[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 166, 19 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ehk jälle ninda, et laps viia sauna pessa ja pesuvie sisse vanni panna elavahõbeda ja kuldsõrmussi ja hõberaha.

ERA II 166, 20 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui surne sõrmega tuaneluud vajutata, siis piab ütlema: "Võta omale kaasa, et mina saaks tast lahti!"

ERA II 166, 22 (69) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sualatüükeid arstitasse ninda, et siutasse villase lõnga sisse 10 sõlme ja maetasse lauta sõnniku sisse.

ERA II 166, 23 (71) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lauda-ehitamise ajal taguda 7 lepa vaiast lauda põhja ja uksepaku sisse lassa auk ja sinne panna klaas elavahõbedaga, siis luamad lähväd iast edesi.

ERA II 166, 23/4 (74) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Juripäiv õli suur naiste pühä. Näväd käisiväd kõrtsi juures võid tegemas (ka lüpsikut turbutamas). Kõrtsmik tõi pualtündri ja Ieva-kurat pandi sisse. Sie kolistas sääl ninda (ninda hääldat. ninnda, samuti andas jt.) kaua võid teha, kui naised laulasivad: "Kokko, kokko, kuoreke, Kaivust tulgu kirnu mengu!" Siis kõrjeti raha ja õsseti viina. Sie juadi õtsa ja pandi jällä tõine nuarik tündri ja pieti sääl nindakaua kui andas raha ja jällä juadi. Ninda kestas päivõtsa. Naised õlid purjes ja tramasivad; mõned õksendasid kõhe.

ERA II 166, 25 (80) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vitsavalu võetasse neie sõnadega vällä: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"

ERA II 166, 26 (83) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mendi üks üesse Viru Juri, Allika Mihkel ja va Umberk Kivinõmme metsa Kalevipoja künkele kulda õtsima (Kalevipoja hauaküngast näidatakse praegugi Kivinõmmest). Kellu kahetõistkümme ajal haketi kaivama. Kaiveti, kaiveti ja lagedale tuli suur ribikont; niisikene vähemine mogomane kõhe, jusku hobose luak. Jäeti sie siis maha ja tuldi kodo magama. Eks näidetud miestele unes, et "Kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tõhi teie segada." Mehed ei muud miski ku(i) mendi ja matteti maha tagassi.

ERA II 166, 29/30 (90) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui esimist kõrd nuart kuud nääd, astu seitse sa(m)mu tagasi, võta, mis kanna alle jääb, pane põuve, ärä enamb kellegiga räägi, heida magama. Keda unes nääd, on su peikmes.

ERA II 166, 30 (91) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lähäd vieämbritega ja nääd nuart kuud, kalla vesi kõhe maha, muidu saad nuttada. On sul aga lõnga ehk villu kääs ehk piima, siis on hia lamba ja lehma õnn.

ERA II 166, 30 (94) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.

ERA II 166, 31 (96) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik tarbepuud piab õigel ajal laskema, kuivavad kergest. Õkaspuu lassa nuarel kuul, lehtpuu vanal kuul.

ERA II 166, 32 (104) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui tahad, et luamad hiast piima annavad, siis kõrja jaanilaupe üesse laudaukse alt sõnniku ja viska oma ja võõra laudaukse alle, ise ütle: "Siie piima, siie võid" ja võõrale (ütle:) "Siie kust, siie sitta."

ERA II 166, 34 (113) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseid toherdatasse ninda, et ümmergune tuares leppahalg aetasse tulisest ja vajutatasse paise ümbert.

ERA II 166, 34 (115) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui poiglaps läbi särgi lassa, siis saab tal pali pruutisi.

ERA II 166, 45 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul (jüripäeva pühitsemisel lauldud). Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Taivast tulgu, sisse mengu, Ümber männä, müssä, mässä. Kodo lapse kuagi pääle, Karjalapse kakku pääle.

ERA II 166, 45 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haigus mengu, tervis tulgu, Aripäivi harvast õlgu, Pühäpäivi tihti tulgu.

ERA II 166, 48 (18) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lõppe, lõppe, põrgu põldu, Saa õtsa saadana välja.

ERA II 166, 51 (26) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasi sõnad. Ruasi, ruasi, kust sa õled tuld? Kas viest vai maast vai mõnest kurjast inimisest? Mene ärä, anna sina pühälä vaimule maad! Aamen, aamen, aamen.

ERA II 166, 51/2 (27) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Oi sina ussi, ussi, Läbi mättäste ronija, Oi sa maa-mahkerjas, Sarapuukarva sahkerjas, Viekarva, viljakarva.…

ERA II 166, 53 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. < Lüganuse khk. - Armilda Hallik < Liina Suikin, s. 1872 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tulekahju kustutamiseks võta siatina taldrik ja kirjuta piale: S,A,T,O,R,A,R,E,B,Õ,T,E,N,E,T,O,P,E,R,A,R,O,T,A,S, viska tulle ja kõhe kustub tulekahi.

ERA II 166, 68/9 (78) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Torma khk., Avinurme v. - Armilda Hallik < Helene Hallik (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Isa rääkis. Täma õld viel laps, püksata poiske ja nad eland Maetsmas. Suured metsad õld küla ümber. Õige suur kivi õld metsa servas maja ligi ja ühel hommukul mängind hulk poisikesi kivi pial. Tõugelnud vastastikku ja Alekere Toomas, ühetõistkümne aastane poisike kukkund alla. Sial õldki hunt kõhe platsis, tõmmand lapse lõugu ja jooksnud metsa. Poiskeste kisa piale tuld vanemate inimeste abi, aga hilja. Poiss elas viel küll, kui kätte saadi, kuid suri õige varsti, sest kõht õld lõhki tõmmatud ja sisikond väljas.

ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel kõht lahti, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepa urvadest tied.

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

ERA II 166, 111/2 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari arstitasse ninda, et nari kõht panna kolm kõrda kräunuja ukse vahele. Ehk lassasse jälle esimisel lapsel närida ja üelda: "Närin nari, närin nari, närin nari."

ERA II 166, 112 (9) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes näeb kogemata kolme valget hobost kõrraga ja tämäl on tuaneluu, siis üelgu: "Valged hobosed, valged hobosed, viega minu tuaneluu!" Ehk võtta sutike alustamata kangast, vajuta tuaneluud ja pane kangaraasuke surnele kirstu kaasa.

ERA II 166, 112/3 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega. Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

ERA II 166, 113 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ennemalt uinutati lapsi, kui tulid jua lagedale. Üks ema tõi saunas lapse lagedale ja tahi ära käägistada. Laps aivastas. Ema ütles "aitäh Iesukesele!" Kõhe jäi laps kallist ja ema ei saandki tappada.

ERA II 166, 114 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.

ERA II 166, 114 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külmavärililledest keitada tied külmavärina vasta.

ERA II 166, 114 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Krampide vasta on pujujuured.

ERA II 166, 114 (19) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Külmtõve vasta aitab ka kärnkonna tuhk.

ERA II 166, 115 (25) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes kuerataudis õli, sie jäi lahjast. Pandi javekive pääle, kierutati kive ringi: "Javan kuerataudi."

ERA II 166, 115 (26) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõugeid piab sanglepa vihaga vihtlema.

ERA II 166, 115/6 (27) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Õlima Undisuas heinamal ja ühele läks uss sisse. Siis tuadi Undi Kustav suur lugija. Sie luges pääle ja uss tuli vällä. Mies ehmatas, kui uss vällä tuli, ja jäi langetõbisest.

ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

ERA II 166, 116 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi ja sõnu ei tõhi vanemb nuaremale õpetata.

ERA II 166, 116/7 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juripäiväl õlima võid tegemas kõrtsi juures. Eks Kurtna valitseja tuld ka sinne. Meie este hirmu täis, et mene tia, mis ütleb. Aga tämä miski, naeras vaide ja vahtis, kuda vana Viita õli vintis täis, pani munni tõrre serva pääle, et "kokko, kokko, kuareke." Eks meie siis võeti ja pandi valitseja ka tünni. Ei saand tõne muidu, ku õstas ka viina, siis vast lasima tünnist vällä. Ei vihastand ühtigi.

ERA II 166, 117/9 (32) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ieva-kurat õli vanatüdrik, vähe litsivõitu. Jõi pali viina ja tõmbas miestega. Juripäiv õli tämä esimene Raudi kõrtsi juures. Tahtas tünni ümber viskada, siis panima ta tünni. Tämäl õli raha alati viina ostada; ta õli kuppar. Käis laialt ringi, sääl Venemaa pual Vihtses käis ja tienis ikke viis kopka sarve päält. Üks nuar poiss õli Vihtses, last kaheksatõistkümme sarve selga panna ja siis hüppend ise jõkke, Vihtse jõkke. Sarved tulled kõik lahti ja kaduned vällä. Ieva õligi sarvidest ilma. Siis katsus, kust sai uved, minagi andasin siit vanu luamasarvi. Ieva leikas pienikese õtsa maha, panni sinne pääle rakkunahka ehk rasvakelmet ja pistas nõelaga pieni aukusi täis. Õligi uued kupusarved jälle kääs. Kuppu lassasse paha vere vasta. Kui pia vai kaelasuaned valutavad vai on juaksev. Kriisa Katri raiub nuaga, sie on valus, aga Ieval õli massin, sellega lõi. Meie Mihkel lasi ükskõrd 18 sarve selga lüije, ärä siis läks südä pahast; ei minul ei mend kõrdagi. Ieva-kurat surigi Raudi kõrtsi koja ja vald mattas. Tämä õld kõrtsis juua täis ja kolm santi tulled sinne. Üks õld pime, tõised õld tallutajad. Räägiti, et nie tämä raha sääl vist üle lüened ja võibõlla andasivad miigagi pähä, et sinnesamatse suri.

ERA II 166, 125/6 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallika juurest siit linnumäe pualt õlema vanarahva jutu järele ninda lai kraav mend alle Kontso järve, et ükskõrd viend paari härgi alle järve; härjed õlled ikkes, kukkuned Kuldallika juures kraavi ja vesi viendki menema. Ega siis ei üeldud Kuldallik; sie nimi tuli päräpuale, ku haketi rääkima, et allikas on kulda ja ku kullakaivajad tulid. Nüüd on jua mitmed käined kaivamas, aga miski vist evat õle saaned.

ERA II 166, 126/7 (41) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit käisima, ku nuared õlima, iga pühä Jõvi kerikus. Talve ajal pieti pasli, suvel õlid kerikus virsud jalas. Tiepääl mendi paljajalu. Kerikus kui kõndisid, siis niuh, näuh, niuh, näuh, tohovirsud kidisesid. Tohovirsudel on nena päält jua ormad, aga pajuvirsudel käiväd risti. Miestel sõisasivad kõhe tohokerad lakkas. Haketi tegema, siis tuadi maha ja pandi ennem likku. Mina ku karjas käisin, siis lõuneajal käisin tohto ja kuart kõrjamas. Kakstõist paari õli ikke virsusi ies valmis. Ega pajukuarised kaua käined. Karjas sie päivä kolm kõigist. Tohtosed õlid küll kõvemad. Tohto võis alati võttada. Ajad nua ies ja tohosuga muudku tuleb järel, aga pajukuart ei saand enne, ku müristab kuare lahti. Esimine müristamine sie põrutaski lahti. Pajuvirsudele tegima viel apsati alle ka. Eks neid ka õld, kes kerikus alati paslidega käisid, nied õlid rikkamad. Lieris õlid minul jua ummiskingad.

ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.

ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

ERA II 166, 131 (53) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkilise haigusse vasta on hiad punased putked.

ERA II 166, 162 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. < Iisaku khk. < Torma khk., Avinurme v., Ninasi k. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1856 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps saab kuskile haiget, siis puhutakse peale ja loetakse: "Varesele valu, Harakale haigus, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga. Meie laps saab terveks, ennekui noore mehe (naise) saab."

ERA II 166, 171 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elasima alles Sõõrumäel. Sääl räägiti, et vana Klimka on leind Sõõrumä kalmudelt kastitäie raha. Este on näidatud unes, et sääl on, muudku mine ja võta. Läind ja saandki. Vana Suuder käind tõine hommuku vaatamas, löönd jalagi paekivi vasta, aga rahakasti põle õld. Käind Klimka juures juttu rääkimas mõne kõrra ja ühekõrra läind püssiga, last selle maha, aga tia kas raha sai.

ERA II 166, 171 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täriveres on järved mägede vahel. Ennevanast kukkund künnihärjad ühel pool mäge järve ja tõiselt poolt tulnud välja. Mägi ujund vie pial; järv õld mäe alt ühes.

ERA II 166, 172 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Halijas - metsahalijas, jõehalijas; hiad ja pahad halijad.

ERA II 166, 172 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Okaspuu tahab noorel kuul raiuda, siis kuivab hiast. Lehtpuu raiuda noorel kuul.

ERA II 166, 172 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Müristamise ajal ei tõhi joosta, siis õhk jookseb järele ja tõmbab ligi. Vikatit ei või ka seljas pidada, sie ka kisub välku ligi.

ERA II 166, 173 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Puid istutada noorel kuul, siis kasvavad paremast.

ERA II 166, 173/4 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas Kortinal õlema raha maa siest leitud, mis õlema tagasi tuld. Annad ükskõik kellele, ikke tuleb tagasi. Seda raha ei võind teisele anda.

ERA II 166, 174 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tammekoorega kõhuhaigust arstida.

ERA II 166, 174 (23) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Soolatüvikud kauvad, kui tie niidi piale niipailu sõlmi kuimitu tüvikut on. Siis pane niit aja alla. Kui ära mädaneb, ongi tüvikud kadund.

ERA II 166, 174 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas arstiti nõnna, et iga sõlme piale lue kolm kõrda viel "damina, damina, damina."

ERA II 166, 184 (61) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nied üeldasse nõiad õlema, kes iseeneses räägivad. Türiku Lienu on ka nõiamueline õld, kandand sualanuutsakuid kaasas, posind pääle ja käskind tütrikutel rohtosi juua, siis veike piab ärä tulema.

ERA II 166, 184 (62) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lienu võttas vargad ninda kinni, et posis sualale pääle ja viskas sene koja, keda kahtlustas. Kui sie käib sualast üle, siis kolme päivä pärä tuleb sinne. (Tiiriku Lienu vt ka ERA II 166, 184 (61))

ERA II 166, 185 (65) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina õlin viel nuar mies, kui Lähtepäle ehiteti hospidali. Mehed käisivad müürisi kaivamas ja ühele näidetud unes, et sääl on kulda. Küll kaivaned ja õtsined, ühekõrra hakkand valgeid kitsi vällä tulema; kõik kõhad õld täis. Mehed kartaned, viskand labidad ja panned menema.

ERA II 166, 185/7 (66) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tarakuse Valdmann õld nuares ias kirjutaja postijaamas. Kontso Kristjan õld säälsamas postipoisist. Riigi kulda vietud ka postovostega ühest jaamast tõise. Ükskõrd saadetud Tallinna pualt 6 ankru kulda Venemaa puale. Jõhvist mend Kristjan postipoisist ja postiljoni nägemata viskand ühe ankru vankrist maha kravi. Narvas vast nähend, et ankur kadund; ehmatand ninda, et hüppend Narva jõkke. Kristjanil õld ka pali hirmu ja muret kullaga. Ei õle viimast muidu saand, kui rääkind Valdmannile, kuda kullaankru peitand õlgide sisse ja näitand kulda ka kirjutajale. Ise tuld, uitand Kontso metsas ja mend siis künega järve pääle. Riided viskand seljast vällä ja hüppand sisse. Va Pappa Madis püüdend nuadaga päiv õtsa, ennegu saand kätte. Kuld jäändki kõik Valdmannile. Sie võttand rikka naise muepera ja hakkand mõisi õstama. Vanas ias ei õle ise ka magada saand, õld vaimudega kimbus. Vot kuda sai Illuka mõisi ollendrist suur mõisa-herra.

ERA II 166, 187 (67) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõhvis sie Altkõrtsi Aabel võttand jällä Uhakvere herra raha. Tämä õld mõisas kupjast ja herra mend lollist. Tuand rahakasti tihtipääle väljäle kaasa. Eks kupjas viend jälle tagasi ja jua ta säält vahelt siis sai võttada. Kui Jõvi asus, õli suur kõrtsmik; riiealune oli kaupa täis ja müüdi kui suures pues. Perast õstand Tallinna tagant Sausti mõisi.

ERA II 166, 188 (74) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vasta võttada valget, musta ja punast lõnga, panna kokko ja siduda üheksa sõlme sisse, siis panna sinne pääle.

ERA II 166, 195/6 (97) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui naised kedrasivad ja keski võõras juhtus tulema, siis ütles: "Tere jõudu ka, Kerpu kedrajale! Üheksa igaühe nüeri vahele!" Kedraja vastas: "Tere, tere, jõudu tarvis, Ja täid tulijale!"

ERA II 166, 200 (104) < Jõhvi khk., Järve v. Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
/Rasvalaeva hukkumine/Ühekõrra läks Ontika rannas rasvalaiv hukka - mina õlin viel puhta laps - ja vesi ajas kalda alle paksu kõrra rasva. Säält käidi kõrjamas ja tehti küündli. Perast valitsus vedas rasva Ontika mõisa juure ladu ja inimesed käisivad säält vargal. Selle iest saadeti mitu miest Siberi. Küündli oli mitmest aastast varust valmis tehtud ja ninda pieti piergu rohkemb süütusest. Perast tulid mokkidega lambid.

ERA II 166, 203 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. < Jõhvi khk., Järve v., Saka k. - Armilda Hallik < Elisabet Suuban, s. 1863 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad. "Tagene, tagene, sa tige ruajane, kurat kasujas pahus, alt juuritud, pialt latvatud, keskelt veripunane. Kui ülened, siis alane, kui paised, siis pagene. Linnul ei ole piima, kivil ei ole juurt ja viel ei ole oksa. Jumal-issa-poja pühavaimu nimel." Terava nua õtsaga vajutata kolm risti ruasile piale ja üelda selle inimese nime, kel ruas on.

ERA II 166, 213 (25) < Jõhvi khk., Peeri k. < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. - Armilde Hallik < Kadri Niinepuu, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldijad õlid metsas ja vies. Kes neile hiad tegi, senele tegid nämad ka hiad, aga enamiste ikke õlid pahad.

ERA II 166, 216/7 (32) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Avinurme pool jüripääval võitegemise moodi ei õld. Kui seie tulime, käisime ka vaatamas. Einsi vanamoor õli vanainime, jalad vigased, aga jüripääval tuli platsi, kepikene kääs. Jo Raudi mää alt hakkas kaikuma jämäda äälega: "Kokko, kokko, kooreke..." Tünn õli määl, siis naised ja noorikud käisid selle ümber ja kolistasid tünni sees võid teha. Nooremad hoisid nagu edemale, et nämad pidid viina õstma, kui tünni pandi.

ERA II 166, 218/19 (36) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Kuidas siil okkad sai/Siil sa/a/nd sedasi okkad, et Kalevipoeg kannud laudu ja pand nied maha, jä/ä/nd puhkama. Nähnud siili ja kutsund: "Kuule, tule siie juttu ajama." Siil põõsa tagast: "Ei julge, õlen alasti." Kalevipueg tõmmand siilu oma kasukast ja visand siilile: "Säh, pane selga!"

ERA II 166, 219 (37) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipueg tuld kõrra läbi Peipsi, seitsesada saelauda seljas, ise kirund, et vesi, pagan, tegi tilli märjast.

ERA II 166, 225/6 (50) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumal on tõugand kurjad inimesed vai vanasaadana taevast maha ja kes selle kõha piale heidab, sel lähäb nägu kärna. Vanal kuul paraneb ära, aga noorel jääb uuest haigest.

ERA II 166, 226/7 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naine pand parajast leibi ahju ja üeld tüdrikule, et võta sie pihlakane kepp ja mine torka iga lehma külge, ise ütle: "Siit võid, siit piima!" Tüdrik õld neske vigur, lähnd torgand ja üeld: "Siit kust, siit sitta! Siit kust, siit sitta." Lähnuvad siis perenaisega lüpsma, kos lehmad muudkui kusevad ja situvad, piima annavad õte tilga. Perenaine küsima, et kuda sa ütlesid. Tüdrik vasta, et "Mul läks meelest ära, ütlesin "Siit kust, siit sitta.""

ERA II 166, 227 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Perenaine lähnud keriku ja käskinud tüdrikul taga võid teha. Ise õpand: "Iga kõrd, kui paned koort kirnu, ütle: "Kolme küla või, kolme küla või." Tüdrikul lähnd meelest ära, üelnd: "Kolme kihelkonna või." Nõnna kui kõrrale kieras, hakanud koort üle jooksma. Tüdrik hullu hädas, kõik toovrid ja vannid koort täis ja vänta ei või mitte puutugi. Selle aa piale tuld perenaine kerikust kodu ja küsinud kõhe: "Kuda sa ütlesid?" Tüdrik, et kolme kihelkonna või. Perenaine luband tagasi teha ja tehnudki.

ERA II 166, 230/1 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teudu Kai õli Illukal suur nõid. Ta õli viletsa kuulmisega. Ühel aastal lähnud Kuremäele kuremäpäevale ja põle kuulnud, kui Kukruse kärner ajanud järele õunakoormaga ja Kaiele selga. Kaiel reieluu puru. Sest ajast maganud alati pussnuga ühes ja lammasrauad teises kääs.

ERA II 166, 231 (57) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Papa Mari varastand täma astnast silku. Kai üelnud: "Oot, oot, küll ma talle näitan!" Papa Mari lähnud valgeid usse täis, kõik perseski õld ja põle saand kudagi, kui tuld Teudu Kaiele rääkima, et täma varastas silku. Kai nõidund ussid ära.

ERA II 166, 231/2 (58) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu türel Maalil ajas ihu piale valgeid näpikuid. Kai tuli rohitsema. Pani lapse pesuvette ja sinna sisse kuldsõrmuse ja üheksa tulesütt. Pesi lapse ära ja viskas vee sorts, sorts, tagastkätt kuusejuure piale. Ise astus tagurpidi. Ei ma saand lapsele abi sugugi.

ERA II 166, 232 (60) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui Teudu Kai suri, käskind tütrel oma jalad kolmest kõhast niieniidiga kinni siduda, et muidu viimast hakkab kodu käima. Tütar sidunudki jalad kinni ja tehnud raudlabidaga mitu ringi ümber haua. Kui Kai haige old, siis vieretand ennast sängist maha ja klõbistand aga lammaraudadega "Klõpat-klõpat, klõpat-klõpat, ärge tulge, ärge tulge, minge eemale!"

ERA II 166, 237 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

ERA II 166, 237/8 (8) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari vasta võta musta vai punast lõnga ja siu üheksa sõlme sisse, pane sie piale. Niisamati nikastusele. Nari piab närima ja ütlema: "Närin näri, nari, nari, nari, närin, närin, närin, närin nari, närin nari, närin nari!"

ERA II 166, 240 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse vasta tie kriidiga ristid pihupessa (haigele ristid) ja las haige lakub kielega ära, siis saab tervest.

ERA II 166, 240 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes karujälgi on mõõtnud, sie mõõtku rabandusehaiget paremast õlast pahema jala varbani ja tõisipidi risti pahemast õlast parema jala varbani, sie aitab.

ERA II 166, 240 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.

ERA II 166, 250/1 (41) < Jõhvi khk., Pagari m. < Torma khk., Avinurme v., Laekannu k. - Armilda Hallik < Liisa Lauringson, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühele tüdrikule tulnud kõsilased. Peidmes jäänud õue, isamies lähnud tuppa. Käinud ja vaadanud ära, tulnud välja tagasi. Peidmes küsind: "Noh kas kuu kõrgel?" Isamies vastand: "Õige kõrgel, nagu lauda katusel." Tüdrikul õld sieliku-auk lahti, välkund kuhtaserva alt. Peidmes küsind: "Kuda, kas taevas õli selge?" Isamies vastand: "Keskelt selge, jääred pilves." Tuapõrandat õld keskelt pühitud, servajääred kõik prahti täis. Kõsilased jätnud selle pruudi, lähnud minema.

ERA II 166, 258/9 (73) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad. Mina vannun sind, sina ruajane vaim. Mine ära sestsinatsest Jeesuse Kristuse ümmardajast ja sulasest. Jumalaisa, poja ja pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Jeesus tuli läbi kõrbe, kolm ruasi oli temal kääs. Sinine kuivas, punane närtsis, valge kadus huapis ära. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Mina vannun sind sellest päävast, sellest tunnist, sellest minutist saadik. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen.

ERA II 166, 259 (74) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui silmad haiged, tua allikast riistaga vett ja tõsta seda supilusikaga üheksa kõrda üks täis teise nõu sisse ja jälle lusikatäis omal üle õla tahapuale. Siis võta üheksa hõõguvat süsi, pane vie sisse, viska üheksa hõberaha ka ja siis hõeru selle viega, rahaga ja süsidega silmi. Perast viska vesi, kus kõikse rohkemb inimesed tallavad, kas risttie pääle vai ukse alla.

ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle.

ERA II 166, 260 (76) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps on imestatud ja kisendab, võta laps süüli, silmad väljapuale, seisa ukse pääl omal ja lapsel silmad väljapuale uksest. Enesele võta suu vett täis. Lase vett läbi hammaste üheksa kõrda ja igakõrd tõmba lapsel käega altpualt ülespuale ja otsaette.

ERA II 166, 260/1 (77) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teise inimese viha tieb, et lehm ei jää tiinest. Ku hakkad pullile viema, mene võta saunast mustad mehepüksid, teine reieots teise kätte ja via lehmal kolm korda tagant ettepuale. Siis võta tüng luud ja tie ristid lehmale. Ehk jälle võta leivanuga, lue issameie palve kolmest ja tie nuaga ristid lehmale ristluie pääle, külgedele, otsaette, udara pääle.

ERA II 166, 263/4 (86) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehmaga pullile lähäd, pane tähele, kes vasta tulevad. Kui pärast lehm annab vähe piima, siis nied vastatulijad on piima süened. Kui trehvad neiega kokko, ütle: "Tia, kes kurat on minu lehma piima kõrist alla laskend?"

ERA II 166, 278 (45) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nõiad õppisivad raamatust. Nõidusivad haiged silmad tervest ja saatasivad tuulega.

ERA II 166, 279/80 (49) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ennevanast räägiti ikke, et kõrtsipaigast ja puepaigast kurat viend raha menema ja pand haavalehed asemele.

ERA II 166, 281 (55) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Palmipuude laupa üesse pekseti inimesi pajuurbidega. Igaüks siis küsis: "Viskage, viskage mulle ka mõni oksakene!"

ERA II 166, 281 (56) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hommigu vara mendi muni korjama. Õigadi: "Nuar kana, kaks muna, Vana kana, üks muna!"

ERA II 166, 283/4 (59) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas üks poiss pettas tüdriku ja võttas tõise pruudist. Sie läks nõialt küsima, kuda tasuda. Poiss hakkas Venemaale kolima ja üks tõine Miili-nimeline tüdrik läind saatma. Nõid õpetand, et kui sina lähäd, hoia suu lahti ja lauluraamat pane põuve, siis ei hakka külge. Eks Miili jäändki haigest, karjund: "Juba tulevad, tulevad, tulevad!" Ahmind hinge ega old inimese nägugi. Kõik käisid vaatamas, muudku vana pruut pole mend. Nõid last poisile tuulega järele; selle ema mend rumalast ja õde uppund. Perast arvatud, kes on süüdi ja Venemaa nõid last tuulega tagasi. Tüdriku isa jäänd kieletust ja välk lüend pärast maha.

ERA II 166, 284 (60) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks ema vandund last, et ei vie huntidki sinuda menema. Laps mängind metsa ääres ja huntid vienedki oma kuapa. Olid seitse aastat sääl, käind käpili, õld täitsa hunti muadi, karvane. Üks mies vahtind, et mis sie üks hunt on niisige, ei saa teistele järele ega. Võttand kinni ja andand nuaotsast leiba, jumalavilja, saand jällä inimesest.

ERA II 166, 290/1 (85) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kadri Sabalotni, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui pulmasae tuli nõiale vasta ja tegi miski paha vai ei pakkund viina, siis nõid sidus isamele rätiku kaela, sie läks huntist ja teised pulmalised tagajärele. Kui võttis rätiku kaelast ära, jällä inimesed tagasi.

ERA II 166, 291/2 (90) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussitõbi. Rohitseti nii, et köis tõmmati ümber kerise, pomisesivad vie piale ja vihtlesivad.

ERA II 166, 292 (91) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Ussitõbi/ Ehk võta humalavarsi ja pane vannivie sisse.

ERA II 166, 292/3 (94) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Eland kaks minijat. Ühel õld liha, teisel põle õld. Sie nähnud, et metsast toob, lähnud piiluma. Tõine mini pand kolm nuapussi maha püsti ja lasnud ise uperpalli. Õligi hunt valmis, kadund metsa. Piiluja korjand nuad oma kätte ja jäänud ootama. Natukese aja pärast tulnud hunt, lammas suus. Vot ei saanudki enamb inimesest tagasi. Teine mini ähvardand, et viimane kõrd õlgu sul võeraid lambaid tuua ja pannud nuad uuesti maasse. Hunt lasnud uperpalli ja saanud inimesest tagasi.

ERA II 166, 293/4 (95) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Venemaal elanuvad rikas vend ja vaene vend. Vaese juures õlnud vana ema. Ema surnud ära, parajast kui vennad olid kodust ära. Vaese venna naine lähnud teise venna naise käest abi küsima. Sie annudki raha ja mini pist raha ämmale puusärki pia alla. Rikas vend tuli kodu ja naine rääkis, et andis vaese venna naisele ämma matuse raha. Mees pahandama ja läks küsima, et kus raha on. Vennanaine juhatand, et pia all. Karand kõhe võtma, aga ema haarand kääst kinni ja pueg põle mitte enamb ennast lahti saanud. Mitu roodu soldatid käinuvad seda imet vaatamas.

ERA II 166, 296 (106) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Veresulgemise sõnad: Bin+Kristus+Berhrtuh+Noomen+Noomen+Soros+Marja+Joosepa

ERA II 166, 296 (107) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige mure sõnad: B+D+Y?+W?+?+?+D+O+K

ERA II 166, 299 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Roosi või eletingi arstimise sõnad: Meie Issand Jeesus Kristus reisis üle mere ja maa. Kolm roosi oli tema kääs, üks valge, teine sinine, kolmas punane. Üks lendas ära, teine kuivas ära, kolmas kadus ära. Selle roosiga, see Issanda, Poja ja Pühavaimu nimel.

ERA II 166, 310 (33) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õhtate kiskusivad mehed kasepuust piergu kervega. Peerupuud kuivasivad rehetua parsil. Ahju ies seisis tulejalg, siis üks süütas piergu polema.

ERA II 166, 310 (34) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Tuld saadi taela ja tulekivega. Tael pandi kive pääle, raiusivad piibud polema. Teisest perest käidi ka taela tükiga tuamas.

ERA II 166, 313/4 (46) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Juripäe käidi naised kõrtsi juures lüpsiku turrutamas. Kolistati tünni sies võid teha ja lauleti: "Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Karjalapse kakku piale, Kodolapse kuagi piale."

ERA II 166, 315 (50) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kriisi parandatasse rakurohuga ehk pannasse piibuprosku nava pääle. See tõmbab lapse uimasest ja kangest, ajab nava suurest. Vanainimised õpetasivad vaskraha pääle siduda.

ERA II 166, 320 (66) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iisaku mäe põhjapoolses otsas, kus nüüd on Koordi talu, on lage plats mäe tipus ja puud ümberringi. Rahvajutt räägib, et selle mäe sees olevat suur varandus peidus.

ERA II 166, 322 (69) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammetaguse külas, mis mägi on, see olnud vanal ajal kesk järve. Vesi jooksnud mäe alt läbi. Ühelpool servas leotatud linu ja kilumeeter maad eemal ühe maja kaevus tulnud kuprad vee peale.

ERA II 166, 322/3 (70) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ma olin leeris Ippiuse aeg, sellest on nüüd 63 aastat tagasi. Ühel hommikul leidsin kiriku juurest mäelt puujuurika vahelt värsket mulda välja aetud. Säälsamas oli paekiviplaat ja augu põhjas oli puuprügi, nagu oleks mõni laud mädanend maa sees. Hommiku rääkis kõrtsmik, et kaks võõrast meest olnud ööd ja läinud õige vara minema. Küllap nad kulda otsisivad.

ERA II 166, 331 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse sõnad. Jiesus läks Suure Riede hommiku keriku ja püü tõigi niisikese mürina, et Iesuse hobone pelastas ja võttas puale mürina kõhe püült maha. Iesus istus hallile kive pääle, luges lõnga pääle, tegi üheksa sõlme sisse ja kui lõpetas lugemise, sidus hobosele ümber jala.

ERA II 166, 331 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meil Kuremääl õli niisikene mies, Undi Kusta isa, et kui vahtis ussi pääle, siis õligi uss valmis.

ERA II 166, 331/2 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik õpetas Kustale, aga vitsavalu ei õpetand, sääl piab vanasarvik kõhe ise õlema. Vitsavalu sõnudega tehti, et keda pekseti, sie õli aukubu pengi pääl ja mies ise vahtis juures, aga kiegi ei nähänd. Vanapagan tegi.

ERA II 166, 334 (10) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/painaja/Ei aitand, ku viedi luamad targa vaname juure, sie pritsis üle ja luges pääle.

ERA II 166, 345 (21) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Jõgedes ja järvedes on haldijad. Sie on naisterahva muodi valges riides, istub vie pääl ja kammib juuksi.

ERA II 166, 358/60 (37) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ramumies õtsis omale vastast võitlemaie. Läks metsa hulkumaie, tuleb vasta suur maja, uav ümber. Ramumehele tuleb majast vanamor vasta. Küsib, kas on mehi majas, kellega saaks hakkada ramu katsumaie. Vanamor vasta: "On ikke; õhtast tuleb kaks miest metsast jahilt." Ise keidab ühes katlas karu, tõises põdra. Mehed tulevad ja süevad kõik sene liha nahka. Lai penk pannasse üle tua. Tõine jahimies heidab tõisepuale serva magama; ramumies pannasse keskele. Kui üks poiss pierestas, siis ramumies lendas vasta tõise perset ja kui pierestas tõine, siis lendas jälle tagasi. Mies lõi kartama. Õli kuuvalge üe, tämä pani menema. Mehed ärkavad, vahivad, et läheb. Üks viskab suure nuiaga. Ramumies haarab nuia oma pihku ja vot ei saa enamb käe küljest lahti. Raske nui, ei pääse edasi ka. Eks tule Kalevipueg vasta, kakstõist tosina saelaudu seljas. Ramumies paluma: "Armas Kalevipueg, aita mind!" - "No puge minu püksi!" Mehed jõuavad sinna ja küsima, et kuhu see mies kadus? Lähvad ka kõhe Kalevipojaga riidu. Kalevipoig peksab lappi laudu oma lauad pualest, aga sarvikutest võitu ei saa. Siil jälle hõikab põesast: "Servi laudu, servi laudu, siis saad võitu!" Kalevipoig tieb, kuda siil õpetab ja saabki võitu. Siil on alasti põesas ega julge lagedale tulla. Kalevipoig viskab oma kasukakrae siilile, et "Säh, kata ennast!"

ERA II 166, 363 (l) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja jalad on Kuremääl raiutud maha ja pölve nödide pääl mend viel Kuremäält Kivinõmme, kuhu siis maeti. Tämä juures räägitasse tünner kulda hauvas õlema, aga kiegi ei saa kätte. Kes hakkab kaivama, sie nääb kummitusi. Mitmed on pruavinud, aga tulevad kas kurjad kuerad vai tigedad härjad.

ERA II 166, 366/7 (8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Einbergi isa rääkis, et tema käind pärtlipäeva ajal põdrajahil. Põtradel ju siis juaksuaeg. Leidnd põdra ja last selle pääle. Luam kukkund, aga õld põdralehm. Vana pulli täma pole näind, aga äkitse tormand sie põõsast laskjale pääle. Vaname õleks ikke ära talland, aga poisike, kolme-neljateistkümnene märkas ja lasi pulli maha.

ERA II 166, 373 (40) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui keegi sinu looma imestab, siis ütle: "Sitta sulle suhu!" Või ütle: "Imesta oma must valgeks!"

ERA II 166, 377 (48) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Iisaku khk., Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mies kündand ja hakkand siis keskhommiku ajal süema. Leikand leiba ja pist nuaõtsast leivatükkisid suhu. Hunt tuld metsast, haarand leiva kõige nuaga oma suhu ja juast metsa tagasi. Pärast saand inimesest ja näitand mehele nuga. Mies nõudma: "Kust sa selle said, minu nuga?" Teine vasta: "Sain, kui hunt olin."

ERA II 166, 383 (65) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pulmaajal viedi pruut riida pääle ja viheldi: kas viel lähed kodu? Kas viel lähed kodu?

ERA II 166, 392 (86) < Iisaku khk., Iisaku v. < Varbla khk. - Armilda Hallik < Anna Peedo, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Iga suvi vanaema korjas rohtusi ja kuivatas vilus. Talvel rippusivad kimpu siutud kambri- vai reietua seinal. Säält voeti, kui olid inimesed haiged, vai olid luamad.

ERA II 166, 465/6 (9) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Lendava arstimine. a) Kui lendava luama läbi lüeb, tuleb kaapida suurenõela sulgi ja võttada lendava kulda; panna neid segamiste leivatüki sisse ja andada luamale süie. b) Võib kõrjada kuldmommokesi, panna sualaga pudelisse ja kui vaja, siis hõeruda pienest ja andada luamale leivaga sisse. c) Lendava vasta aitab ka sie, kui lase püssi risti luama alt läbi.

ERA II 166, 467/8 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on haige ja ei tia, mis tal viga on, siis tuleb panna suur siatapmise puss lehma juure seina sisse ja parema kääga tõmbada üheksa kõrda saba pualt sarvideni ja iga kõrd üelda: "Kuer, mene oma kodo!"

ERA II 166, 468 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui kuskilt ennast lõikad, vai keski raiub omale kätte vai jalga ja ei saa verd kinni, siis tuleb kolm kõrda ühe hingetõmbamisega lugeda: "Vesi juasku, veri sõisku, isa, poig ja pühävaim!"

ERA II 166, 470/1 (19) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v.,Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise juures lauldi: "Kokko, kokko, kuarekene! Taivast tulgu, patta mengu! Mütsa, mätsa, ümber männa!"

ERA II 166, 480 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi võib õpetada enesest vanematele. Kui õpetad nuaremale, siis kautad ise kunstitegemise võimu.

ERA II 166, 481 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstid kautavad oma võimu, kui on edesi õpetetud kolmandale või viel rohkemale inimesele.

ERA II 166, 492 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige suurem tark õli Undi Kusta. Kui mõisa riies inimesi pekseti ja täma sääl lakkas sõnu pääle luges, siis ei tehend vitsad mehele kedaki. Üks sepp saand 700 vitsahuapi ja hakkand kõhe päält seda sepikojas tüele, ainult tõine päiv õld sinine. Üks mies tahtand kuulda, kuda sie Kusta lueb ja peitand enese lakka äre. Kusta vahtind kõik aig olviaugust välle ja lugend tasamiste, ise ikke vahepääl sülgend. Mies ei õle rohkemb kuuld ku: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"

ERA II 166, 493 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekõrra õli Kusta tõiste miestega metsas heinamaal. Keitaned õhta tule pääl suppi ja Kusta üeld: "Kui mina ei taha, et supp valmist saab, siis sie kiema ei hakka, panga puid alle nindapali, ku tahate!" Mehed ei uskunud. Tegivad suure tule, aga supp mitte enne kiema ei mend, kui Kusta ütles, et no nüüd võib supp jälle kiema hakkada.

ERA II 166, 493/4 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Uhel Kuramää nunnal läks uss sisse. Käis kõik arstid läbi, aga keski ei tiadand, mis viga. Mend siis Undi Kusta juurde. Sie võttas klaasi vett, luges ja tegi ristid pääle ja andas siis nunnale juvva. Nunn jõi vie õtsa ja tegi "aih" ja Kusta ütles: "No nüüd on uss surrud ja nunn võib selle vällä siedida!" Nunn saigi tervest. Kuberner saand sellest asjast tiada ja kutsund kuremäepäival Undi Kusta oma juure. Küsind siis, et kas sul on luba inimesi arstida. Kustal luba ei õld ja kuberner taht lassa vangi panna. Kõik inimised mend siis ja ütlend, et Kusta ei õle kellegi kääst raha võttand ja siis täde vangi ei pandud, aga inimesi arstida enämb ka ei tõhtind.

ERA II 166, 495/6 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Issameie palve on igale asjale hia. Kui vasikas ilmale tuleb, ninda vaja kõhe ristida. Kui vasikas pannasse aida, lase kummargile üle vasika ja ütle vasikale sosinal kõrva sisse: "Ma ristin sind, vasikas, isa, poja ja pühevaimu nimel." Rissitud luama ei saa kurjad vaimud tulla kiusama.

ERA II 166, 502/3 (23) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
/Joomamehe ärkamine/Mies tuli üesse Narvast Kaidmale. Õli tuplist viina võttand ja jäi rekke magama. Mehel õli vast õige hobone õssetud ühelt Toila mehelt ja eks sie kierand Jõhvist Toila pääle. Toila ranna ääres tulid hundid vasta. Tappasid hobose maha ja seid nahka, aga mies ei tiadand kedaki ja magas edesi. Ükskõrd tieb silmad lahti ja nääb: hobone konotab aisude vahel ega lähegi edasi. Tõmbas piitsaga hia sätteka, siis rohkemb ei õld vaja. Mies lendas kõige riega Toila rannast alle ja kasukapidi ühe puu külge rippuma. Viin õli ku pihuga piast võetud. Päästas enese lahti ja läks alle vahtima. Regi õli puhta puru ja rie all oli surrud hundi kere. Sie vist rangide siest näris hobose kontisi ja tõmbas ehmatusega rie kaldast alle.

ERA II 166, 505/6 (25) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaidma küles, praiguses Koljati talus elas enevanast Mudi-nimeline vanames. Mudi künnab ühel päeval väljäl ja hobosed ei jaksa enamb vedada. Annab piitsa, hobosed tõmbavad ja äre annab järäle, aga sahkade õtsas on raudsang. Mudi hakkas kaivama ja eks tuld maa siest pada välle, kõik kaan ilusast pääl ja. Võttas kaane päält äre, pada hõberaha täis. Ei tahtand mõisile anda ja pidas sala. Eks tõine tiumies õli jälle näht ja võttas rääkis tõistele tiumiestele. Eks härra saand ka tiada ja tuldi kõhe nüüd Mudi üle kuulama. Kodo õli vaide naine lastega. Nied ei tiadaned rahaleiust miski, muudku, et vana Mudi õli Pieterburis sõitand. Mendudki vanamiest õtsima ja kui Pieterburis kätte saadi, ei õle raha enamb õldki, sie õld jua ühele juudile annetud. Mõisnik ei õle saand miski, aga Mudi õstand päält seda Pieterburis kolm suurt maja ja viend naised-lapsedki menema.

ERA II 167, 20 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k., Pärtjaago t. < Simuna khk., Salla v., Salla k., Vahimardi t. - Ernst Lippius < Marie Simson, s. 1882 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui juhtus kellegil käes nari olema, siis pidi kõige vanem poeg seda kohta närima, ise ütles: "Närin, närin." See, kelle kätt näriti, küsis: "Mis sa närid?" "Närin nari," vastas poeg.

ERA II 167, 105 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Poeg või väimees kaelkoogu-meister. Kaks eite räägivad: "Minu tütar saab mehele." "No kellele ta suab?" "Ühe meistrile." "Mis meister ta on?" "Kaelkoogu meister. Seaaeda parandab, vasika-aeda lahutab. Eks see ole ka meister, ega kõik mõista seda teha."

ERA II 167, 109/10 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas puuks ei kasva? Looja oli loonud kadaka suureks puuks. Kadakaid oli kasvanud palju ja nad kasvasid kõikjal. Pikapeale kippus kadakas ruumi teiste puude eest ära võtma ja ise sinna kasvama. Kui Looja seda nägi, ütles ta, et sina pead kängu jääma kõike oma sooga. Teised puud peavad sinu üle võimust saama. Nii jäigi kadakas väikeseks ega kasva enam suureks puuks. Väikseks jäid need, kes uhkustasid ja arvasid, et mina kasvan ikka suureks. Vastupidine lugu oli aga nende kadakatega, kes arvasid, et nemad peavad jääma põõsaks, ometigi kasvasid puuks. Nii õnnistab Looja kadakaid.

ERA II 167, 111 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas siil endale okkad sai? Siil oli loodud alasti. Siil oli häbelik ja kartis, et teised teda naeravad. Ükskord ta aidanud Kalevipoega ja see näinud, et siil on alasti. Kohe rebinud ta enda kuuel tüki küljest ja andnud siilile. See sai nüüd endale uhke kuue, mida ta ei laena ühelegi teisele.

ERA II 167, 114 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elidingi (roosi) sõnad. Jeesus käis mööda mägesi ja mäekinkusi, kolm roosi käes, ühega tõotas, teisega vaotas, kolmandaga tegi terveks.

ERA II 167, 120 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjaste nõidus oli see, et karjane tõi omale kepi kolme saksa raja pealt, pihlakase kepi muidugi. Tüüka poole puuriti nuaskliga auk sisse ja täideti see juudasita ja mina ei tea, mis muud prahti sääl oli. See oli karjatse kunts ja ma ei tea, miks seda tehti.

ERA II 167, 120/4 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjastel oli ülemkarjane ehk nn. ooberkarjane. Iga karjane pidi andma sügisel vaka rukkeid, kes tahtis järgmisel aastal karjas käia. Selle kuninga alla käisid ümberkaudsed seitse valda. Kes sellele kuningale ei andnud rukkeid, neil lasi ta hundi tulla karja ja selle ära süüa. Siis ükskord üks sulane kündis härjaga põllul. Külakarjane läks läbi ja ütles: "Oh misukene härg sinul! Meil kevadised vasikad palju suuremad!" Sulane ütles: "Ega see minu härg ole, see on peremehe!" Siis oli see mood, et piale päikese loojamineku pidi sulane ajama härjad lodumaa piale. Sial söödeti neid umbes kella 10-11-ni ja aeti siis koju. Seda tegi see sulane ka. Ta lasi välja väravast tänavale ja pani värava kinni, aga härjad kadusid ära. Väljas oli pime ja ta ei leidnud neid enam üles. Sulane läks ja ütles peremehele: "Pane tuli lattorni ja otsime härjad üles." Peremees ütles, et "Kuhu nad ikka lähevad. Hommiku läheme rehele, eks siis otsi ülesse." Hommiku hakati kukekella järele rehele. Härjad hakkasid kisendama ja nad jooksid neile appi. Sinna minnes nägid nad, et selle härja kõri oli läbi näritud ja ta surnud, kelle kohta oli päeval öelnud külakarjane, et ta on nagu kevadine vasikas. See oli teine külakarjane, mitte selle küla, kus see härg hundi läbi surma sai. Nüüd läks selle küla karjane karjaste kuningale kaebama ja naine jäi tema eest karja. Teine hommiku see kuningas tuli selle härja juurde ja hõiskas. See külakarjane hõiskas oma vainult: "Näe, üks sööb vist härja liha! Koer kodu ja kutsikas kõrvas!" Siis oli juba suur valge. Mina tahtsin minna härgi söötma, aga karjane ei lasknud. Alla koplis oli 20 varssa, need ajas sialt ära mööda teed edasi ja tagasi. See oli jälle üks kunts. Siis ajas varsad koplisse tagasi ja lubas mind ka härgadega minna. Sulane kündis ja mina olin härgadega tema juures kesal. Kaks päeva läks rahulikult mööda. Siis läks teise küla karjane kuningale kaebama oma häda. Tema häda oli järgmine. Ühel päeval tulnud tema karja sekka suur kari hunte ja hakanud karjast taga ajama kuna karjakorralisest pole väljagi teinud. Karjane saanud puu otsa ja siis hundid murdnud kolm kõige paremat lehma. Karjasele tuldud pärast hobuse ja meestega järgi ja viidi puu otsast ära. Kuningas tuli sinna ja luges oma sõnad, et hunt enam teist korda karja ei tuleks. Siis jättis hunt naabriküla karjatse rahule ega tulnud teda enam hirmutama. (Olgu siin üks kirjeldus selle aja rahva ebausust. Minu arvates ei ole see küll ebausk vaid sündinud lugu, minu silmaga nähtud).

ERA II 167, 125 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks haavalehed värisevad? Haavalehed värisevad seepärast, et Kristuse ristipuu oli tehtud haavapuust. Kui nad nägid seda koledat piina ja valu, mida Kristus kannatas, hakkasid kõik haabade lehed värisema, mis kasvasid.

ERA II 167, 125 (8) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kuusepuu põledes praksub? Vanakuri on peeretanud vasta kuusepuud ja nüüd alati praksub ta põledes.

ERA II 167, 125 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas põledes käriseb? Kadakapõõsa all on jänese pesa ja siis öeldakse, et see on jänese rasv, mis kadakas käriseb, kui teda põletadakse.

ERA II 167, 126 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Ükskord üks mees olnud üksi metsas. Vihma hakanud sadama ja mees pugenud vihmavarju vana kännu juurikate alla. Saanud teine natuke aega sial olla, kui vana mesikäpp karu pugenud ka samasse kännu alla varju. Mees ehmatanud alguses ära, aga siis võtnud karul selja tagant kinni ja vajutanud. Karu koperdand ikka tagurpidi koopast välja, aga nii kui välja saand, kukkund maha ja olnudki surnud.

ERA II 167, 126/7 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Üks karjane olnud karjas. Oli juba õhtu, kui tal kadunud üks punane mullikas ja ta läinud seda lepikust otsima. Natuke maad eemal näinudki teda kraapimas sipelgapesa. Süda saanud täis ja tõmmanud madjakaga talle mööda vahtimist. Nüüd alles saanud aru, et see on hoopis karu. Teine päev leitud karu teise mätta ja mees siinpool mätast surnult. Suri küll ise, aga karu sai ikka kah mööda vahtimist.

ERA II 167, 127 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Karu käinud ühtelugu kaeras. Peremees läinud siis ükskord teist passima. Roninud suure kuuse otsa ja seadnud püssi laengivalmis. Eks karu tulnudki ja läinud kohe puu alt läbi, mille otsas mees oli. Mees mõelnud, et karu mõtleb puu otsa ronida ja hüpanud alla. Hüpanud alla karule otse selga. Karu ehmatanud nii endal kõhu lahti, et kui läinud, siis olnud tee taga, ja peremehe kaeru ei tulnud ka enam sööma.

ERA II 167, 137 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord jälle tulnud ta Räitsvere külast ja näinud naljakat ebausku (Räitsvere külasse on Rakkest 2 versta). Päike olnud juba loojas ja punanud eha. Ühest talust mööda minnes näinud ta, kuidas üks hüpitab väikest last. Laps olnud alasti ja kõhukile käe pial nii, et istmekoht olnud paljas ja nii hüpitud ning hüpitaja kõnelenud: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist!" Lapse kõht olnud vist lahti ja sellepärast siis tarvitati sarnast nõidust.

ERA II 167, 138 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühed maganud lakas (mees ja naine, mehe ema juures). Mehe isa olnud kuri mees ja tulnud seda naist krabistama. Mees ja naine näinud mõlemad - olnud nagu heinasaad, tulnud kohe kohinaga. Mõlemad ehmatanud ära ja alles siis läinud minema, kui naine hakanud mõttes Meieisa palvet lugema. Minnes olnud samasugune nagu tulleski, aga nägu ega käsa pole olnd, muidu ka ära ei tunnud, ainult arvanud mehe isaks.

ERA II 167, 139 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Samuti tulnud painajaks ka vihavaenlane, kes päeval saanud sõimata. Seda tund ka ära. Ennem pole ära läind, kui painatav saanud hõigata ta nime.

ERA II 167, 141/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Surnu ei saa hauas rahu. Mõni aasta hiljem eelmist juttu sündi juhtunud õpetajaga jälle imelik lugu. Ühel hilisügisööl, kui õpetaja tulnud jumalaarmu andmast haigetele, näinud ta hobuse suukõrvas valget kogu. Hobused hakanud kartma ja pole tahtnud enam edasi minna. Õpetaja küsinud kutsarilt, et kas see ka midagi näeb ja et kutsar ka seda tõendas, siis käskis ta hobuseid peatuda. Õpetaja hakanud nüüd surnut hauda ajama, ikka kas saad hauda ja kas saad hauda. Surnu põgenenud ikka tagurpidi ees ja see õpetaja kannul. Viimaks leidnud surnu oma haua üles ja õpetaja lugenud teist korda matmisesõnad, öeldes ise: "Kas ma sulle pole lugenud matmisesõnad," kuni surnu kadunud hauda. Nüüd tulnud õpetaja tagurpidi surnuaiast välja. Pääle selle juhtumi olnud õpetaja jälle raskesti haige. Kas õpetajal kolmas juhtum veel oli, seda pole kuulnud.

ERA II 167, 149 (49) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Usuti, et haiguse võib saata halb inimene või vihavaendlane. Kuidas just saadeti, seda ei tea. Lendva, ravandus oli see haigus, mis saadeti teisele inimesele. Ravandus oli nagu lennanud inimese külge järsku ja õhust ning seepärast nimetati lendva ravanduseks.

ERA II 167, 149/50 (50) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arste meie külas ei olnud. Aadri ja kupulaskjad ning nikastuse arstijaid oli, muid haigusi parandati ise ehk vanemad parandasid. Külapoisid laulsivad: Lase kuppu Kaiele, aadrid haige Annele ja mööda magu Maiele. Aadri- ehk kupulaskja käis mööda külasi. Ühes külas piatas ta umbes nädal ühes peres ja sinna tulivad siis kõik haiged kokku. Kui enam haigeid ei olnud, rändas kupulaskja edasi.

ERA II 167, 151 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõigile vihadele pandi sibulat piale.

ERA II 167, 151 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.

ERA II 167, 151/2 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.

ERA II 167, 152 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudrohtu hõeruti ninasse, kui ninast jooksis verd.

ERA II 167, 154/6 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Külmtõbi tuli minule ehmatusest. Kevadel oli vesi kraavidesse uuristanud augud ja meie olime kolmekesi ree pial ja niikui see hobune hüppas, olime meie kraavis. Sain kaks versta edasi minna, kui külmtõbi tuli piale. Siis oli mul 20 versta sõita. Keerasin sialt ülesse ja õhtaks tulin koju tagasi see 20 versta. Sain koju, siis tuli teistkorda veel piale seesama õhta. Raputas nii kangesti, et kondid värisesid ja külm tahtis ära võtta. Siis raputas mind kolm kuud, siis oli iga päev ükskord. Siis kui külm raputamast ära jäi, siis tuli kange palav ja nii pidi veel üks paar tundi voodis olema. Kui see juhtus, olin kümme aastat vana. Siis hakkasid külanaised vaatamas käima ja rohtu õpetama. Mind pandi tagaspidi rehetoa ahju ja siis tehti tulelõke ahjusuu piale ette. Ema oli juures, vits käes ja ütles külmatõbele, et kui sa ära ei lähe, siis põletan su ära. Siis tuli teine naine ja õpetas konnakudu salaja sisse anda. Üks õpetas jälle ämblikuvõrku võileivaga sisse anda. See ei aidand, siis kästi salaja jäneksekust sisse anda. Jänes kusi lume piale ja see lumi korjati, sulatati ja anti mulle salaja. Ega minule ei öeldud, mis mulle anti, ainult pärast sain kuulda. Nende rohtudega jahiti kolm kuud. Siis ükskord hakkas hommiku külmtõbi jälle piale ja ma hakkasin parajasti minema rehetoa vommile. Ema hakkas vitsaga alt andma mööda külge, ise ikka ähvardades: "Ma tahan sulle anda" ja "Ma tahan sulle anda!" Ma hakkasin nutma ja ütlesin, et ma pole midagi teinud, aga ema suges ikka edasi, valusasti ta just ei löönud. See vits, millega ema peksis, oli toodud mõisarohuaast, lepapuu, veerand tolli lai, õhuke, mitte ümmargune. Seda nimetati emalepp. Siis läksin vommile ja jäin magama ja sain terveks. Kahe aasta pärast näitas õde aidast seda vitsa ja ütles, et see oli see tohter, kes tegi sinu külmasttõbest terveks.

ERA II 167, 156 (10.1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põrutuse puhul tulid külanaised ja lugesid oma sõnad.

ERA II 167, 156 (10.2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli nikastatud või väänatud, siis tulid nikastuse arstijad ja lugesid nikastuse sõnad.

ERA II 167, 157 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosile (elidingile) loeti sõnad (eelm. vihus) ja määriti punsel palsamiõliga. Piale selle pandi veel piale mitmet siidi ja tubakat, soola ja sinise paberi piale kriitseldati, musta pliiatsiga, seda paberid, samuti pandi laulatussõrmust.

ERA II 167, 157 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

ERA II 167, 157 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soolatüügastega tehti nõidust, nimelt sõlmiti lõnga. Võeti villast lõnga ja hakati lugema ning sõlmima üheksast üheni, kolm korda. Kui loetud nii, siis võeti ja pandi mulla sisse mädanema. Kui lõng on mädanenud, on ka soolatüükad kadunud.

ERA II 167, 157 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

ERA II 167, 157/8 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN
Koeranael oli väike vistrik, millel oli "pia" otsas. Temaga suurt ei jännatud, pühiti mäda ära ja pandi kualilehti piale, et kisuksid rohkem mäda välja.

ERA II 167, 158 (12) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.

ERA II 167, 158 (19) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.

ERA II 167, 158/9 (20) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!

ERA II 167, 159 (25) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakaveega pesti rõugeid, siis öeldi kuivama hakkama.

ERA II 167, 160 (34) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.

ERA II 167, 160 (35) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Umbvalu ajal võeti rehetuast kalse ja samblaid ja kõrvetati ja seda pandi tuppa (kõrvetati kambris). Kaltsude ja sammalde piale pandi puutükke, et rohkem ja kauem põleksid. Kiviga vajutati, kivi võeti maast, vajutati kolm korda ja pandi samamoodi tagasi. Siis kadus haigus kolme päeva jooksul.

ERA II 167, 168 < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arstimisest. Jaan Enger, pottsepp* 1880 a. on tuntud kohapääl, kuigi kitsamas ringis, sõnadega arstijana. Ta ise selle kohta palju ei räägi, lööb käega ja ütleb: "Ah see naiste usk ja inimeste mõte, ei mina seda usu." Abikaasa aga teab jutustada, et ema on osanud tal mitmesuguseid arstisõnu, vargasõnu, kohtusõnu, teadnud kõik õnnetud päevad aastas jne. Ka Jaan E. ise on nagu poolsalaja teinud selliseid "nõidumisi". "Ju ta sinna vist Jumalasõna loeb, on teisel vahel müts peast ära. Meil on niisugune vana leht, kus peal kõik sõnad on. Kahju, ainult lätikeelne. Seal on 12 roosisõnu, loomaarstimisest, kui loomal on äkiline haigus. Vargasõnu peab lugema igal õhtul ja hommikul, kauem nende sõnade mõju ei kesta. Kohtusõnad on tal läti lauluraamatus, Eestis ei ole." J. Enger on rahvuselt lätlane. Esitan allpool mõningaid näiteid, kui vajalik, koguda võib täiendavat materjali.

ERA II 167, 169 (1) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaan Baumannil, näe, jäi siin loom järsku haigeks. Ei teadnud kuidagi aidata. Rääkis sellest Engerile. See läks koju ja - lehm oligi varsti terve. Peab ainult teadma, mis värvi lehm on, must, punane jne.

ERA II 167, 169 (2) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valgas oli siga naabril haige. Ta ema võttis leiba, pani põlle sisse, pani suu ette ja luges 5-6 korda midagi sinna juure tasa ja ütles siis: "Mine vii see sea ette, siis aitab." Ja aitaski.

ERA II 167, 169 (3) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Enger teab hambavalu vastu rohtu. On kahesugune valu: 1)sööja viga - see kaob sõnadega arstides, 2)vereviga - ei kao. Kirjutab pliiatsiga paberi peale ja see valge paber pannakse põse peale.

ERA II 167, 169 (4) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Eks jälle siin oli lehmal rabandus, rabandusel on sarved ja nina kuivad. Enger käis jälle laudas, ütles et mine lauta, küll lehm on varssi terve. Ja oligi.

ERA II 167, 169 (5) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord paneb jälle loomal vere kinni. Kord tapetakse siga, tema küsib: "Kas tahate verd või ei, ma võin panna kinni vere." Torkavad ja tilka verd ei tule! Ka mõnda teistki valu võtab ära inimesel peale hambavalu.

ERA II 167, 170 (6) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka ussipaistetuse võtab ära. Ühel poisil oli ussihammustus. Võttis selle suure paberi, kirjutas sealt pealt, viis paberi poisile, panid ussi hammustuskoha peale ja ei paistetanud üles.

ERA II 167, 170 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sain selle arstisõnade lehe kasutamiseks ja ERMile saatmiseks tingimusega, et saadetaks tagasi nende sõnade eestikeelene tõlge. - Lisan siinjuures nim. "nõiasõnade lehe", millel on 23 lauset ja õnnetud päevad. Palun saata nende sõnade tõlge, kuna originaal jääks ERMile.

ERA II 167, 175 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
1931 a. suvel sain kuulda, et Ambla valla Jootma asunduses elab rahvaarst, kes ümberkaudseid elanikke arstib taimerohtudega. Kuna kogusin dr. G. Vilbastele vastavat materjali, külastasin vanakest - Miina Veiderpassi. Tagasihoidlik vaikne vanake jutustas, et ta on 80 a. vana (sünd. 1851). On sündinud ja üles kasvanud Järva-Madises Peedu külas Kotkassaare tl. Kabranirava lähedal. Hiljem elanud Järva-Madise Venevere külas, kus neil tärklisevabrik olnud. Oma tarkuse on saanud ta noorespõlves baron Lilienfeldilt Albu mõisas teenides (Lehtse mõisa omanik Wrangel oli L väimees. Kui Plehve, minister, sai surmat, siis Wrangel oli ka seal hulgas, siis ta viidi Albust ära). L. oli tunnud palju arstirohutaimi ja neid uurinud, saatnud isegi väljamaale. M. Veiderpass suri 1932. a.

ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanijuured - vere seletamiseks. Õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

ERA II 167, 176 (4) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.

ERA II 167, 176 (8) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud, elitingale peale panna kompressina.

ERA II 167, 176 (12) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.

ERA II 167, 177 (14) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva- Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad - lutika- ja prussakarohu lehed, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka, kui surnud uss panna ahju peale.

ERA II 167, 177 (15) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Saksasõnajalad - pisikesed tumerohelised, siin pole kusagil, kasvavad kuusemetsa servil, kus liivane. Lehti ja juurt keedetakse paelussi vastu.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadarad (Potentilla tormentella) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Reinvars (Chrysanthemum vulg./harilik soolikarohi/) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 167, 177 (19) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lõhnavad veljenid (Viola) - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.

ERA II 167, 177 (20) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudnõges (Urtica urens) - tarvitada roosi (haigus ehmatamisest ja vihastamisest) vasta, tampides peeneks pudruks, ja pääle panna.

ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger L.) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.

ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

ERA II 167, 178 (23) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma; ajab ära külmatõbe, mis paneb raputama, hoiab ära ka teisi haigusi.

ERA II 167, 178 (25) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

ERA II 167, 178 (26) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pohlavarred (V. vitis-idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vesimünt (Mentha) - kui on pimeda soole haigus, on see tee hea.

ERA II 167, 179 (33) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.

ERA II 167, 179 (34) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kask (Betula) - hõõru kaselehti piiritusse, ja tarvitada piiritust, pungad ja lehed ka.

ERA II 167, 179 (35) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]