Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 189, 492/3 (20) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel olid vistrikud peal, siis võeti üheksa elavat sütt ja loeti tagaspidi lapse pesuvette. Last pesti selle vee sees ja vistrikud kadusid ära.
ERA II 189, 493 (21) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevadel maha istud, siis kui maa alles vihmast pesemata on, siis pidi kolm korda alla sülitama, siis ei hakand maa-aluseid külgi.
ERA II 189, 493 (23) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maa-aluseid hõeruti soolaga ja viidi see sool kolme tuleaseme peale. Selle pidi tagaskätt vastu põhjatuult viskama, ilma et ise selle peale vaatad. Sealt kohast toodi puru, kus neid arvati saanud olevat ja suitsetati.
ERA II 189, 496 (47) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussipuu, millega uss oli maha löödud, oli ka rohuks.
ERA II 189, 498 (57) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin üks vanamees rääkis, ta tulnd hülgejahilt ja näind, et tulesoru tulnd. See vanamees oli oma isalt kuulnd, et kui sa kräti kohta midagi nimetad, siis ta selleks ka kohe muutub. Ta ütelnd kolm korda: "Kräti kartsas, kräti kartsas, kräti kartsas." Kolm pulka nagu kartsas kohe mehe ees.
ERA II 189, 502 (73) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui enne jõulut puud heasti härmas, tuleb hea kalasaak.
ERA II 189, 502 (74) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nurme kõrtsis olnd ükskord mehed koos ja olnd sellest juttu, siis üks saarlane ütelnd: "Kui enne jõulut puud härmas, tuleb sui palju müristamist." Mehed pannud seda tähele ja selle sui olndki palju äikest.
ERA II 189, 504 (82) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laubasel pääval tuleb päike nii kauaks ikka pilve takka välja, et mees saab hobuse selga hüpata.
ERA II 189, 504/5 (84) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel on sant sõna, ta on sandil tunnil sündind. Siit külast üks vanamees läks Nõval ühe vanamehega heinamaa pärast riidu. Nõva mees niitis selle heinamaa maha, siitvanamees võttis loo ülesse, Nõva mees tegi heinad kuhja ja siitvanamees tõi heinad talvel ära. Nõva mees sajatand siis: "Olgu sul heinu, aga ärgu sul heinasööjat olgu!" Teise sui hundid murdsidki vanamehel kaks mulikast korraga ära. Siis nad murdud veel hobusevarsa ära. Vanamees läind siis Nõvale mehe kääst armu paluma, aga mees ütelnd: "Vaata, et nad sind ennast ära ei söö!" Vanamees olnd kange ka ja ütelnd: "Peaks ta mulle vastu tulema, küll ma annaks talle vastu silmi." Hakand kodu tulema, hunt tulndki tee peal vastu. Vanamehe püksid sõõlusid läätsi, ei põlnd lööjat kuskil. Viimaks veel hundid murnd ta koera ära, kui vanamees linna läind, siis olid kõik loomad otsas ja Nõva mehe sõna täide läind.
ERA II 189, 506 (88) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged olla vaarao sõavägi ja suured hallid on need ohvitserid. Nad karjuvad ikka: "Varau, varau!"
ERA II 189, 509 (99) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja kolmekuningaks sasid. Peremees tõi tuppa ja ütles: "Tere jõulud! Tere jõulud!" Ehk kui nääriaeg, siis: "Tere näärid! Tere näärid!"
ERA II 189, 511 (110) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puid ei toodud kunagi vastaukse tuppa ega aetud ahju ka. Sama ei tehtud ahjuroobiga.
ERA II 189, 513 (114) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks tark mees, kes keis kaevude kohti määramas. Metsast toodi vesipaiu vits ja sellega ta keis üle õue, kus vits kõveraks tõmmas, sinna tehti kaev.
ERA II 189, 514 (126) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Värske piima supi sisse pandi ikka paakspuukoort või kui seda ei olnd kääpärast, siis lepakoort. Üks viiekopikaline hõberaha oli ikka paea põhjas.
ERA II 189, 516 (135) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maha sai istutud, siis sülitati ikka kolm korda alla, siis ei hakka maast midagi paha asja külgi.
ERA II 189, 516 (138) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me võtsime ka merihärja (=lepatriinu) ja lasksime kää peal ringi joosta, ise lugesime sealjuures: "Merihärg, kus loomad? Merihärg, kus loomad?" Kuspoole ta siis lendas, seal olid loomad.
ERA II 189, 518 (150) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi väljakutsumine on kerge asi: kei pihelgasutikaga kolm korda vastupääva ümmer põesa, siis uss pidi põesast välja ronima.
ERA II 189, 518/9 (151) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihelgast ta/uss/ kangesti kardab, kui teda sellega lööd, siis sureb ära kohe.
ERA II 189, 527 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanapagan oli ükskord hädas olnd, kus sa jõuad minna, igas kohas pead olema: Puises pulmad, Laitses olid lapsevarrud ja kahes Kallus on kääandmed (=kosjad).
ERA II 189, 529/30 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ma olen kuulnd, et üks naisterahvas olnd hundiks ja keind salaja kodu last imetamas.
ERA II 189, 530 (36) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pererahvas söönd ükskord heinamaal ja hunt vaadand seal juures. See olnd libahunt, valge kurgualune olnd tal. Peremees annud talle noa otsast leiba, aga hunt viind noa tükkis leivaga. Sügise mees läheb linna ja nääb kaupluse aknal oma nuga. Mees läheb sisse nuga küsima ja siis tuli välja, et kaupmees oli olnd hundiks.
ERA II 189, 530 (37) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks hiidlane olnd oma koormaga kord Hellamaa kõrtsu juures. Naine läind hiidlase koormast näppama ja jäänd koorma külgi käppapidi kinni. Viimaks hiidlane lasknd ta sealt lahti ja ütelnd: "Mine nüid, aga ära sa enam kellegi asja võtma mine." Naine läks sellest veel rumalamaks.
ERA II 189, 530/1 (38) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks uhkustand kõrtsus rahva ees, et uss teda ei ammusta. Võtnd ussi kinni ja pannud oma pähä, uss põle hammustand ka mette. Teine olnd ka tark ja ütelnd ussile: "Kas sul hammaid suus ei ole?" Uss hammustand kohe.
ERA II 189, 531/2 (40) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk oli olnd, mo ema rääkis seda. Inimesed olid surnd kõik ära. Enni olid ju suured pered, ega igalühel aset jõund teha, vihk õlgi toodi parandale ja ase tehti maha. Üks näind, et keegi tulnd ja torgand kepiga, inimesed hakand kohe unes soiguma ja surema. See, kes näind, visand naiste vöö üle inimeste. Kusmaale vöö ulatas, need jäänd elusse. Katk võttis maa tühjaks. Virtsu mees ja Kambja mees jäänd järele. Läind paadiga üle mere Muhumaale, seal olnd loomakari ja tüdruk olnd karjas. Ta toond selle tüdruku ära ja võtnd omale naiseks. Pärnu linna asutand omale poe. Jak olnd ta poea nimi ja praegu pidand veel Jaki-nimeline kontor Pärnu linnas olema.
ERA II 189, 535/6 (62) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel olla sant sõna ja teisel jälle sant silm, seda ma olen ise näind. Meil olid kahel emisel korraga põrssad, ühel sai lastud tuua, aga enni jooksid sead väljas vabalt ringi ja leidsid ise omale seltsi, niiet teine tõi ka. Üks naine küsis meilt põrsast osta ja ütles: "Oh te konnanahad, mis te nendega nii pallu teete!" Põrssad hakkasid korraga pasandama ja jähid lahjaks nagu konnad.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]