne sakslaste tulekut suur hiietamm. Rahvas palund selle all jumalat ja ohverdanud seal igal laupäeva õhtul ja teistel tähtpäevil. Kui tulid sakslased, siis raiutud maha tamm ja varastatud ära. Rahvas aga räägib, et kõige ligem mõis Pärispeale on ehitatud selle tamme puist ja oksist. See mõis on Kolga mõis.

ERA II 165, 69/70 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk Pärispeal. Praeguse Oru talu tuhlimaalt on löüetüd suur katel rahaga, mes tuli väljä tuhliottamise ajal, kui aeti lahti vagusi. Rahast said osa kaik, kes olid tuhli ottamas. Taanja, kadund, oli veel peräst mend etsimä ja saand kätte pool katla, mes adra kaugemale oli veend ja toistest maha jäänd. Sida kohta peetakse ka praegugi pühäks ja ei panda tuhli pääle. See olla Vene keisri Peeter I kingitus inimestele.

ERA II 165, 70/1 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Mahu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Kata Linholm, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkk Purekkaris. Purekaris praeguse suure kive otsas käinud igal ilusal õhtul pead kammimas pruut ja peigmees. Seal kohanud nad igal õhtul. Ühel õhtul oli vanamees kõrge mää pääl, kuidas jälle nad tulnud ja istunud sinna kivi otsa. Enne kamminud pruut oma juukseid ja ulatanud siis kammi peiule. See kamminud ka oma juuksed, siis suudelnud ja kaelustanud üksteist. Äkki oli läbitungivalt kiljatanud pruut ja ta juuksed tõusnud üles otsekohe. Peigmees kadunud kui maa alla, kuna pruut jooksnud merre. Pääle seda oli nähtud veel mitmel õhtul sealt pruuti ja peigmeest. Mitte enam kive otsas ega maal, vaid nad suudelnud sügavuses vee peal.

ERA II 165, 80 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärlioja t. - Ilse Lehesalu, 14 a. < Magda Lehesalu, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valuvõtmise laul. Haigele arsti, tervele vorsti, varesele valu, musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, ärgu vaksa vahet olgu. Juba lapse jalg terve!

ERA II 165, 99/100 (1) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k. - Ilmar Heinsoo, Kõnnu algkool < vanemate meeste suust (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Valgejõe madu. Valgejões elas palju aastaid tagasi suur kollasekirju madu. See olevat õnnemadu. Madu lennanud siia kaugelt. Ennen ei olnud selles peres, kus kohal madu asus, õnne, kuid mao tulekul kasvanud taluvara mitmekordseks. Sellest ajast liigub rahva seas lugujutt ühest perepojast, kes nõia poolt olevat muudetud maoks. Madu kadunud nõia juurest ja hüpanud jõkke just oma talu kohale. Perel, kus poja kadumisel kadus koduõnn. Nüüd aga sigines see uuesti. Pererahvas kui tundis oma poja lähedal olekut. Nõid aga kiristas hambaid. Vette ei ulatu ta võlus.

ERA II 165, 107/8 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Määpealse t. - Erni Janter, 15 a. < L. Berg, 53 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kahala järve tekkimine. Vanasti olnud praeguse Kahala järve kohas Uuri küla. Ühel kevadpäeval kündnud Uuri mehed põllul, ega ole teadnud aimata midagi paha, kui korraga ilmunud küla kohale lind, kes kogu aeg hüüdnud: "Põiki rahvas, põiki rahvas!" See pidi tähendama et Uuri küla rahvas oleks pidanud säält hoopis ära minema. Mehed aga olid pannud linnu hüüdmist muidu naljaks ja kündnud edasi. Korraga aga ilmunud taeva alla suur hall pilv, mis Uuri küla kohta jõudes lausa vihmaks muutunud ning küla peale maha sadanud ning kogu küla enda alla matnud. Alla jäänud kõik mehed hobuste ja adradega. Selgel suvepäeval olevad neid veel praegugi näha järve põhjas.

ERA II 165, 111 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. - Erni Janter, 15 a. < G. Valk, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord näinud keegi Vanaküla inime unes järgmist. Pohla ja Klaukse talu rajal asuva suure kivi all on suur varandus peidus, mida ei saa aga muidu kätte, kui tuleb reede õhtul viia seitsme elaja veri sinna kivile, siis pidi avanema varanduseauk. Sellel inimesel endal pole aga julgust olnud seda teha ja nii seisab varandus veel praegugi suure kivi all.

ERA II 165, 139/41 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k., Valgejõe t. - Inna Antar, 13 a. < E. Hermann, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kust said endale nimetuse Kaanjärv ja Kaanjärve mäed. Kord elasid seal mägedes röövlid. Nende pea-ninameest hüüti röövel Kaaniks sellepärast, et ta oli hirmus verejänuline ning röövis ja hukkas palju inimesi. Röövel Kaan oli veel kole kaval. Küll aeti ja otsiti teda taga, et hukata, aga kätte ei saadud kunagi. Tal oli mägedes palju vara ja kulda. Seal ligidal elas üks asunik, kellel oli kolm ilusat tütart, kuna üks nendest kolmest oli kõige ilusam. Nemad käisid alati õhtutel mägedes jalutamas ning laulmas. Kord silmas röövel Kaan neidusid, kes istusid kalju veerel ja laulsid imeilusalt. Röövlil tuli tahe tüdrukuid vangistada. Ta hiilis lähedale, et parajal silmapilgul neid haarata. Kaks õde märkasid seda ja pistsid jooksu, kuna kõige noorem neist ja kõige ilusam ei saanud kohe jooksu pista. Röövel tahtis teda kinni võta. Tüdruk jooksis mööda kaljut edasi kuni kuristikuni. All lainetas järv. Ta mõtles: "Ennem ma suren, kui lasen end vangistada." Ning ta hüppas järve. Röövel sai kole vihaseks. Ta kõndis mööda järve kallast edasi-tagasi ning nuttis viha pärast. Järv muutus ümbert sooks, mis oli õige pehme, et seal ükski inimene käia ei saanud. Röövel vajus ja vajus viimaks järve. Praegalt on järv ümbert nii pehme, et keegi sinna ligidale ei pääse. Järve ääres õitsevad valged vesiroosid. Kes neid noppima läheb, vajub järve, sest see ei kanna inimest. Rahvas hakkaski järve hüüdma Kaanjärveks ja mägesid Kaanjärve mägedeks. Kui praegalt minna õhtul sinna, siis teatakse rääkida, et on kuulda järvest uppunu neiu laulu. Rahvas kaevas mägedes ja otsis kulda, aga ei leidnud, sest vana röövel oli selle hoolsasti ära peitnud. Sellest ajast peale seal enam röövleid ei ela.

ERA II 165, 181/2 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Klaukseni t. - Irma Suumann < Anna Helberg, 80 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Kuidas soo sai omale nime. Vanalajal oli seel soos soda. Tuglas oli soa ülemb. Tuglas vaevas inimesi raske töögä. Inimesed ei jaksand tööd tehä. Siis Tuglas hakkas inimesi piinamä. Meestelt leikas seljä päält suured nahajudad väljä ja naistelt leikäs rinnad ära. Pani naised nabapäidi puusse, rippuma. Viimäks jäi Tuklas haigeks. Siis tehti Tuklasele suur kätküt. Tuklas oli kätküves seljällä, naised kävid tädä imetämäs ümbär ranna, igelt poolt ja said sen eest 2 kobika päiväs. Kui naised jäid kätküve pääle suikuma, siis Tuklas oli lauland: "Tukku, tukku vaene naine, et saa kahte kobikaida." Üks naine oli lägäständ Tuklase ärä. Ja Tuklas suri. Sellest sai soo omale nime Naistesoo, et naised käisid Tuklast imetamas.

ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Ilse Kenamets, Leesi algkooli õpilane < Joost Kalmholm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Kuusalu ranniku kohtadest/ Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel. Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd väljä Juminda Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.

ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. - Greete Lambot, 12 a. < Joost Kalholm, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teisiti kõneleb aga Joost Kalholm. "Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäiva ööl. Ta oli teht tuld seel ige aastat niikaua, kui viimaks kivi oli mend punaseks."

ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare. Juminda külast ½ km maad Leesi poole on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Ruotsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobusega sielt mööda ja löi möögaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamihele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senperast hüüeda seda kohta nüüd Maduvareks.

ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põlismänd. Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.

ERA II 165, 219 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Jaan Sukamägi, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkikivi. Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi.

ERA II 165, 221 (3) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Anna Sukamägi, 77 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda *red.
Laps hundi pesas Vanasti olnud Jõelehtme ümbruses palju hunte. Kord vanemad tööle minnes jätnud lapse üksi koju. Hunt tulnud, lipitsenud niikaua lapse ümber, kuni laps istunud selga, siis hunt viinud ta Koogi metsa oma pesasse. Hundipojad mänginud lapsega ja kriipinud ta oma küüntega lõhki. Vanemad koju tulles ei ole last leidnud ja läinud otsima. Tulnud veel külainimesigi, ja viimaks mindud Koogi metsa ja leitud laps säält hundipesast. Pärast vanemad küsinud, et "kuidas sa siia said?" Vastanud laps, et "suur kutsu võttis mind selga ja tõi väikestele kutsudele mängida." Väikesed kutsud olla mänginud temaga ja kriipinud teda.

ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk., Jõeähtme v., Manniva k., Raja t. - Angela Kütt, 13 a. < Miina Metstoa, 46 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuradikivi. Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.

ERA II 165, 247 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Parasmäe k., Loovälja t. - Uno Mardim, Jõelähtme algkool < M. Mardim, 81 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kiia järve sünd. Ennevanasti pole olnud Kiia järv omas vanas kohas, vaid olnud koguni Järve sauna juures. Külanaised käinud järves muste lõngu ning pesu pesemas. Järv vihastanud sellest ja tõusnud suure halli kitsena õhku. Kits hakanud ida poole minema ja saanud Kiia võhma kohta, kus heinalised heina tegid, käinud hirmus pauk ja järv läinud pooleks. Üks pool heinalistele kaela, teine osa jõkke. Jõgi on selle koha pealt eriti lai.

ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Aava t. - Hans Ojapõld, 13 a. < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sündisid Kostivere urked ja salajõgi. Jõelehtme vallas, Kostivere mõisa lähedal asuvad Kostivere urked. Nende sünd vanarahva jutu järgi on järgmine. Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu, ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja. Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu vanapaganale kätte maksta. Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes. Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust vanapoiss välja tahab tulla. Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu. Viimaks, pikema maa-all-jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna. Kus vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd salajõeks kutsutakse. Kohad, kust vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.

ERA II 165, 255 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Manniva k. - Ella Salm, 13 a. < Aliine Salm, s. 1895 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kulbi tamm. Kallavere küla ääres asuvas suures metsas kasvab suur tamm. Tamme kutsuti Kulbi tammeks. Tamm saanud nime sellest, et noor neiu, nimega Hilda, pärit Kivimäe talust, oli läinud tammest koskli mune kulbiga ära võtma. Aga nii õnnetult, et kulp oli jäänud tamme sisse. Pärast oli leidnud selle sealt Ristimäe Kustas ja oli võtnud kulbi omale. Sellest oli saanud nimi Kulbi tamm.

ERA II 165, 323 (1) < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Helmi Kula, Alavere algkooli õpilane < E. Lass, 72 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Kord sügise õhtul otsinud sant öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis märganud tulesid ja sant hakkanud tulede sihis minema. Maa vajunud sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja mõelnud, et säält tulede juurest saab öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, vajunud ta ülepää laukasse ja sinna ta surnud. Teisel hommikul leidnud rahvas sandi soost ja matnud sinna ja sestsaadik hakatud sood hüüdma Sandisooks.

ERA II 165, 326/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Voose k. - Merjanda Pikker, 12 a. < Mai Abrams, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täijärv. Vanasti elanud ühes üksikus saunahurtsikus väga vana mees. Temal pole olnud hoolitsejat ega toitjat. Nii et ta elanud mustuses ja korratuses ega puudunud siis täidki. Saabunud laupäeva õhtu. Kõik külarahvas läind sauna, siis tõusnud temal ka isu minna, aga et tal sauna ei olnud, siis läinud ta end järve äärde pesema. Vanamees komistanud ja kukkunud järve ja uppunud. Nüüd sest ajast saadik on järvel nimi Täijärv. Sel järvel on väga palju inimese kujuga sarnadust. See on veel praegugi järel, ta asetseb Voose külas.

ERA II 165, 347 (2) < Kose khk., Alavere v., Rooküla k., Saare t. - Ilse Sallo, 13 a. < Hilda Taumsaar, 28 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Raha leidmine. Nõmbra mõisa karjamaal on näha üks suur kivi, millele hobusekabja jälg sisse raiutud. Ka olla nähtud selle kivi kohal ööseti tulekuma ja jaaniööl hõbedasi rahalitreid. Rahvasuus hakkasid jutud liikuma, et selle kivi alla olla P. sõja ajal raha peidetud. Taluperemees, kelle krundis oli see kivi, kergitas selle 10 mehe abiga üles ja leidis säält 100 kuldraha. Nüüd on see kivi sellest ajast küliti.

ERA II 165, 355 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imelik puu. Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab üks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust üles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.

ERA II 165, 357 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Presti t. - Lennart Lepik, 14 a. < Johannes Lepik, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kullavalvaja. Muiste elanud Pikaveres üks vanamees, kes olnud rikkam mees terves vallas. Temal olnud suur ämbritäis kulda. Et vanamees väga ihnus olnud, ei tahtnud ta oma kulda teistele pärandada, vaid matnud selle Kuusiku talu heinamaale ühe allika kaldale maha. Vanamees surnud ära. Et keegi kulda ära ei varastaks, siis käivat ta iga neljapäeva öösel sääl kulda valvamas. Rahvasuu kutsub vanameest "Kullavalvajaks".

ERA II 165, 359 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Andi k., Tuuliku t. - Edgar Teder, 15 a. < Tõnu Teder, 54 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pikavere heinamaade nimed. Kui sakslased vanasti meie maale tulid, sundisid nad meid ka väevõimuga ristiusku vastu võtma. Eestlased lasid endid hädaga ristida, kuid palusid oma vanu jumalaid ikka edasi. Pikavere vallas vastu Uuemõisa heinamaid kasvanud enne suur mets. Siin käinud rahvas oma jumalale Ukule ohverdamas. Üks ohvrikivi on veel praegu alles Presti talu heinamaal. Selle juurest olla vanu ohvrirahasid leitud. Nüüd on mets maha raiutud, ja maa Kivioja ja Urvaste küla talude külge liidetud. Kuid seda kohta kutsutakse veel praegu Uku heinamaadeks või Uku-pealseks.

ERA II 165, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nõiakivi. Pikavere meeste heinamaade lähedal Arevalla metsas asub suur Pillardi kivi. Vanasti olnud see nõiakivi, mille juures olnud võimalik end hundiks või mõneks muuks loomaks muuta. Üks lähedane perenaine käinud igal öösel kodust ära. Ta käinud selle kivi juures, kus end hundiks moondanud. Hundina käinud ta külas ja varastanud loomi ning alati olnud tema pere laual värsket liha. Pererahvas pole sellest midagi teadnud, kus käib perenaine. Viimaks hakanud sulane asja lähemalt uurima. Ta läinud ööseks rehealla magama. Korraga näeb: suur hunt tuleb värava alla ja viskab ilusa varsa rehealla. Ise jooksnud minema. Hommikul olnud perenaine jälle kodus. Järgmisel öösel läinud ka sulane kivi juurde. Perenaine tulnud ka sinna. Äkki hakanud kivi susisema ja sinakat suitsu välja ajama. Sulane ja perenaine jooksnud hirmuga koju. Peale selle kadunud kivil nõidumisvõime, ega ole tänaseni tagasi tulnud.

ERA II 165, 367 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiie talu. Pikavere Hiie talu kohal asunud muiste hiis. Seal käinud ümberkaudne rahvas jumalaid palumas. Veel praegugi kutsutakse paika, kus vanasti hiis kasvanud, Hiieheinamaaks. Osa sellest on praegu Tedre, osa Hansu-Jüri ja osa Hiie talu küljes. Hiie keskel olnud suur veelomm, mis praegugi veel näha.

ERA II 165, 371 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugud. Rahaaukudest räägitakse palju ja mitmesuguseid jutte. Üks tähtsamatest rahaaugu juttudest, mis sündinud palju aastakümneid tagasi Kuimetsas, on järgmine: Kaubil vanasti elanud Vaadu nimeline mees. Temale oli näidatud unes, et Tõnuansu talu heinamaal kasvab üks toomingas ja selle juurel magab üks suur must uss: "Sina lükka see uss juurte päält ära ja kaeva raha välja." Veel kinnitatud juurde, et ärgu midagi kartku, mis juhtub. Tema siis läinud unenäos määratud ajal toominga juurte alt raha kaevama. Kõik oli läinud tee pääl hästi, kuid ainult - mis jättis raha juurte alla tagasi, et ei julenud palja käega ussi ära lükata. Sellest ajast kuni praeguste aastateni on igal aastal nähtud seda suurt ussi heina ajal sääl toominga ümber jooksmas, kuid igakord, kui püüdma hakatakse, pääseb nagu imekombel alati toominga juurte alla.

ERA II 165, 375/6 (3) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Idaurkad Kuimetsa mõisast umbes kaks ja pool kilomeetrit Kose poole tulevad vastu järsud sügavikud ja Neitsimägi. Suurem osa jääb nendest orgudest ja nõgudest paremale poole, kus neid varjab Ida mets. Ida metsa nimetuse on saanud sellest: kui ehitati Kuimetsa mõis, jäi suur mets mõisast ida poole, mida hakati hüüdma Ida metsaks. Selle järgi on ka nimetuse saanud Ida talu, mis anti välja Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväelasele. Esimesed urkad tulevad vastu mööda ida teed minnes, mis keerab enne Neitsimäest ülesminekut paremat kätt, neid hüütakse Kallise urgasteks. Sinna uppunud moonakas Kallis. Suurem urgas on sääl umbes 11 m lai ja 2,5 m kõrge, mis läheb edasi 9-10 m, säält enam edasi ei pääse. Üldse on neid urkaid palju, suuremaid kuhu alla pääseb on 21. Rahvasuus on palju õudseid jutte krattidest ja vaimudest Ida metsas ja selle urgastes.

ERA II 165, 379/80 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ida oja, mis algab Vaopere soodest ja rabadest, jookseb Ida talu juures maa alla, mis sääl haruneb omakorda kaheks haruks. Üks neist voolab välja Kuimetsa mõisa juurde Jäävandi ja teine Tamsi küla juures Kärt-Tõnu talu juures. Sääl madalmikus on allikas, mille kaldal on ümarik küngas. Rahvasuus on levinud jutt, et vanalajal, kui möllas Eestis suur katk, teinud ta ka Tamsis oma puhastustööd ja jätnud elama ainult kaks vanatütrukut - Kärt-Tõnu Malle ja Küünimaa Kaie. Ise hüpanud siis allika künkal ühelt jalalt teisele ja laulnud: "Kärdi Mall elab ja Küünimaa Kai magab!" Nii jorutanud ja hüpanud ta sääl neid sõnu, olles uhke oma tööle.

ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Suursilma allikas ja nunnade kaev. Pääle Õrde allika tuleb veel palju ja palju allikaid Kuimetsas ette, mis on mitmesuguste tähtsustega, nagu näiteks veel Nunnade kaev. See on ka allikas, mis asub Kuimetsa külas Kamara talu karjakoplis. Säält käinud nunnad toomas omale puhast vett ja selle veega oli õnnistatud õndsaid. Üks rahva poolt väga tuntud allikas on Suuresilma allikas. Seda allikat peeti pühaks ja käidi seal ohverdamas oma iga-aastasest saagist veehaldjale, et teisel aastal kasvaks parem vili. Peatähtsus on selles, et arvati Kuimetsa jõe haldjat elavat Suursilma allikas, mis on jõe ääres. Sellest arvati siis, et haldjas hoiab suplejaid hukkumast. Suur tähtsus on veel Suursilma allikal selles, et sääl käidi toomas omale tervismuda, mida pandi pääle, kui oli mõnes kehaliikmes palavik. Kuid suurem mõju olnud siis veel, kui sinna kalleid esemeid visati. Seda jutustas minule Tõnu Iibram, kes on praegu 60 a. vana. Teda olla ka kord poisikesepõlves kästud minna tooma ühele vanakesele seda tervisemuda. Talle antud siis kaasa ühte ja teist väärtuslikku, mida ta enam ei mäletavat.

ERA II 165, 383/5 (8) < Juuru khk. - Leevi Urke, 17 a. < rahvasuust (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õrde allikas. Keila jõgi saab alguse Kuimetsa soodes asuvast järvest. Jõge ümbritsevad suurte veekogudega allikad, mis pidada olema arvamata sügavad. Üks suurematest allikatest kannab nime Õrde allikas. Õrde allikaga on seoses palju vanaaegseid omapäraseid sündmusi ja jutte, mida rahvasuu on edasi kannud põlvest põlve. Allikas olevat nii sügav, et ühel kuival suvel, kui kuskilt vett ei saadud, Õrde allikas olnud siiski vesi. Keegi ema läinud säält lapsele juua tooma. Pikk tammepuust trepp viinud alla sügavikku. Vesi olnud sügaval ja palju läinud naisel selle toomisega aega. Kui ta veega tagasi jõudis, olnud laps jänusse surnud. Selge ilmaga paistvat allika sügavas vees midagi läikivat. See olevat kullakast, mis vanal arvamata ajal allikasse lastud. Rahvasuu räägib, et kui seitse paari härgi panna vedama, siis tulevat kast välja, aga ainukesel tingimusel, et selle toimingu ajal ei tohi keegi kuradi nime nimetada. Kuimetsa mõisa parun saanud sellest kullaloost teada. Kullapalavik hakanud vanale parunile pähe. Võtnud siis seitse paari härgi ühes. Pääle selle veel kiltrid, kupjad ja aidamehed. Ühisel nõul ja jõul mindud kulda välja tooma. Pikad tugevad ketid lastud kullakastile ümber ja seitse paari härgi pandud vedama. Pikkamööda tõusnud kullakast tugevate härgade jõul. Paruni rõõmul polnud piiri, kui pika vaeva peale kullakast tulnud nähtavale. Suures rõõmuhoos unustanud parun vande ja hüüdnud: "Käes ta kurat ongi!" Kuid sel hetkel murdunud tugevad ketid ja suure mürinaga vajunud kullakast kalda äärelt allikasse tagasi ja langenud nii sügavale, et pääle selle ei ole ükski abinõu ulatanud kullakastini. Ilusa selge ilmaga nähakse veel praegu allika sügavuses kristallselges vees kulla läiget. Pääle selle olevat veel allika sügavuses kaks kirikukella, sest nende kuminat olevat vahest kuulda. Kelli saada saalt põhjast kätte rahvajutte järgi sel teel, et vedama panna kaks kaksikut musta härga. Praegu elavad Õrde allikas kallid veeloomad saarmad. Vanad kavalad kütid ootavad selgetel öödel head juhust, et kallist looma tabada. Kuid saarmas on tark, ta laseb end kaua oodata. Oma pikkadel igavatel ootetundidel mõtlevad vanad kütid kullakastist ja kuulavad kellade kuminat. Siis jutustavad neid jutte vaiksel õhtutundidel noortele tulevastele põlvedele.

ERA II 165, 387 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k. - Ellen Koik, 12 a. < August Koik, 37 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ulmu allika ja Katkuotsa talu lugu. No vanasti möllanud siin Juuru ümbruses katk ja surm. Rahvas old päris hädas. Vesi lõppend otsa, toit samuti. Palju inimesi surnud janusse. Siiski olnud siin soos, Silde heinamaal allikas, millest ka kõige kibedamal ajal vesi pold otsa lõppenud. See oldki see Ulmu allikas. Ümberkaudu rahvas käind siin vett otsimas. Kuid ka Ulmu allikal olnud vesi nii sügaval, et sinna ilmatu pikk raudtrepp viind. Siis korra läinud üks ema oma lapsega, kes janusse suremas, Ulmu allikale. Võtnud kannu ja läinud allika põhja vett tooma. Nii pikk aga olnud tee, et kui ema tagasi jõudnud, olnud laps janusse surnud. Ja-jah, praegugi on ta ilmatuma suur allikas. Noojah, see katk kestnud ikka edasi, tapnud palju inimesi ära. Läind möllates talust tallu, kuni äkki - stop! jäänud seisma. Rahvas hakanud seda talu hüüdma sellepärast, et sääl katk lõppenud, Katkuotsa taluks. Praegu asub ta Atla külas.

ERA II 165, 408/9 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juuli Saulep, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Heinamaa nimede saamine. Üle kahesaja aasta tagasi kasvanud praeguste Kehtna valla Vastja küla talude Pitsi, Rehe ja Reino heinamaadel palju tammi. Et maapind olnud pehme, siis on vajunud tammed maa sisse. Tammedest saanud aga need heinamaad omale nimeks Tammearu. Praegugi leitakse veel üksikuid tammede tüvesid soost.

ERA II 165, 409/10 (3) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talunimede saamine. Kehtna vallas Vastja külas asuva praeguse Iidase talu maa pääl olnud hiis, kus ohverdatud Ukule. Pärast lasknud mõisnik sinna hiide asutada talu. Talule antud nimeks Hiietalu. Sellest on kujunenud välja Iidase. Tammed lasknud mõisnik maha raiuda. Ainult kaks pärna olid jäänud alles. Need pärnad on praegugi alles ja asuvad Iidase talu aias.

ERA II 165, 414/5 (8) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pääle maailmasõda oli kardetatavaim haigus katk. Katku kohta räägib rahvasuu järgmist: Kui esimene inimene surnud Vastjal katkusurma, siis ohverdatud ja tehtud suuri tulesid, et katku eemale peletada. Sellest hoolimata hakanud katk Vastja külas suure hooga levima. Paljud inimesed olid langenud katku kätte. Et paljud inimesed öösel jäid haigeks, arvati, et katk liigub öösel. Katku kujutati suure, musta näoga mehena. Mehel on käes raudkepp. Öösel pimedas katk tungib majja, vajutab korra inimese keha vastu ja kohe on inimene katkus. Katk aga kartvat tuld. Katku eemalepeletamiseks põlenud taludes ka öösel tuled. Kui aga keegi sääl talus juhtus siiski haigestuma, siis arvati, et tuled ei olnud küllalt suured. Paljud inimesed põgenesid katku eest metsa, kus nad toitusid marjadest. Kuid nad olevat ka haigestunud metsas.

ERA II 165, 419/20 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Kangro t. - Asta Pärtel, 13 a. < Jaan Reino, 69 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallikast. Kuldallika asub Kehtna vallas, esimese klassi maantee ääres ja Nadalama külast umbes üks kilomeeter Kehtna mõisa pool. Kuldallikas olevat sellest oma nime saanud, et sääl olevat kullakast põhjas. Ühele mehele näidatud kord unes, et sääl allikas on kulda. Kulla saab kätte see, kes toob kulla välja kahe paari härgadega. Mees läinud allikale kahe paari härgadega ja võtnud kaasa ka ühe teise mehe ning rohkesti köisi. Kõigepäält pandud latt kastile alla ja rakendatud härjad kastile ette ning hakatud kasti välja vedama. Kui kast oli juba kaldale saamas, läinud mööda teed halli habemega vanamees. See näinud, et mehed midagi allikast välja veavad, ning oli küsinud meestelt: "Kas lubate mulle ka seda saaki, mis te välja veate?" Mehed öelnud: "Ei, see on suure vaevaga saadud ja seda ei või teistele anda." "Hää küll, kui te mulle ei taha anda, siis võtke kõik omale," öelnud vanamees ja läinud oma teed. Samal ajal oli aga kast tagasi allika põhja kukkunud ja seda enam kätte ei saadudki. Põhjasõja ajal olevat üks venelane õngega katsunud ning kast oli kõmisenud. Praegugi pidavat see kast sääl allika põhjas olema.

ERA II 165, 455 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k., Juhani t. - Helmi Vainoja, 13 a. < Loviise Vainoja, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lina-Maie kalm. Meie lähedal asub väike mägi, mida kutsutakse Lina-Maie kalmuks. Suure katku ajal langenud inimesed kui hein vikati ees. Sel puhul polnud võimalik inimesi korralikult matta, seepärast maetud neid igale poole, kuhu juhtunud. Üks tütarlaps surnud ka katku ning maetud põllu peale ühele väikesele mäele. Tütarlapsel olnud suured valged juuksed, mille tõttu kutsutud teda Lina-Maieks. Mäge aga hüütakse nüüd Lina-Maie kalmuks.

ERA II 165, 493/5 (1) < Hageri khk., Hageri v., Metsaküla k., Linaleo t. - Aino Kaljuste, 14 a. < Karl Kaljuste, 42 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lipumänd. Endise Pajaka mõisa maal, Nooda mäel asub mänd, mida praegu nimetatakse Lipumänniks. Umbes kolmkümmend kaheksa aastat tagasi, kui oli sõjaväe kaarditegemine, püstitatud kõrgematele mägedele vaatepunktid, mis olid umbes kolmkümmend meetrit pikad. Neid punkte kutsutud majakateks. Püstitatud olid umbes 8-10 km kaugusele üksteisest, nii et kõrgemad tipud kätte paistnud. Lipud asetatud veel majaka katusele. Pajaka mõisa maa-alal, Nooda mäel kasvava tüseda ja tugeva männi latva püstitatud veel mitme meetri pikkune latt, mis täitis niisama majaka aset. Sestsaadik on saanud mänd nimeks Lipumänd.

ERA II 165, 505/7 (2) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mädajärv. Korra elanud Vaharas ühes talus peremees oma naise ja lastega. Olnud kibe heinaaeg, terve perekond läinud heinale praeguse Mädajärve kohale. Taevasse tõusnud imelik must pilv ja üks hääl hüüdnud: "Alt ära, tölpsaba orikas tuleb!" Naine tahtnud veel enne kaare kokku tõmmata, kuid siis langenud pilv neile kaela ning uputanud nad. Peale inimeste kadunud ka suur heinaküün. Ja rahvas teab rääkida, et selge ilmaga, kui vesi vaikne, pidi küüni peegeldus paistma. Mädajärve nime oli ta saanud sellest, et inimesed olid ta vett roojastanud ja selle trahviks muutunud järve vesi mädasarnaseks kollaseks.

ERA II 165, 513/5 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jäärapea allikas. Korra näinud üks mees unes, et teatud allikas on raha-auk. Noh, mees võtnud siis pika ridva kätte ja läinud allika põhja urgitsema. Korraga mees tunnud, et ridva otsas on midagi rasket. Mees tõmmanud ridva välja. Ridva otsas olnud verine jääripea. Mees lasknud kohkudes ridva tagasi vajuda, sest hirmus hääl oli hüüdnud: "Kui sa veel ritva liigutad, siis vajud ise sisse!" See allikas on veel praegugi Piksarve heinamaal ning teda hüütakse Jäärapea allikaks.

ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kloostri as., Uuemõisa t. - Aino Leesalu, Kloostri algkool < Leopold Leesalu, 45 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Risti kirik/Kuidas on ehitatud Risti kirikut. Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on sama palju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.

ERA II 165, 553 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kõmaste k., Alu t. - Johannes Elving, 15 a. < Linda Palder, 20 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vintriku kivi. Vene sõja ajal oli saanud üks ohvitser surma ja ta oli maetud Kõmastisse maha ning kuldmõõk pandud hauda talle kaasa. Hauale pandud kivi pääle, et keegi kuldmõõka kätte ei saa. Selle mehe nimi oli olnud Vintrik, nii on ka kivile nimetus Vintriku kivi.

ERA II 165, 567 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Väemla k., Jaani t. - Veleida Uusmaa, 14 a. < Juhan Neudach, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihnus peremees. Ennevanasti elanud Väemla külas üks rikas taluperemees. Ta olnud nii ihnus, et ta kellelegi pole raatsinud midagi anda. Pärast, kui ta vanaks saanud, olnud ta ümberringi rahaga piiratud. Surnud aga ise nälga. Peale surma maetud ta pesemata maha, sest keegi pole julgenud teda pesema minna. Raha pole keegi julgenud tarvitada - arvatud, et kurjad vaimud sees. Siis maetud raha maha ja toodud suur virn hagu peale ning pandud põlema. Tuha peale pandud aga puurist, et kurjad vaimud seest välja ei saaks.

ERA II 165, 579 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Laane k., Jõberna t. - Heino Jõesaar, 15 a. < Juuli Jõesaar, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiiemets. Hiiemetsaks kutsuti ainult seda metsa, kus kasvasid tammed ja kus vanad eestlased käisid Jumalale ohverdamas. Üks niisugune koht asub minu kodust ühe kilomeetri kaugusel. Praegu on sääl veel näha kolm kivi lähestikku, millest kõige suurem on olnud ohvrikivi. Kuid sakslased hävitasid need pühad paigad ja aja jooksul on hävinenud ka tammed. Seda kohta kutsutakse siiski Hiiemetsaks.

ERA II 165, 611/2 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Aru k., Karivelja t. - Raul Ackermann, 15 a. < Johannes Ackermann, 44 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Rahaauk asub Letsema mäel (selle mäe, mis kirjutatud eelmises tükis) põhjapoolsel küljel, mehekõrguse kivi all. Öösiti peab see rahaauk põlema. Vanasti põle julgenud keegi öösiti säält läbi minna. Mina ise olen leidnud sealt üle 130 a. raha. Et sääl raha leidub, see on kindel.

ERA II 165, 625 (1) < Risti khk., Kloostri v., Kirikküla k., Paju t. - Alma Laasik, 12 a. < Leena Alvin, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõntsu Hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal oli vanasti olnud suur mets. Metsas elutsenud hundid. Kui küla lambad olid laudast välja lastud, hundid olid kohe ära murdnud. Küla inimesed olid seda metsa alati kummardanud põlvili, ja olid igal õhtul palvetanud metsa poole. Praegu seal enam metsa ei kasva, kuid seda kohta kutsutakse ikkagi Tõntsu Hiieks.

ERA II 165, 629 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kõmmaste k., Kesiõue t. - Eliise Streimann, 12 a. < Madis Palder, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hundikivi. Kõmmaste küla idapoolses osas, kust suurelt maanteelt keerab vähem tee Hattu mõisa poole, kahe teeharu vahel asub praegu väike käsitöölise maja, mida rahvasuus kutsutakse Hundikiviks. Vanasti olnud seal tee ääres suur kivi. Üks naine külast olnud moondatud hundiks. Sel naisel olnud kodus väike laps. Naine tulnud tihti metsast hundina, visanud oma hundinaha kivile ja läinud siis naisena koju last imetama. Kui ta tulnud, võtnud jälle hundinaha, pannud selga ja läinud metsa tagasi. Ükskord olid inimesed põletanud kivi punaseks. Naine oli tulnud jälle metsast ja viinud hundinaha tulisele kivile ja läinud oma last imetama. Kui naine oli tagasi tulnud, nahk olnud juba põlenud tuhaks. Sest ajast oli jäänud naine alati inimeseks. Kui hilisemal ajal oli hakatud sinna kivi juurde maja ehitama, oli see kivi lastud lõhki ja pandud maja vundamendiks. Maja on hakatudki siis hüüdma Hundikiviks.

ERA II 166, 11 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, Varesele valu, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga, Meie laps saab tervest.

ERA II 166, 11 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Koit, koit, videvik, Tule arsti minu last, Minu laps tieb kõllast!

ERA II 166, 11/2 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lepatriinu, mine lendu, näita kuspool sõda on, kas maa pool vai mere pool!

ERA II 166, 14 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mustametsa lapsed riakisid, et kui vanakuu riede õhta Ants-Juani aja tagast lepaõksu tuua ja neiega peksa, siis lutikad häbenevad ära.

ERA II 166, 15 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kes tuld laenas, sie ei tõhtind aitäh üelda.

ERA II 166, 16 (36) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kanga pakkuajamisel piab pulk ruttu välja tõmbama ja kudujale vasta perset lüema ja ütlema: Kudu ruttu, kudu ruttu, kudu ruttu! - siis saab kangas usina õtsa.

ERA II 166, 18 (48) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui hammas tuleb suust välja, siis piab ahju piale viskama ja ütlema: "Kilk säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

ERA II 166, 19 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lapsel vällä lüeb, siis võttada ahjust üheksa heledat süsi ja lassa tagantkätt ükshaavali vette ja ise juassa õvve, et surina ei kuule. Siis sene viega piad pessa.

ERA II 166, 19 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ehk jälle ninda, et laps viia sauna pessa ja pesuvie sisse vanni panna elavahõbeda ja kuldsõrmussi ja hõberaha.

ERA II 166, 20 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui surne sõrmega tuaneluud vajutata, siis piab ütlema: "Võta omale kaasa, et mina saaks tast lahti!"

ERA II 166, 22 (69) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sualatüükeid arstitasse ninda, et siutasse villase lõnga sisse 10 sõlme ja maetasse lauta sõnniku sisse.

ERA II 166, 23 (71) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lauda-ehitamise ajal taguda 7 lepa vaiast lauda põhja ja uksepaku sisse lassa auk ja sinne panna klaas elavahõbedaga, siis luamad lähväd iast edesi.

ERA II 166, 23/4 (74) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Juripäiv õli suur naiste pühä. Näväd käisiväd kõrtsi juures võid tegemas (ka lüpsikut turbutamas). Kõrtsmik tõi pualtündri ja Ieva-kurat pandi sisse. Sie kolistas sääl ninda (ninda hääldat. ninnda, samuti andas jt.) kaua võid teha, kui naised laulasivad: "Kokko, kokko, kuoreke, Kaivust tulgu kirnu mengu!" Siis kõrjeti raha ja õsseti viina. Sie juadi õtsa ja pandi jällä tõine nuarik tündri ja pieti sääl nindakaua kui andas raha ja jällä juadi. Ninda kestas päivõtsa. Naised õlid purjes ja tramasivad; mõned õksendasid kõhe.

ERA II 166, 25 (80) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vitsavalu võetasse neie sõnadega vällä: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"

ERA II 166, 26 (83) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mendi üks üesse Viru Juri, Allika Mihkel ja va Umberk Kivinõmme metsa Kalevipoja künkele kulda õtsima (Kalevipoja hauaküngast näidatakse praegugi Kivinõmmest). Kellu kahetõistkümme ajal haketi kaivama. Kaiveti, kaiveti ja lagedale tuli suur ribikont; niisikene vähemine mogomane kõhe, jusku hobose luak. Jäeti sie siis maha ja tuldi kodo magama. Eks näidetud miestele unes, et "Kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tõhi teie segada." Mehed ei muud miski ku(i) mendi ja matteti maha tagassi.

ERA II 166, 29/30 (90) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui esimist kõrd nuart kuud nääd, astu seitse sa(m)mu tagasi, võta, mis kanna alle jääb, pane põuve, ärä enamb kellegiga räägi, heida magama. Keda unes nääd, on su peikmes.

ERA II 166, 30 (91) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lähäd vieämbritega ja nääd nuart kuud, kalla vesi kõhe maha, muidu saad nuttada. On sul aga lõnga ehk villu kääs ehk piima, siis on hia lamba ja lehma õnn.

ERA II 166, 30 (94) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.

ERA II 166, 31 (96) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik tarbepuud piab õigel ajal laskema, kuivavad kergest. Õkaspuu lassa nuarel kuul, lehtpuu vanal kuul.

ERA II 166, 32 (104) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui tahad, et luamad hiast piima annavad, siis kõrja jaanilaupe üesse laudaukse alt sõnniku ja viska oma ja võõra laudaukse alle, ise ütle: "Siie piima, siie võid" ja võõrale (ütle:) "Siie kust, siie sitta."

ERA II 166, 34 (113) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseid toherdatasse ninda, et ümmergune tuares leppahalg aetasse tulisest ja vajutatasse paise ümbert.

ERA II 166, 34 (115) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui poiglaps läbi särgi lassa, siis saab tal pali pruutisi.

ERA II 166, 45 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul (jüripäeva pühitsemisel lauldud). Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Taivast tulgu, sisse mengu, Ümber männä, müssä, mässä. Kodo lapse kuagi pääle, Karjalapse kakku pääle.

ERA II 166, 45 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haigus mengu, tervis tulgu, Aripäivi harvast õlgu, Pühäpäivi tihti tulgu.

ERA II 166, 48 (18) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lõppe, lõppe, põrgu põldu, Saa õtsa saadana välja.

ERA II 166, 51 (26) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasi sõnad. Ruasi, ruasi, kust sa õled tuld? Kas viest vai maast vai mõnest kurjast inimisest? Mene ärä, anna sina pühälä vaimule maad! Aamen, aamen, aamen.

ERA II 166, 51/2 (27) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Oi sina ussi, ussi, Läbi mättäste ronija, Oi sa maa-mahkerjas, Sarapuukarva sahkerjas, Viekarva, viljakarva.…

ERA II 166, 53 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. < Lüganuse khk. - Armilda Hallik < Liina Suikin, s. 1872 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tulekahju kustutamiseks võta siatina taldrik ja kirjuta piale: S,A,T,O,R,A,R,E,B,Õ,T,E,N,E,T,O,P,E,R,A,R,O,T,A,S, viska tulle ja kõhe kustub tulekahi.

ERA II 166, 68/9 (78) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Torma khk., Avinurme v. - Armilda Hallik < Helene Hallik (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Isa rääkis. Täma õld viel laps, püksata poiske ja nad eland Maetsmas. Suured metsad õld küla ümber. Õige suur kivi õld metsa servas maja ligi ja ühel hommukul mängind hulk poisikesi kivi pial. Tõugelnud vastastikku ja Alekere Toomas, ühetõistkümne aastane poisike kukkund alla. Sial õldki hunt kõhe platsis, tõmmand lapse lõugu ja jooksnud metsa. Poiskeste kisa piale tuld vanemate inimeste abi, aga hilja. Poiss elas viel küll, kui kätte saadi, kuid suri õige varsti, sest kõht õld lõhki tõmmatud ja sisikond väljas.

ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel kõht lahti, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepa urvadest tied.

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

ERA II 166, 111/2 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari arstitasse ninda, et nari kõht panna kolm kõrda kräunuja ukse vahele. Ehk lassasse jälle esimisel lapsel närida ja üelda: "Närin nari, närin nari, närin nari."

ERA II 166, 112 (9) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes näeb kogemata kolme valget hobost kõrraga ja tämäl on tuaneluu, siis üelgu: "Valged hobosed, valged hobosed, viega minu tuaneluu!" Ehk võtta sutike alustamata kangast, vajuta tuaneluud ja pane kangaraasuke surnele kirstu kaasa.

ERA II 166, 112/3 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega. Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

ERA II 166, 113 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ennemalt uinutati lapsi, kui tulid jua lagedale. Üks ema tõi saunas lapse lagedale ja tahi ära käägistada. Laps aivastas. Ema ütles "aitäh Iesukesele!" Kõhe jäi laps kallist ja ema ei saandki tappada.

ERA II 166, 114 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.

ERA II 166, 114 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külmavärililledest keitada tied külmavärina vasta.

ERA II 166, 114 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Krampide vasta on pujujuured.

ERA II 166, 114 (19) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Külmtõve vasta aitab ka kärnkonna tuhk.

ERA II 166, 115 (25) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes kuerataudis õli, sie jäi lahjast. Pandi javekive pääle, kierutati kive ringi: "Javan kuerataudi."

ERA II 166, 115 (26) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõugeid piab sanglepa vihaga vihtlema.

ERA II 166, 115/6 (27) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Õlima Undisuas heinamal ja ühele läks uss sisse. Siis tuadi Undi Kustav suur lugija. Sie luges pääle ja uss tuli vällä. Mies ehmatas, kui uss vällä tuli, ja jäi langetõbisest.

ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

ERA II 166, 116 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi ja sõnu ei tõhi vanemb nuaremale õpetata.

ERA II 166, 116/7 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juripäiväl õlima võid tegemas kõrtsi juures. Eks Kurtna valitseja tuld ka sinne. Meie este hirmu täis, et mene tia, mis ütleb. Aga tämä miski, naeras vaide ja vahtis, kuda vana Viita õli vintis täis, pani munni tõrre serva pääle, et "kokko, kokko, kuareke." Eks meie siis võeti ja pandi valitseja ka tünni. Ei saand tõne muidu, ku õstas ka viina, siis vast lasima tünnist vällä. Ei vihastand ühtigi.

ERA II 166, 117/9 (32) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ieva-kurat õli vanatüdrik, vähe litsivõitu. Jõi pali viina ja tõmbas miestega. Juripäiv õli tämä esimene Raudi kõrtsi juures. Tahtas tünni ümber viskada, siis panima ta tünni. Tämäl õli raha alati viina ostada; ta õli kuppar. Käis laialt ringi, sääl Venemaa pual Vihtses käis ja tienis ikke viis kopka sarve päält. Üks nuar poiss õli Vihtses, last kaheksatõistkümme sarve selga panna ja siis hüppend ise jõkke, Vihtse jõkke. Sarved tulled kõik lahti ja kaduned vällä. Ieva õligi sarvidest ilma. Siis katsus, kust sai uved, minagi andasin siit vanu luamasarvi. Ieva leikas pienikese õtsa maha, panni sinne pääle rakkunahka ehk rasvakelmet ja pistas nõelaga pieni aukusi täis. Õligi uued kupusarved jälle kääs. Kuppu lassasse paha vere vasta. Kui pia vai kaelasuaned valutavad vai on juaksev. Kriisa Katri raiub nuaga, sie on valus, aga Ieval õli massin, sellega lõi. Meie Mihkel lasi ükskõrd 18 sarve selga lüije, ärä siis läks südä pahast; ei minul ei mend kõrdagi. Ieva-kurat surigi Raudi kõrtsi koja ja vald mattas. Tämä õld kõrtsis juua täis ja kolm santi tulled sinne. Üks õld pime, tõised õld tallutajad. Räägiti, et nie tämä raha sääl vist üle lüened ja võibõlla andasivad miigagi pähä, et sinnesamatse suri.

ERA II 166, 125/6 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallika juurest siit linnumäe pualt õlema vanarahva jutu järele ninda lai kraav mend alle Kontso järve, et ükskõrd viend paari härgi alle järve; härjed õlled ikkes, kukkuned Kuldallika juures kraavi ja vesi viendki menema. Ega siis ei üeldud Kuldallik; sie nimi tuli päräpuale, ku haketi rääkima, et allikas on kulda ja ku kullakaivajad tulid. Nüüd on jua mitmed käined kaivamas, aga miski vist evat õle saaned.

ERA II 166, 126/7 (41) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit käisima, ku nuared õlima, iga pühä Jõvi kerikus. Talve ajal pieti pasli, suvel õlid kerikus virsud jalas. Tiepääl mendi paljajalu. Kerikus kui kõndisid, siis niuh, näuh, niuh, näuh, tohovirsud kidisesid. Tohovirsudel on nena päält jua ormad, aga pajuvirsudel käiväd risti. Miestel sõisasivad kõhe tohokerad lakkas. Haketi tegema, siis tuadi maha ja pandi ennem likku. Mina ku karjas käisin, siis lõuneajal käisin tohto ja kuart kõrjamas. Kakstõist paari õli ikke virsusi ies valmis. Ega pajukuarised kaua käined. Karjas sie päivä kolm kõigist. Tohtosed õlid küll kõvemad. Tohto võis alati võttada. Ajad nua ies ja tohosuga muudku tuleb järel, aga pajukuart ei saand enne, ku müristab kuare lahti. Esimine müristamine sie põrutaski lahti. Pajuvirsudele tegima viel apsati alle ka. Eks neid ka õld, kes kerikus alati paslidega käisid, nied õlid rikkamad. Lieris õlid minul jua ummiskingad.

ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.

ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

ERA II 166, 131 (53) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkilise haigusse vasta on hiad punased putked.

ERA II 166, 162 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. < Iisaku khk. < Torma khk., Avinurme v., Ninasi k. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1856 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps saab kuskile haiget, siis puhutakse peale ja loetakse: "Varesele valu, Harakale haigus, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga. Meie laps saab terveks, ennekui noore mehe (naise) saab."

ERA II 166, 171 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elasima alles Sõõrumäel. Sääl räägiti, et vana Klimka on leind Sõõrumä kalmudelt kastitäie raha. Este on näidatud unes, et sääl on, muudku mine ja võta. Läind ja saandki. Vana Suuder käind tõine hommuku vaatamas, löönd jalagi paekivi vasta, aga rahakasti põle õld. Käind Klimka juures juttu rääkimas mõne kõrra ja ühekõrra läind püssiga, last selle maha, aga tia kas raha sai.

ERA II 166, 171 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täriveres on järved mägede vahel. Ennevanast kukkund künnihärjad ühel pool mäge järve ja tõiselt poolt tulnud välja. Mägi ujund vie pial; järv õld mäe alt ühes.

ERA II 166, 172 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Halijas - metsahalijas, jõehalijas; hiad ja pahad halijad.

ERA II 166, 172 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Okaspuu tahab noorel kuul raiuda, siis kuivab hiast. Lehtpuu raiuda noorel kuul.

ERA II 166, 172 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Müristamise ajal ei tõhi joosta, siis õhk jookseb järele ja tõmbab ligi. Vikatit ei või ka seljas pidada, sie ka kisub välku ligi.

ERA II 166, 173 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Puid istutada noorel kuul, siis kasvavad paremast.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]