Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 181, 107 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad inimesed: Ei tohi pika puu all istuda ega varju otsida.
ERA II 181, 107 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
/Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad imimesed:/ Ei tohi välja pääl seistes mõnd riiet üle pää võtta või hoida.
ERA II 181, 108 (20) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanadel usklikutel Saarde elanikkudel on viisiks iga pikselöögi ja müristamise ajal kas tasaselt ehk kuuldava häälega kohe hüüda: "Issa Pojake, Püha Vaimuke!" ehk "Issa Püha ristike." Mõned teevad ka ristimärki rinna ette.
ERA II 181, 109 (22) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teised vanad inimesed teavad tõendada, et kui kolm korda Piibliraamatut ümber piksetule kandvad, ise tulesõnu lugevad, siis kustuvat tuli. Räägitakse, et vanal ajal olla mõned vanad inimesed Saardes tulesõnu mõistnud, aga minu küsimiste pääle ei ole ma neid saanud.
ERA II 181, 128 (70) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakapuud peetakse Saarde ümbruses nõiapuuks, millega võimalik olla teisele kahju sünnitada. Kui pihlakapuuga või vitsaga teise looma või lehma saavad lüüa, siis hakkavad see loom "punast kuskma" ja "lõppevad" (surevad) viimaks ikka ära.
ERA II 181, 128 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka teisi kahjusid saavad sünnitada teisele, kui pihlakapuu laastuid puistata jaanilaupäeva öösel saavad teise nurmele ja käia tulevad vastupäeva kolm korda ümber nurme. Siis jäävad viljakasv teise nurmel kohe kinni.
ERA II 181, 128/9 (72) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal olnud nõidadele pihlakapuust pulk, kellel kaks otsa teravad, nõidumise juures suureks abiks. Mõned tõendavad ja usuvad kindlaste, et lendaja muud midagi ei ole kui terava otsadega pihlakapuu pulk, millega saavad teise looma läbi lasta. Kui mõni loom õige ruttu ära sureb, siis ütlevad vanad inimesed, see on lendajast läbi lastud. Siis otsitakse loomal ka kohta, kuskohalt lendaja on lasknud.
ERA II 181, 129 (73) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas oli ka vanainimestele ilma näitaja. Kui pihlakas rohkeste marju täis, siis on oodata vihmast ja halba sügiset.
ERA II 181, 129 (74) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
On pihlakas marjadest tühi, siis järgneda kuiv ja ilus sügise.
ERA II 181, 270/3 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärtel Pärn (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
/Karu peetakse suureks saksaks/Vanal ajal läinud talumees metsa puid vargile. Läinud üht salateed mööda sügavale metsa, niiet puude raiumine mõisasakste kõrvu ei kostaks. Raiunud koorma kuivi puid valmis, asetanud reele ja sidunud koorma köiejupiga kõvaste kinni, et teel laiale ei laguneks, ja hakanud siis oma tuttavat salateed mööda tasahiljukesi kodu poole minema. Äkitselt näeb eemale vaadates puude vahelt: mõisahärra, karvase kraega kasukas, enesele vastu tulevat. Mees arvanud, ega vast härra teda ei näinud ja pööranud üht kõrvalist teeharu mööda, et jälgi segada, ja ergutanud hobust kiiremalt minema. Näeb, härra pöörab läbi metsanuka just otse temale järele. Mees ajanud hobuse sõitma. Näeb: härra jookseb ka nii, kuida jõuab, tema järel. Et sõitu enam kiirendada, raiunud mees köied katki, pillanud puud reelt teele ja ajanud hobusega nüüd nelja kodu poole, nii kuida võinud. Kuid tagasi vaadates näinud puude vahelt, kuida härra leekab ikka järel ega jäe ivagi maha.
Nii sõites ja kihutades jõudnud viimaks mees väravast õue, jätnud hobuse õue ja jooksnud hädaldades tuppa ning kaebanud naesele, et mõisahärra on väljas: "Jumal teab, mis nüüd küll saab! Viimaks laseb kohast lahti kah ja kus siis jälle lähad?" Naene olnud esiotsa nii saamatu mehe kohkumist päält vaadates, viimaks ometi saanud aknast välja vaadata, kui mees näitanud, kus härra jäänud metsa alla kõndima. Naene tunnistanud esiotsa, kuid viimaks hakanud rääkima: "Küll oled ka sina üks jabur maailmas! Vaata ometi, see on ju karu, päris selge karu ise." Mees vaatanud kaua aega ja lausunud siis: "Küll ma võin ka üks jahupää olla maa pääl; nüüd ma näen küll, et see karu on."
ERA II 181, 286/9 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Kadri Annuson, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Kuida kiivit omal nime sai?
Hiljuti küsisin ühelt kui teiselt vanemalt inimeselt, et kas nad ei tea või kas nad kuulnud ei ole, kuida meie kevadlind kiivit on oma nime saanud. Mäletan nagu noorest ajast sellest midagi kuulnud, kuid kõik on meelest ununenud. Seda küsimist avaldasin edasi Kadri Annusonil, kes on üle 75 a. vana. Tema tõendas, et on kuulnud, aga kuidas? Lubab enne meelde tuletada. Pärast kokku saades jutustas järgmiselt:
Tüdrukud pesenud Reiküla järve ääres rõivaid. Sellel korral olnud õige palav ilma ja päike kõrvetanud, ninda et tüdrukud pesemise juures endil rõivad seljast ära ajanud ja päris ihualasti olnud. Pesemise juures löönud nad laulu, olnud rõõmsad ja vallatanud väga palju, kui korraga lähedalolevast lepavõsast kostnud linnulaul: "Vitt, vitt! Häbo, häbo!" Tüdrukutel saanud hing täis, mõtlenud mõne häbemata, ulaka poisikese nõnda rumalaste karjuvad. Kui ikka laul ei vaikinud, läinud tüdrukud vaatama, kes sarnane südametükk ometi on, kes nõnda häbemata kombel kisendab. Põõsast leidnud nad linnu, keda hüütud taevakiiviks. Tüdrukud hakanud kisendades taevakiivist oma häält üle ajama: "Kiivitt, kiivitt!" nõnda et nad linnu häält enam ei kuulnud, olgugi, et lind oma laulu ei jätnud. Kui tüdrukud minema läinud, ütlenud nad südametäiega: "Eluaeg olgu sinu nimi kiivit, teisite me sind enam ei hüüa ja ilmast ilma pead sa oma nime karjudes hüüdma, kui sa kedagi näed endale liginevad. Võsa ja soo olgu sinu eluase ning jahimeestest pead sa alati taga aetav olema."
Tüdrukute vanne ja needmine oli ka viimaseni täide läinud ja kui üteldakse: "Ega vanne ehk needmine midagi ei tähenda," siis on see vale. Selle linnu juures oli vanne ja needmine täieste täide läinud, sest et tüdrukud olid kurja meelega needinud ning vandunud.
Teisite, ega midagi rohkem ei ole ma kiivite nime kohta kusagilt kuulnud.
ERA II 181, 499/502 (7) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Liiv (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mispärast kuusel on paksud oksad?
Hiljuti oli üks Halliste poolt vana mees Hans Liiv meil ööd, et teisel päeval siit edasi Kanakülasse minna, kus ütles omal sugulased elavad. Sai siis külalisega kaua räägitud üht kui teist ajast ja elust, kuni viimaks jutt jutust ja kõne kõne kõnest kaldus ka vanaaegsete juttude pääle. Minu küsimise pääle, kas ta mitte metsapuudest mõnda vana juttu kuulnud ei ole, sest ennevanast olla metsapuud kõik kõnelenud: "Võib olla on midagi metsapuudest kuuldud?" vastas ta: "Aga kellel need vanad jutud veel meeles on, peab enne mõtlema. Mispärast kuusel nüüd paksud oksad on? Seda oled muidugi vast kuulnud. See siande tühine jutt."
Kui tõendasin, et ma Halliste poolt küll hulgakese jutte ülesse kirjutanud, aga sellesarnast või nimelist juttu küll veel kuulnud ei ole, siis algas vanamees oma seletust:
"Õige vanal ajal olnud kuused harvade oksadega, nagu tema oma vanematelt kuulnud, aga ükskord juhtunud sedaviisi, et tige võõrasema saatnud oma võõratütre majast südaöösel minema just sellel ajal, kui temal meest kodus ei ole olnud. Päälegi sadanud sellel ööl hirmust moodi vihma. Vaenelaps ei ole kusagile varju saanud, sest külasid lähedal ei olnud. Hulkunud metsa, et säälgi ometi tuulevarju saada; muud ei olnud vaesellapsel mõteldagi. Leidnud siis suure kuuse ja jäänud kuuse alla öömajale. Kuusk halastanud vaeselapse pääle ja annud temale varju. Enne olnud kuusel õige harvad oksad, sellest ajast saanud kuusk omale suured ja paksud oksad. Ka nüüd olla veel kuusk haleda südamega ja andvad varju igaleühele, kes seda tema juurde otsima tulevad. Ka praegusel ajal, kui mõni inimene külma kaibab, kästakse kuuse käest kasukud tuua, sest kuusel on oksad nagu vana kasuk. Kes teab veel, kas sellest see sõna rahva suhu on saanu: "Mine metsa kuuse alla," kui mõnel kusagil kohta ei ole."
See vanamees lubas küll veel minu juurde sisse tulla, kui ta külast tagasi tuleb, aga siiamaale ta ikka ei tulnud. Vististe läks ta küll teist teed kaudu tagasi.
ERA II 181, 640 (157) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui on jüripäeval puud lehtes, siis on enne jaanipäeva lume veel karta.
ERA II 181, 640 (158) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäevast ärkavad metsapuud talveunest ja puudel lööb koor lahti.
ERA II 181, 643 (168) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui jüripäeval puid raiutakse või lõhutakse, siis saavad sellel suvel väga palju huntide ulgumisi kodu lähedal kuulma.
ERA II 181, 643 (170) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui tuletegemise juures jüripäeval piirge murretakse, siis saavad sellel suvel palju müristamist kuulma ja pikken löövad siis sisse.
ERA II 181, 644 (173) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäeval põletatud kapsaajas kadaka- ja pihlakaoksi, et suvel ussid kapsaid ära ei sööks ja perenaene külinud salaja tee päält kokkupühitud teetolmu kapsaaeda, et keegi ei saaks kapsaid aeda kasvamise ajal ära nõiduda.
ERA II 181, 645 (178) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjapoisile õpetatud, et siis, kui hunt karja juurde tulevad, pidavad hirmsaste karjuma: "Jüri, Jüri, hunt karjas!" siis põgenevad hunt kohe minema, sest et hunt Jüri nime ei kannatavad.
ERA II 181, 653 (207) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui suvepühadel on mets raagus ja puudel ei ole lehti, siis saada sellele järgnema kehv vilja-aasta.
ERA II 181, 660/1 (219) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned vanad nõiad süütanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ümber põlema, et ei saaks teise inimese "kuri sõna" põllule vaeva teha.
ERA II 181, 705/6 (304) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui nigulipäeval puid raiutavad või suurt kolinad tehtavad, siis saavad suvel säälkohal sagedaste müristama.
ERA II 181, 709 (314) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui Koodid-Rehad (tähestik taevas) enne jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korralikku vilja-aastad oodata.
ERA II 182, 39 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Mihkel Kotkas, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Häda tulgu, teine mingu, kolmas upil oodaku. Varese sabaga võida, haraka sabaga vihelda; meie poisi jalg (või käsi, sõrm) terve, enne kui noore naise võtab.
ERA II 182, 90 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/Tuhkapäev/Tarbepuude ega ka jääaukude raiumisest ei tea.
ERA II 182, 93 (16) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuletoomisest.
Tuld tuli alal hoida leeaugus. Matsime söed tuhaga kõvasti kinni, et ära ei hinganud, et tuli seisaks elus. Kui halvast mateti kinni, siis õhus tuli ära, ei saanud tuld oma käest, mine siis laenama külast. Siis panime pange põhja tuhka, et pange põhi põlema ei hakka ja söed panime labidaga pange sisse ja tuhka sütele peale ja riie üle pange, pang kõvasti sülle ja ruttu tulema. Ilma riieta ei tohtinud. Pidi riie kõvasti üle olema. Üleaia naabri käest tõime tuld.
ERA II 182, 93/4 (17) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle.
Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Igapäev suitsetasime niikaua, kui terveks said.
ERA II 182, 104 (45) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui umbes haige on, siis tuleb toores lepakepp lõigata, see kuumaks ajada ja seda haiget kohta põletada, saab terveks.
ERA II 182, 106 (68) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui viskad soola tulle, tulevad soolatuvikad, kui kuuled praginat, aga kui ei kuule - ei tule.
ERA II 182, 108 (77) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.
ERA II 182, 109 (81) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kellegil on kooljaluu, siis tuleb vajutada terariistaga ja lugeda meieisapalve tagurpidi, siis kaob ära.
ERA II 182, 112 (100) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kooljaluu käe pääl on, siis tuleb toore lepa pulkadega taguda ja seda kooljaluud hammastega närida, siis kaob kooljaluu ära.
ERA II 182, 116 (123) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.
ERA II 182, 117 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütarlaps teeb õhtul enne magamaminekut silmad märjaks ja läheb voodi ja ütleb: "Kes minu tulevane on, see tulgu ja kuivatagu minu silmad ära." Kes unes silmad ära kuivatab, sellele saab ta mehele.
ERA II 182, 118 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kass või koer tuuakse kuhugi talusse ja kardetakse, et kodu läheb, siis veetakse kolm korda vastupäeva ümber kaevu; iga korra aegu võetakse looma seljast karva ja lüüakse pihlakase kiiliga kaevurake vahele; siis ei lähe loom kodu tagasi.
ERA II 182, 119 (137) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurja silmaga inimene ütleb: "Küll ilus loom" ja on looma pääle vaadanud, siis tuleb omas mõttes ütelda: "Siis oli ilus, kui sa ei näind." Seda öeldakse veel praegu.
ERA II 182, 120 (147) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui surnuvankrile unustatakse kuused ehk kased ja tuuakse tagasi, siis saab säält majast veel surnut.
ERA II 182, 121 (156) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söögi ajal ei tohi jooksikutest rääkida, siis hakkavad söögi kallal käima.
ERA II 182, 122 (170) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrv pilli ajab, küsitakse lapselt: "Kumb kõrv pilli ajab?" Kui ütleb õieti, pärib varanduse. Ehk küsitakse, ja kui ära ütleb, täitub soov.
ERA II 182, 133 (272) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis tuleb minna lauda nurga juure ja kui keegi mees läheb mööda, hõigata: "Külamees, lammas põlgas talle ära!" Iseennast ei tohi näidata. Siis lammas võtab talle omaks.
ERA II 182, 134 (277) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.
ERA II 182,134/5 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui noorkuu paistab, siis tuleb õhtul välja minna ja kuu otsa vaadata ja ütelda: "Kkuu, kuu, ütle, mis mul ette juhtub!" Nii tuleb kolm korda ütelda ja iga kord tuleb näpuga mulda riide peale panna ja siis tuppa padja alla viia. Pääle selle ei tohi kellegagi rääkida. Siis peab tulevast meest nägema.
ERA II 182, 136 (291) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis peab minema lauda ukse taha, ootama, niikaua kui sealt keegi võõras läbi läheb ja hõikama: "Kuule, külamees (naine), lammas põlgab talle ära!" Kui võõras midagi vastab, siis lammas ei võta hoida, aga kui ei vasta, siis võtab hoida.
ERA II 182, 141/3 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talkuse taluperemehe Matsi juhtumised.
Talkuse taluperemees Mats läinud jaanipäeva hommiku karja. Kui ta tükk aega karjas saanud olla, tulnud tema juure üks tundmata räbalasnahka näoga ja näru riietega mees ja ütelnud: "Peremees tulnud ise karja, kas teisi karjatulijaid ei olnud?" Mats ütelnud: "Nooremad tahtsid keriku minna ja mõnda mõjale kohta. Karjalapsele oli püha kaubeldud, sellepärast tulin ise karja." Võõras ütelnud: "Inimene võib kõik teha: karjas käia ja tööd teha. Mina tulin sinu juure ühe tähtsa asja pärast. Tahtsin sulle üht rahaauku juhatada." Mats küsinud: "Kus rahaauk on?" Võeras ütelnud: "Teie oma krundi sees, Molkuse mäel. Võtke homme hommiku labidas kätte ja minge Molkuse mäele, sääl näete mitu kivi. Ühe kivi otsas on kaunis suur sisalik. Kus sisaliku pea on, sinna kaevake kivi äärde paari jala laius auk. Säält leiate rahaaugu. Sellest rahast tuleb teil pool ära anda selle keriku kasuks, kus sinu teenijad täna on. Kui nad ühte kerikusse kõik läksid, siis tuleb pool selle kirikule, kui mitmesse kirikusse, siis tuleb pool raha jagada nii mitme kiriku vahel, kuhu teenijad läksid. Teine pool saab sulle."
Kui võõras need ütelused oli ütelnud, siis kadunud ära. Mats vahtind ümberringi - pole kuskil näinud.
Teine hommiku umbes tund aega enne päevatõusu, võtnud Mats labida kätte ja läinud Molkuse mäele. Sääl leidnud kivi ülesse, kus otsas sisalik olnud.
Kaevanud pea poole paari jala laiuse augu. Kui auk juba sügaval olnud, näinud rahakatalt. Hakanud rahakatalt võtma, mõelnud iseendast: "See raha on ju minu maa peal ja minu omadus. Ja mind sunnitakse, et mina pean poole ära andma!" Kui ta sedaviisi mõtelnud, langenud rahakatal helinal alla. Mats vahtinud, suu ammuli peas, järele ja sülitanud tuld suust välja. "Kui mina nii ahne ei oleks olnud, oleks poole ikka omale saanud, aga nüüd olen kõigest ilma." Pidanud esiteks minema hakkama pahases meeles, aga ajanud augu kinni ja läinud minema.
ERA II 182, 292/5 (121) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassilook.
Kevadisel ajal öeldud kellegile mehele unes, keda aunimega Kassiloogaks kutsutud: "Mine Konnaorgu. Seal kuuled sina konnade kontserti ja vaata järele, kas sa säält leiad rahaauku." Kassilook tõusnud hommiku üles, rääkinud unenägu naisele. Naine ütelnud: "Oh ära jookse unenägude järele." Aga Kassilook ei ole saanud muidu rahu, kui läinud Konnaorgu. Kuulnud seal konnade haukumist, luksumist ja solistamist. Aga vaadanud ümber - ei ole miskisugust niisugust asja näinud, mida rahaauguks oleks võinud tunnistada. Läinud kodu tagasi. Naine ütelnud temale: "Eks ma öelnud sinule, ära jookse unenäo järele. Sinu öeldakse Kassiloogaks ja see sina oledki." Kassilook ei ole midagi naisele vasta ütelnud. Õhta, kui Kassilook magama oli heitnud, öeldud temale unes: "Kas sa Konnaorus käisid?" Kassilook öelnud: "Jah, käisin." "Kas sa konnade kontserti kuulsid?" Kassilook ütelnud: "Jah, kuulsin." "Kas rahaaugu leidsid?" Kassilook öelnud: "Ei leidnud." Siis öeldud temale: "Tõuse homme hommiku vara ülesse, pane tasa ennast riidesse, et sinu naine seda ei kuule. Võta labidas kätte, mine Konnaorgu, konnaaidu põhjapoole külge. Seal on ühe kivi otsas üks konn. Ära sa konna puudu. Kaeva sinnapoole auk, umbes kahe jala laiune, kus konna pea on. Seal on rahaauk." Kui Kassilook üle jala oli augu juba sügavaks kaevanud, tundnud tema labida otsa ees midagi nõrkuvad raudasja. Kui ta veel edasi kaevanud, näinudki ühte plekk-kasti. Kui ta kasti sugupärast oli lahti kaevanud, et välja võtta võis, võtnud Kassilook kasti august välja, vaadanud ümber ja mõelnud: kaunike suur kast, siin võib ikke tubliste raha sees olla. Hakanud kasti kaant lahti tegema. See olnud sugupärast ära roostetanud. Kui ta natukene aega liigutanud, läinudki kasti kaas lahti. Kassilook näinud raha, mis sääl sees olnud. Seal olnud suuremjagu kuldraha, vähe hõbedat ja vaske. Kassilook pidanud esimese rõõmutujuga jooksu pistma, aga viimaks lükanud augu kinni. Kõrvaldanud kasti kuuehõlma alla ja hakanud laulma tasasel häälel:
Naise käest sain tapelda,
Kassiloogaks sõimata.
Kõnnin rõõmsalt kodu pool´
Rahakast mul hõlma all.
Kui Kassilook juba kodu oli saanud, olnud naine üleval. Küsinud Kassiloogalt: "Kos sa käisid?" Kassilook ütelnud: "Käisin rahakasti järel." Naine ütelnud: "Oled ikke Kassilook, nagu sind öeldakse." Kassilook pannud labida ukse kõrvale, ise läinud uksest sisse minema. Öelnud naisele tasasel häälel: "Tule tuppa!" Naine läinud mehele järele. Kui tuppa saanuvad, võtnud Kassilook rahakasti hõlma alt välja, teinud lahti, näidanud naisele. Naine kiljatanud rõõmu pärast, kui rahahulka näinud, mis kastis olnud ja ütelnud: "Mis sa nüüd minule ostad, et hulka raha said?" Mees ütelnud: "Kas sellepärast pean sinule ostma, et mind Kassiloogaks sõimasid?" Naine ütelnud: "Õh, vanamehekene, ega mina sinu tõepärast ei sõimanud, see oli kõik nali, mis ma sinule ütlesin." Kassilook ütelnud naisele: "Mis sa tahad, et ma sulle ostan?" Naine mõtelnud natukene ja ütelnud: "Osta mulle siidikleit ja kärtsujad saapad." Mees ütelnud: "Ega need asjad palju kallimad ole, ainult kolm kopikat." Kassilook ostnud kellegile mehele liitri viina ja annud oma nime kellegi teisele. Annud pudeli viina pealitsest.
ERA II 182, 296 (122) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pottseppmeister Savisikk.
Pottsepameister Savisikule öeldud unes: "Mine Tümaleiva künkale, sealt leiad sina ühe kaheharulise kase. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja üks puutikk endaga kaasa. Mine kasest põhja poole külge, seisa nõnnaviisi: oma pikkuse maa kasest eemal. Ole kaseharudega sihis. Pane tikk enda asemele, et tema kaseharudega sihis on. Heida seliti, pane pea vastu kaske ja jalad tiku poole. Sinu jalakandade all on rahaauk. Kaeva välja, saad rikkaks meheks. Toeta mõnd vaest ka omast rikkusest."
Savisikk läinud hommiku Tümaleiva künkale, leidnud kase ülesse, seadnud ennast sihti kaseharudega, pannud tiku enda asemele ja heitnud seliti maha, pead vastu kaske pannes Kaevnud jalakandade aluse kohast ja leidnud rahakatla. Saanud rikkaks meheks. Toetanud palju vaeseid oma rikkusest. Tema rikkust jäänud veel isa eaks, poja põlveks ja tütre-tütrele tükiks ajaks.
ERA II 182, 297/8 (124) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kingseppmeister Pigilind.
Kingseppmeister Pigilinnule öeldud unes: "Mine Hullu krahvi kabeli aia juurde. Kaeva pahemapoolse väravaposti juurest, väljastpoolt küljest. Sinna pead sina minema öösi, peale kella kaheteistkümne, siis ei ole inimesi käimas. Kui sa sinna lähed, siis tuleb sinu juurde kaevamise ajal rätseppmeister Kakaduu. Sellega tuleb teil raha pooleks jagada." Järgmisel ööl läinud kingseppmeister Pigilind kaevama. Kui ta kaevama läinud, sel ajal öeldud rätseppmeister Kakaduule unes: "Tõuse ruttu ülesse ja mine Hullu krahvi kabeli aia juure. Seal kaevab keski rahaauku välja." Rätseppmeister Kakaduu pannud ennast ruttu riidesse ja läinud kabeliaia värava juure ja leidnud sealt kingseppmeister Pigilinnu eest. Annud talle tasase häälega jõudu. Pigilind kohkunud sugu. Kaevanuvad ühiselt rahakatla välja. Läinuvad rätseppmeister Kakaduu majasse, lugenuvad seal raha pooleks. Pigilind pannud oma raha katlasse tagasi, läinud kodu. Olnuvad rikkad mehed mõlemad surmani.
ERA II 182, 298/9 (125) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
Luuasepameister Kõvernina ja pilpameister Plõkatsnina.
Luuasepameister Kõverninale öeldud unes: "Võta pilpameister Plõkatsnina kaasa ja minge Seaniidu orgu. See org on omale nime saanud sellest, et sääl on põrgu peremees siga niitnud ja ütelnud: "Palju kisa ja vähe villa." Seal on üks kivi, sel on persease olemas, kos põrguperemees istus. See kivi näeb välja nagu niidumasina sadul. Kui põrgu peremees istunud selle kivi peal ja niitnud siga, on pannud rahakatla oma jalgade alla. Seal on tema praegust alles. Minge ükskõik missugusel hommikul, umbes tund aega enne päevatõusu ja kaevage kivi ääre, sinnakohta auk, kos kivi väljanägemise järele põrguperemehe jalad on olnuvad. Sealt leiate põrguperemehe rahakatla. Jagage raha pooleks. Ärge aga kiskuma isekeskis minge. Luuasepa meister Kõvernina võtnud pilpameistri Plõkatsnina kaasa, läinuvad kaevanuvad juhatatud kohast kivi äärest ja leidnuvad rahakatla. Jaganuvad raha kahevahel rahulikult pooleks. Olnuvad rikkad mehed surmani ja veel pääle surmagi.
ERA II 182, 299/300 (126) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karukellaküla karjus.
Karukellaküla karjus olnud karjaga karjamaal. Tema juure tulnud hästi ilusas riides noorisand. Ütelnud karjusele: "Kuda karjaga lugu on?" Karjus ütelnud: "Mis temaga on. Vaata ilusti järele, siis ei ole ühtegi viga." Noorisand ütelnud: "Noh, kas karja palk toidab sind ära ka?" Karjus ütelnud: "Eks ta pea ikka toitma, kos teda rohkem saada on?" Noorisand ütelnud karjusele: "Ma juhatan sulle rahaaugu." Karjus küsinud: "Kos see rahaauk on?" Noorisand ütelnud: "Kas sa tead seda kivi ja kaske, mis karjatänava otsa ligidal on?" Karjus ütelnud: "Tean küll." Noorisand ütelnud: "See on väga hea, et sa tead. Kask on teinepool kivi. Sina mine teisele poole. Pane puu enda ja kase vahele nõndaviisi, et kivi mõlemil pool ühevõrra on. Kaeva oma jälgede alla auk, kos sa seisad, seal on rahaauk. Seda rahaauku võid sina ükskõik millal välja kaevada, kas nüüd ehk sügise, kui karjast lahti saad. Ära sa aga ennast pooliku suvega karjaametist lahti võta." Karjus vaadanud ümberringi. Noorisand olnud tema silmade eest kadunud nagu tina tuhka. Karjus võtnud mõne päeva pärast labida kätte, läinud rahaauku kaevama. Küsitud karjuselt: "Kos sa lähed?" "Lähen mesilase pesa välja kaevama." Kaevanud rahaaugu välja. Ei ole enam edespidi olnud tarvis karjas käia.
ERA II 182, 300/3 (127) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uskumata Toomas ja ara südamega Aadu.
Uskumata Toomas raidunud karjamaal hagu. Kui ta haokubu kinni sidunud, tulnud tema seljataha üks mees, teretanud ja annud jõudu. Toomas pööranud ümber. Kui ta võõrast näinud, kohkunud tema ära. Aga mispärast, seda tema ei teadnud. Võõras istunud haokubu pääle, ütelnud Toomale: "Istu minu kõrvale ehk mõne teise koo pääle. Ma tahan sulle midagi jutustada. Võta oma sõber, ara südamega Aadu ühes ja minge hommen hommiku vara, enne päevatõusu teed mööda metsa, mis teie väravast mööda läheb. Võtke labidas kaasa. Kui te metsa saate, näete teie paremat kätt teed imeliku olevuse. See on kahejalgne hobune. Temal on kaks esimest jalga jalgadest saat esimene pool kehaosa, kael ja pea on harilikust lühemad. Peas on kaks sikusarve tagasipoole längus. Eespool kaela pääl on punane saehambuline hari. Tagapool kaela pääl on väga ilusad suled, mis kahele poole kaela alla langevad. Saba on kukesaba taoline. Pikad suled tolgendavad allapoole. Seljas on üks imelik ratsanik. Tagumised jalad on temal pikad, niiet ulatavad ümber kaela ja kaela alla risti. Esimesed käpad on lühelase võitu, nendes on hobuse ratsutid. Ratsutid on väga ilusad, läbipaistvad ja pilluvad sädemeid ümberringi nagu jõulupuu sädemete pildujad küünlad. Saba on ratsanikul kaunis pikk ja karvane ja püsti tagapoole justkui Ararati mägi. Seal, kus see olevus seisab, tema jalgade all on rahaauk. Kui te tema poole lähate, siis pidage hästi seda kohta silmas, kos tema jalad on, seal on sugupärast hobusejälgi tunda." Võõras kadunud ära. Toomas vahtinud ümber, aga ei ole koskil teda näinud. Järgmisel hommikul läinuvad Uskmata Toomas ja Ara südamega Aadu labidat kaasa võttes metsa. Ku nad metsa saanuvad ja olevust näinuvad, kulunud neil tükk aega ära imeliku olevust silmitseda. Ja siis kui nemad edasi läinuvad, kadunud imelik olevus ära. Nemad pannuvad hoolega tähele, koskohas olevus seisnud. Sugupärast olnud seal hobuse kabja märkisid tunda. Kaevanuvad augu maa sisse, sinna kos hobuse jäljed olnuvad, leidnuvad sealt rahakatla. Saanuvad rikkaks meesteks. Elanuvad surmani rikkaliku elu ja toetanuvad omast rikkusest mitut vaest.
ERA II 182, 303/5 (128) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sepameister Tahmanina.
Sepameister Tahmanina tulnud kõrtsist. Olnud õieti purjus. Tuigerdanud ühest tee servast teisi. Vahest kukkunud pantsti! kraavi. Puperdanud ülesse, tuigerdanud jälle edasi. Näinud oma ees ühte viirastust ja valgust. Tema ees seisnud varsasuurus olevus. Temal olnud kaks pikka sarve peas. Sarved olnuvad kaunis tubliste tahapoole längus. Sarved olnuvadki need, kes valgust annuvad. Tahmanina kohkunud ära, kui viirastust näinud. Viirastus ütelnud: "Mis sa tuigerdad ühest teeservast teisi. Vahest kukud ninakile kraavi." Tahmanina ehmatanud ära viirastuse üteluse pärast. Viirastus ütelnud: "Jäta viinajoomine maha! Mina teen sind rikkaks meheks, kui sa viinajoomise maha jätad." Tahmanina ei ole midagi mõistnud ütelda. Viirastus ütelnud: "Kas tahad viinajoomist maha jätta vai ei?" Tahmanina ütelnud: "Ei tea, kas ma saan?" Viirastus ütelnud: "Saad küll, kui sa ise tahad" ja annud Tahmaninale ühe sokolaadi tükikese, öelnud: "Söö see ära, siis sina ei taha enam viina ega õlletilka." Tahmanina söönud annetuse ära. Viirastus ütelnud: "Kahe kuu pärast ehk pääle selle, kudas mina aega saan, tulen mina sinu jutule. Kui sa kaine oled olnud selle aja, siis juhatan sinule rahaaugu." Ise kadunud ära. Tahmanina hakanud minema. Olnud ehmatuse tagajärjel peaaegu kaine. Läinud kodu, rääkinud asjast naisele. Naine öelnud: "Missugust kasu sinule see viinajoomine annab, et sina ei raatsi teda maha jätta." Tahmanina ütelnud: "Ei ma vist võtagi enam viina. Tema andis mulle midagi ärasöömiseks. Nüüd on minul viina järele niisugune iseäralik põlastav tunne." Pääle selle oodanud Tahmanina viirastuse vastatulekut. Kui juba paar kuud mööda olnud, tulnud viirastus kord jälle Tahmaninale tee pääl vastu ja ütelnud: "Kas oled kaine olnud pääle selle, kui me koos olime?" Tahmanina ütelnud: "Mina ei ole ühtegi tilka miskisugust purjutegevat jooki joonud." Viirastus ütelnud: "Ma tean seda isegi, et sa ei ole purjutanud. Kui sa kodu lähed, siis kaeva auk oma toapõranda sisse, ahju ette, üks labidatäie osa seinast kaugemale. Seal on küll sinul üks säng ees, kõrvalda see ära, siis saad kaevata." Viirastus kadunud ära. Mees läinud kodu, kõrvaldanud magamisaseme eest ära, leidnud rahaaugu üles. Teinud mitmele vaesele head omast rikkusest. Olnud kaine ja karske surmani.
ERA II 182, 305/7 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tiretimmi Toomas.
Tiretimmi Toomas läinud metsast läbi minema. Kui ta kesk metsakohta saanud, tulnud temale üks kasetohust riietes mees vastu. Mehel olid ilusti tehtud riided seljas kasetohust. Näinud välja nagu tambreti laud: üks ruutu valge, teine pruun. Üks niin üksipidi, teine niin teisipidi. Tohuriietes mees ütelnud Tiretimmi Toomale: "Kos sa lähed?" Toomas ütelnud: "Lähen kohtu pääle." Tohuriietes mees ütelnud: "Tule ma näitan sulle rahaauku." Toomas ütelnud: "Minul ei ole aega, mina pean kohtu pääle ruttama. Kardan isegi hiljaks jäämist." Tohuriides mees ütelnud: "Kas tuled siit jälle tagasi?" Toomas ütelnud: "Jah tulen." Tohuriides mees kadunud ära. Toomas läinud edasi. Kui ta kohtu asjaga hakkama saanud, tulnud tema tagasi. Kui ta tagasi tulnud, olnud endise koha pääl kasetohuriides mees temale vastas ja ütelnud: "Kas sul nüüd on aega?" Toomas ütelnud: "Jah on." Tohuriides mees läinud ees, Toomas taga järele. Tohumees näidanud Toomale koha ja ütelnud: "Siin on selle koha pääl rahaauk. Aga muidu ei saa sina seda rahaauku kätte, kui sina kolme venna vere oled siin ära valanud." Toomas märkinud koha ära, kos Tohumees ütelnud rahaaugu olevat. Läinud kodu minema. Tee pääl mõtelnud: "Kuda ma rahaaugu kätte saan? Kost ma saan kolm venda, kelle vere ma ära valan?" Pärast mõtelnud: "Ohoo, poiss! Minul on juba viis kukke. Kui ma kolm sealt ära tapan, ehk tuleb rahaauk välja." Kui ta edasi läinud, tulnud temale uus mõte: "Mine tea, kas need kuked on vennad vai ei. Võtan parem kolm põrsast, mis minul mõnepäevased on." Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Viinud põrsad koha pääle, kos rahaauk näidatud olema. Tapnud põrsad ära. Kui viimase põrsa veri välja olnud jooksnud, tulnud rahaauk helinal maa seest välja.
ERA II 182, 307/9 (130) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanaldane piiga.
Kord olnud üks vanaldane piiga üksinda kodus. Istunud leelõukal, söönud kibust pudi. Kui ta söönud, söögiajal tulnud keegi noorisand tuppa, teretanud ja ütelnud: "Jatka, Jumal, leiba." Vanapiiga teretanud vasta ja ütelnud: "Anna, Jumal, jatku." Noorisand küsinud: "Kas sina oled piiga vai eit?" "Kes mind vaest eideks on teinud. Olen piiga veelgi." Noorisand ütelnud: "Kas sa tahaksid mehele saada?" Vanapiiga ütelnud: "Eks see oleks küll üks kallis asi, kui ma mehele saaksin." Noorisand ütelnud: "Mina juhatan sinule rahaaugu, siis saad sina selle läbi rikkaks ja saad ka varsti mehele." Noorisand juhatanud piigale rahaaugu ära ja kadunud ise ära. Piiga läinud välja, võtnud labida, urgitsenud natukene labidaga, saanudki rahakasti kätte. Teinud kasti lahti. Kastis olnuvad ilusad naisterahva käe-, rinna- ja kaelaehted. Vanapiiga võtnud ehted kastist välja, pannud endale rinda, kätte ja kaela ümber. Kaaselanikud tulnuvad kodu, imestanuvad vanapiiga ehteasju ja ütelnuvad: "Küll sina nüüd saad mehele." Piiga ütelnud: "Eks see ole väga kallis asi, kui ma mehele saan." Piiga oodanud mehelesaamist aasta ja teise tagast järele. Kolmandama aasta sees tulnud Liiva-Annus järele ja viinud vanapiiga mulda.
ERA II 182, 309/10 (131) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soru Saul ja Toru Toomas ehk ilma nahata rebane.
Soru Saulile öeldud unes: "Võta Toru Toomas endaga ühes, kes talled taevasse viskas, põrsad põigiti järele. Minge Kitselükanduse mäele hommen hommiku, umbes tund aega enne päevatõusu labidad kaasa võttes. Seal näete teie ühe rebase istuma. Kui edasi lähete, jookseb rebane varsti ära. Aga teie peate edasi minnes seda kohta hästi silmas pidama, kus rebane istus. Seal on rahaauk."
Järgmisel hommikul läinuvad Soru Saul ja Toru Toomas Kitselükanduse mäele minema ja näinuvad mäel ühte rebast istuma. Kui nad edasi läinuvad, kadunud rebane nende silmist ära. Nemad pidanuvad kohta täiesti silmas. Kui nad koha juure saanuvad, kos rebane istunud, katsunuvad käega maad. Maa olnud selle koha päält soe, kos rebane istunud. Kaevanuvad augu maa sisse, leidnuvad rahakatla augus olema. Jaganuvad raha pooleks, saanuvad rikkaks meheks mõlemad. Elanuvad rikkaliku elu surmani ja olnuvad peal surmagi veel rikkad.
ERA II 182, 310/3 (132) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tihasemäe mõisa rehepapp.
Tihasemäe mõisa rehepapp olnud rehes õhta. Sel ajal keetnud ahju suu peal omale suppi ja sulatanud tina. Põrgu Juss jooksnud ahju ees olevast seina sees august sisse, kust puid reheküti jaoks sisse pillutud ja ütelnud rehepapile: "Ära lase hunta sisse tulla, kes minule järele jooksivad. Mina annan sulle vaevatasu." Rehepapp võtnud puuhalu kätte, löönud huntidele haluga päha ja tõrjunud hundid tagasi. Pannud laua augule ette. Põrgu Juss küsinud: "Mis su nimi on?" Rehepapp ütelnud: "Mina ise." Põrgu Juss küsinud rehepapilt: "Mis sa sääl ahjusuu pääl keedad?" Rehepapp ütelnud: "Keedan omale suppi ja silmarohtu." Põrgu Juss hõõrunud silmi ja ütelnud: "Minu silmad on ka haiged. Kas minule annad ka silmarohtu?" Rehepapp ütelnud: "Lubasid minule vaevatasu anda, huntide käest ärapäästmise pärast. Nüüd pole veel kedagi tasu annud ja tahad silmarohtu ka veel saada." Põrgu Juss kõndinud mööda rehte ja ütelnud ühte kohta seisma jäädes: "Tule seie!" Rehepapp läinud tema juurde. Põrgu Jüss ütelnud: "Märgi see koht ära, kos mina seisan. Teinepool seina on rahaauk. Kaeva välja rahaauk, saad rikkaks meheks, ei ole tarvis enam rehepapp olla." Siis öelnud rehepapile: "Kas nüüd annad mulle silmarohtu." Rehepapp ütelnud: "Jah annan. Heida sinna pingi pääle selili, mis ahju suu ees on, mina lähen toon sarjaköidiku, seon sinu kinni. Kinniseotult on parem rohtu silma valada." Põrgu Juss heitnud pingile seliti. Pink olnud lühelane, jalad jäänuvad põlvist saadik üle pingi. Rehepapp sidunud Põrgu Jussi sarjaköidikuga kinni, võtnud tinasulatamise panni ahjusuult, valanud Põrgu Jussile sulatina silma. Põrgu Juss pistnud hirmsas valus möurgama. Löönud tinapanni rehepapi käest minema kos seda ja teist. Karranud ülesse, jooksnud mõurates vastu seina. Sein nõrkunud sugu, aga ei ole maha kukkunud. Siis jooksnud vasta ust. Uks läinud puru pilbasteks. Rehealuse väravad niisama läinuvad puru Põrgu Jussi jooksu tagajärjel. Põrgu Juss jooksnud edasi, hundid ajanuvad teda taga. Jooksnud möurates põrgu uksest sisse minema, ei olnud aega valu pärast ja huntide tagaajamise hirmust ust lahti teha. Jooksnud põrgu ukse kõige piitadega maha. Siis jooksnud paar ust veel tagajärele maha. Siis võetud teda põrgulaste poolt kinni. Küsitud: "Mis sa kisendad?" Põrgu Juss ütelnud: "Mina ise pani minule rohtu silma. Silm valutab hirmsal kombel." Teised ütelnuvad: "Kui sina ise omale rohtu silma panid, siis oled sina ise selles süüdi." Peale selle ei ole enam Põrgu Juss rehepapi jutule millaski läinud. Järgmisel hommikul kaevanud rehepapp juhatatud kohta augu, saanud rahakatla kätte. Saanud rikkaks meheks. Teinud mitme vaesele heategusid ja annud abi oma suurest rikkusest, mis rahaaugust oli saanud.
ERA II 182, 313/5 (133) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Kornats, kos on rahaauk?!"
Ruunaaugu taluperemees mõtelnud mitu korda, et peaks minule ka unes juhatatama rahaauk, et mina saaksin rikkaks meheks. Tema olnud isegi kaunis jõukas mees. Üks ööse öeldud temale unes: "Mine targa juure, küll tark juhatab sinule, kos rahaauk on." Mees tõusnud hommiku ülesse ja läinud rõõmsal meelel targa juure. Annud targale viis rubla ja ütelnud targale: "Mina himustasin ammugi, et minule unes juhatatakse rahaauku, aga nüüd juhatati niipalju, et öeldi: "Mine targa juure, küll tark juhatab, kus rahaauk on."" Tark võtnud iseäraliku raamatu, sorinud raamatut. Raamatus olnud mitmekarva lehti: punased, musta ja muid värvi. Missugune trükk lehtede pääl oli olnud, seda mees ei ole näind. Tark lugenud paarist kohast, pannud raamatu kinni, võtnud klaasi, pannud vett sisse ja ütelnud viimaks: "Mine vanakuu neljapäeva õhtu kõige lähemal olevasse ristteele ja ütle: "Kornats, kos rahaauk on?!" Tark olnud kõhukõneleja. Läinud enne juba tee äärde põõsasse. Kui mees hõiganud: "Kornats, kos rahaauk on?" tark rääkinud kõhukõneleja viisi, et hääl mehele teisest kohast kuuldavale tulnud ja öelnud: "Mine sinna, kos taevas ja maa ühtekokku lähevad, seal on rahaauk." Mees mõtelnud: "Mina olen juba kodukohast kaunis kaugel käinud, aga seda ei ole mina veel näinud, et taevaserv ligemal on ühes kohas, kui teises kohas. Küsinud mitme mehe käest: "Kas sa tead, kos taevas ja maa kokku lähevad?" Saanud igaühe käest eitava vastuse. Sedaviisi jäänud mees ilma rahaaugu saamata. Maksnud targale viis rubla, olnud sellest ilma. Nõnda saavad kõik ahned nuhelda.
ERA II 182, 315/6 (134) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Koopamäe Joonas.
Koopamäe Joonasele öeldud unes: "Mine Härjasoru orgu. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja paar vemmalt kaasa. Sääl tuleb sinul ussidega võidelda. Kui sa orgu saad, seal oru põhjas on üks kivi, mis mehel kerge asi on paigast teisi lükata. Lükka see kivi ümber teisi kohta. Võta ruttu vemmal kätte. Kui näed ussi pead välja pistma, anna ussile plaks! päha kepiga. Järeltulijatele anna niisamate plaks! päha. Kui kõik on juba väikesemad ära tapetud, siis tuleb kaunis suur uss välja. Sel on tilukene suletutt peas. Tapa see ka ära. Siis on ussid otsas, kes rahakasti valvasid. Kaeva auk natukene eemale, kõrvalda ussid aukku, mata kinni, kaeva rahakast välja. Oled rikas mees korraga." Mees läinud labidat ja matrid kaasa võttes Härjasoru orgu. Leidnud kivi ülesse, mis temale juhatati. Lükanud kivi kõrvale, hakanud materdama. Annud ikka tükk aega materdada, enne kui materdatud saanud veikesed ussid. Pärast tulnud suletutiga suur uss. Mees jõudnud selle ka ära materdada. Oodanud natukene aega, matnud ussid auku, mis tal kaevatud olnud. Kaevanud labidaga rahakasti välja, keda ussid valvasivad. Saanud rahaaugu leidmisega jõukaks meheks.
ERA II 182, 316/8 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Oleviste kirik.
Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja sedaaega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis, kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehituse tööde eest on välja makstud. Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud: "Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha." Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Kerikuehitus ei ole veel nii kaugele olnud, et ristipanek käes oleks olnud. Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees: "Olevist!" Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olnud surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.
ERA II 182, 322 (140) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haiget;
Musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu
Ärgu vaksa vahet olgu
Meie lapse käsi (või jalg) terve.
ERA II 182, 328 (158) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paista, paista päevakene
Ära paista rannarahval.
Rannarahvas söövad kala,
Meie, vaesed, vett ja leiba.
ERA II 182, 360/1 (217) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt Laiuse lossi ehitamise käsust.
Laiuse luteriusu keriku õpetajale Jaunole öeldud unes: "Mine võta Laiuse lossi alt keldrist raha ja ehita loss ülesse." Õpetaja ärganud ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Aetud teinekord jälle magamast üles. Kästud jälle raha minna võtma ja lossi üles ehitada. Õpetaja heitnud jälle magama. Aetud kolmat korda ülesse. Õpetaja tõusnud jälle ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Kui ta hommiku ülesse tõusnud, olid võtmed kadunud.
ERA II 182, 361/2 (218) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Laiuse lossi all käimisest.
Keegi naisterahvas olnud Laiuse lossi varemete juures lambakarjas. Lambad läinuvad lossimüüri alla keldri. Naisterahvas läinud lambaid ära ajama. Kaks meest olnud lossimüüri all. Kui naisterahvas sinna läinud, öelnuvad mehed: "Hoia, et sina lambaid teinekord siia enam ei lase." Teine mees ütelnud naisterahvale: "Tõsta põll ülesse." Naisterahvas tõstnud põlle ülesse. Mees visanud kühvliga kuivi puulehti põlle. Naisterahvas pööranud ümber, et välja minna, lasknud põlle käest lahti, mõeldes: "Mis mina nende kuivanud puulehtedega teen." Kui ta välja saanud ja kaugemale läinud, näinud tema midagi helendavat oma põllevoldi vahel. Võtnud ära. Olnudki kuldraha. Võib olla, et oleksid kõik kuivad puulehed rahad olnud, kui tema neid ei oleks põllest maha lasknud.
ERA II 182, 377/9 (237) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lendva saatmine.
Kui lendvat saadetud, kukkunud loom järsku pikali maha ja olnud surnud. Kellegi mehele saatnud mees lendvaid hobustele. Mees rääkinud asjast kellegi teisele mehele, kes selle asja juures natuke rohkem tundlik olnud. Mees ütelnud: "Mina ei saa midagi nüüd sinu kasuks teha. Kui sinul veel hobune otsa saab, siis on see viimane. Võta hobusel nahk seljast maha, aga enne lõhki ära lõika, enne kui mina kohale tulen." Juba varsti pääle selle saanud jälle hobune otsa. Mees kutsunud asjatundja. See tulnud, püss käes, hobuseraisa juure, lõiganud hobuse lõhki. Lõiganud südame, kopsu ja maksa küljest raasukesed, pannud püssi, käinud kolm korda vastupäeva hobuse ümber. Kui ta viimase sammu astunud, lasknud püssi lahti. Pääle selle saanud hobusemees kellegiga kokku. See ütelnud: "Mes sinul minuga asja on?" Temal, see oli lendva saatja, kukkunud hobune põmmu päält pikali surnuks maha, kui püss lahti saanud lastud. Pääle selle ei ole enam hobuse otsasaamist olnud.
ERA II 182, 380/1 (239) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Veenäki hõikamine.
Koski Pedja jõe põhjapoolses küljes, kas Pillijaagul või Pedjal, olnuvad inimesed õues ja kuulnuvad häält ütlema: "Tund on tulnud ja aeg on jõudnud, minu meest ei ole kusagil." Inimesed, elanikud kuulnuvad seda häält ja mõelnuvad, mis see ütelus tähendab. Tulnudki varsti mees suure rutuga ja palunud teda ruttu üle jõe viia. Elanikud mõelnud, vist see ongi see mees, keda jõest hõikav hääl ootas. Ei ole kohe läinuvad teda üle viima. Mees jäänud haigeks, palunud: "Tooge mulle jõevett." Viidud kaevuvesi. Mees vaadanud vee ära ja ütelnud: "See ei ole jõevesi." Siis toodud temale jõevett. Kui vee kätte saanud, valanud vee üle näo ja olnud surnud.
ERA II 182, 381 (241) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk palgi näol.
Koskil jõe ääres olnud lapsed mängimas. Näinuvad ühe palgi oma lähedal. Läinuvad palgi pääle istuma. Kui viimane palgi pääle istunud, ütelnud: "Istun näki nälva pääle, jõetäku turja pääle". Nõnna, kui see ütelus üteldud olnud, pildunud palk kõik lapsed oma seljast maha ja jooksnud vette, nõnna et vesi suitsenud.
ERA II 182, 381/2 (242) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk hobuse näol.
Õitsilised olnuvad koski jõe lähedal õitsis. Sääl olnud üks võeras hobune. Seisnud vaikselt kivi ääres. Õitsilised röninuvad hobusele selga. Hobune seisnud vagaselt ees. Viimane selgamineja nimetanud näki nime. Nõnna pistnud hobune minema. Pillanud õitsilised seljast maha. Läinud jõkke nii et vesi suitsenud. Kui mitte keegi nime ei oleks nimetanud, oleks näkk õitsilised kõik jõkke viinud ja ära uputanud.
ERA II 182, 382/3 (243) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Metshalja jutt.
Vanal hallil ajal tulnud seda kaunis tihti ette, et inimesed metshalja jälgede pääle saades ära eksinuvad. Läinuvad edasi. Kui tükk aega olnud edasi mindud, olnud endise koha pääl tagasi. Sedaviisi käinud mõni mitu korda ringi. Kui metshalja jäljed olnud ära lahkunud, saanud inimene oma teed õigelt edasi minna. Üks mees kallistanud metshaljast. Muidu olnud kõik naisterahva olek, aga külm olnud. Keegi naisterahvas hakanud kostki mõisast kodu minema. Mõisast olnud umbes verst maad kodu minna. Kui ta umbes poole teed olnud ära käinud, olnud suur mets tee pääl ees. Kohisenud ja mühisenud. Naisterahvas hakanud kartma. Läinud mõisa juure tagasi. Arvanud, et tema on vahest kõrvalteed läinud. Kui mõisa juure saanud, tunnud, et ta õiget teed oli läinud. Istunud natukene aega, mõtelnud: nüüd ehk on vahest metshalja jäljed ära lahkunuvad. Aga kui ta tükk maad edasi läinud, olnud jälle mühisev ja kohisev mets ees. Pööranud ümmer, läinud jällegi mõisa juure tagasi. Istunud jälle natukene aega. Hakanud kolmat korda minema. Oodanud ikke metsa olemasolekut. Kui ta edasi läinud, näinud juba oma maja katuseid eemalt. Aga mets olnud kadunud.
ERA II 182, 390/1 (248) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Tõestisündinud lugu.
Laius-Tähkuvere vallas Võisiku talus elav mees rääkis Tähkuvere mõisa Allveskil tuuleveski elumajas, umbes viiskümmend aastat sinna tagasi, külmatõbe haigusest, mis temal enesel on olnud. Külmatõbi murinud teda nii raskesti, et ta töövõimetu ja luu ja nahk olnud. Kui tema ennast kohegi kõrvale ära peitnud, hõigatud teda mõne kaaselaniku häälega. Kui ta vasta hõiganud, olnud külmtõbi teda murimas. Temale oli tehtud ase reiealla. Sinna asemele, tema juure, tulnud talu väike neljasilmaga koer. Külmtõbi hakanud temal igakord varvastest pääle teda raputama. Nii olnud asi ka seekord. Kui külmtõbi teda juba jalavarvastest on hakanud raputama, hakanud juuresolev koer õrisema. Mida kõrgemale rindade poole raputamine tulnud, seda rohkem koer õrisema hakanud. Kui raputamine juba rinnuni olnud, karanud koer rindade pääle. Nõnnapea olnud raputamine kadunud. Koer jooksnud haukudes reiealuse väravast välja ja tükk maad edasi. Järgmisel korral, kui külmtõbi temale jälle pääle tulnud ja teda varvastest raputama hakanud ja rinnuni saanud, karanud jälle koer tema rindade pääle ja olnud niisamati raputamine äkitse kadunud nagu esimesel korralgi. Koer jooksnud jälle väravast välja ja tükk maad edasi. Kolmandakordne juhus olnud niisamasugune nagu kaks esimest. Pääle selle oianud keegi inimese hääl laka otsal. Aga inimest näha ei ole olnud. Kui oigaja oianud, vahtinud koer ülesse ja õrisenud. Ja pääle selle olnud külmtõbi jäädavalt kadunud.
ERA II 182, 394 (252) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ebausukombed. Jõulud.
Kui jõulud käes olnuvad, toodud rukkiõled tuppa. Rehetoas oli muidugi hallil ajal elamine. Võetud pihku rukkiõlgi ja kukutatud ülesse, ladvad ülevel pool hoides. Kukutamine pidanud kaunis kõva olema, et rukkiõled vastu lage läinuvad. Siis vaadatud sellest eestulevat rukkisaaki. Kui palju õlgi lakke jäänud rippuma, saadud palju rukist. Kui vähe õlgi jäänud, olnud saak väike.
ERA II 182, 399 (259) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha leeauku.
Keegi vanamees olnud sängis haige. Mini olnud teda põetamas. Vanamees vaadanud minija pääle põlastava pilguga. Mini läinud ruttu uksikust reiealla, sealt lakka. Tõmmanud lõhnaaugult tropi eest ära. Vaadanud tuppa. Äi röninud sängist välja ja läinud lee juure. Pannud raha leede. Sobrinud käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud sängi tagasi. Kui mini lakast maha saanud ja tuppa läinud, olnud äi surnud - äia perse külm. Mini võtnud äia sülle viinud lee juurde, sobrinud äia käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Tulnudki raha tuha seest välja.
ERA II 182, 399/400 (260) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha kase alla.
Keegi vanamees käinud õueväravas ühe kase juures ja olnud iseäralises mõttes. Seda pannud poeg tähele. Kui ta juba raskelt haigeks jäänud, olnud suremas, aga ei sure ega ela. Poeg saanud asjast aru. Läinud toast välja, jätnud haige isa üksinda. Läinud ruttu puu otsa. Isa olnud nägemise poolest kaunis puudulik. Kui poeg puu otsa saanud, tulnud isa toast välja, tulnud puu alla, pannud raha maha. Raha läinud maa sisse. Ise ütelnud: "Kui siin mehe veri ära valatakse, siis tulgu raha välja." Poeg hõiganud: "Ei, mitte mehe veri, vaid siku veri." Isa ütelnud alt: "Mehe veri!" Poeg ütelnud puu otsast: "Siku veri!" Isa öelnud: "Olgu, Issand, sinu tahtmine: siku veri." Isa läinud tuppa. Kui poeg järele saanud, olnud isa surnud.
ERA II 182, 401 (263a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ei ole tohtinud ka neljapäeva õhta javada (jahvatada).
ERA II 182, 405/6 (274) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui üldine lõikus lõpetud, siis korjanud keegi sirbid oma kätte, pannud teravad otsad esimese sõrme pääle, sirbi küürud ette poole. Liigutanud sirpisi ette- ja tahapoole niisama kui vene patjuska suitsetamise panni ja ise laulnud:
Sirise, sirise sirbikene,
kõrise kõver rauakene.
Kelle sirp ette jõuab,
selle peigmees vastu sõuab.
ERA II 182, 407/10 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugu leidmise jutud.
P. Kääri oma jutustused.
Peepuse talu karjus pidanud iga hommiku ühes ja sellessamas kohas keskhommikut, kui ta karjas olnud. Ühe künka pääl istudes ja selga vastu kaske toetades mõtelnud mitmed korrad oma vaeva pääle. Suve palk on väga väike, ei taha kuidagi talve üle elutada. Kui ta ükskord jälle istunud ja söönud, kuulnud oma kõrval imelikku häält. Vaadanud kõrvale. Tema kõrval olnud veikene härjapõlvemees. Härjapõlvemees ütelnud: "Sina muretsed oma elu ette ja ise istud rahahuniku otsas." Karjus vaadanud maha ja ütelnud: "Mina ei näe siin miskisugust raha." Härjapõlvemees ütelnud: "Tee nõnna nagu mina sind õpetan, siis oled rikas mees surmani. Kui sa söönud saad, siis löö noaga kolm täkki kase sisse. Pane pahem käsi rusikasse ja löö kolm korda sõrmnükkidega vasta kaske. Hommen tuleb sul niisamuti teha. Ülehomme löö kolm täkki noaga kase sisse ja löö pahemat kätt rusikasse pannes kolm korda sõrmenükkidega vasta kaske ja ütle igakord kui lööd: "Tule välja! Kui sa näed sääl midagi tulevat, ära karda mis sa näed. Kui ta ära kaob, mis säält välja tulnud on; mis temast järele jääb, see võta omale. Selle läbi saad sina rikkaks meheks." Karjus teinud õpetuse järele ja löönud noaotsaga kolm täkki kase sisse ja pannud pahema käe rusikasse ja löönud kolm korda sõrmenükkidega vasta puud. Sedaviisi teinud tema ka teisel päeval. Kolmandal päeval löönud jälle noa otsaga kolm täkki kase sisse; aga rusikaga löömine ja ütelus: "Tule välja!" olnud karjusel hirmuäratav. Viimaks mõelnud: "Kui ma siin surma saan, mis sest lugu. Elamine on mul ka vilets." Pannud pahema käe rusikasse ja löönud sõrmenükkidega kolm korda vasta puud ja ütelnud igakord: "Tule välja!" Kui ütelus üteldud olnud, astunud karjus kolm sammu puust eemale, pööranud ümber, silmad kase poole ja näinud kase äärest, sealt, kos tema seisnud, tõusnud aegamööda üks inimese kogu ülesse. Kui ta juba inimese pikuseks saanud, kummardanud peaga karjuse poole, langenud jälle kokku. Kui ta kokku olnud langenud ja ära kadunud, olnud sääl üks plokk-kast maas. Karjus olnud viirastuse nägemise pärast kohkunud. Ei ole julgenud kasele läheneda. Viimaks torganut kasti piitsavarrega ja koputanud kasti pääle. Siis astunud kasele lähedale, võtnud kasti maast, teinud lahti. Kastis olnud hulk raha. Karjus viinud kasti lõunaajal kodu minnes kodu, kõrvaldanud oma sauna juure ära. Käinud sügiseni karjas. Kui karjaskäimine otsas, teinud tema kasti lahti. Annud vaestele omast suurest leiust armuandeid ja annud mujale ka kingitusi oma suurest leiust.
ERA II 182, 410/2 (280) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Metsavaim.
Mees raiunud puid, keda metsa-Tõnuks nimetatud. Kui tema puid raidunud, teretanud keski teda seljataga ja annud jõudu. Tõnu pööranud ümber, teretanud vastu ja võtnud jõuandmise vastu. Vahtinud tükk aega võõrast tulijat ja ütelnud: "Kes sa, külamees, oled? Sina oled üleüldse tohuriides. Kübar on sul ka kasetohust." Võõras ütelnud: "Mina olen metsavaim. Tundsin sinu häda ja tulin sinu juure sinule rahaauku juhatama. Õhta, kui sa kodu lähed, vaata, missugune puu põhjapool teed kõige ligemal on. Sellest puust põhjapool küljes, paar sammu puust eemal, kahe suure juurika vahel on rahaauk.
Hommen hommiku võta labidas ja pussnuga kaasa. Kui sa puu juurde saad, löö nuga puusse, tera allapoole. Kaeva auk, umbes kahe jala laiune. Kui sa juba niikaugele oled kaevanud, et rahakatal poolestsaadik väljas on, tõsta rahakatal august välja, pane augu servale. Võta nuga ruttu kätte ja tapa see ära, mis sinu augu põhjas elavat olevust näed. Kui ta on tapetud, löö nuga jälle puu sisse. Aja auk kinni, talla muld kovaks. Torka pussi peaga kolm auku kolme nukka augu keskele. Võta rahakatal, vii kodu - oled rikas mees surmani."
Mees läinud õhta kodu minema, leidnud puu ülesse. Puu olnud kaunis tugev kuusk. Olnud kaks tugevat juurikat põhjapoolses küljes, nagu metsavaim ütelnud oli. Tulnud teine hommiku tagasi, labidat ja nuga kaasa võttes. Löönud noa puu sisse. Hakanud kaevama. Kui katal juba niikaugel oli välja kaevatud, et teda käega välja tõsta võis, pannud mees jala katla kõrvale auku, tõstnud katla välja. Võtnud noa ruttu kätte, vaadanud auku. Augus olnud imelik haruline loom. Loom oli võtnud mehe viisuormast ammastega kinni. Mees torganud teda noaga läbi. Kui olevus surnud olnud, lükanud mees teda endise koha pääle katlaauku. Ajanud mulla auku, tallanud kinni, torganud kolm auku kolme nukka pussi peaga. Mees saanud rikkaks meheks. Ei ole enam tarvis olnud puid raiduda.
ERA II 182, 412/4 (281) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imevõimega prillid.
Keegi mees läinud õueväravast välja tee pääle. Tee ääres olnud kiviaed. Kui ta natukene maad teed mööda edasi läinud, kuulnud oma kõrval üht õige tasast häält. Jäänud seisma ja kuulatanud. Kivi pääl olnud üks õige tibutillukene mees. Ütelnud mehele: "Mine kodu, võta labidas ja kaeva minu kohast tee päält, kivi äärest. Siit sina leiad ühe kastikese. Selles on imeväelised prillid. Kui sa need prillid ette paned, nendega sina näed maa sisse, ülesse vaimude riiki, seintest läbi, nii nagu ei oleks seinu olemas. Lukustatud uksed lähevad sinu eest lahti ja tagajärel kinni. Nendega näed sina ööse niisama heast kui päeval. Nende prillidega ei tohi sina miskisugust halbtust toime panna. Kui sa seda teed, siis kaotavad prillid oma võime ja sina ise jääd õnnetusse."
Mees toonud labida, saanud prillid kätte, pannud ette, näinud imeliku asju maa seest ja ka õhust. Seintest läbi, mis teinepool seina tehtud. Näinud, üheskohas seina taga olnud palju raha. Mees mõelnud: "Lähen võtan sealt ka omale. Seal on seda küll!" Läinud ukse juure, lükanud lahti. Lukustatud uks läinud tema ees lahti ja kinni lükates jälle lukku. Tõmmanud rahasahtli lahti, võtnud sahtlist raha, tahtnud sahtlit kinni lükata, aga sahtel ei ole mitte enam kinni läinud. Hakanud uksest välja tulema. Uks ei ole tema ees lahti läinud. Siis mees tunnud oma viga, mis ta teinud oli, et keelatud oli: "Sina ei tohi midagi kuritegu teha." Pidanud hommikuni olema lukustatud ukse taga. Hommiku pandud teda vangi ja prillid olnud oma nägemise-võimu kaotanud.
ERA II 182, 414/5 (282) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imeväeline rahakott.
Arja Toomale öeldud ööse unes: "Võta labidas ja mine teed mööda edasi välja kohta. Seal on tee ääres kolm kivi. Keskmisel on terav nukk tee poole. Kaeva säält tee poolt teravat nukka. Sealt leiad ühe plekk-kasti. Kastis on veikene kott. Kotis on kuldraha. Kui sa ühe raha välja võtad, on teine asemel. Võta säält kuldrahasid niipalju välja, kui kast täis saab. Kui kast täis on saanud, siis võta raha kastist omale elutarvituseks. Pane kott kuldrahaga kasti tagasi, vii kast sinna, mata maha, kos sa teda leidnud oled. Kasti ei tohi sina enne avada kui kodu.
Mees läinud, kaevanud ja leidnud plekk-kasti. Läinud kastiga kodu rehetuppa, kos sel ajal elamine oli. Istunud istmele, teinud kasti lahti. Kastis olnud veikene kott kuldrahaga. Mees hakanud kuldrahasid kotist võtma üksteise järele. Kui kast raha täis olnud, mõelnud mees: "Ma võtan veel rohkem." Ja nõnna teinudki. Võtnud kaks raha, pannud omale karmani. Ahi küdenud parajasti, kui tema rahasid kotikesest võtnud. Kui tal kaks raha võetud olnud ja tasku pandud, tulnud suits silmadesse. Mees pannud rahakasti ja koti põlvede pääle, hakanud silmi sügama. Kui tal silmad sügatud olnud, olnud rahakast põlvede päält kadunud. Mees kahetsenud tema ahnust, et ta sellega rahul ei olnud, kuda teda kästi.
ERA II 182, 417/8 (284) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaeselapse õnn.
Keegi peretütar Needu ütelnud vaeselapsele: "Mine seeni korjama!" Kui ta juba tüki aega oli seeni korjanud, kuulnud oma kõrval kaunis tasast healt, näinud kaunis veikese mehe oma kõrval. Mees ütelnud: "Sina oled vaenelaps. Mina teen sind rikkaks oma õpetuse läbi. Võta mind oma kätte ja vii mind edasi, kohe mina sinule teed näitan. Sealt leiad sina raha ja kallid kuld rinna-, kaela- ja käe-ehted. Tütarlaps võtnud veikese mehe oma kätte ja läinud edasi veikese mehe juhatuse järele. Veike mees ütelnud: "Mine sinna kivi juurde, tõmma see kanarbikupõõsas ära. Sealt alt leiad sina ühe plekk-kasti. Seal on raha ja naisterahva kuldehted. Vaenelaps tõmmanud kanarbikupõõsa paigast ära. Leidnudki kasti, teinud kasti lahti. Kastis olnud palju kuldraha ja naisterahva kuldehted. Veike mees ütelnud vaeselapsele: "Pane kast seente alla, et keski teda ei näe. Võta minu oma kätte, vii sinna kohta mind tagasi, kus sina mind oma kätte võtsid. Mina lähen sealt kodu." Vaenelaps viinud veikese mehe endise koha peale tagasi, pannud maha. Veike mees kadunud ära. Kos tema läks, seda ei ole vaenelaps näinud. Peale selle pannud vaenelaps omad kuldehted omale külge. Läinud keriku. Kerikus näinud teda üks kuningapoeg ja võtnud teda omale naiseks.
(Selle jutu on jutustaja ise koostanud.)
ERA II 182, 419/20 (285) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kutsar ja Punahabe.
Naistepuneja mõisa kutsar sõitnud kodu poole tühjalt, käinud härraseid raudteejaama viimas, sõitnud tühjalt kodu tagasi. Kaunis kõva tuul olnud vastu. Üks punase habemega mees läinud teel edasi sinnapoole kos kutsargi. Tuul ajanud mehe habeme tahapoole üle olade. Kutsar vaadanud ja mõelnud: "Oleks minul niisugune habe olema, siis oleksin mina täielik kutsar." Kui kutsar punahabe kohta saanud, ütelnud punahabe kutsarile: "Võta mind ka sõidale." Kutsar ütelnud: "Ega luba küll ei ole kedagi vedada, aga tule peale!" Kui hobused poolkaudu seisma jäänud, olnud punahabe pukis. Kutsar mõtelnud: "Küll on kärme mees." Kui punahabe pukki saanud, ütelnud kutsarile: "Kuidas kutsari amet ka meeldib?" Kutsar ütelnud: "Eks ta ole, mis ta on. Punahabe öelnud: "Eks sa katsu, ehk saaksid iseseisvaks ja oma peremeheks." Kutsar ütelnud: "Ega see kutsari palk nõnna suur ei ole, et midagi kohta osta ehk rendi peale selle kutsari palgaga võtta võiks." Punahabe ütelnud: "Aga kui sa leiaksid rahaaugu?" Kutsar ütelnud: "Ei ole veel seiesaat leidnud." Punahabe ütelnud: "Pea hobused kinni ja ära nii ruttu sõitma hakka!" Kui hobused juba pooleldi seisnuvad, karanud punahabe pukist maha, jooksnud tee ääre kraavi, tõmmanud ühe rohumätta kraavikalda pealt ülesse ja kraapinud mulda nõnna, et muld lennanud. Võtnud sealt ühe kasti kätte, pühkinud vasta rohtu mullast ära. Teinud lahti ja vaadanud sisse: pannud kinni, läinud tõlla kõrvale, annud kasti kutsari kätte. Kutsar ostnud talukoha. Elanud rikkaliku elu surmani.
(Selle lookese on jutustaja ise koostanud.)
ERA II 182, 420/2 (286) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kas konur kodu? Ruunaaugu peremees.
Ruunaaugu peremehele öeldud unes: "Mine selle kase juure, kost sina iga kevade mahla lased. Pane pahem käsi rusikasse, löö kolm korda vasta kaske ja küsi: "Kas konur kodu?" Kui öeldakse: "Jah, kodu," siis küsi: "Kos rahaauk on?" Kui öeldakse: "Ei ole," siis küsi: "Millal tuleb?" Öeldud: "Homme."" Mees läinud järgmise päeva hommikul, koputanud kase peale, pahemat kätt rusikas hoides: "Kas konur kodus?" Kolmandamal päeval löönud jälle nagu ennegi ja küsinud: "Kas konur kodu?" Öeldud: "Ei ole." Mees öelnud: "Mina olen juba kolmat korda siin ja küsin: "Kas konur kodu?" Igakord öeldakse, homme. Millal see õige omme on?" Siis öeldud: "Mis sa konurist tahad?" - "Juhatage mulle, kos rahaauk on!" Siis öeldud: "Mine sinna, kos koerad persetega purevad, seal on rahaauk." Mees küsinud ühe käest: "Kos koerad persetega purevad?" Mees naernud ja ütelnud, ei tea. Mees küsinud ühelt, teiselt ja kolmandalt: "Kas teate, kos koerad persetega purevad?" Need naernuva niisamati nagu esimene ja öelnudvad, nemad seda kohta ei tea. Ruunaaugu peremees jäänud rahaaugust ilma.
(Lookese on P.K. ise koostanud).
ERA II 182, 422/3 (287) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hunt talutab mehe rahaaugu juure.
Keegi mees tulnud väljastpoolt. Umbes verst maad kodust eemal tulnud temale üks mees vastu, kepp käes ja ütelnud: "Mine homme hommiku seda teed mööda metsa, mis sinu väravast sind metsa viib. Seal tuleb sulle vastu üks hunt." Annud mehele kepi ja ütelnud: "Võta see kepp kätte ja labidas. Mine metsa. Metsas tuleb sinule üks hunt vasta hüpates ja karates. Anna selle kepi ots hundi kätte, mis sina maas hoiad. Teine ots hoia oma käes. Hunt veab sind edasi nagu poiss pimedat santi. Kos hunt seisma jääb ja kraapima hakkab ja kepi otsast lahti laseb, lase sina ka pihus olev ots lahti, et kepp maha kukub. Sealt, kos hunt kraabib, hakka kaevama ja kaeva umbes kahe jala laiune auk. Sealt leiad rahaaugu."
Mees läinud järgmisel hommikul metsa. Tulnudki hunt vasta. Mees mõelnud: "Kui ta mulle kallale tulla tahab, siis annan labidaga päha." Torganud kepiotsa hundi poole. Hunt võtnud kepi otsast hammastega kinni. Vedanud meest tükk maad oma järele. Lasknud kepiotsa lahti, hakanud kraapima. Mees võtnud labida, hakanud auku kaevama. Hunt kadunud ära. Kohe tema jäänud, seda mees ei ole näinud. Kepp kadunud nõnnasamuti ära. Mees leidnud rahaaugu kätte, saanud rikkaks meheks. Olnud rikas surmani.
(See lookene on vanakese oma koostatud).
ERA II 182, 423/4 (288) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Noore lamba suurune sääsk.
Liiva Toomale öeldud unes: "Mine Kitselükanduse orgu. Seal näed sina põõsaste vahel suure sääse. Sääsk on noore lamba suurus. Pea seda kohta hästi silmas, kos sääsk seisab. Seal, kos sääsk seisab, seal on rahaauk." Järgmisel hommikul läinud mees Kitselükanduse orgu, näinud seal ühte imelikku olevust. Peast rippunud alla pikk pulk. Mees läinud ligemale, siis saanud aru, et see ongi see noore lamba taoline sääsk. Pulk, mis tal peast alla rippub, on sääse nokk. Kui mees veel edasi läinud kohta silmas pidades, kadunud suur sääsk ära. Mees läinud sinna kohta, leidnud kaevamise tagajärjel rahaaugu. Raha jatkunud isa eaks ja poja põlveks, tütre-tütrele tükiks ajaks.
(Lookese on Peeter Käär ise koostanud).
ERA II 182, 424/5 (289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassisuurune konn.
Kellegi mehele öeldud unes: "Mine teed mööda jõe poole. Kui jõe jäärte saad, pööra sealt pahemat kätt jõejäärt mööda edasi. Seal sa näed ühe kassisuuruse konna. Löö seda konna kepiga, mis sinul käes on. Ja mis temast järele jääb, see on sinu varandus." Mees läinud järgmisel hommikul jõe lähedale teed mööda, pööranud pahemat kätt kõrvale. Ja kui ta tükk maad edasi läinud, näinudki oma ees ühe kassisuuruse konna. Löönud konna kepiga. Olnud äkiline kärgatus: konn olnud kadunud ja rahakast olnud asemel. Mees saanud jõukaks meheks.
(Selle lookese on jutustaja ise koostanud).
ERA II 182, 437 (300) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on saanud Punasesse merre uppunud Vaarao sõjaväest?
Vaarao sõjaväest on muinasjutt või tõelik jutt, seda mina ei tea. Olen kuulnud, et kui kalanoota peab juhtuma niisugune olevus, kellel peapool ots inimest kujutab ja altpoolt ots kala, olevus peab kisendama: "Vaarao, vaarao, millal tuleb maailma ots?" Need on uppunud vaarao sõja sõjavägi.
(Seda ei tea kellelt olen saanud).
ERA II 182, 441 (310.1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvakombed. Töö juures anti jõudu: "Tere, Jumal appi!" Vastaja: "Tere, aita Jumal!"
ERA II 182, 441 (310.2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söömise ajal: "Jätku Jumal leiba." Vastu: "Anna Jumal jätku."
ERA II 182, 441 (310.3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pesupesemise juures: "Tere, Jumal appi, val'gid pesijale!" Vastu: "Tere! Aita Jumal! Val'gid tarvis."
ERA II 182, 441 (310.6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Anna Jumal kasvu!" (külvamise juures.)
ERA II 182, 441 (310.7) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaalika eest ei tohi aitäh anda, siis kasvab kaalikas puine.
ERA II 182, 442 (310.9) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tänusõnad: "Ole terve süia andmast!" Vastu: "Võta heaks."
ERA II 182, 442 (310.10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Ole terve võeristamast ja kõige oma hüva eest." Vastu: "Võta heaks."
"Ole sina tuhandest tervest!" - heateo eest.
ERA II 182, 443 (314) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Vrd. E 43172/3 < Laiuse khk., Jõgeva v., Kurista m. - H. Tiedemann (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja ütelused: "Peipsi on perseni", "Peipsi lomp kastis kellad ära", "Kuremaa järv kurguni, Ilmjärv - hingevõtja".
ERA II 182, 444/5 (321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õnnesoovimised. Noorpaarile ja vahest ka pruudile ja peigmehele soovitakse: "Üheksa last ja üks särk!" Mõni jälle: "Üheksa särki ja üks laps." Soovid tulevad suuremalt jaolt siis avaldada, kui kosjaviina antakse.
ERA II 182, 446 (328) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal, kui võid tehtud ja kui võeras tegemise juure tuli, öeldi (võõras): "Võikoormad tulevad."
ERA II 182, 446 (329) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul.
Kokku, kokku, koorekene.
Taevast tulgu, kirnu mingu.
Ümber männa mütsa, mätsa
Leiva peale patsti!
ERA II 182, 451/2 (342) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt räägib ühest loomast, mis maa sees pidada olema. Kui tema üksipidi on, siis ei ole midagi haigust temast saada, kui seal kohal magada ehk muidu maoldada. Kui tema teisipidi pöörab, siis kui selle koha peal keegi maa peal on, siis hakkavad külgehakkavad haigused.
Koski rehetoas olnud keski maoli maas ja temale löönud niisugused kublad ihu peale. Keegi kaevanud ja leidnud maa seest ühe imeliku looma, mida keski enne ei ole nähnud.
ERA II 182, 452/4 (343) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõuge arstimine.
See on tõestisündinud lugu. Kui mina umbes kahekümne kuue või seitsme aastane olin, olin mina Narva taga raudteeparanduse töömees. Olime ühel ilusal suvisel päeval Narva raudteejaamast Venemaa poole umbes viis versta kaugel. Minu ihu sügeles. Ütlesin teistele meestele, kellega ühes tööl olime: "Kas teid ka kihud söövad!" Nemad ütlesid, et ei söö. Mina tegin enda särgi eest lahti ja vaatasin oma ihu. Minu ihu oli üleni tuulerõugeid täis. Ütlesin teistele, et minul on tuulerõuged küljes, sellepärast sügeleb minu ihu. Keegi vanamees ütles: "Ära süga nii kõvast, et katki sügad rõuged. Küll leiame vahest nende vastu rohtu." Mina mõtlesin: "Mis rohtu meil leida on?" Päevalooja aeg jätsime töö järele, et õhtale jääda. See vanamees, kes rohtu mulle lubas anda, astus üle kraavi. Seal oli üks veike heinamaakase taoline kask. Murdis sealt kaseoksi ja ütles minule: "Mine sinna orukaldasse, nii sügavale, et org üle sinu pea on. Pööra silmad eha poole ja vihtle selle vihaga oma paljast ihu, üle ihu." Mina mõtlesin, mis see kõik peaks aitama. Aga astusin orgu, võtsin särgi seljast, lassin püksid alla langeda. Alumised pooled sääri olivad pükstest ja saapasäärtest kaetud. Sopsisin vihaga kõik üle ihu ära. Soe ilm oli. Õige hea oli pehme vihaga sopsida. Kui arvasin, et küll olen vihelnud, viskasin viha maha tema käsu järele. Panin ennast riide. Selle koha pealt oli umbes pool versta kodu minna. Kui ma kodu sain, olid tuulerõuged igalt poolt mujalt kadunud, ainult alumistel säärte pooltel oli pikemat aega rõuged alles. Peale selle teise hommiku küsisin vihaandjalt vanamehelt: "Sina andsid minule hea tervekstegeva viha. Mis viht see ometigi oli, et ta nii ruttu tuulerõuged minu küljest ära kaotas?" Vanamees ütles: "Seal ei ole miski nõidust ega tähtsust. Ainult üheksa kaseoksa ja see oli kõik. Kui sul edespidi veel tuulerõugeid tuleb, siis võta mitmest puust okse ühtekokku üheksa oksa ja seisa oru ehk seina lähedal, nii et sein vastu eha on ja sina eha pool seina seisad, silmad eha poole, siis ei tule sinule enam tuulerõugeid." Peale selle ei ole minul ühteainust tuulerõuge täppe olnud.
ERA II 182, 454 (344) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vere kinnipanemisest.
Vanast pandi sõnadega verejooks kinni. Olid head vere kinnipanejad. Üks vere kinnipaneja ütelnud: "Kui mina õlud pruulin ja minul meelde tulevad vere kinnipaneku sõnad, siis jääb õlu pruulimise aeg kinni."
ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu vastu. Hambavalu vasta tarvitada toominga koort, heinputke juurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.
ERA II 182, 458 (359) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vastu.
Nikastuse lõng tehti üheksa sõlme ühe korraga. Sellega seoti nikastatud koht ümber kinni.
ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ohatuse arstimine.
Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.
ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Vistrikute ja vinnide vastu. Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.
ERA II 182, 459 (364) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõuraröögatist arstiti.
Tõuraröögatist arstiti järgmiselt. Inimene, kes oli vainuköit lahutanud, võttis selle haige koha oma kätte ja "sülitas" mitu korda (kuipalju kordi, seda ei tea): "Tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu; tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu." Sedaviisi korrati ütelust mitu korda peale sülitades. Siis tõmmati vainuköie lahutaja käe nimetissõrmega rist peale.
ERA II 182, 459/60 (365) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi arstimine.
Roosi arstiti järgmiselt. Kirjutati sõnad paberi peale tindiga ehk pliiatsiga: "Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära."
Selle kirjaga paber pandi haige peale. Selle läbi paranes roos ära.
Tehti ka musta kasuka naha kärssa. Nahal pandi karv põlema ja pandi roosi peale kaunis kuumalt.
ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pistja rohi. Pistja rohi on takjaseemned.
ERA II 182, 461 (371) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sügeliste vastu rohi. Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelisehaigust arstida.
ERA II 182, 469 (385) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenda, lenda, lepatriinu,
Kostpoolt sõda tuleb?
Siitpoolt või sealtpoolt,
Ülevaltpoolt vai altpoolt.
Lepatriinu pandi pihu peale ja teise käe esimese sõrmega veeti tema ümber sink-sonk ja lauldi seda laulu. Kospoole lepatriinu lendu läks, sealtpoolt pidi sõda tulema.
ERA II 182, 470 (389) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps haiget saab, siis puhutakse peale ja öeldakse: Varesele valu, harakale haigus,
Musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu,
Ärgu vaksa vahet olgu.
Meie lapse haige terve.
ERA II 183, 20/1 (7) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane arstiteadus.
Kui sõrm vai varvas jäi ukse vahele vai haambri alle vai kukkus midagi raske asi päälä, siis puhuti sene haige kõha pääla ja üeldi: "Varesele valu, harakale hädä."
ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.
ERA II 183, 21 (10) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paisedele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.
ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.
ERA II 183, 38/40 (29) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Olga Kruusik, s. 1878 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühäkõrra õli suve aig ja üks maamees läks õhta riiala vankri päälä magama. No magas ja õli juba üä aig ja ühäkõrra unes üäsä tuli sinne riiala üks mees ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd ruttu üläs ja mene võtta labidas ja kolm samu vankrist eemal riiala nurkas on rahapada. Tõsta ainult 3 kõrda labidaõtsaga maad ja ongi kääs!" No see mees erkas kõhe, aga kole arg õli see mees ja ei tõhtind pimedas riialas pead teki alt vällä ajada. Mees jäi magama, aga võõras tuli jällä ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd üläs, sa saad jõukast mehest, kolm samu vankrist riiala nurkas on rahapada ja kolm kõrda on tarvis labidaõtsaga tõstada!" No aga kole arg mees ei tõhtind jällä mitte sinne riialuse nurga poole vahtidagi, et viimast nääb veel säält midagi. No mees jäi jällä magama ja võõras tuli kolmat kõrda ja ütäl jällä, et "Kuule mees, et erka nüüd, ärä karda midagi ja kui sa kardad, siis ärä kaivagi, vade lue sääl nurkas põlvili Issameiepalve ja siis tulebki rahapada lagedale." No mees aga ei tõhtind ikke maha tulla ja jäi magama ja võõras ei tuld ka enamb. Hommiku, siis kui õli valge, siis läks sinne, et ükskõik, milla tädä lued ehk kaivad. Ninda kuda tämä labidaga riiala nurka lei, ninda hakkas kole rahakelin ja see kelin vajus sügävale maa alle. Küll luges mees põlvili ja kaivas kole suure augu, aga ei rahapada enamb tuld lagedale.
ERA II 183, 58/60 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Matuselised kaotavad surnukirstust./Ühäkõrra vanal ajal suri jällä üks mees vällä ja sene mehe nimi õli Juri. Pandi siis see Juri ka sinne pakku sisse ja pajas tehti suured naelad, miiga palk kinni tauti. Mehed õlivad jällä lakku täis ja kautasivad Juri puusärgiga teele. Kaks meest tulivad parajast säält müädä ja võttasivad Juri puusärgist välla ja panivad puu nojale soisama. (Talve aig - Juri õli jääs kui kont.) Mehed panivad suure malaka viel Jurile kättä ja tõine puusärgi pual tõisele puale Jurida. Keriku juures jällä nägivad, et Juri kadund ja läksivad tagasi. Vahtisivad - Juri sõisab puu nõjal, suur malakas kääs, ärä mene ligi. Kui matuselised hakkasivad kartama ja karjuma. Aga need mehed, kes sene tembu tegivad, jäiväd nalja põõsast vahtima ja tulivad nüüd vällä, nagu näväd ei õles midagi tehendki. Mehed, et "Õstaga meile toop viina, et meie panema Juri puusärki." Ei matuselistel aitand midagi, mudkui lubasivad. Siis mehed hakkasivad manitama, et "Juri, et õle ikke mees ja mene nüüd puusärki tagasi, siis meie annama sulle veel käräka viina." Tõstasivad siis Juri ninda tellimisega puusärki ja tahivad viina ka Jurile andada, no aga matuselised kisa, et ärä anna, et jääb purje ja kie tiab, mida siis hakkab tegema.
ERA II 183, 117/8 (2) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahapada.
Ennevanast tegivad ühäkõrra heinalised heina. Üks mees niitas kõhe lageda maa pääl ja ühäkõrra käis hele kelks ja vikast läks pualest. Hakkasivad siis vahtima, et kas vikast käis vasta kandu, et senepera läks pualest, aga maa õli lage nagu põrand. No imelik see lugu õli, aga unesteti vällä ja ninda aasta läks müädä ja tuli jällä heinaaig. Ja jällä juhtus niisikene lugu, et kõhe lageda maa pääl vikast läks nagu ise pualest. Panivad siis sinne kõha päälä märgi, et saab nähä, kas viel tõine aasta juhtub niisikene lugu. No aasta läks jällä müädä ja tuli heinategu ja seesama mees lei jällä säälsamas kõhas vikasti pualest. Läks siis viel aasta möödä ja jällä juhtus niisikene lugu. Ühäl üäsä siis see mees läks sinne kõhta ja hakkas kaivama. Kaivas ja sai juba sügäva augu. Siis tulivad tiiliskived vasta. Mees hakkas neid kivi aukust vällä loopima ja neid kivi õli 200 tükki. Kui need kived õlivad aukust välläs, tuli rahapada lagedale. Sääl rahapaas õli kole pali raha sies ja mees sai jõukast mehest.
ERA II 183, 123/5 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ennevanast elas üks tütärlaps. Tämäl õli kole paha elada. Alati tädä kiusati ja pekseti. Tämäl õli võõrasema ja see ei hoolind tämäst midagi. Ühäl õhta sai jällä emalt tupli piapesu ja läks paha mielega riiala vankri magama. Üäsä ajas tämä üläs üks võõras mies ja ütläs, et "Laps, tule üläs. Kui sul julgus on, siis sa saad pali raha. Maad sinne on, rahapada on Tarikmetsa künkäl, suure kuuse all. Tie on sulle võõras, aga ega sa ei eksi. Mulda on vaid ninda pali, et katab kinni. Midagi ärä karda, keegi sinu ei nää ega kuule. Enne, kui vanemad erkavad, õled tagasi!" Tütärlaps erkas üläs ja mõtles, et maad räägivad sinne õlema ülä kümnä virsta. Õli sügisepuale juba ja välläs kangest pime ja lapsuke ei tõhtind kudagi vankrist maha tulla, toppis vade pia tekki alle ja jäi magama. Aga mies tuli jällä ja ajas üläs ja rääkima, et "Kulla laps, ärä jää enamb magama, su elu on õnnetu ja sa saad jõukast inimisest, kui sa aru pähä võtad!" Lapsuke erkas jällä ja koledast kartas ja ei tõhtind menema menna, vade jäi uuesta magama. Mees tuli kolmat kõrda ja ajas jällä üläs ja ütäl, et "Kui sa nii arg õled, siis mene tuppa ja aja oma nuaremb õde ülas, siis sene võid võttada kaasa. Aja julgelt õde üläs ärä midagi karda, vanemad teid ei kuule. Tee on teile võõras, aga küll teid juhatatasse!" Nüüd tuli lapsuke vankrist maha ja läks tuppa ja ajas õe üläs. Õde õli unine ja puhises ja ei tahand tulla, aga keegi üläs ei erkand. Kiirest panivad riide ja läksivad õue. Öö õli kottpime. Hakkasivad siis hia juttuga menema, aga ise evvad teanedki kuspual Tarikmets on. Ega evvad saanedki kuigi pali menna, kui ühäkõrraga hakkas tulema tulekuma vasta. No saivad siis viimast sinne kuuse alle ja ohukese mulla alt saivadki rahapaa kättä. See õli suur, raha õli sees pali. Tulivad siis ja kandasivad rasket pada. Kui kodu saivad, magasivad vanemad viel. Õde läks jällä ema selja taha magama ja tütärlaps rönis rahapaaga vankrile. Hommiku andas tütärlaps rahast osa oma õele ja isale ja võõrasemale ja läks ise isatalust vällä laia maailma.
ERA II 183, 154 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sompa vallas ja külas (Tuleb lugeda: Jõhvi vallas Sompa külas. Sompa valda pole kunagi olnud. Üleskirjutaja märkus) heinamaal asub suur mägi, mida rahvas Seljapere mäeks nimetab (kutsutakse ka veel Sompa mäeks ja munamäeks, kuid need on vähem tuntud). Rahvas arvab, et sääl oli Rootsi sõja aegne kindlus. Mägi on suur ja kõrge, täis madalaid auke, mis mõnikümmend aastat tagasi olnud kaunis sügavad, kuid nüüd on kasvanud kinni. Need on rahaaugud. Arvati olevat sääl palju Rootsi varandusi, aga keegi pole säält midagi leidnud.
ERA II 183, 155 (8) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõhvi kihelk., Kohtla külas, Kohtla mõisa õuel kasvavad kaks suurt tamme, millede küljes olevat orjuse ajal inimesi pekstud.
ERA II 183, 217 (261) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Unesta uni!"...
Kui Liine Rebane, minu mehe õde, oma talus Mullamäel (Haljala khk.) pulme pidas, oli ka Milde, Pihuvere kaupmehe Joosepi tütar, kelle liignimi ununenud, ja kellest oli juba räägitud naljajutus nr. 227, pulmas. Nende kohad olid üksteise juures. Sel ajal oli kombeks veel pruudi linutamine. Linutaja, kes noorikule (pruudile) tanu pähe pani, pidi nagu kord ja kohus sellejuures ka midagi noorikule manitsuseks ütlema. Milde oldki linutaja. Ta löönd esmalt ühe käega noorikule vastu üht ja pärast teise käega vastu teist palet, et paled terve õhta õhetand, ja öeld selle juures: "Unesta uni, mäleta mälu ja pea noormees meeles!"
ERA II 183, 218 (262) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laul lapsele valu vaigistuseks.
Lapsele, kes haiget saand, lauldakse lohutuseks:
Vareksele valu, harakale haiget, kerbule kibedat, hundi jalg katki, jooksija jalga ja lendaja tiiba! Valgel linnul varvas pooleks! Musta linnule muud tõbe! Lapse sõrm terveks! - Puhuda veel haigele kohale peale. Laps hakkab naerma ja unustab valu.
ERA II 183, 222/3 (265) < Haljala khk., Vihula v. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. Veltsi meier Lindebaumilt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Jahimehe juhtumisi.
Üks jahimees läks metsa. Ta jõudis ühe järve äärde, kus nägi vees 8 parti. Hakkas siis püssi trikilt tõmbama, aga alles siis tuli tal meele, et oli püssi koju unustand. Võttis siis kerve vöö vahelt ja viskas partide sekka. Ta sai 10 parti maha ja 12 parti tõusid lendu. Pani siis pardid kotti ja asus teele, kus tuli talle hobune vastu. Tema hüppas hobuse selga. Pärast hakkas vaatama ja märkas, et hobusel ei olegi tagumist poolt: kerves oli löönd tagumise poole maha. Jahimees võttis tubli pajuväädi ja sidus pooled jälle kinni. Hobusel oli rammus veri. Paju hakkas kasvama, kasvas ja kasvas taevasse. Seda mööda ronis ka jahimees taeva. Sai taevaelust isu täis, hakkas alla tulema, aga hobune oli läind koos pajuga oma teed. Siis ta sai taevast ühe köie kätte, pani selle otsapidi konksu külge rippuma ja hakkas alla ronima. Liig kõrgel maast lõppes köis otsa. Jahimees ronis taeva tagasi, leikas köie katki ja sõlmis otsa. Viimaks oli selge sõlmepuru, aga siis jõudis maa lähidale, et julges alla hüpata. Kuid ta kukkus soosse ja vajus kolme sülla sügavusele. Mehel oli hea nõu kallis, kudas nii sügavalt välja saada. Ta läks koju, htõi sealt labida ja kaevas enese soost välja.
ERA II 183, 268/9 (56) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Marjakorjaja ja metshaldjas.
Haljala kooliõpetajanna Kleesmann jutustand oma õpilastele koduloo tunnis, kui jutt old metshaldjatest, et tema old ühel sügisel üksinda Rakvere lähidal metsas marju korjamas. Korraga kuuld, et keegi huikand mitu korda heleda healega. Peale seda tema näind, et mets ümberringi old koguni võeras ja marju pole old. Vähe aja pärast kuuld jälle huikamist ja märgand siis, et paik old uuesti kodune ja tuttav, nagu ennegi, ja marju leidand küllalt. Mets old temale läbi-läbi tuntud. Ta käind seal ennem mitu korda küll marju, küll seeni korjamas. Kui aga paik võeraks muutund, ehmatand ta ära ja mõeld, et mis asi nüüd on. Tal pole enam himu ega tahtmist old kauemaks metsa jääda, vaid võtnud marjakorvi ja tuld koju. Jutustaja old kindel oma arvamises, et metshaldjad on olemas ja võivad inimesi ära eksitada. Õpilased on hakand vastu vaidlema, et niisugune asi olla võimata, aga kui kooliõpetajanna seda kindlasti tõendand, jäänd nemad ka uskuma.
ERA II 183, 297 (67) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Söepõletaja põgenemine metsast.
Minu emaisa Mart Allikas põletas omas noores eas - ta old väga julge noormees - suures metsas augu sees süsa. Kord oma töö juures heitnud magama ja unes üks hääl ajand teda üles, et "Mine siit ära, ära maga siin." Tema ärgand küll üles, aga jäänd uuest magama. Jällegi seesama vaim või mis ta oli, ajand teda ägedalt üles ja käst ära minna. Veel seekord jäänd ta paigale ja pole lahkund. Kui hääl kolmat korda teda manitsend ära minna, siis pole ta enam rahu saand, istund hobuse selga ja südaöösel tuld metsast koju. Tema ei teadnud, mis seal juhtund. Mulle rääkis seda lugu minu ema. Sellest on umbes 100 aastat tagasi.
ERA II 183, 299 (69) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ema unenägu uppunud pojast.
Minu vend Johannes Sebar läks noores eas kord Narva Meriküla lähidal paadiga merele lusti sõitma. Ema sellest midagi ei teadnud. Selsamal ööl torkas emale suur hingelik valu (rahutus) südamesse, et enam magada ei saand. Ta läind lähemasse majasse, kus poeg elas, vaatama, kas ta on kodus. Nägi, et voodi oli tühi.
Mõne aja pärast nägi ema unes, et poeg öeld temale: "Ma kahetsen seda tundi, et merele läksin. Ma oleksin ära pääsend, aga sain kõva põrutuse pähe, mis mind uimaseks tegi." Poolteist kuu pärast tuli hilja sügisel tema surnukeha randa, ja kui järel vaadati, leiti peas haav, mis mast sõiduki ümberminekul oli löönd. Sellest on 25 a. tagasi. Ema oli siis 55 a., Johannes 26. Mina teenisin sel ajal Peeterburis.
ERA II 183, 301 (71) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakapuust kepid kodukäija peletajad.
Keegi äi ja minia ei saand üksteisega hästi läbi. Äi old kiuslik inimene ja teind minia elu kibedaks, niiet see temaga kuidagiviisi ei võind elada. Viimaks ometi surnud äi ära ja minia lootis paremaid päivi. Aga varsti tuld äia vaim miniat kiusama ja tülitama. Ta teind tubades ja lakas suurt kolinat ja loopind asju ühest kohast teise. Minia kaeband ja kurt teistele, et ei või kudagi elada. Keegi on teda siis õpetand, et too metsast pihlakapuust üheksa keppi ja pane tuppa - kas ukse alla või mujale, on jutustaja (Sebar) ära unustand. Minia teind nii ja äi pole enam tuld tülitama.
ERA II 183, 377 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. < Simuna khk., Paasvere-Vanaküla k. - Kalvi Õis < Anna Õis, s. 1891 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanilaupäeva ja ristipäeva öösel teinud nõiad teistega nõidust. Võtnud valge lina, mässinud enda sisse. Läinud siis karjatänavale. Iga talu kohal küürutanud aia tugiteiba alla ja lausunud: "Siit saab piima ja siit saab vöid!" Rahvas arvanud, et sedamoodu nõid korjab kõik teiste lehmade piima ja või omale. Üheks sääraseks nõiaks olnud Toomas Kõrk Paasvere vallas Paasvere Vanakülas.
ERA II 183, 383 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eelpool mainitud kabelimäel kasvab kaks suurt kuuske. Arvatakse, et kuuskede alla on maetud kohalik mõisnik ja tema naine.
ERA II 183, 383 (21a) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Punasesse merre uppunud Vaarao sõjavägi ei surnud igavesti, vaid igal teatud ööl tulevad nad merepinnale ja hüüavad: "Vaarao, Vaarao!"
ERA II 183, 384 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
150 a tagasi olnud ühel vanamooril ussisõnad, milledega lasknud ussi välja tulla ja ammustuse puhul haava noolida. Hiljem suri uss.
ERA II 183, 386 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jeesuse surmapäeval kui Jeesus Kolgatale läks, värisesid ja olid vaiksed kõik puud pääle haava. "Haab, et sa ei tunne minule kaasa, pead alati värisema!" lausus Jeesus.
ERA II 183, 388 (34) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti öeldidi: "Linnupesi lõhkuda ja noort metsa rikkuda on kõige suurem "patt"."
ERA II 183, 437 (18) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Endine ja nüüdne peegel./Mis nüüd tüdrukul viga on, vahib suure peili ees, eest ja tagant, kus mina pidin enne veehämbri peal vaatama kas (lahe) lauk peas otse on, ja silma puhas.
ERA II 183, 452/3 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ravanduse saatja.
Kuru külas Rätsepa peres olnud üks vanamees. Teda hüütud Külma vana sekk. Tema olnud kuulus hobusetohter. Ühel jõululaubal vanamees hulkund ringi ja ohkind. Peremees küsind: "Mis sul täna on, et nii ohid?" - "Keda mul siis on. Tarvis õige vana luud käima panna." Läind õue ja tulnud varsi tagasi ja heitnud parsile peergude peale magama. Paari tunni pärast tulnud Moe kutsar senna, et "Teie peab hobusetohter olema. Kas on ta kodus?" - "Jah on, parsil magab." Kutsar palub tohtrid, et sõiduhobune jäänd haigeks. Tohter küsind: "Mis karva ta on? Noh kui ma ta karva teada saan, põle temal siis häda." Kutsar viind tohtri Moele. Tohter silitand ja pomisend hobuse suu juures ja ööld: "Nüüd võite homme kiriku sõita, põle tal enam viga midagi." Tohtrile antud terve leib, seasink ja rubla raha ja toodud kodu. Vanamees ise tegi haigeks ja ise parandas. Vanamees pakkund peremehele ka tohtriammetid: "Anna mulle üks rubla, võid ka enesele mõned kopikad teenida." - "Ei ma niisugust teenstust taha" vastand peremees.
Sündind lugu.
ERA II 183, 453 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kust õppisivad endised inimesed need sonad - ussisonad, vitsusõnad, tulesonad, veresõnad, ravandust saatma, elitinga lausuma jne.
ERA II 183, 454 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
6 ja 7 Moosese raamatust.
Ristirahva Pühapäevalehes on lugeda 1914. a. No 15: Kuuramaal varastati Tahleni kirikust vana piibel ära, mis 1640. aastal Saksamaa trükitud (saksa keeles). Varas oli aknast kirikusse läinud. Piibel on 2 jalga pikk ja ½ jalga lai ja 1 jalg paks, poogitult kaalus see 2 puuda. Hiljem sai salapolitsei teada, et Riias keegi nõid, ühe stabikapteni lesk, elab ja ühe musta raamatu abil, mida ta seitsmandaks Moosese raamatuks nimetab, suuri imesid tegevad. Politsei järelpärimisel teatas see, et ta selle raamatu - vana piibli - 17-aastase Anna Kurti kääst saanud. Politsei võttis nimetud tüdruku kinni ja ta tunnistas ennast Tahleni kiriku piiblivarguses süüdlaseks.
ERA II 183, 454 (5) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis vägi on ühe sõna sees? Hakkad looma tapma, veri jääb kinni. Hakkad sa minima - nõelussid sul ees.
Maja põleb. Mees käib ümber maja - tuli kustub ära.
Hunt tuleb metsast välja, võtab inimest nähjes hane, lähab.
Mees peksetakse, valu ei ole. Edespidi saab pikemalt teada.
ERA II 183, 457 (1) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tulesõnad. Kustas Vatlang käind peerutulega lakas heinu hobustele maha viskamas. Pistnud tulepeeru seina vahele. Saand peerg põlend, kustunud iseenesest ära. Ühekorra juhtunud Amblas olema ja Roosna kõrts hakkand põlema. Kustas käind ümber kõrtsi. Tuli hakand raugema. Kustas pand tulele piiri ette, et enam kaugemale ei tohi minna. Poolest rehealusest saadik põlend kõrts maha. (Rahva jutt.)
ERA II 183, 457 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Juhan Rilling (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Juhan Rilling niitnud Prümli mõisas heina ja uss nõeland jalga. Juhan hüüdma: "Tulge lööge uss maha. Ta, kuriloom, nõelas mu jalga." Kubjas tulnud senna, pand kaks pulka senna kohta, kust uss põesasse läind, risti ette, ja käskind Juhani maha istuda. Uss hakan aegamise tulema ja tuli jala juurde. Kubjas haugutand ja noomind ussi. Uss läind lakkund seda kohta, kus ta nõeland, siis läind ise lõhki. Ei ole jalg paistesse ajand, kui olnud hell. (Ta oma jutt.)
ERA II 183, 457 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eliteng. Kui eliteng ehk roos juhtub kuskile lööma, siis selle vastu kirjutakse sinise paberi peale need sõnad: "Meie Issand Jeesus Kristus läks üle liivamäe, kolm roosioksa käas" ja panakse see paber haige koha peale. Ehk loetakse need sõna ühe hingamisega haige koha peale ära.
ERA II 183, 458 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L
Püssinõidus. Mina läksin oravaid laskma, see aasta oli neid palju. Mulle tuli tee peal nõid Pleess vastu ja küsib: "Kuhu sa selle püssiga lähäd?" - "Lähän oravaid laskma." - "Ei seda ole, et sina orava kätte saad!" Nii ka oligi. Orav puu oksa peal sammu viis eemal; niikui paugu lasin, orav kukub maha ja maast üles kohe puuladvasse tagasi. Nii lasin ma 33 pauku, aga mitte üht oravat. Siis räägin naabriperemehele selle loo ära. See ütleb: "Nad täna pesivad pesu, mine vaata, ehk saad Plessi narusid kätte, suitseta nendega püssi!" Mina läksin öösel ja leikasin Plessi püksitasku ära ja suitsetasin püssi. Tommasin kuke üles, lasin raua otsast suitsu sisse. Oh sa tuline kurat! Püss tegi viuuuuuu! vilistas. Siis pesin püssi puhtaks ja laskis kui ennegi. Siis läks Plessi kurat püssist välja.
ERA II 183, 459 (7) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Kai Koonukõrb (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kai Koonukõrb ütles: "Mina olen kaks tegu leiba teind, aga suutäit süüa põle ma neist saand. No mis neil siis viga on? Nii kui ahjust välja võttan, leikan tüki leiva pealt ära - juba ussid sooja leiva sees. Ei tohi loomadele ka anda. Siis tegin kolmat korda ja läksin võtsin - üheksa ussi leiva sees ja viskasin kuuma ahju, ööldes: "Kust, kurat, te olete tulnud, senna minge!" Sellest saadik kadunud ussid ära." Kaie oma jutt.
ERA II 183, 459 (8) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi hamustamine. Mees kõndinud Soodla kõrsis, nõeluss särgi põues, vahel pistnud pea põuest välja. Seda oli üks hambamees näind ja öölnud: "Kus need ussihambad nüüd on?" Oh sa hull, kui hammustanud kohe mehe kõhu lõhki. Olivad aga hambamehed mõlemad. Rahvasuust kuuldud.
ERA II 183, 471/2 (26) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuru küla juures kasvand enne suur männimets, kust olla Albu mõisa palgid viidud. Praegu on seal suuri kändusi küllalt leida. Aastat 50 tagasi leidnud küla karjane, mis loomad kannujuurikate alt välja tallanud: hõberaha, preesisi, sõlgesi, sõrmuseid, kaelarahasid ja viind Ambla õpetaja kätte ja saand 70 rubla õpetaja Knühferi kääst. Siis on arvata, et sel ajal elas siin rikkalik rahvas. Praegu on seal Varesmäe küngas, kus maa seest tulevad kaevamisel mustad kerisekivid välja.
ERA II 183, 472 (28) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus loom haigeks jääma, et ravandus, siis anti viina ja püssirohtu ja pandi looma kõhu alla järi peale püssirohtu ja süütati põlema, et sellega looma ehmatada. Mõnikord saadi abi, aga teinekord kärvas.
ERA II 183, 473 (30) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.
ERA II 183, 473/4 (31) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.
ERA II 183, 474 (34) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtub maast ohatus ehk lojuse röögatus, siis kaabiti hõbevalget tulde, niiet hõberubla oli pooleni õhukeseks kraabitud ja sellega haige koha peale vajutud kolm korda, siis pidi abi saama. Olen neid koik näind.
ERA II 183, 479 (37) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eestlased austasid vanasti päikest, kuud ja tähti. Päike oli taeva silm. Päikese varjutamise ajal arvas rahvas, puhastati päikest, et hiilgaks suurema hiilgusega.
ERA II 183, 481/2 (43) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ja seitse tähte on taevasoelas, mis tahandavad 7 taevast, kus Paulus vaimus kisti ja kuulis sõnu, mis ei või üles rääkida.
ERA II 183, 495 (35) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lenda, lenda, lepatriinu,
näita, kus mu peigmees elab,
linna pool või ranna pool -
kui ei lenda, tapan maha!
ERA II 183, 497 (44) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Varesele valu, musta linnule muu tõbi
tõbi tulgu, teine mingu,
meie laps /ka nimi/ saab terveks!
ERA II 183, 506 (79) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Emilie Luts, õpilane (1928/1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Harakale haigust, varesele valu,
Musta linnule muu tõbe,
Kiitsakale kibedat!
Laps saab enne terveks,
enne kui uue kuue saab.
ERA II 183, 568 (10) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ara vahi kaevu, kaevus on näkk.
ERA II 183, 568 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõe äärde ei tohi minna, sest jões on koll.
ERA II 183, 589 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks. Kotta ka tassiti puid ilustuseks. Käidi kiigel ja lauldi ning mängiti ringimänge. Oli soe ja rahvas oli rõõmus ja lõbus, nii elati jaanipäeval.
ERA II 183, 591/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Meil mingisuguseid muid kombeid ei olnud, kui jõulutel toodi tuppa õlgi, nääripäeval heinu ja kolmekuningapäeval kõlkaid (põhud). Söödi, mis oli pühadest järgi jäänd. Noored ja vanad ikka käisid ka sugulaste pool võõrusel. Lapsed - need möllasid ikka nii kõlgastes, et tolm käis üle pia. See päev neid ka ei keelatud, lasti teha, mida nad tahtsid. Vanemad inimesed rääkisid jälle endi hädasid. Kolmekuningalauba õhtu kella ühe ajal, umbes nii esimese kukelaulu ajal võeti laualt pühadeorikas ja anti sellest igale loomale nii, et jätkus. Kolmekuningapäeval käidi kirikus.
ERA II 183, 656/9 (13) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seitsmes Moosese raamat.
See raamat on ju kirjutatud püha mehe poolt ja temas on väga palju saladusi. Ao külas olnd ka ühel eidel see raamat ja ta oli täitsa nõid. Nõidus kõik, mida ta tahtis ja soovis. Mina teda küll ei uskunud, aga seda raamatut usun ma küll. Ma ei tia, kuhu ta hiljem selle raamatu pani või andis, aga tal teda enam ei olnud. Kõik ta maja lõhuti pääle ta surma ja üks rikas taluperemees lubas selle raamatu eest oma talu, aga teda ei leitud, vahest eit kartis, et see raamat temalt ära võetakse ja põletas vahest ära tema. Sellel eidel oli neid nõidussõnu küll. Ta tigi terveks inimesi ja loomi, pani mehele vanutüdrukuid ja saatis naisi vanapoistele. Ükskord oli mu hobuse jalg haige ja siis ma kutsusin ta ka enda juurde. Minu ajas juurest ära. Pomises teine ja sidus jala niitidega risti ja põigiti kinni. Samal päeval tuli jälle mõisa kubjas meile ja nägi hobust, hakkas pärima. Seletasin talle kõik ilusti ära. Tema naeris, kiskus jala lahti ja sidus lapi ja siarasvaga kinni. Mõne päeva pärast oli jalg terve. Nii ma ei saanudki tiada, kas aitas selle eide tarkus Moosese raamatu järele midagi või ei aidand sugugi. Naabritüdruku, kis oli vanatüdruk, pannud ta mehele oma lugemise järele. Saunas viheld ja lugend oma nõiasõnu ja vehkind kassisabaga. Seda saba ei tiand, kust ta selle sai, aga ise ütles, et talle taevast saadetud vanatüdrukutele mehe saatmiseks. Lugemise ajal vehkind siis sellega ja teise käe hoind tüdruku pia pial. Saunas olnd tüdrukuga kahekesi, naabrinaised olnd aga kuledasti uudishimulikud ja vahtind prau vahelt seda kõik pialt. Tüdruk sai küll mehele, aga kas ta nüüd selle vihtlemise läbi sai, seda ma küll ei tia. Räägitakse, et ükskord keegi tüdruk läind sinna tuppa ja saand selle raamatu kätte ja hakand lugema. Tuba tulnd kõiksugu vaimusi täis ja kõik karjund ja vahtind tüdrukule otsa ja üteld, et "Tööd, tööd, anna tööd!" Tüdruk ehmatand nii ära, et pole ju mõistnud seda raamatud õieti lugeda. Õnneks tulnd eit kodu ja lugend tondid ja vaimud tagasi. Keegi põle näinud seda raamatud, aga nii on rahvasuus jutt, et ta olevat natuke väiksem kui piibel, aga tähed on olnd nii samasugused ja nii suurelt trükitud kui piiblis. Räägitakse, et siin on veel üks inime, kellel on seitsmes Moosese raamat. Tema ei kasuta seda vist, siis oleks rohkem kuulda olnd. Muidu see nõiaeit oli täiesti nõiavanamoori moodi. Pika lõuaga, kolm hammast suus ja muidu andis ka nõia plaani välja. Kui mina mäletama hakkasin, siis nägin teda samasugusena nagu hiljemgi. Õpetaja põle matt teist surnuaeda, vaid selle taha, nagu nõidasi ikka maeti.
ERA II 183, 663/4 (28) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Arbi tegemine sibulaga.
Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.
ERA II 183, 683/5 (17) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luupainaja ja jutte luupainajast.
Meil kohapial nimetati ikka luupainaja. Muud nime tal ei old. Luupainaja oli enamasti kuri inimene. Kui mõni kuri inime ära suri, siis võis ta veel ka käia sul pial. Luupainaja võib tõesti olla ja sul pial käia ja nii võib ta sind kaua vaevata, kui sa ruttu abi ei saa. Luupainaja tuli alati siis sulle piale, kui sa jäid halvasti magama. Minul oli ka ükskord niisuke kole häda, et luupainaja tuli piale. See oli siis veel, kui ma noormees olin ja siis oli meie külas üks vanatüdruk, nii üle kolmekümne, see tahtis mind kangesti, aga mina olin siis noor ja kartsin teist kohe, oli ikka vana ja juba nagu vunsid kasvand nina alla. Oli pühapäeva hommik ja ma pikutasin aidas, silmad olid lahti, olin üleval ja mõtlesin nii seda naisevõtmist. Ükskord hakkab nagu kohin ja see vanatüdruk tuleb nagu heinasaad ja laskub minu piale ja tahab mind ära lämmatada. Ei julge enam midagi mõtelda ja viimases hädas hakkan Issameiet lugema, siis läks kohisedes jälle ära. Pärast nägin külavahel seda tüdrukud ja ütlesin, et "Mis sa käid mind painamas, et ega ma sind ikka ei võta." Pärast seda enam ei tuld. On kohe näha inimese kuju ja nägu ainult on nii kui udune või vaatad inimest läbi udu. Räägitakse, et kui saad midagi karjuda või ennast liigutada, et siis läheb ära.
ERA II 183, 693/4 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud vanutavad kanga köieks./Ükskord old kaks laiska peretütart ja need läind Kambja veskile oma kangaid vanutama. Veskipoiss näidand ja õpetand naistele ära, kudas tuleb vanutada ja läind ise peremehega heinamaale. Tüdrukud läind kraavi äärde magama, kangastest sai aga kaks pikka köist. Need tüdrukud jäänd siis ka vanakstüdrukuks ja keegi pole neid taht.
ERA II 183, 707/9 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Mina nägin vainuköit ka oma elus ühe korra. Olin mõisaaias heina niitmas. Hommiku oli ja rohi oli veel õige märg. Niitsin liivase tee ääres, mitte just tee pialt, aga eks ta old sial ka liivane. Heina niitsin pialt ära ja nägin heina all nagu halli riideriba. Hakkasin teda ära viskama, mõtlesin ikka villase riide riba olema. Ligemalt vaadates nägin, et on ussidest nagu kokku tehtud põimik. Ussid olid nagu sabapidi ja piadpidi koos, ja nii kui ma nad lahti tegin, läksid jälle ruttu kokku ja parandasid selle sassiläinud põimiku jälle ruttu ära. Kartsin teisi, olid libedad ja nii kole palju ja sellepärast jätsin nad rahule ja läksin kaarega edasi. Olid imeväikesed (ühe sentimeetri pikkused umbes), niisukesed hallid nagu need vihukaaned ja musta piadega (nende vihukaante värvi, millesse ma seda juttu kirjutan). Seda ma nüüd kindlasti ei tia ütelda, kuidas nad kinni üksteisest hoidsid, ei julenud neid vaadata nii kaua. See põimik oli umbes ühe küündra pikkune ja nii nelja sõrme laiune. See põimik liikus mööda maad edasi. Natukese aja pärast tuli mu juurde vana mõisakärnar. Rääkisin temale selle asja ära ja küsisin tema käest siis, mis asi see on. Siis tema ütles, et vainuköis. Tema tahtis siis seda üles otsida ja näha. Otsisime küll, aga enam ei leind seda kohta ülesse. Kärnar rääkis siis mulle, et see inime, kes on parema käe nimetissõrmega ära lahutand vainuköie, et selle sõrmega vajutamine nagu kasvajat, kahepoolset või muud, siis see saab terveks või kaub haigus. Üks naabrieit rääkind ka, et tema on vainuköit lahutand ja nüüd selle sõrmega on ta juba mitu imet teind.
ERA II 183, 718/9 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarao sõjaväest? Punasesse merre upunud vaarao sõjaväest on saanud veenäkk. Niisuke ilus naisterahva kuju, ilusad pikad juuksed, käed, rind, aga nabast saadik olla kalasaba soomusega. Kui vee all olevat, siis on vait, aga nii kui vee piale tuleb, teeb hirmus koleda häälega ikka "Vaarao, vaarao." Kui tahab kedagi omale vee alla meelitada, muidugi noorimehi, siis vahtivat niisukese pilguga, et muidu nad ei saa, kui lähvad näki juurde. Seda ma siis küll ei tia, mis ta surnuga teeb, kas sööb õige ära.
ERA II 183, 719 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metshaldjas.
Viina vanaperenaine jutustas mulle, et tema on ise ka näind metshaldjast. Old vanem naisterahvas, suurrätik ümber, seelik ja pluuse seljas ja hall linane rätik pias. Istund kivi pial, väike laps süles ja imetand. Eit läind mööda teerada kodu poole ja hõigand nii muidu lusti pärast "Uu!" Haldjas kivi pial hõigand "Uu!" vastu ja üteld: "Tule siia!" Eit põle läind ja haldjas hõigand ikka "Uu! ja uu!" Eide tee viind sialt kivi juurest mööda, aga nii kui sinna kivi juurde saand, nii old järsku kadund nagu mua alla.
ERA II 183, 719/20 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks jutt oli jälle niisuke. Mehel kadund õitsil olles härjad ära. Otsind siis härgi ja otsind. Üks naisehääl hõigand metsast, et "Tule siia, härjad siin!" Otsind ümbert hääle igalt poolt, aga kuskilt põle leind. Viimaks läind hääle juurde ja old haldjas. Vaadand, et kuskilt näha põle härgi ja saand vihaseks ning pidand päitstega andma, aga kadund enne. Nii kui haldjas oli ära kadund, tuld metsast härjad joostes välja ja hunt aand taga. Meest nähes joost hunt metsa tagasi ja mees aand härjad koju.
ERA II 183, 720 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näkk kutsub.
Poiss joost jõe kohta jooma. Üks mees istund jõe kaldal ja kuuld, kuidas näkk tõst pia vee piale ja üteld, et tund on tulnud, aga poiss ei jõua. Mees läind ja üteld poisile, et "Ära siit joo." Viind teise kõrtsi ja nii kui saand esimise lonksu, nii kukkund pikali ja surnd. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka veega.
ERA II 185, 17/8 (10) < Kihnu khk., Rootsi k. - Teodor Saar < Liis Alas, 70 a., Liis Sutt, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lendäv lähäb läbi. Ju ta jumalast luõdud üks luõm ond. Kirikuhärra loeb ju kua kirikus. Kullalehte ning sulahõbõdad, ravandõskivi aetassõ sisse. Kõrvassõ valatassõ suõla ning vett. Vana Künkrä põlõ uskn mitte, et ollõ. Pitkänäl läin kandu, mis urisõn. Siis luõm väriseb. Hännä otsast lõegatassõ verd. Tammõkuera kiedetässe luõmalõ.
ERA II 185, 18 (15) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo varao uppun sõjavägi. Nendel oo nisad esimeste jalge juures nagu inimestel. Sellepärast arvatasse inimesed oln.
ERA II 185, 19 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ära saja, vihmakene,
Ära saja meite piale!
Meil põle kodu kuevatajad,
Peeni särgi pesijad,
Takse särgi tampijad.
Vii seda vihma Vigalasse,
Aja seda vihma Harjumaale!
Vigalasse veiste juua,
Harju hanede ojoda.
ERA II 185, 21 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Jaan Laidla, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Killuma pärna ei tohtide keegi maha võtta. Üks läin saagima - jäen kurdise.
ERA II 185, 104 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Majaka k. - Marta Mäesalu < Maimu Allikas, õpilane (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võitegimese laul. Migadi-mägadi, mättad sisse, Taevast tulgu, kirnu mingu; Või võerastel, pett perele, Koor vanamoori omale.
ERA II 185, 106 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu < Marta Mäesalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noorekuu aeg kanna kõlisevat raha või võtmi taskus ja ku esmalt noortkuud näed, sis kõlista, sis ei tule kunagi rahapuudust.
ERA II 185, 114 (68) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Talguselaul.
Sirbid, niitke, vihud, heitke, kaske, kaske!
Lõpe, põldu, lõikadessa, " "
Ja kulu kokku panne'essa, " "
Änndes olli ää elada'a, " "
Änndes piitsa, änndes pilli " "
Seda laulu olli veel, aga ei tule änam meelde, vanemad naised ikki lauldsid, me nooremad kuulatasime. Olli teisi laulusi ka, aga ikki "kas´ke!" öeldi juure.
ERA II 185, 131 (120) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadakas olli suur rohuasi vanasti. Kadakaokstega hautadi püttisi, ku piim raisus olli, ja kadakapuust tehti surnuristisi, et ei mädaneva.
ERA II 185, 132 (122) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakas olli suur rohuasi. Ku loom ära lõppes, sis enne aukupanekut pidid ta pihlakapuuga ära mõõtma, kõik ta pikkuse ja jämmuse ja muud mõõdud, sis aja loom auku, pää põhja pool, ja see pihlakakepp pääl, isi ütle: "Mis mõõduga sa mõõdad, sellega mõõdetaks sinul ka," sis see häda läheb tegija pääl tagasi. (Minu emal lõppes vasikas ära selle Aru rahva heinte järgi, sis otsis ka targemate käest nõu, sis nõnda olli õpetadu ja nõnda tehtu ja saadu abi ka.)
ERA II 185, 136 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hädemestel olli ikki moeks mune saata teste õuedesse. Ku sa ta katki tegid, sis see loom läks, kelle nime pääl ta olli tehtu. Minu kodu olli kord üksainuke vasikas kasumas. Suiste kesmese püha lõuna õde niitis õuest vikatiga nõgesi siadel ja muna olli sääl nõgestes, läks vikati ees katti. Ja sa ime küll, säälsammas lähme karja välla lasema, vasikas kukub jala päält maha, vintslema ja vähkrema, inimeste vahel viiti rihialla, sääl ta parandi pääl vintsles homikuni, sis olli ta ots käes. Seda ma olen just oma silmaga ära näinu.
ERA II 185, 136 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hallitõbehein või värisejahein, sellest tehtaks teed, ku inime halli sõidab, seuke värisemese ja külmetamese haigus.
ERA II 185, 136 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.
ERA II 185, 136 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõgestega kõrvetadakse joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides. Vanasti, ku neid pikki juusi imustadi, siis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.
ERA II 185, 146 (89) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Toored lambakopsud ja maksad pannu orgi otsa ja vihtlenu tüdrikusi "kopsuga kubemi kauda ja maksaga magusi kauda", sis keedetu need kopsud-maksad ära ja söödetu selle poisil, kedast tüdrikul tahetu.
ERA II 185, 152/3 (114) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Perenaise proov. Noorikul panti palakas ümmer, tehti seuke nuku pähe, panti rihituppa levaahju ette istuma, sis sapsiti tend ropsimõõgaga ja vannutadi: "Uneta uni ja tuleta tuli, pia mees meeles ja pane metsa tubli levakott!" Sis tõsteti ropsimõõgaga uju ümmert ära, visati partsil, noorikul siuti silmad kinni, panti levalabinda pääl üks asi, see olli "leib", ja noorik pidi pimeda silmadega "leva" otse ahju lasema, sis saava hää perenaine.
ERA II 185, 156 (123) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nikatsesõnad, mis nikastanud liikme pääle pusitaks: Nika-näka niudi mööda, Mooses kõndis sooni mööda, nika-näka pääle kah.
ERA II 185, 156 (125) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Omast nooremal inimesel võib kuntsi või tarkust edesi anda, aga omast vanemal mitte ei või.
ERA II 185, 177/8 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kanamune on küll viitu teste lauta ja lauda ukse alla, sis lendva lööva loomad läbi. Vanad naised hoidnu need munad paigal, sis ku mõne loomal mõni häda tulnu, klopitu see muna ära, aetu pudelis lihasoolveega segi ja antu loomal sisse. Minu isakodu olli ka ükskord suure ristibe homiku kolm muna lauda uksepaku ees liiva pääl, aga minu isa ei uskunu midagi seukest, lassis munad ära keeta ja sõi ära, põlnu häda mitte mihastegi, ilusad värskid munad ollid.
ERA II 185, 180 (43) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kevadi esimest korda maha istud muru pääl, sülga enne kolm korda maha, sis ei hakka selle sui maalesed külgi. Ja on hää, ku uue, täädmata koha pääl nõndasamma teed, nägu kuskel külas olles.
ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. - Marta Mäesalu < rahvasuust (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.
ERA II 185, 267/8 (9) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. - Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, 75 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peidetud varandus.
Korra olnd suur sõda meie maal. Tapetud pailu inimesi ja kis viil elusse jäänd, sii põgenend ära. Ühel rikkal mehel olnd pailu raha. Põle jõund kõik põgenemisel kaasa võtta. Peitnd raha maa sisse.
Sõda lõppend ükskord otsa. Ühel päival tulnd paar miist ja kaivand raha maa siist välla. Sis läind oma tiid.
Pailu varandusi jäänd aga maa sisse ja on sial viil praegugi. Niisugustel kohtadel olevat öösiti märgata tulekuma.
ERA II 185, 540/1 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak
Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalaga, Jumal kaasa, Jumala nimel, mine Jumala nimel, mine Jumala rahuga, Jumal sinuga, jäe Jumalaga = kui külalist, või iga võõrast ära saadetakse, pannakse paremad käed kokku ja üteldakse neid eespool nimetatud sõnadest ükskõik missugust. Seda toimingut nimetatakse Saarde pool jumalagajätmiseks ja hää-tervis jätmiseks. Jätsivad üksteist jumalaga väga südamlikult. Jätsivad üksteist jumalaga ja nutsivad kaua aega teineteise kaelas. Pigistasivad kõuaste teineteise kätt jumalagajätmisel. Lahkusid jumalaga jättes ilma käe andmata.
Minul jutustas üks vana naene Ann Kurvits, kui tema kord oma tütart oli õhtul pimedas kodust ära saatnud, jumalaga jättes käskinud ütelda alati: "Isa pojake, püha vaimuke!" siis ei saada temal midagi häda ega õnnetust juhtuma. Tütrel tulnud pimedas Ruunaku (koht asub Paistu kihelkonnas Heimtali vallas) laanest läbi minna. Teel tulnud tütrele vanapagan vastu ja tahtnud teda ära viia. Tekkinud kaua aega rüselemine. Viimaks tulnud tütrele ema õpetus meelde, ta ütlenud: "Isa pojuke, püha vaimuke!" Sellejärel kadunud kohe vanapagan ära kui õhk ja tema leidnud end üksi olevat.
ERA II 185, 545 (88) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere Jumala nimel" = teretamine.
ERA II 185, 545/6 (89) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere! Jumal appi!" = teretamine, kui töötegijatest mööda minnakse. Mõned Saardelased ütlevad töötegijatest mööda minnes: "Jõudu!" ehk "Jõudu tööle!" Mõned ütlevad: "Jõudu appi!"
ERA II 185, 549 (106) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalapuu = aedades leiduv põõsas.
ERA II 185, 559 (4d) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Leena Sõgel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõgel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)
ERA II 185, 559 (6) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Tiina Meltsas (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui on rikas pähkleaasta olemas, siis järgnevad sellele külm, sügav lume poolest ja pikk tali.
ERA II 185, 622 (1) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rüaterä, mis leväpätsi sehen tervelt löüdä om, pidäved hää rohi eläjide rabandusehaiguse vastu oleme.
ERA II 185, 622 (2) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku vanast uiska nätti, siiss ütelti temäle, seni ku malka otsma minti, ninda:
Ehi, ehi noorikuke
Seni ku peigmies tuleb.
ERA II 185, 636 (11) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas vana-Jumal oli üte mehe rikkas tennu.
Üits miis tennu seast hääd äri, käünes külä mööda ja müünu jumalt. Kuju mudugi. Lännu majas sisse, pakkun müvva, viimäde vahete, et see om joba vanass lännu, mõnest kohalt raha pääle ja, tõises kohal vahetin selle jälle ärä. Nüid ühes kohal olla õige vana jumal, joba vana-vanaesäst või kes tääd, kust ajast. Nu see om mudugi ärä igavest vanas lännu ja vahetetki ümmer. Aga see vana ollu ilmatu raske. Miis es ole jõuden tad küla mööda kanda. Viinu kodu, mõtelnu: "Ma lõhu ta õige ärä ja vaate peris, mis tal siin ninda rasket om." Hakanu kirvega lõhkme, kus ollu ilmatu hulk raha sehen, ninda et saanu peris rikkas mehes. Aga nu kes ta ärä vahetan, es ole seda täädengi arvate, ega nemä tad ei ole kunagi liiguten.
ERA II 185, 637 (12) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas üits poiss oli hulka raha saanu.
Poiss perinu esäst maja. See ollu joba vana-vanaesa maja. Pärnapuu kasunu läve ehen. Aga see poiss ollu seonde logart ja maja müüt ärä. Sis ta tennu nindasama juhuslikku tööd. Üitskõrd tal unel ütelt: "Mine oma kodu lähükses silla pääle, sääl sa kuuled uudist. Temä lännugi. Üits vana meheke istun silla pääl ja mõtelnu. Temä küsünu: "Noh, mis sa siin istud ja mõtled?" - "Ma mõtle seda, et mul juhateti ütes katel raha, üteldi, et pärnapuu kasvas läve ehen, sääl om raha sehen, aga ma mitte kuskil ei tää seast kotust olevet." Pois mõtelnu: "Miu esämaja läve ehen kasvas küll pärnapuu, viimäde om sääl kõrd raha sehen." Lännu ööse salaksi ja hakanu kaeme ja koputeme. Kus puul ollugi õõs sehen ja raha täus. Säält ta saanu sis hulka raha, osten omal maja tagasi ja puha. Sis ta es ole änäp seonde loobert ka ollu.
ERA II 185, 638 (13) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Kiini Peetrel, Ann Toompalu esäl, oli ka üitskõrd unel ütelt: "Mine oma esätallu, sääl sa kuuled uudist." Tema lännugi Undil. Sõsaremees, Ennok Jaan ollu enne joba sääl ja jutusten, et temäl juhatet Linnaveske orgu raha. Ütelt kik ära, kus katel mäekülle sehen ja miantse puhma all. Vana Peeter pidanu iki ka kõrra kaeme mineme, aga es ole iki häste uskun ja jäänugi minemede.
ERA II 185, 638 (14) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Karksi Laane talu vana pernasel ütelt ka unel: "Mine kindrali hauaaia manu. Kirik-kõrdsi poolt lugede seitsmes post, sääl selle all om raha." Küll peremees kutsun, et "Lääme järgi, ma tule ka üten," aga pernan pellanu, es ole lännu.
ERA II 187, 17/8 (26) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Lutikadest vabanedakse sellel teel, kui võetakse mõni lutikas vanakuu neljapäeva õhtul, need vana kaltsu sisse siduda, kaltsule peale heita punase lõngaga üheksa sõlme vastapidi lugedes. On sõlmed peale heidetud, siis tuleb kalts lutikadega viia nelja tee ristile ja sinna maha visata. On kalts teelt ära kadund, on ka lutikad majast kadund.
ERA II 187, 18 (27) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui mindakse surnud matma, siis tuleb hauategemise kangiga lüüa matuse ajal kolm korda vastu puusärki. Peale seda ei tohi enam kangi maha panna. Koduse kang tuues selle kangiga lüüa kolm korda maja põhjapoole välisnurga peale, ise sealjuures ööldes: saksad välja, mats on peremees! Siis peale seda kaovad kõik prussakad ja kilgid majast ära.
ERA II 187, 19 (29) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui keedetakse värsked sea kopsu ja maksa, peale keetmist keeduveega kõik seinad, kus asuvad lutikad, üle pesta, ülejäänud vesi vastu tuult vesata. On see toiming tehtud, siis ka kaovad lutikad majast ära.
ERA II 187, 19 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Täidest vabanedakse järgmisel teel: tuleb võtta samblepa pulk, sellele oherdiga laska auk otsa. Võtta üheksa täid, need panna auku, siis auk teise lepapulgaga kinni lüüa. Nüüd see täidega olev lepapulk küdevasse ahju vesata ja ära põletada, lähevad täid jälle selle peale, kes neid tegi.
ERA II 187, 33/5 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kord näidatud ühel öösel kolme pöidlaga Mardile unes, et Tammelaske tihus Kärssama mäel kahe pajupõesa vahel oo rahaauk. Selle järele mene üksipäini täiskuu neljapäeva öösi ja teistele sa ei tohi sellest rääkida. Siis kui raha järele lähed, võta eesele kolmetahuline raudkang kaasa, sellega löö kolm korda vastu pajupõõsast, siis tõuseb rahakatel ülese. Võta raha sealt seest ää ja sa saad rekaks meheks. Et aga Mart old kangesti arg mees, siis põle tä julgend üksinda menna, vaid kutsunud eese venna koa seltsis, aga vaat siis põle raha saand. Oleks tä üksipäini läind, oleks küll saand, aga et ta teise eesega kaasa võttis, sellepärast tä raha ei saand kätte. Viimaks ükskord kuuld koa küla kõrtsis seda juttu Mardi käest soldat Priidu. See old julge mees. Ühel õhtul võtnd ta kolmetahuliseks kangiks pastlinõela kaasa ja läind raha järele. Löönud sellega põesa peale kolm korda. Oh sa poiss, kus hakkand igate sorti elukaid põesast välla tulema ja taht va soldati kallale tulla, aga tääl old nõel käes, seda kõik kartnd ega põle julgenud keegi ligidale tulla. Seal näind, kui küll loomasi oli põesast vällä tuld, et keset põesast seisnd suur rahakast, mes old kuld- ja hõberahasi ääreni täis. Tema võtnud kuue seljast ja kalland kõik need rahad kuue sesse. Siis keernd kuuele keeru peale ja tuld tulema. Need elukad ajand teda takka kuni Sooba heinamaale, seal lauld Kaasiku kukk esimest korda. Seepeale kadund koa vaimud ää. Saadud raha eest ost Priidu eesele lenna suure ja elusa maja, kus eland jõuka mehena, kuni ta oli ää surnd.
ERA II 187, 37/9 (38) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Suure heinamaa juures oo praegu veel see suur lai pajupõesas alles, kust seest ennemalt ükskord oli rahaauk välla võetud. See oli sündind sedasi. Kord näidatud Sookõrtsi Andrusele, kui ta alles noor mees old, et suure heinamaal laia pajupõesa all oo rahaauk. Kui seda tahad kätte saada, siis pane alasti hobu adra ette ja mene künna seal pajupõesa juures põhja pool ääres kolme sammu pikkune vagu, siis saad raha kätte. Andrus läind targa juure nõu küsima, kust ja kuidas ma saa nülitud hobuse, kellega ma saa künda, sest ega see hobu enam künna, kellel nahk oo pealt ää võetud. Tark kuuland ta asjakeigu elusti ää ja siis küsind ta Andruse kääst, kas sool koa pruuti oo. Ta vastand, et jah, ikke oo. No see oo hea, üteld tark. Nüüd mene kodu, võta ja vii ader senna, kus sa pead kündma, katsu rääki pruudile - ma võta so ää, tule moole hobuseks, et saan natuke künda. Eks ta teind koa sedasi. Ühel õhtul läind ta pruudiga seltsis pajupõesa juure, seal nülgind pruut eese riidest lahti ja astund aiste vahele. Siis võtnd aisad peose ja sedasi siis läind künd lahti. Olid nad saand sedasi vaevalt mõne sammu künda, kui kange kolinaga tõusnud rahapada maa seest ülese, mes old kohe rahatükkisi äärepardani täis. Andrus toond pruudi abiga kõik raha koduse ega põle sellest kellegile musta ega valgedki lausunud, vaid mõne aja pärast läind ta pruudiga lenna, seal teind uhked pulmad ja peale pulmi ostnud eesele toreda maja ning hakanud kaupmeheks. Küll murdnud külainimesed pead selle üle, kustkohast ometi Andrus selle raha kokku ajas, aga keegi põle seda teada saand. Viimaks hulga-hulga aastade pärast ta rääkind, et leidsin ülese suure rahaaugu.
ERA II 187, 39/41 (39) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti põlend Vahamäe all suure kibi juures rahaauk, seda olid metmed inimesed näind. Kord ühe subeööse old Haeska ja Kideba mõisa teovaimud Vahamääl õitsel. Õitsevanemaks old selle korra va ühesilmaga Mart. Poisid kogunend ümberolevast valgelepikust puud kokku, et õitsetuld teha, aga vaat, näe tuld põle saadud ülese, ei ole tuleraud mete tuld löönd, just nagu nõiatud old kõik se värk. Küll katsund üks ja teine luua, aga näe mette tuld ei saa kätta. Seal korraga üteld Siimu Juhan, et näe, seal suure kibi all juba põleb tuli, mingu keegi ja toogu sealt mõni tuletukk siia hakatuseks. Eks mindudki metme mehega tuld tooma. Saadud senna kibi juure - seal selgund, et oo see hoopis rahaaugu tuli, mette muud. Suure kibi alt tõusnud suur sinine leek ülese, põle old süssa ega tukkisi kedagi. Siis toond Siimu Juhan tulevanema kääst tuleraua ja vesand tulese. Keind suur pauk ja tuli kustund kange sisinaga ää. Selle sisina sees justkui oleks keegi ööld, et vesand kolmetahuline kang tulese, siis sa oleks rekaks saand, aga nüüd ei saa sa suurt kedagi ja enam keegi seda rahaauku ei näe. Teisel päebal old kibi juures maas viis hõberaha tükki. Peale seda põle koa keegi enam seal rahahuku põlemas näind, oli ää kadund.
ERA II 187, 228 (27) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhtati taevas punab, tuleb sula soe ilm.
ERA II 187, 228 (28) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hommikuti/taevas punab/, tuleb mõrudat ilma.
ERA II 187, 236 (75) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kus tüdrukuid majas, sääl äi tohi lambi päält suitsu otsa tuld võtta äga ukse lävele istuda, siis tüdrukud äi saa mehele.
ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.
ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.
ERA II 187, 245 (112) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubisi arstiti tuulepesadega, mis kasvavad puude otsas.
ERA II 187, 245 (113) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.
ERA II 187, 245 (114) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui loomal oli äkine, siis arstiti mitmed moodi. 1) Üheksa tikku põlema tõmmata ikka kolm haavalt (s. o. kolm tükki korraga). 2) Püssi lasta looma kõrva ees. 3) Kolm korda hingeauru suhe puhuda. 4) Tõrvasuitsu teha. 5) Püssirohusuitsu teha.
ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)
ERA II 187, 247 (125) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüü kaub, kui lammaste raudadega üheksa korda sulatüü päält niita.
ERA II 187, 247 (126) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüüd tuleb üheksma hernega hõõruda, herned ahju tulese vissata ja ise ruttu eemale joosta, nõnda et ise herneste raginad äi kuule.
ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.
ERA II 187, 248 (130) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Verekusemise vastu anti loomale levaga sisse erkpunane lõng millele oli üheksa sõlmi sisse tehtud.
ERA II 187, 248/9 (135) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Roosi pääle pandi "roosivillirohu marja" ("Roosivillirohi" on, nagu jutustaja seletusest aru sain, "ussilakk" kirjakeelse nimega. Üleskirjutaja.)
ERA II 187, 249 (141) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.
ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.
ERA II 187, 250 (146) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailasi uhatasid vanasti oatajad. Oatajad olid targad, arstijad.
ERA II 187, 253/4 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Peremees ja sulane hundiks.
Ükskord eland ühes peres peremees ja sulane. Kui nad hoomiku olid hakkand metsa minema ehk õhta metsast ära tulema, siis peremees ütlend ikka sulasele: "Hakka sa pääle ees minema, ma tule pärast järge." Aga kui sulane oli koju saand, siis olnd peremees juba ammu kodu.
Ükskord peremees saatnd jälle sulase ennem metsast koju. Sulane tahtnd aga näha, kudas peremees nii ruttu koju jõuab ja jäänd ühe kase taha vaatama, mis peremees teeb, kui ta ära läind on.
Peremees ajand ennast kolm korda üle pea ja olnd äkist hunt valmis ja joosnd ruttu koju poole. Sulane näind seda, läind ja ajand ennast ka kolm korda üle pea ja saand ka hundiks. Sulane läind ka nüüd hundi moodi koju, aga kodu tulnd häda käde. Pole ennast änam mõistnd inimeseks teha. Olnd siis hulga aega hunt. Viimaks saand peremehele märku anda, kes ta on ja see oli siis teda õpetand, kudas jälle inimeseks saab.
ERA II 187, 254 (3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Paisele pandi pääle küpset sibulat ja.
ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.
ERA II 187, 255 (7) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui laps juhtus haiged saama, siis puhuti haigele kohale ja loeti järgmisi sõnu: "Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muu haigus ja lapse pea (ehk muu koht) saab üsna terveks."
ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.
ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.
ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)
ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.
ERA II 187, 257 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.
ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.
ERA II 187, 258 (29) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhku muljuti noateraga (lapiti noateraga) ja kui oli tegemist veel lapsega, siis lausuti: "Varesele valu, kiitsakale kibu, nonnile nobed haiged, minu ("Vaiki") saab terveks".
ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja "rauareierohu" tee.
ERA II 187, 258 (31) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tiisikuse vastu "akna uhakas" (üks kaktuseliik).
ERA II 187, 258/9 (35) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.
ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.
ERA II 187, 260 (48) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubidele tehti maripuu tuulepesadest suitsu.
ERA II 187, 268 (71) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui metsas ära eksid, pane riie pahupidi selga, siis leiad õige tee üles.
ERA II 187, 269 (73) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Rahaauk.
Kuulsin vanadelt inimestelt, et üks hobusenaha täis raha olla Tämba mäel laia kivi all. See koht on, kui Purtsa küla poolt tuled ja Tämba kuha värava tagant teed mööda mäest üles Tammiku poole lähed. Siis on vassakud kätt tee ääres pealt lai raudkivi, seesamma ollagi.
ERA II 187, 269 (74) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine rahaauk olla Purtsa külas (Pärsama vallas) Antsu põllu nurkas. See põld oli enne Panga mõõtu (Põllupanga mõõtu) Kapsi talu kääs. Sääl pidada olema suur katlatäis raha ja sääl olla ka rahatuld nähtud.
ERA II 187, 274/5 (77) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kaks tuttavad tüdrukud läind tiule. Teel teine ütlend teisele: "Lähme korra pöösa taha." Teine mõtlend kohe: "Kas ta pole nüüd küll, räägitakse ikka, et ta käib hundiks." Pole tahtnd esitiks põõsa taha minna, kartnd, et teine murrab ära. Teine käind aga pääle. Siis läind. Teine uinund kohe ära. Ärkand üles, vaatand - teist pole kuskil. Siis näind - sääl olnd üks hobusevars, teine olnd hundiks ja murdnd selle ära. Muist söönd ära ja ühe varsakintsu pannund omale kotti ka. Kui olid pärast mõisas tiul olles söönd, siis teine küsind teiselt: "Kas pole toores ühtid?" Nõnda teine oli virutand varsa kintsuga vastu nägu ja ütlend: "Katsu, kas on toores." Teise nägu oli kõik ära kõrbend ja jäänd eluajaks punaseks.
ERA II 187, 276 (78) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Tämba Liisu ja Kapsi Taavi käind vanasti hundiks (Purtsa külas). Kui nad olid väljal hobuseid püüdnd ja murdnd, siis üks ütlend ikka: "Sirka, Taavi!" ja teine jälle: "Põika, Liisu!".
Ükskord Liisul olnd pojad, pannund need koti sisse ja annund sulase kätte. Käskind Tämba liiva (koha nimi) maha matta kõige kotiga. Pole sulast luband vaadata, mis koti sees on. Sulane ikka vaatand. Siis olnd hundi pojad, muist olnd ikka inimese jalad, muist hundi jalad.
Liisu oli ikka oinud käägistand. Ükskord Kapsi isa olnd lambas, siis hunt tulnd, viind suure oina ära. See hunt olnd Tämba Liisu.
ERA II 187, 279 (83) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Verejooksu suleti rugijahuga.
ERA II 187, 279 (84) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pakatand haigele pandi tõrva.
ERA II 187, 279 (85) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sõrmed vastasid, tõmmeti konksus sõrmedega üheksa korda põlve silma mööda alt ülespoole.
ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.
ERA II 187, 281 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.
ERA II 187, 281 (97) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps kangesti nutab, antakse lapsele kommeli vett.
ERA II 187, 281/2 (100) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv/lend/Kui loomal äkine, siis leigetakse taal kõru lõhki ja antakse taale seda verd sisse.
ERA II 187, 282 (102) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailaste vastu - kukemarjad.
ERA II 187, 282 (104) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 Järgmine lehekülg ]