Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 183, 506 (79) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Emilie Luts, õpilane (1928/1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Harakale haigust, varesele valu,
Musta linnule muu tõbe,
Kiitsakale kibedat!
Laps saab enne terveks,
enne kui uue kuue saab.
ERA II 183, 568 (10) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ara vahi kaevu, kaevus on näkk.
ERA II 183, 568 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõe äärde ei tohi minna, sest jões on koll.
ERA II 183, 589 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks. Kotta ka tassiti puid ilustuseks. Käidi kiigel ja lauldi ning mängiti ringimänge. Oli soe ja rahvas oli rõõmus ja lõbus, nii elati jaanipäeval.
ERA II 183, 591/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Meil mingisuguseid muid kombeid ei olnud, kui jõulutel toodi tuppa õlgi, nääripäeval heinu ja kolmekuningapäeval kõlkaid (põhud). Söödi, mis oli pühadest järgi jäänd. Noored ja vanad ikka käisid ka sugulaste pool võõrusel. Lapsed - need möllasid ikka nii kõlgastes, et tolm käis üle pia. See päev neid ka ei keelatud, lasti teha, mida nad tahtsid. Vanemad inimesed rääkisid jälle endi hädasid. Kolmekuningalauba õhtu kella ühe ajal, umbes nii esimese kukelaulu ajal võeti laualt pühadeorikas ja anti sellest igale loomale nii, et jätkus. Kolmekuningapäeval käidi kirikus.
ERA II 183, 656/9 (13) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seitsmes Moosese raamat.
See raamat on ju kirjutatud püha mehe poolt ja temas on väga palju saladusi. Ao külas olnd ka ühel eidel see raamat ja ta oli täitsa nõid. Nõidus kõik, mida ta tahtis ja soovis. Mina teda küll ei uskunud, aga seda raamatut usun ma küll. Ma ei tia, kuhu ta hiljem selle raamatu pani või andis, aga tal teda enam ei olnud. Kõik ta maja lõhuti pääle ta surma ja üks rikas taluperemees lubas selle raamatu eest oma talu, aga teda ei leitud, vahest eit kartis, et see raamat temalt ära võetakse ja põletas vahest ära tema. Sellel eidel oli neid nõidussõnu küll. Ta tigi terveks inimesi ja loomi, pani mehele vanutüdrukuid ja saatis naisi vanapoistele. Ükskord oli mu hobuse jalg haige ja siis ma kutsusin ta ka enda juurde. Minu ajas juurest ära. Pomises teine ja sidus jala niitidega risti ja põigiti kinni. Samal päeval tuli jälle mõisa kubjas meile ja nägi hobust, hakkas pärima. Seletasin talle kõik ilusti ära. Tema naeris, kiskus jala lahti ja sidus lapi ja siarasvaga kinni. Mõne päeva pärast oli jalg terve. Nii ma ei saanudki tiada, kas aitas selle eide tarkus Moosese raamatu järele midagi või ei aidand sugugi. Naabritüdruku, kis oli vanatüdruk, pannud ta mehele oma lugemise järele. Saunas viheld ja lugend oma nõiasõnu ja vehkind kassisabaga. Seda saba ei tiand, kust ta selle sai, aga ise ütles, et talle taevast saadetud vanatüdrukutele mehe saatmiseks. Lugemise ajal vehkind siis sellega ja teise käe hoind tüdruku pia pial. Saunas olnd tüdrukuga kahekesi, naabrinaised olnd aga kuledasti uudishimulikud ja vahtind prau vahelt seda kõik pialt. Tüdruk sai küll mehele, aga kas ta nüüd selle vihtlemise läbi sai, seda ma küll ei tia. Räägitakse, et ükskord keegi tüdruk läind sinna tuppa ja saand selle raamatu kätte ja hakand lugema. Tuba tulnd kõiksugu vaimusi täis ja kõik karjund ja vahtind tüdrukule otsa ja üteld, et "Tööd, tööd, anna tööd!" Tüdruk ehmatand nii ära, et pole ju mõistnud seda raamatud õieti lugeda. Õnneks tulnd eit kodu ja lugend tondid ja vaimud tagasi. Keegi põle näinud seda raamatud, aga nii on rahvasuus jutt, et ta olevat natuke väiksem kui piibel, aga tähed on olnd nii samasugused ja nii suurelt trükitud kui piiblis. Räägitakse, et siin on veel üks inime, kellel on seitsmes Moosese raamat. Tema ei kasuta seda vist, siis oleks rohkem kuulda olnd. Muidu see nõiaeit oli täiesti nõiavanamoori moodi. Pika lõuaga, kolm hammast suus ja muidu andis ka nõia plaani välja. Kui mina mäletama hakkasin, siis nägin teda samasugusena nagu hiljemgi. Õpetaja põle matt teist surnuaeda, vaid selle taha, nagu nõidasi ikka maeti.
ERA II 183, 663/4 (28) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Arbi tegemine sibulaga.
Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.
ERA II 183, 683/5 (17) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luupainaja ja jutte luupainajast.
Meil kohapial nimetati ikka luupainaja. Muud nime tal ei old. Luupainaja oli enamasti kuri inimene. Kui mõni kuri inime ära suri, siis võis ta veel ka käia sul pial. Luupainaja võib tõesti olla ja sul pial käia ja nii võib ta sind kaua vaevata, kui sa ruttu abi ei saa. Luupainaja tuli alati siis sulle piale, kui sa jäid halvasti magama. Minul oli ka ükskord niisuke kole häda, et luupainaja tuli piale. See oli siis veel, kui ma noormees olin ja siis oli meie külas üks vanatüdruk, nii üle kolmekümne, see tahtis mind kangesti, aga mina olin siis noor ja kartsin teist kohe, oli ikka vana ja juba nagu vunsid kasvand nina alla. Oli pühapäeva hommik ja ma pikutasin aidas, silmad olid lahti, olin üleval ja mõtlesin nii seda naisevõtmist. Ükskord hakkab nagu kohin ja see vanatüdruk tuleb nagu heinasaad ja laskub minu piale ja tahab mind ära lämmatada. Ei julge enam midagi mõtelda ja viimases hädas hakkan Issameiet lugema, siis läks kohisedes jälle ära. Pärast nägin külavahel seda tüdrukud ja ütlesin, et "Mis sa käid mind painamas, et ega ma sind ikka ei võta." Pärast seda enam ei tuld. On kohe näha inimese kuju ja nägu ainult on nii kui udune või vaatad inimest läbi udu. Räägitakse, et kui saad midagi karjuda või ennast liigutada, et siis läheb ära.
ERA II 183, 693/4 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud vanutavad kanga köieks./Ükskord old kaks laiska peretütart ja need läind Kambja veskile oma kangaid vanutama. Veskipoiss näidand ja õpetand naistele ära, kudas tuleb vanutada ja läind ise peremehega heinamaale. Tüdrukud läind kraavi äärde magama, kangastest sai aga kaks pikka köist. Need tüdrukud jäänd siis ka vanakstüdrukuks ja keegi pole neid taht.
ERA II 183, 707/9 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Mina nägin vainuköit ka oma elus ühe korra. Olin mõisaaias heina niitmas. Hommiku oli ja rohi oli veel õige märg. Niitsin liivase tee ääres, mitte just tee pialt, aga eks ta old sial ka liivane. Heina niitsin pialt ära ja nägin heina all nagu halli riideriba. Hakkasin teda ära viskama, mõtlesin ikka villase riide riba olema. Ligemalt vaadates nägin, et on ussidest nagu kokku tehtud põimik. Ussid olid nagu sabapidi ja piadpidi koos, ja nii kui ma nad lahti tegin, läksid jälle ruttu kokku ja parandasid selle sassiläinud põimiku jälle ruttu ära. Kartsin teisi, olid libedad ja nii kole palju ja sellepärast jätsin nad rahule ja läksin kaarega edasi. Olid imeväikesed (ühe sentimeetri pikkused umbes), niisukesed hallid nagu need vihukaaned ja musta piadega (nende vihukaante värvi, millesse ma seda juttu kirjutan). Seda ma nüüd kindlasti ei tia ütelda, kuidas nad kinni üksteisest hoidsid, ei julenud neid vaadata nii kaua. See põimik oli umbes ühe küündra pikkune ja nii nelja sõrme laiune. See põimik liikus mööda maad edasi. Natukese aja pärast tuli mu juurde vana mõisakärnar. Rääkisin temale selle asja ära ja küsisin tema käest siis, mis asi see on. Siis tema ütles, et vainuköis. Tema tahtis siis seda üles otsida ja näha. Otsisime küll, aga enam ei leind seda kohta ülesse. Kärnar rääkis siis mulle, et see inime, kes on parema käe nimetissõrmega ära lahutand vainuköie, et selle sõrmega vajutamine nagu kasvajat, kahepoolset või muud, siis see saab terveks või kaub haigus. Üks naabrieit rääkind ka, et tema on vainuköit lahutand ja nüüd selle sõrmega on ta juba mitu imet teind.
ERA II 183, 718/9 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarao sõjaväest? Punasesse merre upunud vaarao sõjaväest on saanud veenäkk. Niisuke ilus naisterahva kuju, ilusad pikad juuksed, käed, rind, aga nabast saadik olla kalasaba soomusega. Kui vee all olevat, siis on vait, aga nii kui vee piale tuleb, teeb hirmus koleda häälega ikka "Vaarao, vaarao." Kui tahab kedagi omale vee alla meelitada, muidugi noorimehi, siis vahtivat niisukese pilguga, et muidu nad ei saa, kui lähvad näki juurde. Seda ma siis küll ei tia, mis ta surnuga teeb, kas sööb õige ära.
ERA II 183, 719 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metshaldjas.
Viina vanaperenaine jutustas mulle, et tema on ise ka näind metshaldjast. Old vanem naisterahvas, suurrätik ümber, seelik ja pluuse seljas ja hall linane rätik pias. Istund kivi pial, väike laps süles ja imetand. Eit läind mööda teerada kodu poole ja hõigand nii muidu lusti pärast "Uu!" Haldjas kivi pial hõigand "Uu!" vastu ja üteld: "Tule siia!" Eit põle läind ja haldjas hõigand ikka "Uu! ja uu!" Eide tee viind sialt kivi juurest mööda, aga nii kui sinna kivi juurde saand, nii old järsku kadund nagu mua alla.
ERA II 183, 719/20 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks jutt oli jälle niisuke. Mehel kadund õitsil olles härjad ära. Otsind siis härgi ja otsind. Üks naisehääl hõigand metsast, et "Tule siia, härjad siin!" Otsind ümbert hääle igalt poolt, aga kuskilt põle leind. Viimaks läind hääle juurde ja old haldjas. Vaadand, et kuskilt näha põle härgi ja saand vihaseks ning pidand päitstega andma, aga kadund enne. Nii kui haldjas oli ära kadund, tuld metsast härjad joostes välja ja hunt aand taga. Meest nähes joost hunt metsa tagasi ja mees aand härjad koju.
ERA II 183, 720 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näkk kutsub.
Poiss joost jõe kohta jooma. Üks mees istund jõe kaldal ja kuuld, kuidas näkk tõst pia vee piale ja üteld, et tund on tulnud, aga poiss ei jõua. Mees läind ja üteld poisile, et "Ära siit joo." Viind teise kõrtsi ja nii kui saand esimise lonksu, nii kukkund pikali ja surnd. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka veega.
ERA II 185, 17/8 (10) < Kihnu khk., Rootsi k. - Teodor Saar < Liis Alas, 70 a., Liis Sutt, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lendäv lähäb läbi. Ju ta jumalast luõdud üks luõm ond. Kirikuhärra loeb ju kua kirikus. Kullalehte ning sulahõbõdad, ravandõskivi aetassõ sisse. Kõrvassõ valatassõ suõla ning vett. Vana Künkrä põlõ uskn mitte, et ollõ. Pitkänäl läin kandu, mis urisõn. Siis luõm väriseb. Hännä otsast lõegatassõ verd. Tammõkuera kiedetässe luõmalõ.
ERA II 185, 18 (15) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo varao uppun sõjavägi. Nendel oo nisad esimeste jalge juures nagu inimestel. Sellepärast arvatasse inimesed oln.
ERA II 185, 19 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ära saja, vihmakene,
Ära saja meite piale!
Meil põle kodu kuevatajad,
Peeni särgi pesijad,
Takse särgi tampijad.
Vii seda vihma Vigalasse,
Aja seda vihma Harjumaale!
Vigalasse veiste juua,
Harju hanede ojoda.
ERA II 185, 21 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Jaan Laidla, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Killuma pärna ei tohtide keegi maha võtta. Üks läin saagima - jäen kurdise.
ERA II 185, 104 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Majaka k. - Marta Mäesalu < Maimu Allikas, õpilane (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võitegimese laul. Migadi-mägadi, mättad sisse, Taevast tulgu, kirnu mingu; Või võerastel, pett perele, Koor vanamoori omale.
ERA II 185, 106 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu < Marta Mäesalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noorekuu aeg kanna kõlisevat raha või võtmi taskus ja ku esmalt noortkuud näed, sis kõlista, sis ei tule kunagi rahapuudust.
ERA II 185, 114 (68) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Talguselaul.
Sirbid, niitke, vihud, heitke, kaske, kaske!
Lõpe, põldu, lõikadessa, " "
Ja kulu kokku panne'essa, " "
Änndes olli ää elada'a, " "
Änndes piitsa, änndes pilli " "
Seda laulu olli veel, aga ei tule änam meelde, vanemad naised ikki lauldsid, me nooremad kuulatasime. Olli teisi laulusi ka, aga ikki "kas´ke!" öeldi juure.
ERA II 185, 131 (120) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadakas olli suur rohuasi vanasti. Kadakaokstega hautadi püttisi, ku piim raisus olli, ja kadakapuust tehti surnuristisi, et ei mädaneva.
ERA II 185, 132 (122) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakas olli suur rohuasi. Ku loom ära lõppes, sis enne aukupanekut pidid ta pihlakapuuga ära mõõtma, kõik ta pikkuse ja jämmuse ja muud mõõdud, sis aja loom auku, pää põhja pool, ja see pihlakakepp pääl, isi ütle: "Mis mõõduga sa mõõdad, sellega mõõdetaks sinul ka," sis see häda läheb tegija pääl tagasi. (Minu emal lõppes vasikas ära selle Aru rahva heinte järgi, sis otsis ka targemate käest nõu, sis nõnda olli õpetadu ja nõnda tehtu ja saadu abi ka.)
ERA II 185, 136 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hädemestel olli ikki moeks mune saata teste õuedesse. Ku sa ta katki tegid, sis see loom läks, kelle nime pääl ta olli tehtu. Minu kodu olli kord üksainuke vasikas kasumas. Suiste kesmese püha lõuna õde niitis õuest vikatiga nõgesi siadel ja muna olli sääl nõgestes, läks vikati ees katti. Ja sa ime küll, säälsammas lähme karja välla lasema, vasikas kukub jala päält maha, vintslema ja vähkrema, inimeste vahel viiti rihialla, sääl ta parandi pääl vintsles homikuni, sis olli ta ots käes. Seda ma olen just oma silmaga ära näinu.
ERA II 185, 136 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hallitõbehein või värisejahein, sellest tehtaks teed, ku inime halli sõidab, seuke värisemese ja külmetamese haigus.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]