[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 187, 326 (7) < Karja khk., Pärsamaa v., Tiitsuotsa k., Hentriku t. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Aadu Toomessalu < Priidu Peetres, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hundiks käimine. Purtsast Kapsi Taavi ja Tämba Liisu käind vanasti ikka seltsis hundiks. Taavi olnd õieti vanamees, ta ei jõudnud enam joosta. Kui nad lambakarja sega läind ja neid püüdnud, siis Taavi ütlen ikka: "Liisu, sirka." Liisu kamandan jälle omakorda Taavid: "Taavi, põika sa edasi kõrva!"

ERA II 187, 331 (14) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Potermann, egas majas on oma potermann, ka egas laevas on ta. Kui potermann ennast näitab kuskil, põleb see maja maha. Laev läheb hukka, kus potermann ennast näha annab. Üks Riigi valla mees olnd kunagi oma laevaga Rootsi meres. Mees oln parajasti ööse valvekorral, teised kõik maganud. Äkist ta näin, suur punane mõrra moodi asi ronin laeva masti. Siis kadun säält ära. Kui nad söitma hakkand, läin nende laev Soome holmide otsa puruks. Laevamehed uppund teised kõik ära, ainult tema ja kapten pääsenud eluga.

ERA II 187, 332 (17) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Libahunt on jälle üks liba inimene, kes tööd ei tee, küla kaudu pääle läägerdab. Valejutusi teeb, teiste pääle valetab, inimesi riidu ajab. Öötakse ja ka vahest mõne naise kohta "va inimese liba".

ERA II 187, 339/40 (26) < Kihelkonna khk., Vilsandi s. - Aadu Toomessalu < Aleksander Kütt, 70 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Näkineiu. Meil sii Aarma allikas elavad üks kena näkineiu. Seda olla näinud üks madrus ainult ükskord. Laevamehed tulnud maale nii õhtu ees ja läind siis kõik ära, üks jäänd maale, et külase tütruku juure minna. Polla aga tütruku juure saand, läin siis heinaküüni ja pand magama. Korraga ta kuuleb: nii kena lauluhääl tuleb Aarma allikast. Äkist näeb mees, et näkineiu istub küüni katusel ja kammib oma juukseid kuldkammiga. Ta vaatab allika poole ja see näib taale nagu mõni kena "rahter" kus inimesed sihes söövad ja joovad. Mehel tuleb meelde, et on neljasse õhta täiskuu. Ja sel ajal kutsub Aarma allika näkineiu kõikide laevameiste hingesi, kes Vilsandi juures hukkunud, oma juure sööma ja pidutsema.

ERA II 187, 402 (165) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Enne ei tohi maa pääle kõhuli panna, kui on kevadel müristanud. Müristamine võtab külgehakkavad haigused maast ära.

ERA II 187, 406 (175) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Joomast, mis inimesed maha püllunud, eriti aga õlut. Selle kasutanud maa-alused oma joomaks, mis maha läin. Inimesed ütlend ikka, kui midagi maha läin: "Maa-alused tahtavad jo ka saaja."

ERA II 187, 466 (85) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Minu lapsepõlve naabruses minu isa onul Jaan Viidasel olnud see pruugiks, et nääripäeva hommiku tehtud õlenuut. Seda hoitud kuni jõulute järge, kolmekuninga järge. See päeva hommiku, kui kõik olid alles magand, võtnud vanamees see õlenuudi, tõmband igaühele perekondas - olgu laps ehk vana - plaksu mööda tagumiku: lihapudid seljast maha, taaripudid jälle selga! Seda ütlend vana iga napsu juures ja iga isiku juures. Ka minu ema lõpsis meid kolmekuninga järge õlenuudiga ja ütles, et naabrimees tehja ikka nii oma lastega. Ja jõulute järge ei antud enam liha, ainult pühapäiviti keedeti lihasuppi.

ERA II 187, 481/3 (4-6) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu < Miina Väärt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) *red.
Veel rääkis Miina Väärt: kui ta alles noor naine olnd, oli Hakjala karjamaal väga palju huntisi olnud. Tema elukoht oli karjamaal metsa ääres. Külas kellegil olnd üks niisugune lammas, mille pea ümber käind. See söönud ööd kui päevad metsa ääres ühe kuha peal, sest niisugune loom ei mõista kuhugile minna. Üks hommiku ta vaatnud: hunt tulnud metsast kuue pojaga lamba juure ja hakkand lapsi murdma õpetama, aga ta ei olla saand seda lammast ära murda, keegi peletand ta oma lastega ära, lammas jäend murdmata. Vanad inimesed räägivad: kui hunt inimese ennem näind, siis ei olla mitte häält üles saand, aga kui inimene näind hundi ennem, siis saanud hüüda "hürjuh", see oli hunti kohutand. Meie ligidal Ahtja ja Hakjala küla vahekuhas on suured mäed ja sääl mägede peal oli suur mets. Need on nimepidi Pelissu mäed. Nüüd on see mets kõik maha võetud. Sääl metsas elanud hundid. Iga õhtu käind hundi ulumise hääl külase. Vana Väärt rääkis, tema mees käind säält metsast puid toomas, teine mees olnd tal ka selsis. Läind õhtu hiljaks, hundid hakkand neil üsna ligidal uluma. Nemad viskand puud maha, tühjade regedega sõitnud kodu, nii kui hobused jõudnud sõita. Kodus mees olnd nii äritud, et pole julgend hobust ka ree eest ära võtta. Käskind teda, tema võtnd hobuse ree eest ära ja pannud lauta. Hundid ulund mis hirmus. Hommikul läind uuest puid ära tooma. Hundid koorind hammastega puud ära. Oleks nad mitte tühjalt kodu sõitnud, hundid oleks nad ära söönud. Hundid sai hüütud pajuvassik, pajuvillem. Nüüd ei ole Saaremaal ühtegi hunti. Kõige viimane hunt viis meie külast ühe sea ja selle kõhutäiega laskes Loona mõisa metsavaht mõisa heinaküünist hundi maha.

ERA II 187, 502 (27) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Mis on saanud uppund Vaarao sõeaväest? Neist olla saanud ühed kalad. (Need kalad karjuda: Vaarau, Vaarau)

ERA II 187, 503 (29) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Miks haava lehed väriseva? Juudas poond haava otsa ennast. Haava puu naernud, siis kui Jeesust risti löödud. Üks ütles, et Jeesuse risti alumine puu olnud haavast. Praeguse aja rahvas ütleb, et haava lehel on väga nõrk kand ja raske leht, seepärast väriseb.

ERA II 187, 509/12 (38) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Veel üks juhus meie külas Hakjalas. 67 aastad tagasi, minu arvamise järge aastal 1870 oli vana Pärt Kask nii tark, et pand vankri nii seisma või kinni, et ükski hobune ei tõmband vankrid paigast, näha ei olnd mitte midagi, aga vanker ei liigu. See naine elab praegu minu naabruses, kelle varrul või joodul see asi oli juhtund (neid oli emal kaksikud tütred ja nende isa nimi oli Mihkel Saar). Nüüd vana Pärt Kask oli käind oma poega tellimas joodule või varrule, aga Mihkel Saar ei kutsund Pärdi poega joodule, Pärt saand vihaseks. Aga nüüd see olnd üks pühapäe hommiku. Joodulised hakkand kirikule lastega sõitma, hobused pandud kõik korda, järgemööda minema. Sel ajal said lapsed kõik kirikus ristitud, nüüd ristitakse kõik kodus. Nüüd vankrid, kus peal olnd tited, olnd kõige ees, aga hobu paigast ei saand, kas löö või lõika, ajab püsti ja rassib, aga vanker ei liigu. Mees läind, toond kodust teise hobuse, aga ikka ei olnd paremad, see teind sedasama. Siis laste isa Mihkel Saar toonud piibliraamatu ja lugend ümber vankri ja siis hobune saand (näha ei olnd mitte midagi) minema. Niisama olnd kõikide vankritega, kõik päästetud palvega lahti. Aga kui need hobused pääsnud, siis nad läind nii, et vankrid linnand järel. See peab tõestsündind lugu olema, seda on eit ise rääkind ja ta vanem õde rääkis seda, kui ta elas (See on surnud ja teine kaksikõde ka. Tiina elab alles ja on minu naabertalus perenaiseks ja kardab ka veidikene vanematest päritud võlusi). Tema rääkis veel: pärast jootude vana Pärdi naene Ingel käind sääl lapsi vaatamas, pand lapsed karjuma. Lapsed karjund nii et hirmus, siis toodud selle vana Ingli riidetükk salaja ja väravate alt puru, suitsetud lapsi ja lapsed pandud korvi sisse ja pandud korviga lammaste lauda ukse alla ja lastud lambad hüpata üle laste. Siis lapsed jätnud karjumise järge.

ERA II 187, 516/7 (58) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Ja veel ehk oli leitud maast tee pealt pudelikork, sellega visatud naist ja ööldud: punn perse.

ERA II 187, 530 (68) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Surmale visatud kiputäis õlut kirstule järge, kui surm kodund minema oli hakkand. Viskaja oli ütlend: "Sa pead öösel sääl seisma, kus sind päeval pandud."

ERA II 187, 707 (215) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kustpoolt metsad tempavad (üle mere kangastuvad), sõnna pöörab tuule.

ERA II 187, 709/11 (229) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On pihladel pailu õitsid, tuleb tormine sügise.

ERA II 187, 711 (230) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On toombul (toomingal) tutid külges (õietopsud näha), tulad linad muha teha (külvata).

ERA II 187, 715 (251) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Seisvad metsad sügise kaua nardes (lehed osalt puudel), tuleb hiline ja vilu kevade.

ERA II 187, 715 (258) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda
Põhjataeva põlemine (virmalised) teab külma või suurt sula.

ERA II 188, 169 (5) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Maalse k., Alt-Aru t. < Noarootsi khk. < Ridala khk., Võnnu v. - Enda Ennist < Anna Pestermann, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord oli ju katk rinki keind. Üks vanaeit magand ahu peal ja näind, kaks meest punaste kuubedega ja keppidega tulnd sisse ja turgand magajaid. Ta olnd üleval ja vaadand pealt, teda põle turgand ühti. Teised surnd kõik, ta jäänd üksi elusse. Jah, siis surnd kõik inimesed, Rohentse külasse jäänd järele üks vana naine ja Martna kihelkonda mees.

ERA II 188, 178/9 (19) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes peres surnd peremees ära ja hulk raha jäänd järele. Surm oli nii järsk, et ei saand enni ütelda, kus raha seisab. Naine ja tütar otsind küll kõik kohad läbi, aga ei leia kuskilt. Üks laubaõhtu poeg tulnd põllalt kündmast ja läind kööki pastleid jalast võtma. Köök olnd tühi, sest ema ja õde olid juba sauna läind. Ta läind siis kambri süia otsima ja leidnd, et isa istub laua ääres, just kõik isa riided selgas nagu ta ikka iga pääv keind. Isa ütelnd selge sõnaga: "Te otsite raha, aga see seisab aitas kolme tünni taga nurkas." Siis kadund korraga poja silmi eest ära, muudku tuule vihin läind kõrvust mööda. Ta rääkind seda lugu ka emale ja õele, kui need saunast tuppa tulnd. Teise humiku läind aita vaatama ja seal olndki kolme viljaasta taga nurkas, üks lauatükk ja natuke mulda peal ka - karp rahaga. See lugu juhtus siinsamas külas, tütar ise rääkis seda mulle.

ERA II 188, 179/80 (20) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks teine lugu juhtus just selle pere naabris. Seal suri ka peremees ära ja tõi surnd pärast kakssada tuhat raha laua peale. Nad isi just olid näind, kui peremees tõi ja raha oli ka õige praegusajal maksev. Ta käskind veel selle raha eest osta kolm head lehma. Aga nad ei ole neid lehmi ostnd. Ütelnd veel, et kui te uusi lehmi ei osta, siis on ka praegused minu ja nende kolm lehma surndki ühe talvega ära.

ERA II 188, 200 (2) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord üks rikas vanaeit surnd ära, aga enni surma matnd eese raha salaja korja põhja, ta oli miniaga riidus olnd ja põle eese raha taale tahnd anda. Kui vanaeit raha tuhka pannud ja isi lugend: "Selle kääd võtvad, kelle kääd on seitsme venna vere siin peal ära valand," - kuulnd seda lugu karjapoiss pealt, kes parsil magand. Peale eide matmist laotatud ahi ära, aga ei leitud raha ühti. Viimaks minia olnd nii tark, ütelnd: "Mu kanal seitse kukke, tapame need ära." Tapndki kuked seal, ja kui viimase kuke veri valatud, kerkind sukasäär kohe isienesest tuha peale.

ERA II 188, 201 (4) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord olnd jälle nisuke lugu, et üks rikas vanaeit enni surma petnd eese raha korja põhja. Seekord kuulnd sulane pealt, kudas eit lugend kolm korda sõnu peale: "Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad!" Eit olnd juba puusärkis ja hakatud raha otsima - teatud küll, et taal seda pidi olema, - aga ei leita ega leita. Siis sulane õpetand, et võtku vanamoori käsi ja kraapigu sellega tuhka, küll siis leidvad. Viidudki surnu puusärgist korja ja tõmmatud ta kääga kolm korda, kohe kerkind rahakott tuha peale. Sulane saand sealt muidugi ka oma osa õpetuse eest ja olnd pärast rikas mees.

ERA II 188, 209/11 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli mõne aasta eest, kui Peedul oli üks Saaremaa tüdruk teenimas. Ta rääkis mulle seda isi, kudas ta keind hirumandi juures. Vat ta oli Kiidika Sellal teenimas ja sealt jähi tal kaheksa tuhat palka saada, nüid ta läks siis hirumandi juure vaatama, kas saab selle kätte või ei. Tal põle rohkem raha koguniste olnd kui 150 senti ja see olnd tal taskus. Nii kui ta uksest sisse läind - hirumandid olnd Iie toas - kohe ööldud taale: "Sul oli 150 senti raha taskus ja see on nüid ära võetud, aga kui sa mõtled, et meie oleme võtnud, siis aeagu üks kuri asi sind taga." Tema katsund ja raha olndki kadund. Ei ta põle saand laska eesel kätt ka enam vaadata, raha oli ju läind, ja tulnd tulema niisama. Eks kodu olndki püstihull lahti, ei tüdruk saa enam magada ega tööd teha: kaks halli meest aeavad teda taga. Neli nädalat ta kannatand välla, peremees riielnd juba ja tahnd teda ära ajada. Viimaks ta siis rääkind Peedu vanaemale eese häda. Vanaema ütelnd: "Eks sa loe Issameiet." Tüdruk katsund, aga ei saa, mehed muudkui naervad. Ta rääkind uuesti emale. Ema ütelnd: "Eks sa mine lauakirikusse." Tüdruk läind pühava kirikusse, aga ei saa altari ette minna, hallid mehed seisvad ta ees ja naervad. Teised lähvad kõik lauale. Ta katsund ka minna, hoidnd isi toolipostidest kinni, ei siis kuradid põle just järele tulnd. Noh, tulnd oma koha peale tagasi ja tahnd põlvili lasta, aga ei saa, kuradid naervad. Kirik läind välla, ta läind ka teiste järele Kaagi väravast läbi, kuni reheni. Seal ta hakand nutma ja siis ta saand korraga Isssameiet lugeda. Kui saand lugend, keind kange kohin ja pauk ta sella taga ja kuradid olnd kadund.

ERA II 188, 214 (35) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kord Vanapagan hakand Haapsalust üle mere Hiiumaale minema pallajalu ja kange külmaga. Öösi olnd hobussita muna varjus nagu oleks heinakuhja ääre all kükitand. Homiku tulnd talumees reega, Vanapagan hüpand reele. Seal pugend heinakessi tuulevarju, isi ütelnd: "Kus silma, seal külma, kus sõlme, seal sooja."

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]