Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 16, 450 (12) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saabla vanamees oli ikka nõiand ja raband. Niisugused sõnad. Kui ta isi arstima läind, löönd loomale pihta - loom krapst üles, läind oma teed. Rabandus või äkiline haigus.

ERA II 16, 452 (20) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oo teistmoodi. Libahunt oo väike, sinikas, ahvenakarva. Suure pika peene ninaga. Pugeb takka looma sisse, sööb kõik rasvad ära ja... Sellepärast ta liba hüütasse, et ta takka rasva norib, sisse poeb, siis liba. Hunt toob kahessa-ühessa poega, ja üks peab siis liba seal hulkas olema.

ERA II 16, 452 (21) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast ju inimesed olid undiks läind ja murnd obose varssasid ja... Pärast saand inimeseks jälle, tõstand selle kasuka maha ja... Ei nime neil põlnd teada kedagi.

ERA II 16, 452/3 (22) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka vahel kivi otsas istund ja pesnd enda. Siis olnd ükskord Kohatu jões, hüünd: "Tund on täis ja meest on tarvis!" No rahvas vaadand, et kust see mees tuleb ükskord. Siis üks tulnd kihutes ratsahoosega kohe. Mehed pidand kinni, põle jõkke lasnd. No ütlend: "Mul oo jänu kangesti!" Mehed toond jõest vett - kui oleks kaost toond, ei tea, mis siis oleks saand. Joond - ja visand hinge välja kohe.

ERA II 16, 454 (26) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Räägivad, et need olla vaaraost saadik - pool kala, pool inimest. Üks oli kinni püütud noodaga. Toodud välja. Ei põle keegi keelt teadnud. Üks heebreamees toodud, see saand aru. Ütend, et kästud lahti lasta, et tal olla kaksikud lapsed meres. Meres ikka häält ka teind, ikka: "Vaarao, Vaarao!"

ERA II 16, 454 (28) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kullamaa liivamägedes olla kulda maetud. Kuldorilad ja... Katku ja sõdade aegas. Soldatid olla need liivamäed mütsidega vädand. Siin sõda seisnd ja puhand. Poolakate supikatla ase praegu alles.

ERA II 16, 464 (14) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshal´las. Kui enni jaani, kui ilus aeg hakab, siis nähakse. Postipoiss Lookmann tulnd Nõmmelt. Metshal´las istund teeääres kui särand, pärlid kaelas, tulelemmisi täis. Tal hakand hirm, pand tulema. Tüdrukud ika rääkisid, et peaks ika metshal´last nägema. Ei tea, kas sest midagi õnn oli või. Ükskord karjane pand kuusesamblast habeme ette, kasetohust särgi ja läind heinaliste sekka. Need joosma: "Näe, metshal´las tuleb!"

ERA II 16, 465 (18) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuaegas, läind tuppa, üks mamsel istund lõsna peal, mustad riidid olnd selgas. Kohe peale selle olnd, katk tulnd talusse, surnd kõik ära. See mamsel pidand siis katk olema.

ERA II 16, 465 (19) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vee peal - naisterahvas - kammib pead. Äkist näeb inimesi, kaob lupst ära.

ERA II 16, 465/6 (20) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui vaarao meres ära uppus, siis said niisugused - kala saba ja inimese pia.

ERA II 16, 466 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mis järsu surma haigus, kõik üteltse, et rabandus, rabatud. Inimese tehtud. Rabanduse sõnad pidid olema.

ERA II 16, 466/7 (26) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaaugud jälle maa sees, vahid kallal, ei saa ära võtta. Mõne vandega pandud. Ühel olnd raha palju. Pidand ära surema. Kraapind koldesse augu. "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." No üks kuulnud seda. Kui surnud, võtnud, käega kraapind välja- saand raha kätte.

ERA II 16, 467 (27) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt peab jälle üks hunt olema. Kargab tagastpoolt loomale selga ja sööb neerurasvad ära. Seda nimetatakse ka paiurebane.

ERA II 16, 467/8 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Mees lõkke ääres söönd. Hunt tulnud juure. Tema and nuaga leiba. Hunt kõige nuaga minema. Nojah, pärast oli nuga ühe kaupmehe letil olnd. Kaupmees pandud hundiks. Põle aga muud saand kui kolme aasta jooksul söönd ühe kassi ära.

ERA II 16, 470 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku meistri nime põle kiigi teand. Kui nime keegi teab, siis kirik jääb pooleli. Naine ütend ükskord lapsele: "Oota ikka veel, küll Olev tuleb varsti kojo!" Na kui ta seda ütend, nii Olev kukkund tornist maha.

ERA II 16, 471 (47) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluks tuuakse heinad tuppa, nääriks ka heinad, ja kolmekuningapäevaks hernevarred.

ERA II 16, 474 (7) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. Kuke Jüri rääkis, tema isal ka olnud veel. Mis talle antud, seda ei mäleta änam. Vanamees olnd poiste peale kuri, kui poisid kallale läind.

ERA II 16, 475/6 (12) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks Rootsi kindral lasnd Kuijõe allikasse rahakasti - kuld - venelaste eest ära peita. Mõni aeg tagasi olid sealt mõned otsind, aga ei tea, kas said kätte või ei. Mõni ütleb, et said, moni jälle, et ei saand. Aga need otsijad olid pärast rikkad.

ERA II 16, 477 (2) ) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks joonud mees Kaariku kõrtsu peal Väike-Lähtrus hüüdis, siis Orkse mõisa poolt hüüdis vastu. Noh, üteldi: "Hüüa nüüd kolm korda, siis metshaljas tuleb. Murrame ta maha." Noh, hüüdis teist korda. Juba kõrtsu sepapaja juures hüüdis vastu. Ei mees julend änam hüüda.

ERA II 16, 479/80 (6) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandis olnd sedasi, et üks vanamees saatnd ikka rabandist ja tuulispaska. Metsas või niisuguses kohjas ikka magand nagu surnu kohe. Siis räägiti, et keera nii pea sinna, kus perse, siis jääb surnuks. Karjased olnd lammus, pöörand ümmer mehe. Tulnd porikärbes, otsind suuauku - ei leia. Noh, poisid pöörand tagasi. Kui siis vanamees hüpand üles. Ja poistel na suur valu sees, et pand karima. Viimaks vanamees tulnd, löönd kumbagit poissi kolm korda jalaga, siis kadund valu ära.

ERA II 16, 481 (10) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahundid olle kirjud olnud. Härjad ja noored pullad ja lehmad söönd takka seest tühjaks. Minu emal õhtu jäänd puul metsa, siis söönd kõik udara ära ja...

ERA II 16, 482 (15) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Kross on kurgus. Lapsel keel ja kurk läheb valgeks, ei saa imeda. Maas kasvavad nagu kõrvad, maakõrvad. Keedeti nende vett ja anti lapsele juua.

ERA II 16, 483 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jões olnd ikka näkk. Minu isa oli kutsar. Kui jõest läbi läind, siis tõsnd rattad üles, mis kärtsatas.

ERA II 16, 484 (25) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jõe ligidal olnd ühes talus, laps läind jõe ääre. Ema läind vaatama - laps vees, teine laps alasti kaela peal. No saand ikka poolsurnult veel kätte. Kasari jões ikka näkk üteldi olevat.

ERA II 16, 485/6 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lapse varrud olnd. Kerjaja läind senna. Põle tast tähele pand ühti. Siis pandud kõik huntideks, ainult laps jäänd. Siis ema ütelnud: "Tooge laps põllale kivi juure! Ma käin imetamas." Kasvataja pidind siis nii ää minema, et ei näe teda. Tulnud ja ütend: Saps saba takka, Naps nahk sel´last, Krõps kõrvad peast. Visand kivi otsa. Võtnd lapse ja imetand kõhu täis. Pand jälle lapse maha. Saps saba taha, Naps nahk selga, Krõps kõrvad pähe. Ja läind metsa. Nüüd õpetud: "Põletage see kivi tuliseks." Tulnd ja pand naha kivi otsa. Kivi kõrvetand naha kokku. Ei änam lähe selga. Siis jäänd inimeseks.

ERA II 16, 486 (30) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks hunt käis jälle. Mina ka nägin: ulgus ja käis küla pidi. Üteldi, et kui näete, hüüdke Liisuks, siis ta saab sest mardusest lahti. Rannaküla mehel oli naine Liisu nõiatud hundiks. Siis kui õiget nime pidi hüüti, siis pidi inimeseks tagasi saama. Noh, viimaks kaduski ära.

ERA II 16, 501/2 (5) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ükskord katk tulnd, ütelnd: "Puisesse ei puudu, kalaranda ei kaota, Põgarilt võtan paari peret."

ERA II 16, 502 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on emane hunt. Hunt on ikka hunt, aga see on emane hunt.

ERA II 16, 506 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui meri midagi välja ajab, siis enne keegi, ei vares ega keegi ei puudu, kui inimene on ära näind.

ERA II 16, 506 (9) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ei söönd mitte majalt kui sisikonnast rasva.

ERA II 16, 518 (4) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k., Andresjaani t. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 61 a. (1929) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kiägi võiteo aigu sisse tulli, sis küsiti: "Kas savikuurmat näid tuleva?" - Sis tuleja pidi ütlemä: "Näi küll! Õige lähikesin olli." - Sis läits või varsti kokku.

ERA II 17, 119 (61) < Pärnu-Jaagupi khk., Halinga v., Uduvere k. - Eduard Treu < Roman Siitam (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ussisõnad: Ussike, hulluke, Kirjupea kivialune, Mis sa kiiskad? Hammusta haavakoort, Pigista pajukoort, Sarna suust samblid. Issa pojuke, püha ristike. Issa pojuke, püha vaimuke. Aamen.

ERA II 17, 306 (192) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutatakse: Kaevust ja jõest tuleb näkk (gen. näki). Kui Päivilä poiss olnud väike, ei saanud veel õieti välja räägitud, öelnud: nät´t. Seda hirmutatud ikka, et näkk tuleb ja kisub su kaevu. Näkil on pikad käpad, püüab kinni. Hunt jälle metsas.

ERA II 17, 306/7 (193) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkiline haigus, mõni ütleb rabandus. Ta lööb vere ühte kohta kinni seisku - põletiku.

ERA II 17, 331 (207) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaaugu tuli. Minu isa old ka pääle kaheksakümne aasta vana kui näin mõisas, old suure karjasmaa pääl, ta kõrvas old kui suur lõke, isa rääkis sedäsi. Muidu na sinine tuli old, sis pärast räägiti sii, et see oln rahaaugu tuli. Raha ei saanud kedagi, käin kaevamas koa, ei tia mes see oli vai.

ERA II 17, 331 (208) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Öeldama küll, et Vigalas koa öeld jälle unes mõnele ikke, ei oo sääl ja sääl raha. Põle kuuln, et keegi oleks saan midagi.

ERA II 17, 587 < Helme khk., Taagepera v., Vaassaare k. - Eduard Treu < Leenu Pinka, s. 1883 (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised s.o. punane õhk. Vanapagana poisikesed vehklevad. Tähendab sadu.

ERA II 17, 607 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha inimene saadab teise loomale rabanduse. "Ära sa pahas pane, ega ma su lehmal ei tahtnudki saata, ma tahtsin selle teisele, aga sinu lehm juhtus ette," nõnda öelnud rabanduse saatja lehma kaotajale. Peremees öelnud kord heinakuhja tehes oma sulasele: "Ma lasen ühe rabanduse siia tulla." Ja kohe rabanudki rabandus heinakuhja pooleks.

ERA II 17, 609 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui ilusa ilmaga virmalised vehklevad, tuleb jälle torm ja sadu.

ERA II 17, 627 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. Virmalised on tulekeerud. Alt näidatakse tulega, siis see sääl kumab.

ERA II 17, 629 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkeldane haigus või ravandus tuleb tuulehoodest. Harilikult loomale, mõnikord isegi ka inimesele. Ükskord löönud siinsamas külas härjale äkeldane haigus sisse, röökinud siis see koledasti ja ajanud verd välja. Millest see tekib, või kes teda saadab ei tea. Rahvas rääkivat küll, et nõid saadab.

ERA II 17, 643 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva, sarnane nool, mille mõni inimene, kel sarnane võim, välja saadab mõne looma või inimese pihta ja tapab selle. Ükskord lasknud ühe talu peremees lendva ula välja, see läinud ettejuhtuva kase pihta ja see olnud kõik ümbert ära näkitud. Rabandusi olnud kaht sorti. Üks olnud lendav, teine roomav rabandus. Hirmus vägevad olnud nad üksteise vastu. Isegi üksteise tapmisi tulnud ette.

ERA II 17, 649 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakku olnud igas talus (peres). Need olnud Jumala eest. Vaka sees olnud vahakujuke. Vakk oli püha, kuhu viidi Tõnnile andeid. Ta asus päämiselt aidas. Ükskord peksnud keegi jalaga Tõnni vakka ja sellepääle kistud ta parema käe pöial kõveraks. Inimene jäänud haigeks, siis öeldud, et Tõnn on külge hakand. Maksmine aidanud jälle ja haige saanud terveks.

ERA II 17, 669 < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Eduard Treu < Liis Alas (Kuraga Liis) (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus, gen. -õ Loomade haigus. Tuleb tuulest. Olevat isegi kuulda, kui ta läheb suure urinaga.

ERA II 17, 697 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sepa Mihkel Säärekülast läinud õhtul hämaras randa hoost otsima ja näinud laevapuude juures halli meest. Hakand vaatama, kadund ära. Tema läind puude juure vaatama, pole enam olnud kuskil.

ERA II 17, 701 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud peab raiuma vanas ja okaspuu noores kuus. Kui maja hakatakse ehitama vanas kuus, siis saab ta kuiv, kui aga noores kuus, siis tee mis tahad, ikka niiske. Nüüd küll ei peeta enam sest midagi, ehitatakse, kunas aga tahetakse ja raiutakse puid ka metsast, kunas aga tahetakse.

ERA II 17, 705 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu ja riistapuu nimelt, peab vastu põhjatuult maha laskma, siis ei pakata ta. Niisama ka majapalgid.

ERA II 17, 727 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ilmade ennustusi. Kui päike selgesti loojub, rehatse põranda kivid kuivad, sääsed õhtuti väljas, siis tuleb järmisil päevil ilusaid ja kuivi ilmu. Kui veised kiili jooksevad, koer rohtu sööb, siis tuleb halbu ilmu.

ERA II 17, 739 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Põrgus viheldakse. Taeva taplus on virmalised. Kui taevas taples, siis laplastele näidatakse valgust. Virmaliste järele tulevad muutlikud ilmad.

ERA II 17, 755/6 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Mari Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

ERA II 17, 759 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k, -i. Tunneb teda ainult lastehirmutisena. Näkk elab jões. Hüppab jõest välja ja viib vallatu lapse enesega jõkke.

ERA II 17, 763 < Vigala khk., Vigala v., Naravere k., Ööbi t. - Eduard Treu < Mihkel Kaubi, s. 1859 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k (lasteh.) Näk´k tõmbab vette. Ega näk´k kaevus ei ole, näkk viis jõkke. Milline ta välja nägi, ei tea, olnud ikke naisterahva keha, kala saba ja, kiskund ikka suplejaid vee alla. Mõnikord tõmmand nii kangesti, et kohe jää vette.

ERA II 17, 775 < Vigala khk., Kivi-Vigala as. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, s. 1852 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kullaotsijad. Kivi-Vigalas, tohtre pargis on praegu võõraid mehi, kes palunuvat luba tohtre käest pargis kaevamiseks. Nagu kuulda, otsivat mehed pargist kulda. (Kullaotsimine sündis umbes 5. või 6. juuli paigu 1929 a. - Koguja märkus.)

ERA II 17, 791 < Helme khk., Taagepera vanadekodu - Eduard Treu < Ann Veidemann (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hall, ka al´l. Hal´l tuleb inimesele pääle teda väristades. Tekitab ka koledat päävalu. Lahti saab hallist, kui haiget heidutada: valada külma vett krae vahelt sisse või lasta püssi. Haige ise ei tohi heidutamiskavatsusist midagi teada. Vanasti pekstud ka haiget haiguse pääletulekul, et nõnda haigust kallalt minema peletada. Löödud tavalisti vitsakimbuga ja ahjuluuaga. Miks just nendega, ei tea.

ERA II 17, 858 (2) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Kord kudunud vaene tütarlaps kivi otsas sukka. Äkki kukkunud hulka hõberaha temale kõrvale. Tütarlaps noppinud rahad põllesse ning läinud koju, kuid kaotanud kõrvakuulmise. Teised õpetanud küll, et mine kolme kirikukella alla, saad kuulmise tagasi, kuid pole saanud kedagi.

ERA II 17, 858/9 (3) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sädivere postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh, päris tõesti ikke! Kui keegi seda kätte tahab saada, see peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad. Kord katsunud keegi. Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält, mis käskinud poole vaestele anda, kuid see vastanud: "Kust ma saa kedagi anda." Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel nähä, seda ei saa ju keegi ometi salata. Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav. ERA II 17, 859 (4) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/raha/Mu vennanaine kündis kord põllul. Korraga naks! jäi ader kinni. Eks adra sahk läind rahakatla sanga kinni. Küll Madis otsis, kuid ta vajus ju maa sisse. Aga sanga sai küll kätte.

ERA II 17, 859/60 (5) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Näe vanaste ämm pand raha koldesse ja ütlend: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Mini kuulnud jälle päält. Kui ämm ää surnd, mõtelnd mini: "Mis see oo?" Võtnud surnud ämma käe ning kraapinud sellega raha koldest välja. Ta polegi kuigi kaua saand kaapida, kui raha juba tõusnudki isi üles.

ERA II 17, 860 (6) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Meie isa tulnd kord õhtu hilja ja näinud rätsepa a-as sinist tuld. Ma ütlesin küll: "Eks sa läind vajutand vasaku jala kannaga, seal rahaauk." Läksid hommiku vaatama, kuid põlnd enam kedagi kuskil.

ERA II 17, 860 (7) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001
Näe kord üks mees läkski katusele ja ütles: "Nüüd vaatan läbi reite, kus rahaauk on. Vaadanud ning kukkunud alla ja kohe surnud. Eks kurat lükand alla. Egas kurat seda ei taha.

ERA II 18, 121 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord Kalevipoeg ja Vanatont läind riidu. Kalevipoeg hakand vastast peksma lapiti laudadega, tagund kõik lauad puruks. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, löö ikka serviti lauaga!" Kalevipoeg teindki siili õpetuse järgi, saand Vanapaganast võidu. Kalevipoeg annud siilile oma kasukast tüki nahka, siil saand sellest endale okkalise kasuka.

ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta värs´s tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.

ERA II 18, 136 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks mees näind öösel tuld, arvand, et leidsin rahaaugu. Läind ligemale - kuu paistnud veeloiku, see oligi siis rahaauk.

ERA II 18, 136/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sepp kündnud väljal. Sahk hakand ikka maa sees ühe asja külge kinni. Härja jäljed olnud seal lähedal. Viimaks sahk vedand rahapaja välja. Mees tahtnud asja saladuses pidada. Läind ometi tooma naabri käest külimittu, et sellega mõõta raha. Naaber määrind külimitu põhja rasvaga, et saaks näha, mida ta mõõdab. Raha jäändki põhja külge kinni, sellest saadud teada, et sepp leidis rahaaugu.

ERA II 18, 137/8 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaauk. Mees tulnud teed mööda. Näind: isandad põletavad tuld tee ääres. Ta läind sinna piibule tuld saama. Isandad öelnud: "Piibule ei anna, aga hõlma anname küll. Tagasi ära enne vaata, kui oled kodus." Pandud siis mehele hõlm süsi täis ja mees hakand minema. Selja taga üks käind kange krabinaga, kuid mees pole tagasi vaadand. Jõudnud viimaks koju ja puistand hõlma tühjaks - olnud selge raha!

ERA II 18, 138/9 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Olen näind rabas, et tuli tõuseb üles. Oli lai nagu me tuba, läks kõikudes edasi. Lugesin kord raamatust, et kuhu kuld, hõbe või inimese kondid on maetud, seal on näha tuld. Arvasin ka, et seal on midagi maetud, kuid selle järele tuli hoopis suur torm.

ERA II 18, 139 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kord vaatasin jälle, et rahaauk põleb. Läksin vaatama, leidsin kännu hiilgamas. Viisin kännu tuppa. Naine tuli pimedas tuppa, ehmatas kangesti kändu nähes. Võtsin aga tule üles, siis hiilgus kadus kohe.

ERA II 18, 139/40 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Mu isaisa näind Kruusimäel rahaauku põlemas. Ta lasknud põlvili maha ja lugend kolm korda Issameiet. Rahaauk kadund siis. Hommikul läind vaatama - kaste ja halla olnud ümberringi maas, kuid see koht olnud urbne, kasteta ja hallata, kus ta rahaauku nägi.

ERA II 18, 140/1 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud haldjate teedele, siis eksid ära. Üks taat läind linna, eksind teel ära. Mölland ühes kohas ringi, tulnud 3-4 korda samasse paika tagasi. Metsad olnud tema meelest nii suured ja võõrad, et ei ole kuidagi leidnud õiget teed. Teine hüüdnud eemalt, et tule teele, mis sa seal mässad! Siis leidnud õige tee. Arvand, et sattund haldja jälgedele.

ERA II 18, 141 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas. Kes üle tema jälgede läheb, selle eksitab ära.

ERA II 18, 141 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsahalgjas läheb mühinal ja kohinal, lööb puud juurtega maha.

ERA II 18, 146 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Ma nägin mardavust. See oli inimese eeskäija, käib enne surma krobistamas. Mineval aastal Tallinnas mu akna taga üks tegi tokk-tokk. Läksin ust lahti tegema, kuid ei olnud kedagi seal. Selle järele samast toast (meid oli mitu ühes toas) üks vanaeit suri. See oli kevadel, ja sügisel suri mu mees. See oli siis üks surmateataja.

ERA II 18, 147/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Tisleri (Puusepa) t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kureküla k., Aukemäe s. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Ots, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Nägid kuskil viirastust, hunti või karu, siis see oli margus, polnud ju õieti midagi seal. Vanasti viidi vooriga kraami Tallinnast Tartusse. Kord takkapoolt mehed tulnud ühele me valla mehele vastu. Nad hoiatand poissi, et ära mine edasi, varsti tuleb surnuaed, tondid on seal haua ääres, tuled põlevad ees. Margus on kirikua'a peal. Poiss olnud julge, läind edasi. Surnuaial näindki tuld põlemas. Läind ligi - ristil kuldkiri, see hiilgab. Seal oli siis see viirastus või margus.

ERA II 18, 149 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läksin kord kõrvemetsa. Jõudsin Jägala-Joa sillast mööda, kui üks vankriratas veeres must mööda, keeras mäekerkast üles, läks metsa. Läksin talle järele, leidsin samast kohast metsas mehe kõlkumas puu oksas. Oli poond enda üles. Eks see olnud margus, mis mulle näitas.

ERA II 18, 151/2 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k. < Jüri khk., Rae v., Lagedi koolimaja - Rudolf Põldmäe < Madli Proosahallik, 69 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rae valla endine koolmeister Pihlakas läind Assaka ja Lehmja-Loo kõrtside vahelt, pidand minema emale vastu. Üks tore preili tulnud metsa vahel talle vastu, päevavari olnud käes. Pihlakas mõelnud, et on tore preili, oleks korra ümbert kinni võtta ja pikali panna. Kui preili pursand talle sellepeale tuld vastu nägu, suured punased hambad paistnud suust. Siis muutund hirmsaks. Hakand viimaks kaduma, lõpuks pole olnud teist kusagil enam. Pihlakas ehmatand sellest nii palju, et jäänd eluks ajaks jalust vigaseks.

ERA II 18, 167/8 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t oli vannutud inimene, kelle teine inimene muutis hundiks. Libahun´t püüdis lapsi, kelle viis metsa. Tallinnas oli kaupmees Hunt. Oli üks mees metsas puid raiumas. Hakand sööma, hunt tulnud metsast, vaadand tema juures. Mees vaadand noa peale, hunt jälle löönd silmad mehe kõrile. Viimaks mees annud hundile noa otsast tüki leiba. Hunt võtnud leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Visand siis naha maha ja saand jälle inimeseks. Sest saandki kaupmees Hunt. Korra see puuraiuja-mees läind Hundi poodi, näind oma nuga letil. Küsind, et kust see siia sai. Siis kaupmees avaldand saladuse ja annud mehele suure vaevatasu.

ERA II 18, 213 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugu-haldjad, rahaaugu-vaimud.

ERA II 18, 213 (5) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majahaldjas käib maja sees, näitab nagu viirastus, ütleb õnne või õnnetust ette. Metshaldjad eksitasid inimesi tee pealt.

ERA II 18, 213 (6) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Ambla khk. - Rudolf Põldmäe < Leena Bergmann, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Koolmeister ütles: "Kui sa majasse lähed, ütle ikka tere, kuigi seal inimesi ei ole, siis sa õnnistad majavaimu ja tema õnnistab sind."

ERA II 18, 214 (7) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad on kratid. Näind "kuldpalli" linna kohal lendamas.

ERA II 18, 214 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad olid inimesekujulised. Hall habe ees, nagu meesterahvas. Tegi hirmust häält, hirmutas inimesi. On mõni kinni võetud.

ERA II 18, 214 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad - need jo kratid. Käisid raha korjamas.

ERA II 18, 214 (10) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks randrüütlit näind merehaldjaid, kes istund kivi otsas ja pesnud end. Olnud ilusad naisterahvad, suurte rindadega.

ERA II 18, 215 (11) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ei ma metsahaldjatest tea midagi, meil siin metsa ei ole, ega nad ole siin elandki. Ühel talul lehm olnud perekambris kinni. Hommikul olnud ikka teine märg. Aga seal lehma kohal seina sees ikka nagu tiksund midagi. Siis haldjad öelnud perenaisele, et kui ta oma musta koera siit ära ei vii, situb teine nende peale. See oli siis haldjate koht.

ERA II 18, 215/8 (12) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind jõel pesu loputades: sead olnud väljal odrapõllul. Üks pruun naine keerlend nende ümber. Ema kutsund koera endaga kaasa ja läind sigu viljast välja ajama. Rahahaldjas siis pöördund ümber ja läind Väljamäele. Teine külg läikind vastu päikest. Ema kohkund veidi, kuid mõelnud, et üks võõras naine korjab vist maitseid (maarohud). Öelnud siis võõrale: "Mis inimene sa ometi oled, et ei ajand sigu viljast välja!" Siis võõras naine muutund nagu varjuks, vajund viimaks maa sisse. Ema kõrvad aga löönd lukku ja silmad läind pimedaks, pole enam midagi kuulnud ega näind. Pärast läind otsima auku, kuhu ta kadus, kuid pole midagi leidnud. Ei sealt olnud rohigi maha tallatud. Seda haldjast näind samal ajal ka üks Saha vanamoor, kes läind sealt mööda. Teinekord karjapoiss näind seal Väljamäel alasti inimest. Poiss tulnud koju, öelnud sulasele: "Pearu, mis sa väljal kerpa otsisid, lehvitasid särki?" Pole aga keegi olnud sel ajal väljal. Kord jälle onu pannud väljaväravat ette. Koer hakand korraga ägedasti haukuma. Onu olnud ühe silmaga, nägemine olnud küll vilets, kuid ta näind ometi, kuidas läbi veesoone läind hallid sea moodi elajad. Onu arvand, et need on rahaaugu vaimud, kartnudki veidi neid. Õhtul rääkind loost kodus teistele, pole tahetud uskuda teda. Ta öelnud siis koerale: "Sa ikka kartsid ka neid elajaid, oleksid su murdnud!" Teisel hommikul Liisu (tüdruk) magand toas, kui üks hall vanamees tulnud sisse ja küsind: "Mis te Pearn ka rääkis eilsest loost?" Liisu pole teadnud asjast midagi ega vastand vanamehele sõnagi. Siis taat kadund toast.

ERA II 18, 219/21 (13) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väo külas Allika talus ei ole tohitud sigu panna lauta. Nad hakand seal karjuma, jäänd haigeks ja surnud viimaks. Kord perenaisele näidatud unes, et sealauda alla on maetud varandus. Rahaaugu vaim öelnud unes: "Ära pane sigu mu silmade peale sitale!" Teine kord jälle näidatud perenaisele unes: "Tõuse üles öösel kella 12 ajal, võta kätte lepane kepp ja mine sealauta. Üks must härg seisab laudas, löö seda kepiga. Härja all on kivi, kivi all on söed, võta need ära, siis leiad sealt alt varanduse." Naine pole julend öösel minna, läind päeval teise naisega seltsis otsima. Leidnudki kivi ja selle alt söed, kuid rohkem pole julend otsida, pistnud suure kisaga jooksu. Lambaid võidud sinna lauta panna, neil pole olnud midagi viga, kuid sigu pole sinna enam pandudki.

ERA II 18, 221 (14) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meres olnud ka halgjas kivi otsas pesemas. Plaksutand seal oma nisi.

ERA II 18, 221/2 (15) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord surejad peidavad oma raha kivide alla. Seda teised ei saa kätte. Kurivaim ei anna kätte, sest see pole heaga pandud sinna. Tuled põlevad seal kohas. Lähed aga vaatama, siis tuled kaovad. Halgjad need tuledepõletajad ongi, need ei anna raha välja. Vahel oled kimbus metshalgjaga. Ta hirmutab sind, aga ega ta sulle ennast näita. Eksid ta jälgedel ära.

ERA II 18, 222 (16) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad. Kui inimene metsa eksib, siis ta on haldja jälgedel. Meil Saha metsavaht läind metsa hagu raiuma. Võtnud haokubu-vitsa puntra selga, pole aga sellega osan enam kuskile minna. Suure vaevaga saand koju.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

ERA II 18, 241 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad sealt, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. See õhk on nii kange, et hakkab inimese külge. Ei tohtind kõhuli magada. Kui maha istusid, siis pidid sülitama enne maha, et maa-alused ei hakkaks külge.

ERA II 18, 242 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on niplikud keha peal. Tulevad maa vihast. Arstiti maavitste veega.

ERA II 18, 247 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kes tulesõnu mõistab, see võtab tule valu ära ja võib tulesöe peos hoida, ei põleta enam.

ERA II 18, 248 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi hakkab raputama. Olen ta ise läbi teind. Mõtlesin ühel päeval, et täna ta vist tuleb jälle kallale. Läksin kasarmusse (olin Türgi sõjas), pugesin sineli alla, ei tulnud peale. Viimaks kadus üsna ära. Sain sõjast lahti, tulin Kurna mõisa. Seal tuli veel paar korda kallale. Mõisaproua ja üks teine naine keetsid rohtu, siis enam ei tulnud kallale. Mõni hüüdis väristustõbeks.

ERA II 18, 248 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbe põdejal inimesel on alati külm. Tea kas see haigus tuleb ka tuulest.

ERA II 18, 254/5 (1) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Paide khk., Paide l. - Rudolf Põldmäe < Therese Mägi (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Elasin Paide linnas. Tulin saunast, läksin palki mööda üle jõe. Sealt kohalt jõgi on sügav, ujutatakse hobuseid. Kuulsin korraga, kui üks hüüdis: "Al´lo, al´lo, al´lo!" Tegi kolm korda nii, siis nägin: veest tuli välja valge krussis peaga alasti poisike. See oli näkk. Kahe tunni pärast samas kohas üks väike poiss pidi uppuma. Oli samuti valgete krussis juukstega laps nagu see, keda ma nägin. Mölder Grube päästis suure vaevaga uppuja poisikese, keda näkk tahtis saada omale. Paide linnas jõgi võtab igal aastal inimesi. Mündi silla juures nägin kord, kui naisterahvas hüppas kivilt vette, tuli kivile jälle tagasi ja hüppas uuesti. Tal olid suured rinnad ja pruunid juuksed. See oli näkk. Teda nähti tihti seal. Kui keegi uppus, siis enne seda ta näitas end ikka koera või inimese näol.

ERA II 18, 255/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Kallavere k., Nuudi t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Kamm, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näkid eland meres. Kui inimesed uppusid, siis enne seda nähtud ikka näkki. Näkk pesnud end kord kivi otsas, olnud inimese moodi, suurte rindadega naisterahvas. Selle järele üks naine uppund sinna kohta merre.

ERA II 18, 256 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maardu järves eland näkid. Järves olnud kaks kivi, mille otsas näkid käind istumas ja pesemas. Visand ikka teist nisa ja teist nisa üle rinna. Neid kive hüütud näkikivideks.

ERA II 18, 257 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Aigrumäe k, Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vees kivi otsas, peseb ja näitab end üksikule inimesele, paljudele ei näita. Emaseid ja isaseid. Inimese moodi, alasti. Habemega näkke ei ole, nooremad mehed. Laulavad ja meelitavad inimesi vette.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]