Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 14, 18 (14) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k, Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui eksinu tahab jälle õigele teele saada, lugegu tagurpidi issameie. Kui on selge ilm, tuleb minna pääva järele.
ERA II 14, 21 (24) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moalused hakkavad kihvtisest nõgesest.
ERA II 14, 21 (25) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moaluste arstimine: Vana hõbedat vette kaapida, selle veega pesta ja vesi siis sinna maha kallata, kust haigus hakand.
ERA II 14, 21/2 (26) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad inimesed ütlesid, et maa hingab, et peab ennem sülitama (kui istuda), siis pole sealt kohast karta (haigust). Nihukesi kohtasi on kohe tõesti, kus hakkab (haigusi).
ERA II 14, 22 (27) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.
ERA II 14, 22 (30) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulioksaga puud seina ei panda, et toob tulekahju.
ERA II 14, 26/7 (9) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused taovad täks-täks, nigu uur seinas. Põruta sealt ära, läheb teises kohas jälle, niisama kui uur.
ERA II 14, 27 (10) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad külge hakkama, kui maa hingab.
ERA II 14, 67 (7) < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus) peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.
ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"
ERA II 14, 83 (5) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas - naisterahvas - tulnud naisele metsa vahel vastu, küsind leiba - naisel olnud leib käes. Hal´jas ütelnud: "Anna mulle leiba, anna ruttu, meesterahvad tulevad järele."
ERA II 14, 84/5 (7) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja isa olnud poisike ja näind kord oma silmaga, kui üks vanamees tahtnud ravandust saata. Istund aia ääres maas - see olnud pulkadest aid ja läbi pulkade siis pidand saatmagi; müts olnud põlvede all, ise põlvili, käes lepapulk, mille sees nõel. Vanamees ütelnud poisile: "Kes sind, siga, siia ajas! Poiss tulnud segama ja ravandus jäänd seekord saatmata.
ERA II 14, 90 (1) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Kai Baum, u. 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandusest.
Kuule, ühekorra kaks meest teind katust. Teine ööld: "Küll nüid on hea ravandust saata." Teine üteld: "Noh, näita siis, kuda sa saadad." Mees võtt taskust vaskraha, võtt kolm õlepead ja pand selle peale, pomisend ise natuke - ja läind kohe lendu. Siis teine pand talle kuklasse ja mees kukkund katuselt maha.
ERA II 14, 110 (30) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõulus olid heinad toas. Kui heinu toodi, ööldi: "Toome jõulud sisse!"
ERA II 14, 114/5 (46) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Ära sa mine sõnna jõe ligi, näkk tõmmab su sisse ja siis jälle ei tea, kus viiakse!"
ERA II 14, 131 (1) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ussid on maaviha võtjad. Kus maa hingab, sealt tulevad maa-alused inimese külge, seal on maa viha. Aga kus ussa on, nemad võtavad ära selle viha, sealt siis ei hakka.
ERA II 14, 137/9 (13) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao-aegsed inimesed.
Vaaro peab olema pool kala, pool inimest ja ütleb: "Vaaro, vaaro!" Nende keel peab olema mustlase keelega segatud. Üks toodud Tallinna, old naisterahvas ja kala saba taga, pool kala, pool inimest. Merest on kätte saadud. Kutsutud kuulama, et mis ta räägib, kuid keegi pole saand aru - küll ta rääkind ja kisendand. Viimaks toodud üks mustlane, see saand aru - vaata, mustlase keel on mitme keelega segatud - mustlane üteld, et tal on kaksikud lapsed ja viidagu ta sõnna tagasi, kust on võetud. Ja siis viidud ta sõnna tagasi. See old naisterahvas. Aga eks neid ole meesterahvaid ka - elavad seal ja teevad sugu ka. See Tallinnas old kolme aasta eest.
Need on vaaro-aegsed inimesed, mine tea, kas Punases või Mustas meres, või kus nad on.
ERA II 14, 141 (2) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tomingas õitseb kaua, tuleb pikk sügise, aga tänavu ei õitsend enam kui kolm päeva.
ERA II 14, 149 (18) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused vaimud... kui maa hingab, sellest tulevad moalused. Üheksaväe õied ehk moaluse rohud, nendega tuleb hõõruda.
ERA II 14, 157/9 (12) < Paide khk., Paide l. < Paide khk., Mäo v., Mündi k. - Richard Viidebaum < Adam Breiberg, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvatud, et need on maa-alused vaimud, kes seina sees teevad tik-tak, tik-tak. Kui nende tiksumine olnud mõnes nurgas hästi kuuldaval, siis hoiatet lapsi: "Maa-alused vaimud on töös, nüüd ei tohi segada neid."
ERA II 14, 249 (34) < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. See üteldakse metsahal´jaks. Et kui tema jälgede peale lähed, eksid ära. Aga loe issameie ää, kohe saad õigele teele.
ERA II 14, 249 (35) < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik (Luige eit), s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui moa kõmiseb, arvatakse, et on alt tühi.
ERA II 14, 338 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k., Liivamäe t. - Richard Viidebaum < R. Romeldi, naine (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! (Lastele pole seletetki, kus see koll on ja kust tuleb.)
Mustlane tuleb, viib ära.
Näkk. Kaevu peal ei tohi vahtida, näkk viib kaevu.
ERA II 14, 340 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Näkk tõmbab kaevu!
ERA II 14, 340 < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hoia, kol´l tuleb kallale! (Koll on pimedas.)
Hun´t tuleb!
Mustlane
Kotivanames paneb kotti!
Vee sees on näkk.
ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Puiatu k. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Last ei tohi peletada, läheb araks. Siiski hirmutatavat neid vahel ka.
Kol´l tuleb! Eks see ole muidu üks tühi sõna.
Kotimees tuleb!
Näkk on kaevus.
ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Ton´t tuleb!
Näkk tõmmab sisse! (kaevu)
Kotimees
Jõulumees viib ä, kui paha laps oled.
ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustlane tuleb!
Näkk tõmmab kaevu!
Kol´l tuleb, paneb kotti, viib ä!
ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ääh! Kol´l tuleb! (Mine tea, mis ta on. Saab muidu ööldud üks sõna, laps kardab ja jääb vaid.)
Kotimees
Näkk on kaevus!
Ema tuleb vitsaga.
ERA II 14, 345 < Anna khk., Anna v., Purdi as. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külamees tuleb!
Kol´l
Kotivana
Näkk kaevus.
ERA II 14, 347 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Kotimees tuleb!
Ära mine, näkk tõmmab!
Ära kisu, see on paa! (Kui laps võtab näiteks teririista kätte.)
Ära söö seda, päh, kaka see! (Et laps ei võtaks suhu.)
ERA II 14, 349 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas, -ja. Ööldakse, et metshalijas kostab sulle vasta, aga mets kostab vasta.
ERA II 14, 349 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k. - Richard Viidebaum < Meesinformant, rändav töömees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veehal´djas.
Metshal´djas.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu < Järva-Jaani khk. - Richard Viidebaum < Jüri Andreus, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halijas ööldakse.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastab, siis metshalijas hüiab vasta.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijad peavad olema, kes eksitavad inimesi.
ERA II 14, 351 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´djas, -a.
ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahalijas eksitab inimesi.
ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastu rõkkab, siis halijas hõikavat.
ERA II 14, 353 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. Metshaljas või kuda ta hüitakse.
ERA II 14, 353 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas.
ERA II 14, 385 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku (näki tavalises tähenduses). Näkkusi pidin teile rääkima.
ERA II 14, 385 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, -i. Näkid olid kaevus.
ERA II 14, 397 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = loomahaigus.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus lööb läbi.
Lendav rabandus olevat ka. Kui see looma läbi lööb, siis ei saavat enam abi.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Jaan Romeldi, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav ravandus.
ERA II 14, 399 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. Lendav ravandus. See (l.r.) oli järsum ja kangem.
ERA II 14, 415 < Paide khk., Paide l. - Richard Viidebaum < Linda Breiberg, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.
ERA II 14, 415 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - taim, punased ja valged õied.
ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad (on kuulnud, tähendust ei tea).
ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.
ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad = taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.
ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - maa-aluste rohi.
ERA II 14, 417 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad,ravas peavad olema; jälle korjavad, kellega värvivad... sealt turvade seest... Mis nad muud on, nisukesed juured. Ma olen kuulnud.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´ti on kuulnud, ei tea lähemalt seletada.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Ees-Võõbu k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Indrik Sark, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Sa jusku va libahunt, muudku kiusad mind. Sellest põle muud kedagi, muud tähtsust.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Mustla k. - Richard Viidebaum < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hun´t ja libahun´t. Nad ütlevad, et iga hundi pesakonnas peab üks libahunt olema. Eks ta ole üks muidu jutt.
ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koi ehk maa-alune (seinas). Vahest kuuleb, et on; vahest nagu kedrab kohe.
ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad taguma küll seda, tiksuma nagu sepad taovad.
ERA II 14, 501 (1) < Kodavere khk., Varnja k. - Paul Ariste < Naine, vana taluperenaine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork või orgihaigus, või hal´ltõbi oli vanast. Vahel pandi kirstude sisse haige. Tema hõikus tagast järgi. Kui ei kosta vastu, siis ei saand kätte. Peedet mitmele poole ära. Öeldud: "Ära sa mitte hiält tii!" Kui kostis, siis veel hullemb vaevas.
ERA II 14, 503 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´ltõbi öeldi. Minu õde oli ka haige. Siakärss pandi kaala ja läks lehmalauta pakku. Hal´ltõbi hõigas: "Liisu ja Liisu." Ja minu sisart ka hõiganu (Märge: õde = sõts, sisar = õde): "Malle, mis sa sinna kottide alla lähed?" Mallel ollu ka siakärss kaalan. Igalepuule tulnu perra. Ta tegi oma inimese häält. Kui heli es ole vasta tennu, siis es ole saanu kätte. Rohtu sellele es ole midagist.
ERA II 14, 504 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Soendid vai niisukesed hundid. Minu isa õde läks heinale. Saie sinna, kos rätsepäl oli tõõne koht. Siäl nõnda tulnu. Soe olnu, visanu undruku ära. Soend tulnu ja istunu undrukule pääle. Kui ta tõstnu vikatit, soend tennu õrr. Siis tagasi pidi niiten viibutanu undruku manu. Ei ole niitnu, tennu aga, nagu niidass. Siis saie undrukule käe pääle. Oli esi raske. - Pääru-Ann oli nimi. Nii raskest kartis, et suri ära. Ma tulin koolist. Siinsaman sanna kohal oli hunt. Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.
ERA II 14, 505/6 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Hundid tulid rehealuse väräväst sisse. Emä arvas, et siad om. Läks vaatama. Hunt karas vastu rindu, ja emä jäi haigest ja selle perrä suri ka.
Tõõno tegi tema soendist. Terve pulmarong on tehtu. Kõik joosnuva metsa. Siin köstri kõhal pulmarõng lähnu üles. Sii vanamiis olnu jälle sääl tii veeren. Pulmarong lähnu müüdä. Vanamiis öelnu: "Kae, kuda kõik lähva! Es anna viina ega midagi." Pääle selle tehnu kõik soendist, hundist. Hobused jäänu järgi. See soend ollu minu isäle ka sugulane. Ta nakanu süümä. Soend tulnu ja vahtinu ka. Isä annu väätsega võidleibä. Soend lähnu kõõgega metsa. Isä lähnu kõrra sinna võõrsile. Siis sii miis tänanu, et päästid mu, annid võidleiba. - Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.
ERA II 14, 507/8 (11) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendvast, mis äkiste jäi inimene haigest. Minu miis oli järve pääl. Lendva oleva ta sääl ära löönu. Aast verd suust välla. Lehma lõi ka ära. Lehm ka sõie ja jõie, aga mäletseda es saa. Teda oli lendva või sitt rabanu. Kui luusse rabas, siis es saa asja. Mul oli kolmeaastane pull. Tolle rabas aida taha maha. Oli nii hull, peksis laada puru ja jooksis. Taheti tappa, aga es saa. Naased ajasid elava konna pullile suhu ja linasiimneid keedeti ja pulli enda sõnnikut anti. Sedamoodi toosendasid ja pull sai õhtu tervest. Müüsime peräst ära, saime 30 rubla.
Seda ütleva, et niisuke kuri inime, kes seda teeb. Lendvasõnad tükma suhu. Siis sülgama tuulde ja säält tulema. Nuul tuleb, kost tahes. Otsekohe purustab nii ära.
ERA II 14, 508/9 (12) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserduse vastu, kui hobese jalg oli niserdanu:
Jeesus kõndnu teeda mööda
Ja marsnu maada mööda,
Lännu üle Soome silla.
Musta hobese jalg nikastenu.
Jeesuke, tule kaema,
Tule sooni sobima.
Liha kokku liidanegu,
Sooned kokku sobinegu.
Kui hobese jalg oli niserdanu, siis loeti. Naine oli kudanu kangast ja jäänu tukkuma. Hall vanamiis tulnud manu: "Loe kolm kõrda neid sõnu, sülga ja hõõru." Pikä Vana-Matska oli sii naine. Matska siis luges igaühele; siis sai tervest. Sii hal´l vanamiis oli ikka jumalast.
ERA II 14, 509 (14) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Venemaalt, ikka pel´lässivad, et tulevad riisjad. Siit põle pal´lu maad, Naarismaal om suured maailma müürid, kus käisid sõapakku. Mikul leidsid säält paatäie raha, Koolitare man. Kündsid teesed ja raha tuli. Kübara mamma siga aas ka raha üles. Minu miis tõie ka kübaratäie. Ma viil sõelaga pesin järve äärel.
ERA II 14, 512 (19) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda kõneliva ikke, et näkk olnu jõen kivi pääl ja suginu pääd. Kui minu isä lännu järvel sinnapoole, lännu lupsti alla. Ilusasti hõiganu viil. Ütelnu vastu: "Külamiis, mis sa tahad?" Ja läks sulpsti vette.
ERA II 14, 513 (25) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu isä kõnel, et viis versta linna puule Kalevipoeg visanu kivi linguga. Olnu niisuke kange miis. Alatski mõisa taga vasta Päätsekivi on ta magamise ase.
ERA II 14, 514 (26) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg visanu kolm kivi linguga järve (s.o. Peipsi). Kui esimese viskas järve, siis halled maan. Jaagupipääv viskas teese kivi, siis on teene külm. Kolmanda viskas, no, siis kui juba mihklipäävä külm om, tuleb. Minu papa kõnel, et "Nägin ka ära Kalevipoja." Tema olnu jõe viiren ja Kalevipoeg visanu. Kivi om sääl. Ja isä ütelnu, et "Mina olen sedä nähnu, kui visanu, kui lähnu lõmpsti vette." Jah mäletan küll, isä kõnel, et Kalevipoeg käinu siin minu papa puul.
ERA II 14, 521 (1) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil Päätsekivi veski man on Kalevipoja säng. Liite otsal oli Kalevipoja kivi. Piirisaarde ehiteti talvel kivikirik. Kivi lõhuti siis ära. Nii suur kivi oli, et terve kirik sai.
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ja Vanatont võidelnuvad, kumb kaagemale viskab. Vanatont visas Ihaste alla Emäjõkke, Kalevipoeg visas Peipsi liite otsa. Tartu Toome päält visanuva.
ERA II 14, 521/2 (3) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg lähnud Peipsist läbi. Vesi olnu munnideni. Tallinna pool niitnu kuusemetsa kaari. Ütelnu: "Ah, halb on niita, putked peksavad puha silmad puru."
ERA II 14, 522 (4) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ehitanu Tallinna Oleviste kiriku. Kirik saanu valmis, aga ei ole naisele ilmutanu oma nime, et on Olev. Ükskõrd naine petnu nime väl´la. Naine kiigutanu last ja öelnu: "Ole vaik, ole vaik, Olev tuleb kodo!" Võõras kuulnu, et Olev on nimi. Olev pannu parajasti risti. Võõras lännu müüda, kes oleva kuulnu. Hõiganu: "Olev, rist on mere puule kõver!" Olev kukkunu kohe maha. Konn tulnu kõhu pääle. Praegu on sääl maalitu, kõnn kõhu pääl.
ERA II 14, 522/3 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoja tuul on ka siin Peipsi veeren. Ei tiä, kospuul siin on.
ERA II 14, 523/4 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Sööjad-hundid olnuvad niisugused, nõiad, kui teisele oli vihane, siis tegi hundiks. Kui sai ristiinimese leiba, siis sai tagasi inimesest. Alatskivil miis, üks moonamiis kündnu. Sööja-hunt tulnu manu. Miis söönu parajast. Lõiganu nuaga leibä ja annu ka hundile. Hunt lähnu kõige täiega. Pärast mees lähnu linna poodi. Poodi aknal olnu mehe oma nuga. Mees küsinu: "Kost sii nuga siia sai?" Kaupmees küsinu: "Kas sii on sinu nuga?" - "Ja on!" - "Kas annid hundile leiba?" - "Vot mina olen sii hunt!" Kaupmees löönu nua sinna aknasse, et kes tuleb. Ütelnu mehele: "Kui sa ei oles andnu, oles murdnu." Kaupmees andnu mehele hulga raha.
ERA II 14, 527/8 (5) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kahtepidi öeldässe: ork või hal´ltõbi. Nüid on kripp. Haige läks hobuse naha sisse, siis sai abi. Seda piiti suurest nõidusest, et teene saadab. Tõõne kandis salaviha.
ERA II 14, 530 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk one nõid; näkk ehk üks nõid. Kõik kohad olid neid täis. Enne ei saand neist näkkidest või nõidusest lahti, kui Johan Jürgenstein tuli siia kuulmeistrist.
ERA II 14, 530/1 (19) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskis siin on Kalevipoja säng. Tikumäiku one väike mägi jõe ääres. Kalevipoeg õmass kuue siilust kautand selle mäe. Vaadanud Peatski külä puule. Kalevipoja säng one ka sängi nägu. Parun kangest hoidis seda mäge.
ERA II 14, 531 (20) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg laudu vedänd üle Peipsi. Ütelnud:
Peipsi järv perseni,
Emäjõgi helmäni (helmeteni),
Kuningjärv kurguni,
Mussjärv munnani.
ERA II 14, 531 (21) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg sõdind ikke. Vist tahtnud teestele minna. Siil hõeganud: "Lüü servilauda, lüü servilauda." Kääpa silla juures see olnud. Mõisamaa otsas Kalevipoeg sõdinud.
ERA II 14, 533 (32) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Soendit ei tunne.) Libahunt oli see, kui teised tegid hundist. Kõik muutused olid vanast.
ERA II 14, 539 (2) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Need õlid halkjad, need one linnud, metsän eläsid. Hal´l lind õli. Pitkäd keerulised suled õlid.
ERA II 14, 540 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk oleva siin piäle Rootsi sõda õllud. Egäl puul - kui Rootsi Kaarel Kaksteist käinud.
ERA II 14, 546 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ork õli, minti lambalauta lammaste hulka. Mis ma orgast ei tiä! Üks põdes ju. Inimene väriseb kõhe. Riie panti viil üle, ku õli lammaste laadas.
ERA II 14, 546 (9) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg vei liiva Peipsist hõlmaga. Kaatas Linnamäe veerel tüki ära. Sinna sai mäeke. Muust tegi sängi üles. Muud ma ei tiä midägi. Sedä tiän sedäviisi.
ERA II 14, 546/7 (10) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Linnamäel one rahaauk. Ei saa meie siält raha kätte, sedä one juba ärä katsutud. Nõiadega one kinni pandud. Siäl õli viinavabrik. Üks sõitnud siäl maad müdä tritsudega. Tuli käinud kõhe välla. Läinud tammi juuren maa sisse.
ERA II 14, 547 (13) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a.; Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus one, vastupidi lugeda Issameie.
ERA II 14, 547 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inime one eksinud, siis ka lugeda vastupidi Issameie. Vanakurat eksitab. Vanapoisiga one see killan, kes eksib.
ERA II 14, 549 (23) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ikke õli, soendid ei tiä.
ERA II 14, 553 (1) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
No ikke orgatõbi on. Kaheksateiskümne aasta eest üks mees oli veel orgatõbes. Minu isa rääkis, üks old ka orgahaiguses. Teesed ütelnud: "Peeda end ära, siis see ei saa kätte." Aga see hõiganud nagu naane: "Kossa, Kaarel, õled?" Vastand, kus on. Ja tõbi jälle pääle.
ERA II 14, 555 (6) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Alatskivil jõõlulauba õhtu mees lähnd välja ja nähnd: puu pääl kaks last nutavad. Mees pand lapsed suitsusaunas ahjule sooja. Öösel kuuleb, kui need räägivad: "Kas me lähme üleaja Antsule ja sinna ja sinna?"
On kadund hommikul ära. On katkud õld. Inimesed surnd ära neis peredes, kõhe tahid minna.
ERA II 14, 555 (8) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Oudovast nelikümmend versta maa sisse ühel eedel õli jalg haige. Hõigati katkuhaigus. Kui hakkas rohtu piäle panema, üks inimene nagu ütelnud: "Võta ära!" Teised ei näind. "Võta aga ära," üteld, "see ei praavita jalga, jalg ei saa tervest."
ERA II 14, 555/6 (9) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalkjad õlid noh, metsavaemud. Siin räägiti, Sõõru nõmmes üks mees on lähnud metsa. Hääl hakand hõiskama. Mees hõiskand vastu. Hääl veend suure metsa sisse ja eksitand ära. Mitu pääva õld metsas, enne ku sai välja.
ERA II 14, 556 (10) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkka siin järves ei õle õld (s.o. Peipsis). Luunjas õli. Üks mees käind jõel kalu püüdmas vähtraga. Niisuke väike jarv õld. Näeb, üks naesterahvas istub kivil ja suib pääd. Nigu pääv piäle paistnud, nii kiljatanud ja kadund kivi õtst ära vette. Ja, et näkineitsi on õld.
ERA II 14, 557 (16) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil on säng. Et Kalevipoeg on liiva veend, põlle nurgad lähnd lahti, sest saand jälle üks mägi.
ERA II 14, 557 (17) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiapa jõest lähnd Kalevipoeg läbi. Vaenlane on ära haavand. Kalevipoeg pand mööga vette. Üks mõisahärra tahnd välja vedada, kuus paari härgi pand ette, aga põle saand. Kui hele päev on, siis paestab ära jõest säält.
ERA II 14, 561 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork õli! Lõi kõik nagu kaste piale. Öeldi: vot poiss on orgas. Kui rannast leiti surnud lutsukala, kui seda söödi - es tõhi haigele öelda, et luts on - siis seda süüa, siis sai tervest.
ERA II 14, 561 (4) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus on äkiline haigus. Vot on rabanu.
ERA II 14, 561/2 (5) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannas Tedre küla all on veike õja - Aavijõgi. Selle suus on kivi. Niisuke loss on külje piäl, sõrme jalg või. Kalevipoeg näind hunti, jah, ja visanud hunti. Selle piäle sõrme jälg jäi piale. Kas ta viskas järvest või teiselt poolt, ei ma tia.
ERA II 14, 562 (6) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/kalev/järv/Kalevipojal Peipsi järv oli perseni, Kaiu järv oli kaalani. Läind läbi neist. Kaiu järv on umbjärv, sügav.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]