Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 196, 27 (594) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui võid tehtud. Seda tegemist hoitud võera eest varjul. Aga kui siiski mõni võeras juhtunud seda nägema, siis öelnud see: "Savikoormad tulevad!" Mis tähendas see sõna, seda mina ei tea.
ERA II 196, 39/40 (610) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Seda usuti tõesti kindlaste, et nahahaigused nagu kublad, vistrikud hakkavad maasoleku ajal maast (maast-hakanud) ehk mõned ütlesid: maast võtnud. Niisuguse koha peal maa sees olnud üks iseäralik elusloom. Kui tema üksipidi olnud - ei tea kumbapidi, siis ei ole midagi haigust hakanud. Kui ta teisipidi pöörand, siis hakanud nahahaigus: kublad ehk vistrikud.
Keski maganud vai olnud rehetoas, keegi mees külili. Temale hakanud ka niisugused kublad ihu peale. Tema tõusnud üles, kaevnud labidaga tuapõranda sisse augu ja võtnud sealt iseäralise elava olevuse välja, kes seda haigust temale sünnitanud. (See on üks vana mälestus).
ERA II 196, 41 (612) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Arstirohtudest on tarvitatud:
Haavadest verejooksu kinnipanemise jaoks tarvitati kasetohu küljest - vastu krobi tohtu, seestpoolt küljes(t) lööb lahti ohukene tohi. Seda haavale peale panna; see võtab vere kinni. Sedaviisi olen mina oma verejooksu haavast kinni pannud.
Raiusin oma pahema jala ära. Panin seda peale ja verejooks oli kinni.
ERA II 196, 41 (613) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Söötide peal ehk mujalgi kasvavad murumunad. Kui tema juba kaunis vanaks on jäänd või läinud, sügise poole, siis on temal pealpool kuiv pruunikas tolm muna sees. Allpool küljes on niisugust pehmet asja, mis aava peale pannes verejooksu kinni paneb.
ERA II 196, 44 (620) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Põlenud haava arstimine. Põlenud haava arstitakse aaloe veega: aaloe leht lõigatakse katki ja sealt higistab "vett" välja. Sellega niisutatakse põlenud haava.
ERA II 196, 44/5 (621) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haudumist arstitakse mitmet viisi. Pannakse kartulitärklist haudunud koha peale. Linane riie tuleb varvaste vahele panna, et varbad lahus oleksid. Võib ka männi tõrvaga määrida. /
/VÕTTA KÖIDE JA SISESTADA EDASI! ÜLE POOLE ON PUUDU!
ERA II 196, 46 (625) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Hambavalu rohud. Hambavalu rohtusid on palju. Ühele aitab üks, teisele - teine. Heinputke juurt tuleb tükikene lõigata ja hammaste vahele panna - ülemise ja alumise. Toominga koort kas kaabitult ehk lõigatult panna hammaste vahele, hambad kokku pigistada ja ta ongi hamba vahel. Mädarõika juurt samuti.
ERA II 196, 48 (629) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kõhukinnioleku vastu tarvitati toominga koore vett. Ja sõideti obune vahtu, seda vahtu pandud vee ulka ja joodud.
ERA II 196, 54 (642) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Nikastuse vastu.
Nikastuse vastu tarvitadi villast lõnga, millele ühekorraga üheksa sõlme sisse tõmmati.
ERA II 196, 55 (645) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ohatuse vastu keedeti kassirattaid (taim) ja selle veega pesti ohatatud kohta. Pesti ka maavitsa veega.
ERA II 196, 55 (647) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vistrikuid ja vinnisid pesti kassiratta ja maavitsaveega.
ERA II 196, 56/7 (652) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Sügeliste ehk kärnade vastu. Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.
ERA II 196, 57 (653) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ussi hammustamise vastu.
Ussi hammustamise vastu tarvitati ussisõnu; kes seda mõistis, see kutsus ussi välja, et tema selle koha ära lakuks, kost ta oli nõelanud; siis ei olnud miski viga. Praegu tarvitavad mõned petrooli.
ERA II 196, 58 (657) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Roosihaiguse vastu.
Sõnadega arstiti vanasti roosihaigust sõnadega: Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära.
Keegi kirjutas roosihaiguse arstimiseks jumala nimel või jumala palvega kirja. Kirja sisu ei tea.
ERA II 196, 75 (674) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Vanatüdruk sureb kaevukünasse./Vanal ajal oodanud keski piiga, et tema mehele saab. Aga läinud juba kaunis vanaks ja ei ole meest tulnud. Läinud targa juurde targa käest nõu küsima. Tark ütelnud: "Kui teised rahvas kõik magama heidavad, kellega sina ühes elad, siis mine välja, tõmma kaevukünasse vett ja heida selili vette!" Piiga teinud targa õpetuse järele: heitnud künasse selili vette. Hakanud külm, ütelnud: "Täna - õd-õd-õd-õd, homme - kiga-kaga, ülehomme - noore poisi kaisus!" Külm vesi tõmmanud vanapiiga kangeks ja hommiku olnud kaevukünas seliti, hambad irevile, surnud. Sai mehele!
ERA II 196, 80 (682) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Vanal lähevad päevad surma, noorel pulma poole./Vana, kui heidab magama, ütleb: "Jumal tänatud, tänane päev on jälle üle elatud ja surma poole saadetud!" Noor heidab magama ja ütleb: "Oh õnne, üks päev on jälle elatud ja pulma poole saadetud!"
ERA II 196, 119/20 (767) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Prussakate hävitamisest.
Kus majas prussakaid on olemas, sealt peab inimene välja minema ja seesolija sööma. Väljasolija peab koputama ukse peale. Kui seesolija temale midagi häält teeb, siis peab väljasolija küsima: "Mis sa teed?"
Seesolija ütleb vasta: "Mina söön."
Siis väljasolija küsib: "Mis sa sööd?"
Sööja ütleb oma toiduse ära, mis ta sööb. Väljasolija küsib: "Mis prussakad söövad?"
Seesolija ütleb: "Prussakad söövad üks ühte, teine teist." Sedaviisi jutustades kaovad prussakad ära.
ERA II 196, 152/3 (850) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Vanasti ususti, et kui hunti tema nimega nimetada, siis tuleb tema karja ja mõjale. Sellepärast üteldi teda mitmes kohas: kriimsilma-isand, metsalell, mets. Vahest öeldi: mets ei ole puutunud teda - hunt ei ole puutunud looma. Vahest nimetadi ka mõne muu nimega. Nende nimedega hundi nimetamine ei kutsunud hunti kohale, kas teda räägiti.
ERA II 196, 168 (896) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Naine laidab oma põldu./Üks mees ja tema noor naine läinud viljasid vaatama. Naisele olnud põllud teadmata. Kui ühe põllu juurde saanuvad, ütelnud naine: "Tohoo, kurat, kelle see suur tükk ja lai lamm on?" Mees ütelnud: "See on meie." Naine ütelnud: "Ah meie oma? Natukene ongi."
ERA II 196, 192 (967) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Selle kohta võime ühe jutukese kirjutada.
Kellegi mehele öeldud unes: sinu õnn on seal linnas ja seal uulitsas. Linna ja uulitsa nime olen unustanud. Mine käi seal uulitsal, seal leiad oma õnne. Seal tuleb sul iga ommugu vara käia. Kui tema ligikaudu aasta oli käinud selles uulitsas, ütelnud üks rätsep aknast läbi temale: "Mis sa nuormees uidad? Mina olen sind näinud siit läbi minema kauemat aega iga hommiku vara." Noormees ütelnud: "Mulle öeldi unes, et sinu õnn on siin tänavas, seda leiad sealt hommiku vara. Aga seiesaat ei ole ma teda veel leidnud." Rätsep ütelnud: "Kes unenägude järele saab joosta. Minule öeldi ka unes: "Mine kohegi sepapajasse, seal alasipaku all on rahakast."" Sepapaja nimetuse olen unustanud. Aga see oligi noormehe isa sepapaja. Noormees mõtelnud: võibolla ongi see minu õnn ja läinud kodu. Ja kaevanud isa sepapajast alasipaku alt rikkaliku rahakasti välja.
ERA II 196, 209 (1018) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Ühesilmaga mehed tahavad nelja silma all rääkida./Ega kõiki juttusid ei või suure seltsi hulgas rääkida. Mõned peab nelja silma all rääkima.
Tuimõisa külas olnud kolm ühesilmaga meest juttu ajamas. Üks kahesilmaga mees olnud peaaegu erapooletu (s. t. ei võtnud jutuajamisest osa). Kaks ühesilmaga meest ütelnuvad: "Ega kõiki juttusid ei või seltsi hulgas rääkida, mõned peab nelja silma all rääkima." Kahesilmaga mees ütelnud: "Teie olete kolmekesi ja teil on kolme peale kolm silma. Üks silm on teil veel puudus, siis alles saab neli silma!" Ühesilmaga mehed saanuvad selle peale vihaseks ja tehnuvad kahesilmaga mehele tuupi tema üteluse pärast.
ERA II 196, 285/6 (1273) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Sõimusõnad.
Sina põrgu mõrtsukas!
Sina hundi sööt!
Sina sitahuniku tugi!
Sina põrguhaua täide!
Sina põrgu tuk´k!
Sina hurda lüpsik!
Sina pudru hakkjalg!
Sinna kerge kannus!
ERA II 196, 291 (1289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kaugemale saatmine
Mine hurda persse!
Mine kassi persse!
Mine koera persse! (mine peni perse!)
Mine seapersse!
Mine persse!
Mine seapersse silda tegema!
Mine koerapersse kooku vedama!
Mine kassisaba alla!
Mine kassi varre alla!
Mine seasaba alla!
Köhi truupi!
Köhi korsna!
Köhi persse!
Mis sa krõbised!
ERA II 196, 293 (1297) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus
Lehtpuud raiutud vanal kuul. Siis oli puud hästi ilusasti ära kuivanuvad. Noorel kuul raiutud puud ei ole ruttu kuivanud ja läinuvad seenetama.
ERA II 196, 294 (1298) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Okaspuud pidi raiutama noorel kuul, siis kuivavad nad ruttu ja on mädanemise vastu tugevad ehk vastupidavad.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]