Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 166, 492 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige suurem tark õli Undi Kusta. Kui mõisa riies inimesi pekseti ja täma sääl lakkas sõnu pääle luges, siis ei tehend vitsad mehele kedaki.
Üks sepp saand 700 vitsahuapi ja hakkand kõhe päält seda sepikojas tüele, ainult tõine päiv õld sinine.
Üks mies tahtand kuulda, kuda sie Kusta lueb ja peitand enese lakka äre. Kusta vahtind kõik aig olviaugust välle ja lugend tasamiste, ise ikke vahepääl sülgend. Mies ei õle rohkemb kuuld ku: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"
ERA II 166, 493 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekõrra õli Kusta tõiste miestega metsas heinamaal. Keitaned õhta tule pääl suppi ja Kusta üeld: "Kui mina ei taha, et supp valmist saab, siis sie kiema ei hakka, panga puid alle nindapali, ku tahate!"
Mehed ei uskunud. Tegivad suure tule, aga supp mitte enne kiema ei mend, kui Kusta ütles, et no nüüd võib supp jälle kiema hakkada.
ERA II 166, 493/4 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Uhel Kuramää nunnal läks uss sisse. Käis kõik arstid läbi, aga keski ei tiadand, mis viga. Mend siis Undi Kusta juurde. Sie võttas klaasi vett, luges ja tegi ristid pääle ja andas siis nunnale juvva.
Nunn jõi vie õtsa ja tegi "aih" ja Kusta ütles: "No nüüd on uss surrud ja nunn võib selle vällä siedida!" Nunn saigi tervest. Kuberner saand sellest asjast tiada ja kutsund kuremäepäival Undi Kusta oma juure. Küsind siis, et kas sul on luba inimesi arstida. Kustal luba ei õld ja kuberner taht lassa vangi panna. Kõik inimised mend siis ja ütlend, et Kusta ei õle kellegi kääst raha võttand ja siis täde vangi ei pandud, aga inimesi arstida enämb ka ei tõhtind.
ERA II 166, 495/6 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Issameie palve on igale asjale hia. Kui vasikas ilmale tuleb, ninda vaja kõhe ristida. Kui vasikas pannasse aida, lase kummargile üle vasika ja ütle vasikale sosinal kõrva sisse: "Ma ristin sind, vasikas, isa, poja ja pühevaimu nimel." Rissitud luama ei saa kurjad vaimud tulla kiusama.
ERA II 166, 502/3 (23) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
/Joomamehe ärkamine/Mies tuli üesse Narvast Kaidmale. Õli tuplist viina võttand ja jäi rekke magama. Mehel õli vast õige hobone õssetud ühelt Toila mehelt ja eks sie kierand Jõhvist Toila pääle. Toila ranna ääres tulid hundid vasta. Tappasid hobose maha ja seid nahka, aga mies ei tiadand kedaki ja magas edesi. Ükskõrd tieb silmad lahti ja nääb: hobone konotab aisude vahel ega lähegi edasi. Tõmbas piitsaga hia sätteka, siis rohkemb ei õld vaja. Mies lendas kõige riega Toila rannast alle ja kasukapidi ühe puu külge rippuma. Viin õli ku pihuga piast võetud. Päästas enese lahti ja läks alle vahtima. Regi õli puhta puru ja rie all oli surrud hundi kere. Sie vist rangide siest näris hobose kontisi ja tõmbas ehmatusega rie kaldast alle.
ERA II 166, 505/6 (25) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaidma küles, praiguses Koljati talus elas enevanast Mudi-nimeline vanames. Mudi künnab ühel päeval väljäl ja hobosed ei jaksa enamb vedada. Annab piitsa, hobosed tõmbavad ja äre annab järäle, aga sahkade õtsas on raudsang. Mudi hakkas kaivama ja eks tuld maa siest pada välle, kõik kaan ilusast pääl ja. Võttas kaane päält äre, pada hõberaha täis. Ei tahtand mõisile anda ja pidas sala.
Eks tõine tiumies õli jälle näht ja võttas rääkis tõistele tiumiestele. Eks härra saand ka tiada ja tuldi kõhe nüüd Mudi üle kuulama. Kodo õli vaide naine lastega. Nied ei tiadaned rahaleiust miski, muudku, et vana Mudi õli Pieterburis sõitand. Mendudki vanamiest õtsima ja kui Pieterburis kätte saadi, ei õle raha enamb õldki, sie õld jua ühele juudile annetud. Mõisnik ei õle saand miski, aga Mudi õstand päält seda Pieterburis kolm suurt maja ja viend naised-lapsedki menema.
ERA II 167, 20 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k., Pärtjaago t. < Simuna khk., Salla v., Salla k., Vahimardi t. - Ernst Lippius < Marie Simson, s. 1882 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui juhtus kellegil käes nari olema, siis pidi kõige vanem poeg seda kohta närima, ise ütles: "Närin, närin." See, kelle kätt näriti, küsis: "Mis sa närid?" "Närin nari," vastas poeg.
ERA II 167, 105 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Poeg või väimees kaelkoogu-meister.
Kaks eite räägivad: "Minu tütar saab mehele." "No kellele ta suab?" "Ühe meistrile." "Mis meister ta on?" "Kaelkoogu meister. Seaaeda parandab, vasika-aeda lahutab. Eks see ole ka meister, ega kõik mõista seda teha."
ERA II 167, 109/10 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas puuks ei kasva?
Looja oli loonud kadaka suureks puuks. Kadakaid oli kasvanud palju ja nad kasvasid kõikjal. Pikapeale kippus kadakas ruumi teiste puude eest ära võtma ja ise sinna kasvama. Kui Looja seda nägi, ütles ta, et sina pead kängu jääma kõike oma sooga. Teised puud peavad sinu üle võimust saama. Nii jäigi kadakas väikeseks ega kasva enam suureks puuks. Väikseks jäid need, kes uhkustasid ja arvasid, et mina kasvan ikka suureks. Vastupidine lugu oli aga nende kadakatega, kes arvasid, et nemad peavad jääma põõsaks, ometigi kasvasid puuks. Nii õnnistab Looja kadakaid.
ERA II 167, 111 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas siil endale okkad sai?
Siil oli loodud alasti. Siil oli häbelik ja kartis, et teised teda naeravad. Ükskord ta aidanud Kalevipoega ja see näinud, et siil on alasti. Kohe rebinud ta enda kuuel tüki küljest ja andnud siilile. See sai nüüd endale uhke kuue, mida ta ei laena ühelegi teisele.
ERA II 167, 114 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elidingi (roosi) sõnad.
Jeesus käis mööda mägesi ja mäekinkusi, kolm roosi käes, ühega tõotas, teisega vaotas, kolmandaga tegi terveks.
ERA II 167, 120 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjaste nõidus oli see, et karjane tõi omale kepi kolme saksa raja pealt, pihlakase kepi muidugi. Tüüka poole puuriti nuaskliga auk sisse ja täideti see juudasita ja mina ei tea, mis muud prahti sääl oli. See oli karjatse kunts ja ma ei tea, miks seda tehti.
ERA II 167, 120/4 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjastel oli ülemkarjane ehk nn. ooberkarjane. Iga karjane pidi andma sügisel vaka rukkeid, kes tahtis järgmisel aastal karjas käia. Selle kuninga alla käisid ümberkaudsed seitse valda. Kes sellele kuningale ei andnud rukkeid, neil lasi ta hundi tulla karja ja selle ära süüa. Siis ükskord üks sulane kündis härjaga põllul. Külakarjane läks läbi ja ütles: "Oh misukene härg sinul! Meil kevadised vasikad palju suuremad!" Sulane ütles: "Ega see minu härg ole, see on peremehe!" Siis oli see mood, et piale päikese loojamineku pidi sulane ajama härjad lodumaa piale. Sial söödeti neid umbes kella 10-11-ni ja aeti siis koju. Seda tegi see sulane ka. Ta lasi välja väravast tänavale ja pani värava kinni, aga härjad kadusid ära. Väljas oli pime ja ta ei leidnud neid enam üles. Sulane läks ja ütles peremehele: "Pane tuli lattorni ja otsime härjad üles." Peremees ütles, et "Kuhu nad ikka lähevad. Hommiku läheme rehele, eks siis otsi ülesse." Hommiku hakati kukekella järele rehele. Härjad hakkasid kisendama ja nad jooksid neile appi. Sinna minnes nägid nad, et selle härja kõri oli läbi näritud ja ta surnud, kelle kohta oli päeval öelnud külakarjane, et ta on nagu kevadine vasikas. See oli teine külakarjane, mitte selle küla, kus see härg hundi läbi surma sai. Nüüd läks selle küla karjane karjaste kuningale kaebama ja naine jäi tema eest karja.
Teine hommiku see kuningas tuli selle härja juurde ja hõiskas. See külakarjane hõiskas oma vainult: "Näe, üks sööb vist härja liha! Koer kodu ja kutsikas kõrvas!" Siis oli juba suur valge. Mina tahtsin minna härgi söötma, aga karjane ei lasknud. Alla koplis oli 20 varssa, need ajas sialt ära mööda teed edasi ja tagasi. See oli jälle üks kunts. Siis ajas varsad koplisse tagasi ja lubas mind ka härgadega minna. Sulane kündis ja mina olin härgadega tema juures kesal. Kaks päeva läks rahulikult mööda. Siis läks teise küla karjane kuningale kaebama oma häda. Tema häda oli järgmine. Ühel päeval tulnud tema karja sekka suur kari hunte ja hakanud karjast taga ajama kuna karjakorralisest pole väljagi teinud. Karjane saanud puu otsa ja siis hundid murdnud kolm kõige paremat lehma. Karjasele tuldud pärast hobuse ja meestega järgi ja viidi puu otsast ära. Kuningas tuli sinna ja luges oma sõnad, et hunt enam teist korda karja ei tuleks. Siis jättis hunt naabriküla karjatse rahule ega tulnud teda enam hirmutama. (Olgu siin üks kirjeldus selle aja rahva ebausust. Minu arvates ei ole see küll ebausk vaid sündinud lugu, minu silmaga nähtud).
ERA II 167, 125 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks haavalehed värisevad?
Haavalehed värisevad seepärast, et Kristuse ristipuu oli tehtud haavapuust. Kui nad nägid seda koledat piina ja valu, mida Kristus kannatas, hakkasid kõik haabade lehed värisema, mis kasvasid.
ERA II 167, 125 (8) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kuusepuu põledes praksub?
Vanakuri on peeretanud vasta kuusepuud ja nüüd alati praksub ta põledes.
ERA II 167, 125 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas põledes käriseb?
Kadakapõõsa all on jänese pesa ja siis öeldakse, et see on jänese rasv, mis kadakas käriseb, kui teda põletadakse.
ERA II 167, 126 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Ükskord üks mees olnud üksi metsas. Vihma hakanud sadama ja mees pugenud vihmavarju vana kännu juurikate alla. Saanud teine natuke aega sial olla, kui vana mesikäpp karu pugenud ka samasse kännu alla varju. Mees ehmatanud alguses ära, aga siis võtnud karul selja tagant kinni ja vajutanud. Karu koperdand ikka tagurpidi koopast välja, aga nii kui välja saand, kukkund maha ja olnudki surnud.
ERA II 167, 126/7 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Üks karjane olnud karjas. Oli juba õhtu, kui tal kadunud üks punane mullikas ja ta läinud seda lepikust otsima. Natuke maad eemal näinudki teda kraapimas sipelgapesa. Süda saanud täis ja tõmmanud madjakaga talle mööda vahtimist. Nüüd alles saanud aru, et see on hoopis karu. Teine päev leitud karu teise mätta ja mees siinpool mätast surnult. Suri küll ise, aga karu sai ikka kah mööda vahtimist.
ERA II 167, 127 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Karu käinud ühtelugu kaeras. Peremees läinud siis ükskord teist passima. Roninud suure kuuse otsa ja seadnud püssi laengivalmis. Eks karu tulnudki ja läinud kohe puu alt läbi, mille otsas mees oli. Mees mõelnud, et karu mõtleb puu otsa ronida ja hüpanud alla. Hüpanud alla karule otse selga. Karu ehmatanud nii endal kõhu lahti, et kui läinud, siis olnud tee taga, ja peremehe kaeru ei tulnud ka enam sööma.
ERA II 167, 137 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord jälle tulnud ta Räitsvere külast ja näinud naljakat ebausku (Räitsvere külasse on Rakkest 2 versta). Päike olnud juba loojas ja punanud eha. Ühest talust mööda minnes näinud ta, kuidas üks hüpitab väikest last. Laps olnud alasti ja kõhukile käe pial nii, et istmekoht olnud paljas ja nii hüpitud ning hüpitaja kõnelenud: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist!" Lapse kõht olnud vist lahti ja sellepärast siis tarvitati sarnast nõidust.
ERA II 167, 138 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühed maganud lakas (mees ja naine, mehe ema juures). Mehe isa olnud kuri mees ja tulnud seda naist krabistama. Mees ja naine näinud mõlemad - olnud nagu heinasaad, tulnud kohe kohinaga. Mõlemad ehmatanud ära ja alles siis läinud minema, kui naine hakanud mõttes Meieisa palvet lugema. Minnes olnud samasugune nagu tulleski, aga nägu ega käsa pole olnd, muidu ka ära ei tunnud, ainult arvanud mehe isaks.
ERA II 167, 139 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Samuti tulnud painajaks ka vihavaenlane, kes päeval saanud sõimata. Seda tund ka ära. Ennem pole ära läind, kui painatav saanud hõigata ta nime.
ERA II 167, 141/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Surnu ei saa hauas rahu.
Mõni aasta hiljem eelmist juttu sündi juhtunud õpetajaga jälle imelik lugu. Ühel hilisügisööl, kui õpetaja tulnud jumalaarmu andmast haigetele, näinud ta hobuse suukõrvas valget kogu. Hobused hakanud kartma ja pole tahtnud enam edasi minna. Õpetaja küsinud kutsarilt, et kas see ka midagi näeb ja et kutsar ka seda tõendas, siis käskis ta hobuseid peatuda. Õpetaja hakanud nüüd surnut hauda ajama, ikka kas saad hauda ja kas saad hauda. Surnu põgenenud ikka tagurpidi ees ja see õpetaja kannul. Viimaks leidnud surnu oma haua üles ja õpetaja lugenud teist korda matmisesõnad, öeldes ise: "Kas ma sulle pole lugenud matmisesõnad," kuni surnu kadunud hauda. Nüüd tulnud õpetaja tagurpidi surnuaiast välja. Pääle selle juhtumi olnud õpetaja jälle raskesti haige. Kas õpetajal kolmas juhtum veel oli, seda pole kuulnud.
ERA II 167, 149 (49) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Usuti, et haiguse võib saata halb inimene või vihavaendlane. Kuidas just saadeti, seda ei tea. Lendva, ravandus oli see haigus, mis saadeti teisele inimesele. Ravandus oli nagu lennanud inimese külge järsku ja õhust ning seepärast nimetati lendva ravanduseks.
ERA II 167, 149/50 (50) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arste meie külas ei olnud. Aadri ja kupulaskjad ning nikastuse arstijaid oli, muid haigusi parandati ise ehk vanemad parandasid. Külapoisid laulsivad:
Lase kuppu Kaiele,
aadrid haige Annele
ja mööda magu Maiele.
Aadri- ehk kupulaskja käis mööda külasi. Ühes külas piatas ta umbes nädal ühes peres ja sinna tulivad siis kõik haiged kokku. Kui enam haigeid ei olnud, rändas kupulaskja edasi.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]