[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 182, 414/5 (282) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imeväeline rahakott. Arja Toomale öeldud ööse unes: "Võta labidas ja mine teed mööda edasi välja kohta. Seal on tee ääres kolm kivi. Keskmisel on terav nukk tee poole. Kaeva säält tee poolt teravat nukka. Sealt leiad ühe plekk-kasti. Kastis on veikene kott. Kotis on kuldraha. Kui sa ühe raha välja võtad, on teine asemel. Võta säält kuldrahasid niipalju välja, kui kast täis saab. Kui kast täis on saanud, siis võta raha kastist omale elutarvituseks. Pane kott kuldrahaga kasti tagasi, vii kast sinna, mata maha, kos sa teda leidnud oled. Kasti ei tohi sina enne avada kui kodu. Mees läinud, kaevanud ja leidnud plekk-kasti. Läinud kastiga kodu rehetuppa, kos sel ajal elamine oli. Istunud istmele, teinud kasti lahti. Kastis olnud veikene kott kuldrahaga. Mees hakanud kuldrahasid kotist võtma üksteise järele. Kui kast raha täis olnud, mõelnud mees: "Ma võtan veel rohkem." Ja nõnna teinudki. Võtnud kaks raha, pannud omale karmani. Ahi küdenud parajasti, kui tema rahasid kotikesest võtnud. Kui tal kaks raha võetud olnud ja tasku pandud, tulnud suits silmadesse. Mees pannud rahakasti ja koti põlvede pääle, hakanud silmi sügama. Kui tal silmad sügatud olnud, olnud rahakast põlvede päält kadunud. Mees kahetsenud tema ahnust, et ta sellega rahul ei olnud, kuda teda kästi.

ERA II 182, 417/8 (284) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaeselapse õnn. Keegi peretütar Needu ütelnud vaeselapsele: "Mine seeni korjama!" Kui ta juba tüki aega oli seeni korjanud, kuulnud oma kõrval kaunis tasast healt, näinud kaunis veikese mehe oma kõrval. Mees ütelnud: "Sina oled vaenelaps. Mina teen sind rikkaks oma õpetuse läbi. Võta mind oma kätte ja vii mind edasi, kohe mina sinule teed näitan. Sealt leiad sina raha ja kallid kuld rinna-, kaela- ja käe-ehted. Tütarlaps võtnud veikese mehe oma kätte ja läinud edasi veikese mehe juhatuse järele. Veike mees ütelnud: "Mine sinna kivi juurde, tõmma see kanarbikupõõsas ära. Sealt alt leiad sina ühe plekk-kasti. Seal on raha ja naisterahva kuldehted. Vaenelaps tõmmanud kanarbikupõõsa paigast ära. Leidnudki kasti, teinud kasti lahti. Kastis olnud palju kuldraha ja naisterahva kuldehted. Veike mees ütelnud vaeselapsele: "Pane kast seente alla, et keski teda ei näe. Võta minu oma kätte, vii sinna kohta mind tagasi, kus sina mind oma kätte võtsid. Mina lähen sealt kodu." Vaenelaps viinud veikese mehe endise koha peale tagasi, pannud maha. Veike mees kadunud ära. Kos tema läks, seda ei ole vaenelaps näinud. Peale selle pannud vaenelaps omad kuldehted omale külge. Läinud keriku. Kerikus näinud teda üks kuningapoeg ja võtnud teda omale naiseks. (Selle jutu on jutustaja ise koostanud.)

ERA II 182, 419/20 (285) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kutsar ja Punahabe. Naistepuneja mõisa kutsar sõitnud kodu poole tühjalt, käinud härraseid raudteejaama viimas, sõitnud tühjalt kodu tagasi. Kaunis kõva tuul olnud vastu. Üks punase habemega mees läinud teel edasi sinnapoole kos kutsargi. Tuul ajanud mehe habeme tahapoole üle olade. Kutsar vaadanud ja mõelnud: "Oleks minul niisugune habe olema, siis oleksin mina täielik kutsar." Kui kutsar punahabe kohta saanud, ütelnud punahabe kutsarile: "Võta mind ka sõidale." Kutsar ütelnud: "Ega luba küll ei ole kedagi vedada, aga tule peale!" Kui hobused poolkaudu seisma jäänud, olnud punahabe pukis. Kutsar mõtelnud: "Küll on kärme mees." Kui punahabe pukki saanud, ütelnud kutsarile: "Kuidas kutsari amet ka meeldib?" Kutsar ütelnud: "Eks ta ole, mis ta on. Punahabe öelnud: "Eks sa katsu, ehk saaksid iseseisvaks ja oma peremeheks." Kutsar ütelnud: "Ega see kutsari palk nõnna suur ei ole, et midagi kohta osta ehk rendi peale selle kutsari palgaga võtta võiks." Punahabe ütelnud: "Aga kui sa leiaksid rahaaugu?" Kutsar ütelnud: "Ei ole veel seiesaat leidnud." Punahabe ütelnud: "Pea hobused kinni ja ära nii ruttu sõitma hakka!" Kui hobused juba pooleldi seisnuvad, karanud punahabe pukist maha, jooksnud tee ääre kraavi, tõmmanud ühe rohumätta kraavikalda pealt ülesse ja kraapinud mulda nõnna, et muld lennanud. Võtnud sealt ühe kasti kätte, pühkinud vasta rohtu mullast ära. Teinud lahti ja vaadanud sisse: pannud kinni, läinud tõlla kõrvale, annud kasti kutsari kätte. Kutsar ostnud talukoha. Elanud rikkaliku elu surmani. (Selle lookese on jutustaja ise koostanud.)

ERA II 182, 420/2 (286) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kas konur kodu? Ruunaaugu peremees. Ruunaaugu peremehele öeldud unes: "Mine selle kase juure, kost sina iga kevade mahla lased. Pane pahem käsi rusikasse, löö kolm korda vasta kaske ja küsi: "Kas konur kodu?" Kui öeldakse: "Jah, kodu," siis küsi: "Kos rahaauk on?" Kui öeldakse: "Ei ole," siis küsi: "Millal tuleb?" Öeldud: "Homme."" Mees läinud järgmise päeva hommikul, koputanud kase peale, pahemat kätt rusikas hoides: "Kas konur kodus?" Kolmandamal päeval löönud jälle nagu ennegi ja küsinud: "Kas konur kodu?" Öeldud: "Ei ole." Mees öelnud: "Mina olen juba kolmat korda siin ja küsin: "Kas konur kodu?" Igakord öeldakse, homme. Millal see õige omme on?" Siis öeldud: "Mis sa konurist tahad?" - "Juhatage mulle, kos rahaauk on!" Siis öeldud: "Mine sinna, kos koerad persetega purevad, seal on rahaauk." Mees küsinud ühe käest: "Kos koerad persetega purevad?" Mees naernud ja ütelnud, ei tea. Mees küsinud ühelt, teiselt ja kolmandalt: "Kas teate, kos koerad persetega purevad?" Need naernuva niisamati nagu esimene ja öelnudvad, nemad seda kohta ei tea. Ruunaaugu peremees jäänud rahaaugust ilma. (Lookese on P.K. ise koostanud).

ERA II 182, 422/3 (287) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hunt talutab mehe rahaaugu juure. Keegi mees tulnud väljastpoolt. Umbes verst maad kodust eemal tulnud temale üks mees vastu, kepp käes ja ütelnud: "Mine homme hommiku seda teed mööda metsa, mis sinu väravast sind metsa viib. Seal tuleb sulle vastu üks hunt." Annud mehele kepi ja ütelnud: "Võta see kepp kätte ja labidas. Mine metsa. Metsas tuleb sinule üks hunt vasta hüpates ja karates. Anna selle kepi ots hundi kätte, mis sina maas hoiad. Teine ots hoia oma käes. Hunt veab sind edasi nagu poiss pimedat santi. Kos hunt seisma jääb ja kraapima hakkab ja kepi otsast lahti laseb, lase sina ka pihus olev ots lahti, et kepp maha kukub. Sealt, kos hunt kraabib, hakka kaevama ja kaeva umbes kahe jala laiune auk. Sealt leiad rahaaugu." Mees läinud järgmisel hommikul metsa. Tulnudki hunt vasta. Mees mõelnud: "Kui ta mulle kallale tulla tahab, siis annan labidaga päha." Torganud kepiotsa hundi poole. Hunt võtnud kepi otsast hammastega kinni. Vedanud meest tükk maad oma järele. Lasknud kepiotsa lahti, hakanud kraapima. Mees võtnud labida, hakanud auku kaevama. Hunt kadunud ära. Kohe tema jäänud, seda mees ei ole näinud. Kepp kadunud nõnnasamuti ära. Mees leidnud rahaaugu kätte, saanud rikkaks meheks. Olnud rikas surmani. (See lookene on vanakese oma koostatud).

ERA II 182, 423/4 (288) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Noore lamba suurune sääsk. Liiva Toomale öeldud unes: "Mine Kitselükanduse orgu. Seal näed sina põõsaste vahel suure sääse. Sääsk on noore lamba suurus. Pea seda kohta hästi silmas, kos sääsk seisab. Seal, kos sääsk seisab, seal on rahaauk." Järgmisel hommikul läinud mees Kitselükanduse orgu, näinud seal ühte imelikku olevust. Peast rippunud alla pikk pulk. Mees läinud ligemale, siis saanud aru, et see ongi see noore lamba taoline sääsk. Pulk, mis tal peast alla rippub, on sääse nokk. Kui mees veel edasi läinud kohta silmas pidades, kadunud suur sääsk ära. Mees läinud sinna kohta, leidnud kaevamise tagajärjel rahaaugu. Raha jatkunud isa eaks ja poja põlveks, tütre-tütrele tükiks ajaks. (Lookese on Peeter Käär ise koostanud).

ERA II 182, 424/5 (289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassisuurune konn. Kellegi mehele öeldud unes: "Mine teed mööda jõe poole. Kui jõe jäärte saad, pööra sealt pahemat kätt jõejäärt mööda edasi. Seal sa näed ühe kassisuuruse konna. Löö seda konna kepiga, mis sinul käes on. Ja mis temast järele jääb, see on sinu varandus." Mees läinud järgmisel hommikul jõe lähedale teed mööda, pööranud pahemat kätt kõrvale. Ja kui ta tükk maad edasi läinud, näinudki oma ees ühe kassisuuruse konna. Löönud konna kepiga. Olnud äkiline kärgatus: konn olnud kadunud ja rahakast olnud asemel. Mees saanud jõukaks meheks. (Selle lookese on jutustaja ise koostanud).

ERA II 182, 437 (300) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on saanud Punasesse merre uppunud Vaarao sõjaväest? Vaarao sõjaväest on muinasjutt või tõelik jutt, seda mina ei tea. Olen kuulnud, et kui kalanoota peab juhtuma niisugune olevus, kellel peapool ots inimest kujutab ja altpoolt ots kala, olevus peab kisendama: "Vaarao, vaarao, millal tuleb maailma ots?" Need on uppunud vaarao sõja sõjavägi. (Seda ei tea kellelt olen saanud).

ERA II 182, 441 (310.1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvakombed. Töö juures anti jõudu: "Tere, Jumal appi!" Vastaja: "Tere, aita Jumal!"

ERA II 182, 441 (310.2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söömise ajal: "Jätku Jumal leiba." Vastu: "Anna Jumal jätku."

ERA II 182, 441 (310.3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pesupesemise juures: "Tere, Jumal appi, val'gid pesijale!" Vastu: "Tere! Aita Jumal! Val'gid tarvis."

ERA II 182, 441 (310.6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Anna Jumal kasvu!" (külvamise juures.)

ERA II 182, 441 (310.7) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaalika eest ei tohi aitäh anda, siis kasvab kaalikas puine.

ERA II 182, 442 (310.9) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tänusõnad: "Ole terve süia andmast!" Vastu: "Võta heaks."

ERA II 182, 442 (310.10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Ole terve võeristamast ja kõige oma hüva eest." Vastu: "Võta heaks." "Ole sina tuhandest tervest!" - heateo eest.

ERA II 182, 443 (314) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Vrd. E 43172/3 < Laiuse khk., Jõgeva v., Kurista m. - H. Tiedemann (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja ütelused: "Peipsi on perseni", "Peipsi lomp kastis kellad ära", "Kuremaa järv kurguni, Ilmjärv - hingevõtja".

ERA II 182, 444/5 (321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õnnesoovimised. Noorpaarile ja vahest ka pruudile ja peigmehele soovitakse: "Üheksa last ja üks särk!" Mõni jälle: "Üheksa särki ja üks laps." Soovid tulevad suuremalt jaolt siis avaldada, kui kosjaviina antakse.

ERA II 182, 446 (328) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal, kui võid tehtud ja kui võeras tegemise juure tuli, öeldi (võõras): "Võikoormad tulevad."

ERA II 182, 446 (329) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul. Kokku, kokku, koorekene. Taevast tulgu, kirnu mingu. Ümber männa mütsa, mätsa Leiva peale patsti!

ERA II 182, 451/2 (342) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt räägib ühest loomast, mis maa sees pidada olema. Kui tema üksipidi on, siis ei ole midagi haigust temast saada, kui seal kohal magada ehk muidu maoldada. Kui tema teisipidi pöörab, siis kui selle koha peal keegi maa peal on, siis hakkavad külgehakkavad haigused. Koski rehetoas olnud keski maoli maas ja temale löönud niisugused kublad ihu peale. Keegi kaevanud ja leidnud maa seest ühe imeliku looma, mida keski enne ei ole nähnud.

ERA II 182, 452/4 (343) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõuge arstimine. See on tõestisündinud lugu. Kui mina umbes kahekümne kuue või seitsme aastane olin, olin mina Narva taga raudteeparanduse töömees. Olime ühel ilusal suvisel päeval Narva raudteejaamast Venemaa poole umbes viis versta kaugel. Minu ihu sügeles. Ütlesin teistele meestele, kellega ühes tööl olime: "Kas teid ka kihud söövad!" Nemad ütlesid, et ei söö. Mina tegin enda särgi eest lahti ja vaatasin oma ihu. Minu ihu oli üleni tuulerõugeid täis. Ütlesin teistele, et minul on tuulerõuged küljes, sellepärast sügeleb minu ihu. Keegi vanamees ütles: "Ära süga nii kõvast, et katki sügad rõuged. Küll leiame vahest nende vastu rohtu." Mina mõtlesin: "Mis rohtu meil leida on?" Päevalooja aeg jätsime töö järele, et õhtale jääda. See vanamees, kes rohtu mulle lubas anda, astus üle kraavi. Seal oli üks veike heinamaakase taoline kask. Murdis sealt kaseoksi ja ütles minule: "Mine sinna orukaldasse, nii sügavale, et org üle sinu pea on. Pööra silmad eha poole ja vihtle selle vihaga oma paljast ihu, üle ihu." Mina mõtlesin, mis see kõik peaks aitama. Aga astusin orgu, võtsin särgi seljast, lassin püksid alla langeda. Alumised pooled sääri olivad pükstest ja saapasäärtest kaetud. Sopsisin vihaga kõik üle ihu ära. Soe ilm oli. Õige hea oli pehme vihaga sopsida. Kui arvasin, et küll olen vihelnud, viskasin viha maha tema käsu järele. Panin ennast riide. Selle koha pealt oli umbes pool versta kodu minna. Kui ma kodu sain, olid tuulerõuged igalt poolt mujalt kadunud, ainult alumistel säärte pooltel oli pikemat aega rõuged alles. Peale selle teise hommiku küsisin vihaandjalt vanamehelt: "Sina andsid minule hea tervekstegeva viha. Mis viht see ometigi oli, et ta nii ruttu tuulerõuged minu küljest ära kaotas?" Vanamees ütles: "Seal ei ole miski nõidust ega tähtsust. Ainult üheksa kaseoksa ja see oli kõik. Kui sul edespidi veel tuulerõugeid tuleb, siis võta mitmest puust okse ühtekokku üheksa oksa ja seisa oru ehk seina lähedal, nii et sein vastu eha on ja sina eha pool seina seisad, silmad eha poole, siis ei tule sinule enam tuulerõugeid." Peale selle ei ole minul ühteainust tuulerõuge täppe olnud.

ERA II 182, 454 (344) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vere kinnipanemisest. Vanast pandi sõnadega verejooks kinni. Olid head vere kinnipanejad. Üks vere kinnipaneja ütelnud: "Kui mina õlud pruulin ja minul meelde tulevad vere kinnipaneku sõnad, siis jääb õlu pruulimise aeg kinni."

ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu vastu. Hambavalu vasta tarvitada toominga koort, heinputke juurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

ERA II 182, 458 (359) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vastu. Nikastuse lõng tehti üheksa sõlme ühe korraga. Sellega seoti nikastatud koht ümber kinni.

ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ohatuse arstimine. Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]