[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 166, 310 (33) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õhtate kiskusivad mehed kasepuust piergu kervega. Peerupuud kuivasivad rehetua parsil. Ahju ies seisis tulejalg, siis üks süütas piergu polema.

ERA II 166, 310 (34) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Tuld saadi taela ja tulekivega. Tael pandi kive pääle, raiusivad piibud polema. Teisest perest käidi ka taela tükiga tuamas.

ERA II 166, 313/4 (46) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Juripäe käidi naised kõrtsi juures lüpsiku turrutamas. Kolistati tünni sies võid teha ja lauleti: "Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Karjalapse kakku piale, Kodolapse kuagi piale."

ERA II 166, 315 (50) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kriisi parandatasse rakurohuga ehk pannasse piibuprosku nava pääle. See tõmbab lapse uimasest ja kangest, ajab nava suurest. Vanainimised õpetasivad vaskraha pääle siduda.

ERA II 166, 320 (66) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iisaku mäe põhjapoolses otsas, kus nüüd on Koordi talu, on lage plats mäe tipus ja puud ümberringi. Rahvajutt räägib, et selle mäe sees olevat suur varandus peidus.

ERA II 166, 322 (69) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammetaguse külas, mis mägi on, see olnud vanal ajal kesk järve. Vesi jooksnud mäe alt läbi. Ühelpool servas leotatud linu ja kilumeeter maad eemal ühe maja kaevus tulnud kuprad vee peale.

ERA II 166, 322/3 (70) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ma olin leeris Ippiuse aeg, sellest on nüüd 63 aastat tagasi. Ühel hommikul leidsin kiriku juurest mäelt puujuurika vahelt värsket mulda välja aetud. Säälsamas oli paekiviplaat ja augu põhjas oli puuprügi, nagu oleks mõni laud mädanend maa sees. Hommiku rääkis kõrtsmik, et kaks võõrast meest olnud ööd ja läinud õige vara minema. Küllap nad kulda otsisivad.

ERA II 166, 331 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse sõnad. Jiesus läks Suure Riede hommiku keriku ja püü tõigi niisikese mürina, et Iesuse hobone pelastas ja võttas puale mürina kõhe püült maha. Iesus istus hallile kive pääle, luges lõnga pääle, tegi üheksa sõlme sisse ja kui lõpetas lugemise, sidus hobosele ümber jala.

ERA II 166, 331 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meil Kuremääl õli niisikene mies, Undi Kusta isa, et kui vahtis ussi pääle, siis õligi uss valmis.

ERA II 166, 331/2 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik õpetas Kustale, aga vitsavalu ei õpetand, sääl piab vanasarvik kõhe ise õlema. Vitsavalu sõnudega tehti, et keda pekseti, sie õli aukubu pengi pääl ja mies ise vahtis juures, aga kiegi ei nähänd. Vanapagan tegi.

ERA II 166, 334 (10) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/painaja/Ei aitand, ku viedi luamad targa vaname juure, sie pritsis üle ja luges pääle.

ERA II 166, 345 (21) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Jõgedes ja järvedes on haldijad. Sie on naisterahva muodi valges riides, istub vie pääl ja kammib juuksi.

ERA II 166, 358/60 (37) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ramumies õtsis omale vastast võitlemaie. Läks metsa hulkumaie, tuleb vasta suur maja, uav ümber. Ramumehele tuleb majast vanamor vasta. Küsib, kas on mehi majas, kellega saaks hakkada ramu katsumaie. Vanamor vasta: "On ikke; õhtast tuleb kaks miest metsast jahilt." Ise keidab ühes katlas karu, tõises põdra. Mehed tulevad ja süevad kõik sene liha nahka. Lai penk pannasse üle tua. Tõine jahimies heidab tõisepuale serva magama; ramumies pannasse keskele. Kui üks poiss pierestas, siis ramumies lendas vasta tõise perset ja kui pierestas tõine, siis lendas jälle tagasi. Mies lõi kartama. Õli kuuvalge üe, tämä pani menema. Mehed ärkavad, vahivad, et läheb. Üks viskab suure nuiaga. Ramumies haarab nuia oma pihku ja vot ei saa enamb käe küljest lahti. Raske nui, ei pääse edasi ka. Eks tule Kalevipueg vasta, kakstõist tosina saelaudu seljas. Ramumies paluma: "Armas Kalevipueg, aita mind!" - "No puge minu püksi!" Mehed jõuavad sinna ja küsima, et kuhu see mies kadus? Lähvad ka kõhe Kalevipojaga riidu. Kalevipoig peksab lappi laudu oma lauad pualest, aga sarvikutest võitu ei saa. Siil jälle hõikab põesast: "Servi laudu, servi laudu, siis saad võitu!" Kalevipoig tieb, kuda siil õpetab ja saabki võitu. Siil on alasti põesas ega julge lagedale tulla. Kalevipoig viskab oma kasukakrae siilile, et "Säh, kata ennast!"

ERA II 166, 363 (l) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja jalad on Kuremääl raiutud maha ja pölve nödide pääl mend viel Kuremäält Kivinõmme, kuhu siis maeti. Tämä juures räägitasse tünner kulda hauvas õlema, aga kiegi ei saa kätte. Kes hakkab kaivama, sie nääb kummitusi. Mitmed on pruavinud, aga tulevad kas kurjad kuerad vai tigedad härjad.

ERA II 166, 366/7 (8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Einbergi isa rääkis, et tema käind pärtlipäeva ajal põdrajahil. Põtradel ju siis juaksuaeg. Leidnd põdra ja last selle pääle. Luam kukkund, aga õld põdralehm. Vana pulli täma pole näind, aga äkitse tormand sie põõsast laskjale pääle. Vaname õleks ikke ära talland, aga poisike, kolme-neljateistkümnene märkas ja lasi pulli maha.

ERA II 166, 373 (40) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui keegi sinu looma imestab, siis ütle: "Sitta sulle suhu!" Või ütle: "Imesta oma must valgeks!"

ERA II 166, 377 (48) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Iisaku khk., Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mies kündand ja hakkand siis keskhommiku ajal süema. Leikand leiba ja pist nuaõtsast leivatükkisid suhu. Hunt tuld metsast, haarand leiva kõige nuaga oma suhu ja juast metsa tagasi. Pärast saand inimesest ja näitand mehele nuga. Mies nõudma: "Kust sa selle said, minu nuga?" Teine vasta: "Sain, kui hunt olin."

ERA II 166, 383 (65) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pulmaajal viedi pruut riida pääle ja viheldi: kas viel lähed kodu? Kas viel lähed kodu?

ERA II 166, 392 (86) < Iisaku khk., Iisaku v. < Varbla khk. - Armilda Hallik < Anna Peedo, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Iga suvi vanaema korjas rohtusi ja kuivatas vilus. Talvel rippusivad kimpu siutud kambri- vai reietua seinal. Säält voeti, kui olid inimesed haiged, vai olid luamad.

ERA II 166, 465/6 (9) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Lendava arstimine. a) Kui lendava luama läbi lüeb, tuleb kaapida suurenõela sulgi ja võttada lendava kulda; panna neid segamiste leivatüki sisse ja andada luamale süie. b) Võib kõrjada kuldmommokesi, panna sualaga pudelisse ja kui vaja, siis hõeruda pienest ja andada luamale leivaga sisse. c) Lendava vasta aitab ka sie, kui lase püssi risti luama alt läbi.

ERA II 166, 467/8 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on haige ja ei tia, mis tal viga on, siis tuleb panna suur siatapmise puss lehma juure seina sisse ja parema kääga tõmbada üheksa kõrda saba pualt sarvideni ja iga kõrd üelda: "Kuer, mene oma kodo!"

ERA II 166, 468 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui kuskilt ennast lõikad, vai keski raiub omale kätte vai jalga ja ei saa verd kinni, siis tuleb kolm kõrda ühe hingetõmbamisega lugeda: "Vesi juasku, veri sõisku, isa, poig ja pühävaim!"

ERA II 166, 470/1 (19) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v.,Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise juures lauldi: "Kokko, kokko, kuarekene! Taivast tulgu, patta mengu! Mütsa, mätsa, ümber männa!"

ERA II 166, 480 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi võib õpetada enesest vanematele. Kui õpetad nuaremale, siis kautad ise kunstitegemise võimu.

ERA II 166, 481 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstid kautavad oma võimu, kui on edesi õpetetud kolmandale või viel rohkemale inimesele.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]