[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 182, 93/4 (17) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Igapäev suitsetasime niikaua, kui terveks said.

ERA II 182, 104 (45) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui umbes haige on, siis tuleb toores lepakepp lõigata, see kuumaks ajada ja seda haiget kohta põletada, saab terveks.

ERA II 182, 106 (68) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui viskad soola tulle, tulevad soolatuvikad, kui kuuled praginat, aga kui ei kuule - ei tule.

ERA II 182, 108 (77) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.

ERA II 182, 109 (81) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kellegil on kooljaluu, siis tuleb vajutada terariistaga ja lugeda meieisapalve tagurpidi, siis kaob ära.

ERA II 182, 112 (100) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kooljaluu käe pääl on, siis tuleb toore lepa pulkadega taguda ja seda kooljaluud hammastega närida, siis kaob kooljaluu ära.

ERA II 182, 116 (123) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.

ERA II 182, 117 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütarlaps teeb õhtul enne magamaminekut silmad märjaks ja läheb voodi ja ütleb: "Kes minu tulevane on, see tulgu ja kuivatagu minu silmad ära." Kes unes silmad ära kuivatab, sellele saab ta mehele.

ERA II 182, 118 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kass või koer tuuakse kuhugi talusse ja kardetakse, et kodu läheb, siis veetakse kolm korda vastupäeva ümber kaevu; iga korra aegu võetakse looma seljast karva ja lüüakse pihlakase kiiliga kaevurake vahele; siis ei lähe loom kodu tagasi.

ERA II 182, 119 (137) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurja silmaga inimene ütleb: "Küll ilus loom" ja on looma pääle vaadanud, siis tuleb omas mõttes ütelda: "Siis oli ilus, kui sa ei näind." Seda öeldakse veel praegu.

ERA II 182, 120 (147) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui surnuvankrile unustatakse kuused ehk kased ja tuuakse tagasi, siis saab säält majast veel surnut.

ERA II 182, 121 (156) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söögi ajal ei tohi jooksikutest rääkida, siis hakkavad söögi kallal käima.

ERA II 182, 122 (170) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrv pilli ajab, küsitakse lapselt: "Kumb kõrv pilli ajab?" Kui ütleb õieti, pärib varanduse. Ehk küsitakse, ja kui ära ütleb, täitub soov.

ERA II 182, 133 (272) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis tuleb minna lauda nurga juure ja kui keegi mees läheb mööda, hõigata: "Külamees, lammas põlgas talle ära!" Iseennast ei tohi näidata. Siis lammas võtab talle omaks.

ERA II 182, 134 (277) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.

ERA II 182,134/5 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui noorkuu paistab, siis tuleb õhtul välja minna ja kuu otsa vaadata ja ütelda: "Kkuu, kuu, ütle, mis mul ette juhtub!" Nii tuleb kolm korda ütelda ja iga kord tuleb näpuga mulda riide peale panna ja siis tuppa padja alla viia. Pääle selle ei tohi kellegagi rääkida. Siis peab tulevast meest nägema.

ERA II 182, 136 (291) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis peab minema lauda ukse taha, ootama, niikaua kui sealt keegi võõras läbi läheb ja hõikama: "Kuule, külamees (naine), lammas põlgab talle ära!" Kui võõras midagi vastab, siis lammas ei võta hoida, aga kui ei vasta, siis võtab hoida.

ERA II 182, 141/3 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talkuse taluperemehe Matsi juhtumised. Talkuse taluperemees Mats läinud jaanipäeva hommiku karja. Kui ta tükk aega karjas saanud olla, tulnud tema juure üks tundmata räbalasnahka näoga ja näru riietega mees ja ütelnud: "Peremees tulnud ise karja, kas teisi karjatulijaid ei olnud?" Mats ütelnud: "Nooremad tahtsid keriku minna ja mõnda mõjale kohta. Karjalapsele oli püha kaubeldud, sellepärast tulin ise karja." Võõras ütelnud: "Inimene võib kõik teha: karjas käia ja tööd teha. Mina tulin sinu juure ühe tähtsa asja pärast. Tahtsin sulle üht rahaauku juhatada." Mats küsinud: "Kus rahaauk on?" Võeras ütelnud: "Teie oma krundi sees, Molkuse mäel. Võtke homme hommiku labidas kätte ja minge Molkuse mäele, sääl näete mitu kivi. Ühe kivi otsas on kaunis suur sisalik. Kus sisaliku pea on, sinna kaevake kivi äärde paari jala laius auk. Säält leiate rahaaugu. Sellest rahast tuleb teil pool ära anda selle keriku kasuks, kus sinu teenijad täna on. Kui nad ühte kerikusse kõik läksid, siis tuleb pool selle kirikule, kui mitmesse kirikusse, siis tuleb pool raha jagada nii mitme kiriku vahel, kuhu teenijad läksid. Teine pool saab sulle." Kui võõras need ütelused oli ütelnud, siis kadunud ära. Mats vahtind ümberringi - pole kuskil näinud. Teine hommiku umbes tund aega enne päevatõusu, võtnud Mats labida kätte ja läinud Molkuse mäele. Sääl leidnud kivi ülesse, kus otsas sisalik olnud. Kaevanud pea poole paari jala laiuse augu. Kui auk juba sügaval olnud, näinud rahakatalt. Hakanud rahakatalt võtma, mõelnud iseendast: "See raha on ju minu maa peal ja minu omadus. Ja mind sunnitakse, et mina pean poole ära andma!" Kui ta sedaviisi mõtelnud, langenud rahakatal helinal alla. Mats vahtinud, suu ammuli peas, järele ja sülitanud tuld suust välja. "Kui mina nii ahne ei oleks olnud, oleks poole ikka omale saanud, aga nüüd olen kõigest ilma." Pidanud esiteks minema hakkama pahases meeles, aga ajanud augu kinni ja läinud minema.

ERA II 182, 292/5 (121) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassilook. Kevadisel ajal öeldud kellegile mehele unes, keda aunimega Kassiloogaks kutsutud: "Mine Konnaorgu. Seal kuuled sina konnade kontserti ja vaata järele, kas sa säält leiad rahaauku." Kassilook tõusnud hommiku üles, rääkinud unenägu naisele. Naine ütelnud: "Oh ära jookse unenägude järele." Aga Kassilook ei ole saanud muidu rahu, kui läinud Konnaorgu. Kuulnud seal konnade haukumist, luksumist ja solistamist. Aga vaadanud ümber - ei ole miskisugust niisugust asja näinud, mida rahaauguks oleks võinud tunnistada. Läinud kodu tagasi. Naine ütelnud temale: "Eks ma öelnud sinule, ära jookse unenäo järele. Sinu öeldakse Kassiloogaks ja see sina oledki." Kassilook ei ole midagi naisele vasta ütelnud. Õhta, kui Kassilook magama oli heitnud, öeldud temale unes: "Kas sa Konnaorus käisid?" Kassilook öelnud: "Jah, käisin." "Kas sa konnade kontserti kuulsid?" Kassilook ütelnud: "Jah, kuulsin." "Kas rahaaugu leidsid?" Kassilook öelnud: "Ei leidnud." Siis öeldud temale: "Tõuse homme hommiku vara ülesse, pane tasa ennast riidesse, et sinu naine seda ei kuule. Võta labidas kätte, mine Konnaorgu, konnaaidu põhjapoole külge. Seal on ühe kivi otsas üks konn. Ära sa konna puudu. Kaeva sinnapoole auk, umbes kahe jala laiune, kus konna pea on. Seal on rahaauk." Kui Kassilook üle jala oli augu juba sügavaks kaevanud, tundnud tema labida otsa ees midagi nõrkuvad raudasja. Kui ta veel edasi kaevanud, näinudki ühte plekk-kasti. Kui ta kasti sugupärast oli lahti kaevanud, et välja võtta võis, võtnud Kassilook kasti august välja, vaadanud ümber ja mõelnud: kaunike suur kast, siin võib ikke tubliste raha sees olla. Hakanud kasti kaant lahti tegema. See olnud sugupärast ära roostetanud. Kui ta natukene aega liigutanud, läinudki kasti kaas lahti. Kassilook näinud raha, mis sääl sees olnud. Seal olnud suuremjagu kuldraha, vähe hõbedat ja vaske. Kassilook pidanud esimese rõõmutujuga jooksu pistma, aga viimaks lükanud augu kinni. Kõrvaldanud kasti kuuehõlma alla ja hakanud laulma tasasel häälel: Naise käest sain tapelda, Kassiloogaks sõimata. Kõnnin rõõmsalt kodu pool´ Rahakast mul hõlma all. Kui Kassilook juba kodu oli saanud, olnud naine üleval. Küsinud Kassiloogalt: "Kos sa käisid?" Kassilook ütelnud: "Käisin rahakasti järel." Naine ütelnud: "Oled ikke Kassilook, nagu sind öeldakse." Kassilook pannud labida ukse kõrvale, ise läinud uksest sisse minema. Öelnud naisele tasasel häälel: "Tule tuppa!" Naine läinud mehele järele. Kui tuppa saanuvad, võtnud Kassilook rahakasti hõlma alt välja, teinud lahti, näidanud naisele. Naine kiljatanud rõõmu pärast, kui rahahulka näinud, mis kastis olnud ja ütelnud: "Mis sa nüüd minule ostad, et hulka raha said?" Mees ütelnud: "Kas sellepärast pean sinule ostma, et mind Kassiloogaks sõimasid?" Naine ütelnud: "Õh, vanamehekene, ega mina sinu tõepärast ei sõimanud, see oli kõik nali, mis ma sinule ütlesin." Kassilook ütelnud naisele: "Mis sa tahad, et ma sulle ostan?" Naine mõtelnud natukene ja ütelnud: "Osta mulle siidikleit ja kärtsujad saapad." Mees ütelnud: "Ega need asjad palju kallimad ole, ainult kolm kopikat." Kassilook ostnud kellegile mehele liitri viina ja annud oma nime kellegi teisele. Annud pudeli viina pealitsest.

ERA II 182, 296 (122) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pottseppmeister Savisikk. Pottsepameister Savisikule öeldud unes: "Mine Tümaleiva künkale, sealt leiad sina ühe kaheharulise kase. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja üks puutikk endaga kaasa. Mine kasest põhja poole külge, seisa nõnnaviisi: oma pikkuse maa kasest eemal. Ole kaseharudega sihis. Pane tikk enda asemele, et tema kaseharudega sihis on. Heida seliti, pane pea vastu kaske ja jalad tiku poole. Sinu jalakandade all on rahaauk. Kaeva välja, saad rikkaks meheks. Toeta mõnd vaest ka omast rikkusest." Savisikk läinud hommiku Tümaleiva künkale, leidnud kase ülesse, seadnud ennast sihti kaseharudega, pannud tiku enda asemele ja heitnud seliti maha, pead vastu kaske pannes Kaevnud jalakandade aluse kohast ja leidnud rahakatla. Saanud rikkaks meheks. Toetanud palju vaeseid oma rikkusest. Tema rikkust jäänud veel isa eaks, poja põlveks ja tütre-tütrele tükiks ajaks.

ERA II 182, 297/8 (124) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kingseppmeister Pigilind. Kingseppmeister Pigilinnule öeldud unes: "Mine Hullu krahvi kabeli aia juurde. Kaeva pahemapoolse väravaposti juurest, väljastpoolt küljest. Sinna pead sina minema öösi, peale kella kaheteistkümne, siis ei ole inimesi käimas. Kui sa sinna lähed, siis tuleb sinu juurde kaevamise ajal rätseppmeister Kakaduu. Sellega tuleb teil raha pooleks jagada." Järgmisel ööl läinud kingseppmeister Pigilind kaevama. Kui ta kaevama läinud, sel ajal öeldud rätseppmeister Kakaduule unes: "Tõuse ruttu ülesse ja mine Hullu krahvi kabeli aia juure. Seal kaevab keski rahaauku välja." Rätseppmeister Kakaduu pannud ennast ruttu riidesse ja läinud kabeliaia värava juure ja leidnud sealt kingseppmeister Pigilinnu eest. Annud talle tasase häälega jõudu. Pigilind kohkunud sugu. Kaevanuvad ühiselt rahakatla välja. Läinuvad rätseppmeister Kakaduu majasse, lugenuvad seal raha pooleks. Pigilind pannud oma raha katlasse tagasi, läinud kodu. Olnuvad rikkad mehed mõlemad surmani.

ERA II 182, 298/9 (125) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
Luuasepameister Kõvernina ja pilpameister Plõkatsnina. Luuasepameister Kõverninale öeldud unes: "Võta pilpameister Plõkatsnina kaasa ja minge Seaniidu orgu. See org on omale nime saanud sellest, et sääl on põrgu peremees siga niitnud ja ütelnud: "Palju kisa ja vähe villa." Seal on üks kivi, sel on persease olemas, kos põrguperemees istus. See kivi näeb välja nagu niidumasina sadul. Kui põrgu peremees istunud selle kivi peal ja niitnud siga, on pannud rahakatla oma jalgade alla. Seal on tema praegust alles. Minge ükskõik missugusel hommikul, umbes tund aega enne päevatõusu ja kaevage kivi ääre, sinnakohta auk, kos kivi väljanägemise järele põrguperemehe jalad on olnuvad. Sealt leiate põrguperemehe rahakatla. Jagage raha pooleks. Ärge aga kiskuma isekeskis minge. Luuasepa meister Kõvernina võtnud pilpameistri Plõkatsnina kaasa, läinuvad kaevanuvad juhatatud kohast kivi äärest ja leidnuvad rahakatla. Jaganuvad raha kahevahel rahulikult pooleks. Olnuvad rikkad mehed surmani ja veel pääle surmagi.

ERA II 182, 299/300 (126) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karukellaküla karjus. Karukellaküla karjus olnud karjaga karjamaal. Tema juure tulnud hästi ilusas riides noorisand. Ütelnud karjusele: "Kuda karjaga lugu on?" Karjus ütelnud: "Mis temaga on. Vaata ilusti järele, siis ei ole ühtegi viga." Noorisand ütelnud: "Noh, kas karja palk toidab sind ära ka?" Karjus ütelnud: "Eks ta pea ikka toitma, kos teda rohkem saada on?" Noorisand ütelnud karjusele: "Ma juhatan sulle rahaaugu." Karjus küsinud: "Kos see rahaauk on?" Noorisand ütelnud: "Kas sa tead seda kivi ja kaske, mis karjatänava otsa ligidal on?" Karjus ütelnud: "Tean küll." Noorisand ütelnud: "See on väga hea, et sa tead. Kask on teinepool kivi. Sina mine teisele poole. Pane puu enda ja kase vahele nõndaviisi, et kivi mõlemil pool ühevõrra on. Kaeva oma jälgede alla auk, kos sa seisad, seal on rahaauk. Seda rahaauku võid sina ükskõik millal välja kaevada, kas nüüd ehk sügise, kui karjast lahti saad. Ära sa aga ennast pooliku suvega karjaametist lahti võta." Karjus vaadanud ümberringi. Noorisand olnud tema silmade eest kadunud nagu tina tuhka. Karjus võtnud mõne päeva pärast labida kätte, läinud rahaauku kaevama. Küsitud karjuselt: "Kos sa lähed?" "Lähen mesilase pesa välja kaevama." Kaevanud rahaaugu välja. Ei ole enam edespidi olnud tarvis karjas käia.

ERA II 182, 300/3 (127) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uskumata Toomas ja ara südamega Aadu. Uskumata Toomas raidunud karjamaal hagu. Kui ta haokubu kinni sidunud, tulnud tema seljataha üks mees, teretanud ja annud jõudu. Toomas pööranud ümber. Kui ta võõrast näinud, kohkunud tema ära. Aga mispärast, seda tema ei teadnud. Võõras istunud haokubu pääle, ütelnud Toomale: "Istu minu kõrvale ehk mõne teise koo pääle. Ma tahan sulle midagi jutustada. Võta oma sõber, ara südamega Aadu ühes ja minge hommen hommiku vara, enne päevatõusu teed mööda metsa, mis teie väravast mööda läheb. Võtke labidas kaasa. Kui te metsa saate, näete teie paremat kätt teed imeliku olevuse. See on kahejalgne hobune. Temal on kaks esimest jalga jalgadest saat esimene pool kehaosa, kael ja pea on harilikust lühemad. Peas on kaks sikusarve tagasipoole längus. Eespool kaela pääl on punane saehambuline hari. Tagapool kaela pääl on väga ilusad suled, mis kahele poole kaela alla langevad. Saba on kukesaba taoline. Pikad suled tolgendavad allapoole. Seljas on üks imelik ratsanik. Tagumised jalad on temal pikad, niiet ulatavad ümber kaela ja kaela alla risti. Esimesed käpad on lühelase võitu, nendes on hobuse ratsutid. Ratsutid on väga ilusad, läbipaistvad ja pilluvad sädemeid ümberringi nagu jõulupuu sädemete pildujad küünlad. Saba on ratsanikul kaunis pikk ja karvane ja püsti tagapoole justkui Ararati mägi. Seal, kus see olevus seisab, tema jalgade all on rahaauk. Kui te tema poole lähate, siis pidage hästi seda kohta silmas, kos tema jalad on, seal on sugupärast hobusejälgi tunda." Võõras kadunud ära. Toomas vahtinud ümber, aga ei ole koskil teda näinud. Järgmisel hommikul läinuvad Uskmata Toomas ja Ara südamega Aadu labidat kaasa võttes metsa. Ku nad metsa saanuvad ja olevust näinuvad, kulunud neil tükk aega ära imeliku olevust silmitseda. Ja siis kui nemad edasi läinuvad, kadunud imelik olevus ära. Nemad pannuvad hoolega tähele, koskohas olevus seisnud. Sugupärast olnud seal hobuse kabja märkisid tunda. Kaevanuvad augu maa sisse, sinna kos hobuse jäljed olnuvad, leidnuvad sealt rahakatla. Saanuvad rikkaks meesteks. Elanuvad surmani rikkaliku elu ja toetanuvad omast rikkusest mitut vaest.

ERA II 182, 303/5 (128) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sepameister Tahmanina. Sepameister Tahmanina tulnud kõrtsist. Olnud õieti purjus. Tuigerdanud ühest tee servast teisi. Vahest kukkunud pantsti! kraavi. Puperdanud ülesse, tuigerdanud jälle edasi. Näinud oma ees ühte viirastust ja valgust. Tema ees seisnud varsasuurus olevus. Temal olnud kaks pikka sarve peas. Sarved olnuvad kaunis tubliste tahapoole längus. Sarved olnuvadki need, kes valgust annuvad. Tahmanina kohkunud ära, kui viirastust näinud. Viirastus ütelnud: "Mis sa tuigerdad ühest teeservast teisi. Vahest kukud ninakile kraavi." Tahmanina ehmatanud ära viirastuse üteluse pärast. Viirastus ütelnud: "Jäta viinajoomine maha! Mina teen sind rikkaks meheks, kui sa viinajoomise maha jätad." Tahmanina ei ole midagi mõistnud ütelda. Viirastus ütelnud: "Kas tahad viinajoomist maha jätta vai ei?" Tahmanina ütelnud: "Ei tea, kas ma saan?" Viirastus ütelnud: "Saad küll, kui sa ise tahad" ja annud Tahmaninale ühe sokolaadi tükikese, öelnud: "Söö see ära, siis sina ei taha enam viina ega õlletilka." Tahmanina söönud annetuse ära. Viirastus ütelnud: "Kahe kuu pärast ehk pääle selle, kudas mina aega saan, tulen mina sinu jutule. Kui sa kaine oled olnud selle aja, siis juhatan sinule rahaaugu." Ise kadunud ära. Tahmanina hakanud minema. Olnud ehmatuse tagajärjel peaaegu kaine. Läinud kodu, rääkinud asjast naisele. Naine öelnud: "Missugust kasu sinule see viinajoomine annab, et sina ei raatsi teda maha jätta." Tahmanina ütelnud: "Ei ma vist võtagi enam viina. Tema andis mulle midagi ärasöömiseks. Nüüd on minul viina järele niisugune iseäralik põlastav tunne." Pääle selle oodanud Tahmanina viirastuse vastatulekut. Kui juba paar kuud mööda olnud, tulnud viirastus kord jälle Tahmaninale tee pääl vastu ja ütelnud: "Kas oled kaine olnud pääle selle, kui me koos olime?" Tahmanina ütelnud: "Mina ei ole ühtegi tilka miskisugust purjutegevat jooki joonud." Viirastus ütelnud: "Ma tean seda isegi, et sa ei ole purjutanud. Kui sa kodu lähed, siis kaeva auk oma toapõranda sisse, ahju ette, üks labidatäie osa seinast kaugemale. Seal on küll sinul üks säng ees, kõrvalda see ära, siis saad kaevata." Viirastus kadunud ära. Mees läinud kodu, kõrvaldanud magamisaseme eest ära, leidnud rahaaugu üles. Teinud mitmele vaesele head omast rikkusest. Olnud kaine ja karske surmani.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]