Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 181, 107 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad inimesed: Ei tohi pika puu all istuda ega varju otsida.
ERA II 181, 107 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
/Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad imimesed:/ Ei tohi välja pääl seistes mõnd riiet üle pää võtta või hoida.
ERA II 181, 108 (20) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanadel usklikutel Saarde elanikkudel on viisiks iga pikselöögi ja müristamise ajal kas tasaselt ehk kuuldava häälega kohe hüüda: "Issa Pojake, Püha Vaimuke!" ehk "Issa Püha ristike." Mõned teevad ka ristimärki rinna ette.
ERA II 181, 109 (22) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teised vanad inimesed teavad tõendada, et kui kolm korda Piibliraamatut ümber piksetule kandvad, ise tulesõnu lugevad, siis kustuvat tuli. Räägitakse, et vanal ajal olla mõned vanad inimesed Saardes tulesõnu mõistnud, aga minu küsimiste pääle ei ole ma neid saanud.
ERA II 181, 128 (70) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakapuud peetakse Saarde ümbruses nõiapuuks, millega võimalik olla teisele kahju sünnitada. Kui pihlakapuuga või vitsaga teise looma või lehma saavad lüüa, siis hakkavad see loom "punast kuskma" ja "lõppevad" (surevad) viimaks ikka ära.
ERA II 181, 128 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka teisi kahjusid saavad sünnitada teisele, kui pihlakapuu laastuid puistata jaanilaupäeva öösel saavad teise nurmele ja käia tulevad vastupäeva kolm korda ümber nurme. Siis jäävad viljakasv teise nurmel kohe kinni.
ERA II 181, 128/9 (72) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal olnud nõidadele pihlakapuust pulk, kellel kaks otsa teravad, nõidumise juures suureks abiks. Mõned tõendavad ja usuvad kindlaste, et lendaja muud midagi ei ole kui terava otsadega pihlakapuu pulk, millega saavad teise looma läbi lasta. Kui mõni loom õige ruttu ära sureb, siis ütlevad vanad inimesed, see on lendajast läbi lastud. Siis otsitakse loomal ka kohta, kuskohalt lendaja on lasknud.
ERA II 181, 129 (73) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas oli ka vanainimestele ilma näitaja. Kui pihlakas rohkeste marju täis, siis on oodata vihmast ja halba sügiset.
ERA II 181, 129 (74) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
On pihlakas marjadest tühi, siis järgneda kuiv ja ilus sügise.
ERA II 181, 270/3 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärtel Pärn (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
/Karu peetakse suureks saksaks/Vanal ajal läinud talumees metsa puid vargile. Läinud üht salateed mööda sügavale metsa, niiet puude raiumine mõisasakste kõrvu ei kostaks. Raiunud koorma kuivi puid valmis, asetanud reele ja sidunud koorma köiejupiga kõvaste kinni, et teel laiale ei laguneks, ja hakanud siis oma tuttavat salateed mööda tasahiljukesi kodu poole minema. Äkitselt näeb eemale vaadates puude vahelt: mõisahärra, karvase kraega kasukas, enesele vastu tulevat. Mees arvanud, ega vast härra teda ei näinud ja pööranud üht kõrvalist teeharu mööda, et jälgi segada, ja ergutanud hobust kiiremalt minema. Näeb, härra pöörab läbi metsanuka just otse temale järele. Mees ajanud hobuse sõitma. Näeb: härra jookseb ka nii, kuida jõuab, tema järel. Et sõitu enam kiirendada, raiunud mees köied katki, pillanud puud reelt teele ja ajanud hobusega nüüd nelja kodu poole, nii kuida võinud. Kuid tagasi vaadates näinud puude vahelt, kuida härra leekab ikka järel ega jäe ivagi maha.
Nii sõites ja kihutades jõudnud viimaks mees väravast õue, jätnud hobuse õue ja jooksnud hädaldades tuppa ning kaebanud naesele, et mõisahärra on väljas: "Jumal teab, mis nüüd küll saab! Viimaks laseb kohast lahti kah ja kus siis jälle lähad?" Naene olnud esiotsa nii saamatu mehe kohkumist päält vaadates, viimaks ometi saanud aknast välja vaadata, kui mees näitanud, kus härra jäänud metsa alla kõndima. Naene tunnistanud esiotsa, kuid viimaks hakanud rääkima: "Küll oled ka sina üks jabur maailmas! Vaata ometi, see on ju karu, päris selge karu ise." Mees vaatanud kaua aega ja lausunud siis: "Küll ma võin ka üks jahupää olla maa pääl; nüüd ma näen küll, et see karu on."
ERA II 181, 286/9 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Kadri Annuson, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Kuida kiivit omal nime sai?
Hiljuti küsisin ühelt kui teiselt vanemalt inimeselt, et kas nad ei tea või kas nad kuulnud ei ole, kuida meie kevadlind kiivit on oma nime saanud. Mäletan nagu noorest ajast sellest midagi kuulnud, kuid kõik on meelest ununenud. Seda küsimist avaldasin edasi Kadri Annusonil, kes on üle 75 a. vana. Tema tõendas, et on kuulnud, aga kuidas? Lubab enne meelde tuletada. Pärast kokku saades jutustas järgmiselt:
Tüdrukud pesenud Reiküla järve ääres rõivaid. Sellel korral olnud õige palav ilma ja päike kõrvetanud, ninda et tüdrukud pesemise juures endil rõivad seljast ära ajanud ja päris ihualasti olnud. Pesemise juures löönud nad laulu, olnud rõõmsad ja vallatanud väga palju, kui korraga lähedalolevast lepavõsast kostnud linnulaul: "Vitt, vitt! Häbo, häbo!" Tüdrukutel saanud hing täis, mõtlenud mõne häbemata, ulaka poisikese nõnda rumalaste karjuvad. Kui ikka laul ei vaikinud, läinud tüdrukud vaatama, kes sarnane südametükk ometi on, kes nõnda häbemata kombel kisendab. Põõsast leidnud nad linnu, keda hüütud taevakiiviks. Tüdrukud hakanud kisendades taevakiivist oma häält üle ajama: "Kiivitt, kiivitt!" nõnda et nad linnu häält enam ei kuulnud, olgugi, et lind oma laulu ei jätnud. Kui tüdrukud minema läinud, ütlenud nad südametäiega: "Eluaeg olgu sinu nimi kiivit, teisite me sind enam ei hüüa ja ilmast ilma pead sa oma nime karjudes hüüdma, kui sa kedagi näed endale liginevad. Võsa ja soo olgu sinu eluase ning jahimeestest pead sa alati taga aetav olema."
Tüdrukute vanne ja needmine oli ka viimaseni täide läinud ja kui üteldakse: "Ega vanne ehk needmine midagi ei tähenda," siis on see vale. Selle linnu juures oli vanne ja needmine täieste täide läinud, sest et tüdrukud olid kurja meelega needinud ning vandunud.
Teisite, ega midagi rohkem ei ole ma kiivite nime kohta kusagilt kuulnud.
ERA II 181, 499/502 (7) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Liiv (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mispärast kuusel on paksud oksad?
Hiljuti oli üks Halliste poolt vana mees Hans Liiv meil ööd, et teisel päeval siit edasi Kanakülasse minna, kus ütles omal sugulased elavad. Sai siis külalisega kaua räägitud üht kui teist ajast ja elust, kuni viimaks jutt jutust ja kõne kõne kõnest kaldus ka vanaaegsete juttude pääle. Minu küsimise pääle, kas ta mitte metsapuudest mõnda vana juttu kuulnud ei ole, sest ennevanast olla metsapuud kõik kõnelenud: "Võib olla on midagi metsapuudest kuuldud?" vastas ta: "Aga kellel need vanad jutud veel meeles on, peab enne mõtlema. Mispärast kuusel nüüd paksud oksad on? Seda oled muidugi vast kuulnud. See siande tühine jutt."
Kui tõendasin, et ma Halliste poolt küll hulgakese jutte ülesse kirjutanud, aga sellesarnast või nimelist juttu küll veel kuulnud ei ole, siis algas vanamees oma seletust:
"Õige vanal ajal olnud kuused harvade oksadega, nagu tema oma vanematelt kuulnud, aga ükskord juhtunud sedaviisi, et tige võõrasema saatnud oma võõratütre majast südaöösel minema just sellel ajal, kui temal meest kodus ei ole olnud. Päälegi sadanud sellel ööl hirmust moodi vihma. Vaenelaps ei ole kusagile varju saanud, sest külasid lähedal ei olnud. Hulkunud metsa, et säälgi ometi tuulevarju saada; muud ei olnud vaesellapsel mõteldagi. Leidnud siis suure kuuse ja jäänud kuuse alla öömajale. Kuusk halastanud vaeselapse pääle ja annud temale varju. Enne olnud kuusel õige harvad oksad, sellest ajast saanud kuusk omale suured ja paksud oksad. Ka nüüd olla veel kuusk haleda südamega ja andvad varju igaleühele, kes seda tema juurde otsima tulevad. Ka praegusel ajal, kui mõni inimene külma kaibab, kästakse kuuse käest kasukud tuua, sest kuusel on oksad nagu vana kasuk. Kes teab veel, kas sellest see sõna rahva suhu on saanu: "Mine metsa kuuse alla," kui mõnel kusagil kohta ei ole."
See vanamees lubas küll veel minu juurde sisse tulla, kui ta külast tagasi tuleb, aga siiamaale ta ikka ei tulnud. Vististe läks ta küll teist teed kaudu tagasi.
ERA II 181, 640 (157) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui on jüripäeval puud lehtes, siis on enne jaanipäeva lume veel karta.
ERA II 181, 640 (158) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäevast ärkavad metsapuud talveunest ja puudel lööb koor lahti.
ERA II 181, 643 (168) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui jüripäeval puid raiutakse või lõhutakse, siis saavad sellel suvel väga palju huntide ulgumisi kodu lähedal kuulma.
ERA II 181, 643 (170) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui tuletegemise juures jüripäeval piirge murretakse, siis saavad sellel suvel palju müristamist kuulma ja pikken löövad siis sisse.
ERA II 181, 644 (173) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäeval põletatud kapsaajas kadaka- ja pihlakaoksi, et suvel ussid kapsaid ära ei sööks ja perenaene külinud salaja tee päält kokkupühitud teetolmu kapsaaeda, et keegi ei saaks kapsaid aeda kasvamise ajal ära nõiduda.
ERA II 181, 645 (178) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjapoisile õpetatud, et siis, kui hunt karja juurde tulevad, pidavad hirmsaste karjuma: "Jüri, Jüri, hunt karjas!" siis põgenevad hunt kohe minema, sest et hunt Jüri nime ei kannatavad.
ERA II 181, 653 (207) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui suvepühadel on mets raagus ja puudel ei ole lehti, siis saada sellele järgnema kehv vilja-aasta.
ERA II 181, 660/1 (219) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned vanad nõiad süütanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ümber põlema, et ei saaks teise inimese "kuri sõna" põllule vaeva teha.
ERA II 181, 705/6 (304) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui nigulipäeval puid raiutavad või suurt kolinad tehtavad, siis saavad suvel säälkohal sagedaste müristama.
ERA II 181, 709 (314) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui Koodid-Rehad (tähestik taevas) enne jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korralikku vilja-aastad oodata.
ERA II 182, 39 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Mihkel Kotkas, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Häda tulgu, teine mingu, kolmas upil oodaku. Varese sabaga võida, haraka sabaga vihelda; meie poisi jalg (või käsi, sõrm) terve, enne kui noore naise võtab.
ERA II 182, 90 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/Tuhkapäev/Tarbepuude ega ka jääaukude raiumisest ei tea.
ERA II 182, 93 (16) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuletoomisest.
Tuld tuli alal hoida leeaugus. Matsime söed tuhaga kõvasti kinni, et ära ei hinganud, et tuli seisaks elus. Kui halvast mateti kinni, siis õhus tuli ära, ei saanud tuld oma käest, mine siis laenama külast. Siis panime pange põhja tuhka, et pange põhi põlema ei hakka ja söed panime labidaga pange sisse ja tuhka sütele peale ja riie üle pange, pang kõvasti sülle ja ruttu tulema. Ilma riieta ei tohtinud. Pidi riie kõvasti üle olema. Üleaia naabri käest tõime tuld.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]