[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 167, 170 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sain selle arstisõnade lehe kasutamiseks ja ERMile saatmiseks tingimusega, et saadetaks tagasi nende sõnade eestikeelene tõlge. - Lisan siinjuures nim. "nõiasõnade lehe", millel on 23 lauset ja õnnetud päevad. Palun saata nende sõnade tõlge, kuna originaal jääks ERMile.

ERA II 167, 175 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
1931 a. suvel sain kuulda, et Ambla valla Jootma asunduses elab rahvaarst, kes ümberkaudseid elanikke arstib taimerohtudega. Kuna kogusin dr. G. Vilbastele vastavat materjali, külastasin vanakest - Miina Veiderpassi. Tagasihoidlik vaikne vanake jutustas, et ta on 80 a. vana (sünd. 1851). On sündinud ja üles kasvanud Järva-Madises Peedu külas Kotkassaare tl. Kabranirava lähedal. Hiljem elanud Järva-Madise Venevere külas, kus neil tärklisevabrik olnud. Oma tarkuse on saanud ta noorespõlves baron Lilienfeldilt Albu mõisas teenides (Lehtse mõisa omanik Wrangel oli L väimees. Kui Plehve, minister, sai surmat, siis Wrangel oli ka seal hulgas, siis ta viidi Albust ära). L. oli tunnud palju arstirohutaimi ja neid uurinud, saatnud isegi väljamaale. M. Veiderpass suri 1932. a.

ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanijuured - vere seletamiseks. Õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

ERA II 167, 176 (4) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.

ERA II 167, 176 (8) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud, elitingale peale panna kompressina.

ERA II 167, 176 (12) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.

ERA II 167, 177 (14) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva- Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad - lutika- ja prussakarohu lehed, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka, kui surnud uss panna ahju peale.

ERA II 167, 177 (15) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Saksasõnajalad - pisikesed tumerohelised, siin pole kusagil, kasvavad kuusemetsa servil, kus liivane. Lehti ja juurt keedetakse paelussi vastu.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadarad (Potentilla tormentella) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Reinvars (Chrysanthemum vulg./harilik soolikarohi/) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 167, 177 (19) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lõhnavad veljenid (Viola) - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.

ERA II 167, 177 (20) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudnõges (Urtica urens) - tarvitada roosi (haigus ehmatamisest ja vihastamisest) vasta, tampides peeneks pudruks, ja pääle panna.

ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger L.) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.

ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

ERA II 167, 178 (23) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma; ajab ära külmatõbe, mis paneb raputama, hoiab ära ka teisi haigusi.

ERA II 167, 178 (25) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

ERA II 167, 178 (26) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pohlavarred (V. vitis-idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vesimünt (Mentha) - kui on pimeda soole haigus, on see tee hea.

ERA II 167, 179 (33) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.

ERA II 167, 179 (34) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kask (Betula) - hõõru kaselehti piiritusse, ja tarvitada piiritust, pungad ja lehed ka.

ERA II 167, 179 (35) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]