[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 196, 533 (18) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanal ajal, kui lõikus lõpetati, siis üks vanem neist istus kivi peale ja hoidis kätega ümber põlvede ja kaasitas: "Lõpele, lõpele!" (Aga enam ei mäleta.)

ERA II 196, 533/4 (19) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui lõpetus oli lõikusel, siis soovitati sirpisi visata üle pea. Võeti sirbid sedaviisi: teravad otsad kätte ja visati üle pea ja loeti este: Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõverrauake. Kelle sirpi ette jõuab, selle peidmees vastu jõuab. Seda tehti kolm korda. Minu sirp läks viskamise juures katki, kolmeks. Mina arvasin, et mina enam lõikama... Teised nõudsid peidmeest, minul oli surm oodata.

ERA II 196, 538 (26) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu, kuhu poole sina lendad, säältpoolt sõda tuleb. Lapsed võtsivad lepatriinu käe peale, siis sedaviisi lugesivad, kuni lepatriinu lendu läks.

ERA II 196, 539 (30) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haigus; Mustalinnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, meie lapse käsi terve.

ERA II 196, 545 (46) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Lovise Simun, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu, mine, lenda, näita, kostpoolt sõda tuleb. Kas õhta poolt, lõunast või hommikust.

ERA II 196, 545 (47) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Ella Simun (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lell, lell, lell, lell, lepatriinu, lenda sinna, kost poolt sõda tuleb. Kui sa ei lenda, tapan ära. Pea võtan perse jätan. (Selle ütles vahele nende minijas Ella Simun.)

ERA II 196, 559/60 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madu piiramise sõnad. 1933. a. Kuda madu mättast välja tuleb. Elas keegi Hindrik Sarnet, kellele õpetas ta vanaisa neid sõnu. Rahvas hüidis teda Tinapurgiks. Ta oli vana sorts. Poiss ütles, et ta peab siit kätte saama. Hakkas piiri vedama ümber mätta vastupäeva ja luges sealjuures sõnu: "Ortsi, partsi, lortsi, uuri, kuuri, muuri. Seie piiri sisse peab kätte saama." Lugemisega tegi piiri otsad kokku. Siis kusi otsade peale. Pulgad pandis risti mätta peale, kohale, kus ta (uss) sisse läks. Teisel päeval oli maduuss väljas. Kus ringid kokku lähevad, sinna peab see kepp pistma. See on tõsi.

ERA II 196, 560/1 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
On olemas sõnad, millega madu ei nõela. Aga kui teine ütleb: Uss, nõel'! Ja madu nõelab kohe. Näituseks oli kord niisugune juhus. Kui mina karjas käisin, 14 aastane, Metsa opmanni juures, tegi tema poeg nii: Pani madu omale põue, põues käis madu ringi, aga ei nõelanud. Keegi ütles: "Uss, nõel'!" ja kohe nõelas. Nad olid nii kavalad ja sortsisid tagasi, et midagi häda ei saanud.

ERA II 196, 561 (8) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madule, kui ütle madu ehk uss, siis läheb minema. Aga ütle muid sõnu - ei lähe kuhugi.

ERA II 196, 562 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lõepele, lõpele! Kui ei lõpe, seie jätan külasigade siduda, küla lammaste laduda. Lõpele, lõpele. (See on lõpelaul. Sellega lõpetati lõikust.)

ERA II 196, 562 (11) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Liugu ja liugu! Linad pika laskijalle, takud tagast tõukajalle. Liugu ja liugu! (Sedasi kelkudega lõikasime.)

ERA II 196, 582/4 (14) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. < Rakvere khk., Rakvere l. - Peeter Tammepuu < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Lööper Oli üks vana vanamees. Ta tegi lusikaid, kulpisi ja pudrutampisi. Kõik tegi kadakapuust ja käis linnas müimas turu pääl. Ja mis ära ei saanud müia, käis pikki majasi pakkumas, omale leivapalukest teenima. Ja siis tuli linnast tagasi, oli kõik ära müinud. Tuli talle vastu kaks röövlit ja ütlesid: "Vanamees, anna oma raha siia!" No vanamees ütles: "Mis raha mul on. Sain mõne kulbi ja lusika eest omale leivapalukese raha." Röövlid ütlesid: "Anna aga oma raha siia!" Vanamees ei annud. Nad võtsid vanamehe kinni, viskasid maha ja võtsid talt raha ära. Läksid jooksu metsa. Vanamees istus maha ja hakkas nutma. Tuli lööper, piits käes, punane müts pääs ja punased püksid ja sinine kampsun. Vanamees põld veel lööprit oma elus näinud. Jäi vanamehe ette seisma ja küsis: "Mis sa, vanamees, nutad?" Vanamees ütles: "Röövlid võtsid minu raha ära. Müisin linnas lusikaid, kulpisid ja pudrutampisid. Sain raha leivapalukese ostmiseks ja selle viisid röövlid ära." - "Kus nad läksivad?" Vanamees: "Siia metsa jooksivad." Lööper jooksis kohe järele. Nemad polnud kaugele jõudnud. Hakkasid metsas mätta otsas raha jaotama. Lööper jõudis sinna koha pääle ja kisendas: "Siin on nad koerad mõlemad! Sest kurat tuli teid tabama ja otse teid põrgu vedama." Ja andis kummalegi piitsaga. Nemad polnud veel oma eluaeg lööprit näinud. Mõtlesid, et ongi päris kurat ja viib põrgu, ja läksid suure hirmuga jooksu. Jätsid rahahuniku kus see ja teine. Lööper korjas raha ära ja viis vanamehe kätte ja ütles: "Säh oma raha!" Vanamees võttis oma raha ja ütles: "Aidaku sind jumal ja taevane isa!" Lööper läks ise minema. Röövlid läksid minema kus see ja teine. Enam ei tulnud sinnakanti.

ERA II 196, 585/91 (1) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha leidmine. See oli Kunda mõisas. Keegi taluperemees - nime hästi ei mäleta, kas Ants?... Temal oli rendikoht ja tal oli kaks poega, Jaagub ja Ants. Ja tal oli kena naine. Ei olnud talunaiste moodi, elav ja priske. Mees oli aga vagane - niisugune tossukas. Mees läks põllu peale kündma. Kündis ja sahka otsa hakkas vaskkatla sang. Ta lõi hobust piitsaga. Hobune ei jaksanud tõmmata. Ta mõtles, et ader hakkas kivi taha. Tõstis adra üles - adra otsas oli katla sang. No kergitas ja tõstis katla välla, nägi, et katel. Vaatas päeva ja mõtles: vaja hakata lõunale. Võttis hobuse lahti, viis ta metsa juure ja ise hakkas lõunat sööma. Tegi selle katla lahti. Sees olid nigu litrid. Viskas vankrile, sõi ise lõunat ja heitis magama. Pääle lõunat hakkas jälle kündma. Kündis niikaua kui päevaveeruni, tahtis seda tükki lõpetada. No läks kodu. Naine küsib: "Kus sa nii kaua olid? Söök läheb külmaks." Vanamees vastu: "Ma tahtsin seda tükki ära lõpetada." Pojad juba magasid. Õhtusöök söödud, heitis magama. Kui ta juba voodis oli, ütles ta naisele (tema nimi oli Eva): "Kuule, Eva, ma leidsin ühe katla põllu seest, on vankri pääl. Too tuppa! Poisid kuulsid, et isa katla leidis, tõusid üles ja läksid ka ema juure. Ema tegi katla lahti, võttis tekli päält ära, ütles mehele: "Siin on miskit litrid." Vanamees vastu: "Ma nägin, jah on miskid litrid." Poisid võtsid omale pihuga mõned ja hakkasid nendega mängima. Mees ütles (see oli reedene päev ): "Ma viin mõisa paruni kätte (parun Shirald, Kunda mõisnik), ta ütleb mis asjad need on." Naine ütles: "Enne vaja linnast järele kuulata, mis need on." Mees ütles: "Ma viin siiski pühapäeval paruni kätte." Ja viis selle mõisaparuni juure. Läks kööki, katel pihus. Köögitüdruk küsib: "Mis Antsul vaja on?" - "Ma tahtsin paruniga kokku saada." Tüdruk küsis: "Mis sul sääl katle sees on?" Ants ütles: "Ei tea, mis litrid sääl sees on." Võttis tekli päält ära. Tüdruk võttis omale ka säält paar tükki. Enne mõisa minekut veel riidles naisega, et katel on pooleli, et kus ülejäänud on? Selle pääle naine vastanud: "Lapsed võtsid omale mängida." Aga naine võttis poole sukasääre täie seda raha ja peitis ära. Parun kutsus oma tuppa, küsib: "Mis sul sääl on?" Vaatab: "Oo! Need on vanaaegsed litrid. Ma viin Peterburi muuseumi." Võttis taskust rahakoti, andis talle kolm rubla ja ütles: "Sa oled tubli aus mees. Kui sa leiad teinekord, too ikka minu juure." Mees läks koju, ütles naisele: "Parun andis mulle kolm rubla jootraha ja pääleki kiitis, et olen aus mees." Teine pühapäev läksid mees ja naine Rakvere kiriku. Tulivad kirikust välla. Mees läks turu äärde kõrtsi ja hakkas teistele kiitma, et sai paruni käest kolm rubla. Teised nõudsid, et siis peab liiku tegema. Naine läks kullassepa Efleri juurde ja oli neid litrid kaks tükki kaasas tal ja küsis, et misasjad need on? Kullassepp vastas, proovis nad ära ja küsis: "Kas teil neid palju on?" Naine ütles: "Jah, ikka on." Siis kullassepp ütles: "Need on kuldtukatid. Ma annan teile viis rubla tükist. Kas te müite ära nad?" Naine müis ära, sai kümme rubla ja oli rõõmus pääleki. Läks poodi ja ostis omale siidirätiku. Maksis selle eest viis rubla ja läks mütsitegija juure, ostis omale kõrge mütsi. Ja veel ostis lastele saia. Pani omale mütsi pähe ja rätiku sellele pääle ja läks oma vankri juurde. Mees oli veel kõrtsis. Mees tuli ka viimati ja sõit hakkas kodu poole. Tee pääl pärib mees naiselt: "Kust sa selle mütsi ja rätiku oled saanud?" Ja hakkab naist sõimama. Naine ütles: "Ma viisin kaks litrit kullassepale ja sain selle eest kümme rubla, kuna sa pooled viisid parunile ja said kõigest kolm rubla." Mees lubas mõisa tagasi minna ja parunile ütelda, et nii vähe ta andis nende eest, et nad on kuldtukatid. Ühel pühapäeval läheb siis mees mõisa, aga naine Rakvere. Naine võttis pooled omast rahast kaasa ja viib kullassepa juure ja müib sellele nelja tuhande rubla eest ära. Kaks tuhat sai kohe kätte, kaks aga lubas pärast anda, kui Peterburisse raha saab viidud. Naine oli rõõmus: "Nüid olen ma rikas korraga." Ostis lastele saia ja sõitis kodu. Nägi kodus: mees pikali voodis ja taguots verine. Ta sai mõisast kakskümmend viis hoopi. Kui mees ilmus paruni juure, arvas parun esmalt, et mees toob talle veel. Kutsub mehe oma tuppa, küsib: "Kas tõid jälle midagi?" Mees ütles: "Ei toonud kedagi. Ma sain teie käest väga vähe nende eest, kuna need olid kuldtukatid." Parun laskis kutsuda vahimehe ja käsutas mehe talli juure. Ise käratanud mehele: "Mis mina sinu ostnud?! Sa pole mulle kedagi toonud! Kasi talli juure!" Ja mehele anti kakskümmend viis tagumiku pääle. Pääle selle ütles mehe koha päält lahti. Sel ajal hakkas Malla krahv oma mõisas talukohti müima. Naine läks kohe Malla krahvi juure ja ostis säält talukoha. Krahv küsinud veel: "Kas maksad kohe kinni?" Naine öelnud, et jah, kohe kinni. Nii ostnud ta krahvilt kuuepäeva talukoha ja maksnud neli tuhat rubla. Seda mees alul ei teadnud. Naine viis ülejäänud litrid kullassepa juure ja sai nii kokku kaheksa tuhat rubla raha. Siis kolisid Malla mõisa talukoha peale. Ostsid omale hobused ja loomad ja olid kõikse rikkam ümbruses. Sellest on umbes viiskümmend aastat tagasi ja on tõestisündinud lugu.

ERA II 196, 592/601 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Reisisell. Ta reisis mööda maailma igal pool. Tuli õhtu kätte. Tahtis öömaja saada. Küsis möödaminejailt, kus saaks öömaja. Juhatati kõrtsu. Ta läks kõrtsu, küsis öömaja kõrtsmiku käest. Kõrtsmik ütles: "Mina omale kedagi öömajale ei võta." Kõrtsmikul oli tütar. Naine oli tal surnud, elutses tütrega. Tütar oli parajasti kõrtsitoas, kui sell öömaja küsis. Nüid mõtles sell: "Kuhu ma lähen?" Tahtis talusse minna. Ta läks kõrtsust välja, tüdruk tuli talle järele. See oli sügisel. - "Mul on väga kahju, et ta teile öömaja ei annud. Minge reiealuse lakka ja heitke magama. Ega isa seda ei tea." Sell läks lakka, heitis magama heintesse. Pani pauna pää alla. Oli soe ja uinus magama. Magas juba täielikult. Nii kui kuked laulma hakkasid - esimene kord laulab kukk kell kaksteistkümmend - no siis ärkab üles. Näeb tulekuma reieall. Vanamees, see kõrtsmik oli laternaga reieall. Siis läks tõi labida ja kangi. Sell mõtles: "Vaata kuradi tüdrukut, nüid pettis mind. Nüid tapavad minu ära ja matavad maha. Näe, vanamees toonud labidagi siia. Kangi kah." Sell võttis - tal olid rauad saabastel all - saapad jalast ja tuli redeli augu peale ja ootas, kui ta tuleb mööda redelit üles, "annan talle saapaga pähe." Vanamees võttis kangi, hakkas redeli all põrandale auku kaevama. Lõi esteks kangiga, labidaga viskas sügava augu - umbes kolm jalga sügav oli see auk, ümargune auk. Sell mõtles iseeneses: ega ma sinna auku ei mahu. Aga kui ta kõverasse paneb, mahun küll. No auk oli valmis. Vanamees võttis kätte laterna ja läks minema. Reisisell mõtles, et nüid läks tütart või abi tooma. Tõmmas omale saapa jalga ja tahtis jooksu minna. Oli juba redelipulga pääl alla tulemas, kuulis: sammud tulevad ja nägi tulekuma. Kargas lakka kohe tagasi. Vanamees tuli, kilimitu täis hõberublasi oli, valas sinna auku. No reisisell nägi seda, mõtles: "Aa, mis põhjus on!" Vanamees läks jälle minema. Reisisell kargas lakast maha, pani oma mütsi hõberubla tükke täis ja mööda redelit kargas pööningule tagasi. Vanamees tuli teise kilimitutäiega hõberubla tükkidega, kallas jälle sinna auku. Reisisell kallas need hõberublad mütsist heinte pääle ja kargas teistkorda lakast alla. Pani kübara jälle rublatükkisi täis ja läks jälle pööningule või lakka tagasi. Vanamees tuli kolmanda kilimituga, hõberublasi jälle täis. Noh sell kallas need jälle heinte sisse, kargas kolmas kord lakast alla ja pani oma mütsi hõberublasi täis. Vanamees läks minema jälle. Ja tuli tagasi neljas kord: oli pool kilimittu. Sell vaatas ülevalt augu päält, kui vanamees tuli: pool kilimittu.Vanamees enam ära ei läinud. Võttis labida ja hakkas mulda pääle loopima, auku kinni panema. No, pani augu kinni ja tegi siledas päält ja ütles: "Kui siin pääl tapetakse kolm musta härga ära ja keedetakse ära ja inimene sööb üksipäini ära, siis võib tema selle raha kätte saada." See oli tema vandesõna. Võttis laterna kätte ja läks minema. See oli aeg, kukk laulis teist korda. Reisisell üleval lakas tegi oma pauna tühjaks, pani need rublatükid pauna sisse. Läks natukene veel aega mööda, tuli vanamehe tütar ja hüidis: "Kas magate veel! Tulge alla, mu isa on surnud. Ärga kartke enam kedagi. Tulge alla!" Reisisell ronis ülevalt alla, võttis oma pauna, see oli rublatükkisi täis, oli üsna raske ja läks kõrtsituppa. Ja siis näitas tüdruk isa, kes oli surnud. Sell tahtis ära minna, tüdruk ei lase, ütles: "Te olge mulle abiks. Ma ei saa üksinda midagi teha. Võtke riidest lahti, ma viin pauna tahatuppa." No sellega oli reisisell nõus ja jäi tüdrukule abist. Tüdruk ütles sellile: "Ma pean sugulastele sõna saatma, et nad tulevad mulle appi matma. Ja pean minema õpetaja juure ja üles andma." No ja nüid tütar läks minema ja ütles reisisellile: "Kui keegi peaks tulema, siis võite teie müia, ma letti kinni ei pane." Läks sugulastele, rääkis, et isa äkitselt suri. Säält läks õpetaja juure ja ütles, millal maetud saab. Õpetaja juurest tuli kodu tagasi. Hakkas otsima raha. Otsib kõik kohad läbi, ei leia mitte rubladki. Muudkui letisahtlis oli vahetusraha, see oli järel. Ütles sellile: "Mu isal oli suur kast raha täis, a' nüid kast on tühi, pole mitte kopikatki sees. Kellega ma nüid isa maha matan. Raha ei ole, pean sugulastelt laenama." Sell ütles selle peale: "Pole viga, küll maetud saab." Sellil oli raha küll, kuripatt! No, tulid sugulased kokku, tõivad puusärgi kaasa, pandi puusärki ja matsivad maha. Viina, õlut oli kõrtsis küll. Tüdruk keetis söökisi. Sõivad, jõivad ja tulivad surnuaiast tagasi. Sõivad, jõivad ja tüksid kodu tagasi. Sell jäi sinna. Tüdruk andis magamiseks isa aseme. Noh, siis tuli hommiku. Sell tahtis ära minna, võttis oma pauna, pani selga, ütles tüdrukule: "Noh, Jumalaga!" Tüdruk kargas sellile kaela: "Mina teid ära ei lase! Võtke minu igaveseks. Ma tulen teile igaveseks." Noh, sell vaatas tüdruku pääle, oli kahju ära minna, ütles: "Olgu pääle, ma jään siia." Tüdruk talle meeldis. Siis panid kõrtsu uksed kinni. Kihlasid ära. Kolme nädala pärast olivad pulmad. Sell jäi kõrtsmikust, a' tütar otsis ikka raha, et isal oli palju raha, a' nüid ei ole midagi. Kus ta selle pani? Sell aga ei ütelnud naisele midagi. Ja kes kõrtsus käis külainimestest, igaühe käest küsis: "Kas teil muste kukkesi on?" Kellegil ei olnud. Ta võttis kätte, pani ise mustad kanad hauduma. Mitu kana, et saab mustad kolm kukke. Kolm aastat proovis, ei saanud muste. Oli üks või kaks, a' kolme ei olnud, ikke oli valgeid hulgas. Poeg oli neil juba kolmeaastane. Siis pani jälle kana hauduma. Oli kolm kukepoega kõik olid süsimustad. Kasvatas nad ülesse, niikaua kui laulma hakkasid. Üks hommiku ütles naisele: "Võta need kolm musta kukepoega kinni, ära lase neid välla." Naine võttis kinni, tõi tuppa, ütles: "Mis sa nendega teed?" Mees ütles: "Küll sa pärast näed. Võta kolmrauda (see on, kus pääl keedetakse) ja vii reiealla ja võta pada ka ja vii puid ka ja pane vett sisse." Naine võttis paja, kolmrauda, puid ka. Tõi vett, viis reiealla. Mees võttis kolm musta kukke ja võttis terava noa, tappis selle koha pääl ära, kus raha oli maetud, lasi vere sinna pääle joosta ja naine ja poeg oli juures, vaatasid kõike päält. Mõtlesid, mis tempu tema teeb?! Kui kuked olid tapetud, hakkas mees ise kukkesi sulgedest kitkuma. Naine tahtis ise puhastama hakata sulgedest. Mees ütles: "Ei, mina ise teen." Ja pani patta, tegi tulukese alla ja hakkas keetma ettevaatlikult, et tuluke reieall laiali ei lää. Keetis ära ja hakkas sööma. Poeg seisis juures, vaatas päält. Ema ütles mehele: "Poiss vaatab päält, eks sa anna poisile ka." Mees vastas: "Ei tohi kellegile siit anda!" Sõi need kolm kukke ära ja siis ütles naisele: "Võta pada ja kolmraud ja vii nad siit ära." Ise läks ka minema. Tuli kukelaulu aeg öösi, kui kukk esimest kord laulab, ajas naise ülesse: "Lähme reiealla." Võttis labida ja kangi kaasa, ütles naisele: "Siin peab sinu isa raha olema. Ma proovisin enne juba kaevata, aga mitte ühte rublatükki põld näha." Noh, niiku labidaga kaevas paar korda, võttis labidaga mulla pealt, olid kohe rublatükid vällas. Ütles naisele: "Mine too nüid kilimit siia." Naine tõi sinna ja ta hakkas neid kilimittu panema. Naine kargas talle jälle kaela: "Kui kallis sa oled! Kus sa teadsid, et isa raha siin on?" Mees ütles: "Ma nägin. Kui ma lakas magasin, mattis isa raha siia ja ütles sääljuures oma vandesõnad, et kes kolm süsimusta härga selle koha pääl ära tapab ja ära sööb, saab selle raha kätte." A' ta proovis juba enne kaevata, a' ei tulnud kedagi välla. Kilimituga viis selle raha, pani sinna kasti, kus isa pidas. Sell ütles: "See raha, mis minu paunas, võtsin ma isa tagast, kui ta raha sinna mattis. Naine ütles: "Mis minu, on sinu." Sell jäi kõrtsmikust. Võttis rentis selle kõrtsi mõisnikult ja olid rikkad ja elasid uhkelt.

ERA II 196, 602/3 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha kuivatamine. Kord sõitnud mees oma naisega õhtu hilja kirikust. Mees oli pääle kirikuteenistust kõrtsis viina võtnud, seepärast nii hiljaks jäänudki. Mehel kange suitsuhäda, aga tuld polnud. Sõidavad läbi metsa ja sääl näinud vanamees oma tuttavat külakarjast õitsil. Et vanamehel polnud piibule tuld saada, ütles naisele: "Pea hobune kinni, ma lähen panen Tõnu juures piibu põlema. Tal näe sääl tuluke ees." Naine peatanud hobuse ja mees läinud tule juure. Teretanud, aga vastust ei saanud, see ei vastanud kedagi talle. Mees hakanud siis võtma süsi piibule. Söed aga kustunud kõik ära.Viskanud kustunult kõik nad eemale. Viimaks, kui ka kuuenda söe järele piip ei hakanud põlema, käratanud mees: "Kurat, sinu söed ei põle!" Saanud seda öelda, kui käinud - sedamaid kadunud kohe tuluke ja mees sealjuures. Naine seda nähes ehmunud väga ja arvanud, et vanapagan käägistas mehe, andnud hobusele piitsa ja sõitnud kus seda ja teist. Mees küll hüidnud: "Oota, pea ometi hobune kinni!" Ei naine hoolinud sellest ühtegi ja sõitis koju. Mees jäi maha ja läks ööseks ühte külasse. Rääkis loo ära majaperemehele. See ei tahtnud alul uskuda. Viimaks siiski läinud järgmise päeva hommikul seda kohta vaatama. Leidnud sääl nende kuue söe asemel kuus hõberaha. Proovinud kaevada, aga ei olnud kedagi säält leida.

ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu Üks väike tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käinud müümas. Korra näinud ta karu sinikapõõsa vahelt üles tõusvat. See hoidnud esimest käppa õieli ees ja mõmisenud:"Mõhõhõh!" Tüdruk kohkunud koledasti ja pistnud plehku. Järgmisel päeval läinud jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud. Korjanud, korjanud marju. Korraga tõusnud karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal ja mõmisenud, ise hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele. Laps vaadanud jalga. See oli paistes, umbes ja mädanes. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja. Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüüd ilmunud karu uuesti, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Puu olnud mett täis. Karu andnud mõmisedes lapsele märku, et söögu. Laps söönud, pannud korvi ka kärgesid täis ja viinud koju. Kodus päritud, et kust ta mee sai. Tüdruk jutustanud loo, nagu oli. Siis aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karu püüdma, aga ei leitud. Karu oli kadunud. Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud. /Hundiarst 37 t. Läänemeresoome-balti arendus antiiksest muinasjutust "Androkles ja lõvi"./

ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu Üks väikene tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käis müimas. Korraga näeb karu sinikate põõsa vahelt üles tõusvat, ise hoiab esimest käppa õieli ees ja mõmises: "Mõhõhõh!" Tüdruk kohkus koledasti ja pistis plehku kodu. Järgmisel päeval läheb jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud. Korjanud, korjanud marju. Korraga tõuseb karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal mõmisedes ja hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele. Laps vaadanud jalga. Jalg oli paistes: umbes, mädanes, kasvas. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja. Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüid ilmunud karu, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Seest oli see mett täis. Karu andis mõmisedes lapsele märku, et söögu. Laps sõi ja pani kärgesi korvi täis ja viis koju. Kodus päritud, kust ta mee saanud. Tüdruk jutustanud loo, nagu ta oli. Sääl aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karuda püidma, aga ei leidnud, karu oli kadunud. Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud.

ERA II 196, 608/10 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Õnn võib tulla ilma otsimata. Ligistikku elasid kaks taluperemeest, üleaedsed. Nüid teine peremees tuli jaanipäeva laupäev teise peremehe juure ja ütelnud: "Lähme metsa sõnajalaõit otsima, et leida rahaauku. Teine peremees ütelnud: "Kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Ei ma lähe teda kuskile otsima." Teine peremees läks oma sulasega metsa. Käisid ja uitasid piki metsa, ei näinud ega leidnud ühtegi sõnajalga õitsevat. Leidsid ühe vana hobuse pealuu. Peremees ütles sulasele: "Võta see hobuse pealuu, viime ja viskame oma üleaedse Antsu aknast sisse." Sulane täitis peremehe käsu, võttis pealuu ja läksid ja viskasid Antsust peremehe aknast sisse. Need magasid, sest oli ju öö. Nad ehmusid ära. Tõusid ülesse, näevad: aken sisse visatud, põrandal hobuse pealuu. Panid aknale mati ette. Teine peremees tuleb hommikul oma sulasega sinna, küsib: "Mis sinul matt akna ees?" Ants vastu: "Eks ma öelnud, et kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Hobuse pealuu oli kuldtukateid täis. Näe, üks veel praegu siin. Seh, võta. Anna ja pane teiste juure." Selle oli ta ise sinna pannud. Teine peremees kohe: "Mina viskasin selle aknast sisse. Õnn pooleks!" - "Ah sina olidki see, kes minu akna sisse lõi?! Sa kuuled, sulanepoiss. Oled mulle tunnistajaks kohtus." Nüid teine paluma: "Ära tee seda. Ma tasun sulle kõik, toon ankru viina ja korv õlut." Nii ta tegigi. Toodi ankur viina, korv õlut ja peeti jaanipäeva väga toredasti.

ERA II 196, 627/31 (12) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kingsepa unenägu. Elas kord vaene kingsepp. Temal oli suur pere toita - kaheksa hinge. Alati laulis töö juures. Ta näeb korra unes: keegi mees ajab teda üles, ütleb: "Mine linna, sääl jõe sillal leiad omale õnne." Esimene kord ei annud ta sellele suurt tähtsust. Teisel ööl näeb ta samuti, et keegi äratab teda ja sunnib minema linna, jõe sillale. - "Säält leiad omale õnne." Ka seekord kingsepp kahtles vähe. Kui aga kolmandal ööl peaaegu raputatud teda unest üles ja saadetud linna jõe sillale, siis ei jäänud tal muud üle, kui minna jala linna. Jõudis linna, leiab üles jõe, sellelt silla. Läheb sillale ja ootab, missugune see õnn võiks tulla. Ootab, ootab - ei tule õnne. Hakkab juba õhtale minema, aga õnne ikka ei tule. Teisel päeval läheb jälle sillale õnne ootama. Ehk tuleb õnn teisel päeval. Ootab - ei tule õnne ka sel päeval. Läheb viimaks kolmandal päeval sillale, et vast nüid tuleb ehk õnn. Ootab kuni õhtuni. Õhtu eel astub keegi mees tema juure ja küsib: "Kuule, mees, ma näen sind juba kolmat päeva siin sillal. Ütle, mida sa siin otsid? Või ootad sa kedagi?" Mees seletab oma unenäo: "Nägin kolm ööd järgimööda unes, et keegi sunnib minna linna jõe sillale, et säält leian omale õnne. Ja kui kolmandal ööl mind otsekui raputati unest üles, ei jäänud mul muud üle, kui pidin kõmpsima jala linna. Nüid ootan siin juba kolmat päeva ja ootan õnne, aga seni ta pole veel tulnud. Ei tea miks ta..." Mees vastu: "Oo, ära usu unenägu. Kas siis peaks kõik täide minema, mis unes ära ei näe. Näe, ma nägin kord unes, et mind juhatatud minna sinna linna. Juhatati ka uulits ja maja õu kätte, kus pidada vanas kaevus kulda olema. Kus ma siis seepärast lähen sinna otsima. Ära usu ühtegi. Annab talle raha, et säh, sulle siin kümme rubla ja sõida päälegi koju." Kingsepa imestus oli suur, kui ta kuulis, et mees nimetanud sama linna uulitsat ja maja õue, kus ta ise elas. Sõitnud kohe kodu, rääkinud naisele loo ära. Öösel läinuvad kaevu. Ja mis imet! Kaevu põhjas vähe vett ja vee seest käega katsudes leiab põhjas kuldtukatid. Kogunud neid pangi, kuni enam ei leidnud. Mees sai väga rikkast. Selles korteri alumisel korral elanud rikas mees. Temale ei meeldinud, et kingsepp varahommikust hilja õhtuni laulab ja kopsib sääl üleval. Ta kaevanud seda maja peremehele ja öelnud: "Kingsepa laul ja kopsimine on mind nii ära tüitanud, et ma enam ei või seda kuulda. Ma pean korterist ära minema, kui kingsepp jääb edasi ülesse elama." Majaperemees ütelnudki kingsepale korteri üles. Kingsepp ostnud omale saadud kullaga toreda maja. Võtnud omale abiks sellid, teinud tööd ja laulnud. Pääle kingsepa lahkumist jäänud kõik vaikseks ja õudseks. Nagu midagi puudus. Alul ei saanud rikas mees aru, mis see oli, mis puudus. Viimaks selgus ka temale, et puudub kingsepp, tema laul ja kopsimine. Läheb jälle majaperemehe juure, kaebab, et pääle kingsepa lahkumist on muutunud nende elu veel väljakannatamata õudseks ja palus peremeest, et see kutsuks kingsepa tagasi. Lubas ise korteri üiri kingsepa eest maksta. Peremees kahtles küll, kas kingsepp tuleb veel tagasi. Rikas mees läinud ise ja otsinud kingsepa üles ja kutsunud tagasi. Aga kingsepal omal maja - ei tule. Nüid tellib rikas mees: võtku kingsepp ta oma majja korteri. Kingsepp sellega päri. Üiris talle ülemised ruumid välja ja rikas mees asus nüid vaese kingsepa juure elama ja oli väga rahul ja rõõmus, kuulates kingsepa laulu ja kopsimist.

ERA II 196, 658 (16) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Jutustajal omal oli juhus. Ta maganud (see oli Rakveres) ja tema pääle langes nagu keegi. Võttis tast kõvasti kinni, nii et liigutada ei saanud. Ta hammustas tal esimesest sõrmest, siis sai lahti. Ta rääkis sellest tädile. See andis nõu, et võtku kolm levapalakest, tõmmaku igaühele üheksa risti pääle ja pangu voodi peaotsa padja alla. Ja sest ajast ei tulnud keegi. Sääl oli üks lesk kahe lapsega. See tahtis väga, et ta teda ära võtaks. Temale aga ta ei meeldinud. Ükskord pääle selle kuuleb, see naisterahvas on löönud kirvega esimeste sõrme. (Üleskirjutaja märkus: sellele järgnes "Lööper", mille aga olen juba varemalt ümberkirjutanud ja ERA-le ära saatnud.)

RKM II 121, 238 (41) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < rahvasuust (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nii, nii ninnega kui roosi lillega, valgit, verevit. Nii, nii minu peigmiis kui ingli taivan lätsi läbi heinamaa, läbi lilli aidu ka, algati mul meele sääl ketsemani aiake.

RKM II 121, 242 (4) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/1) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Endise Porkuni kindluse ja lossi asukoha juures on Porkuni järv. Järvest kulgeb mitmesse harusse orgusid. Räägitakse, et need orud on kunagi olnud jõed. Ühte orgu nimetakse Daani oruks, et seal olla daani sõjalaeva kere olnud. Mõned vanemad inimesed räägivad, et olla kunagi veel vanu daani laevakere tükke näinud.

RKM II 121, 243/4 (5) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss käind ika tütri man. Käik oln na sake, imä ootnu ike kosje. Aga viimäs aknu kahtlus, mõelnu, kaess tütri saladusi. Eks olnu sedasi, vana lännu linna, sis oln paras aig. Eit saatnu tütri tõise valda enda sõsare man, et nii ruttu takasi es tulle. Tüdar pol saanu kon'tvõõral är rääki kah, et es oll' kotu. Eit oln üksi taren, läin tüdri sängi makama. Eks poiss tulnu. Eit tõmmanu tüdri mantli sellän, läin' teinu' ukse valla, öeln' sala: "Ol'l äste tasa, meil küläd." Poiss tuln' tasa tarre, tennu end tasa riidest valla, tõmmand eid' mantli kah är' ja käuh sängi. Sängis eit aknu vastu rabelema. Poiss öelnu: "Kut sa täna es, sa pol' ju kunagi keelanu." Eit karanu sängist püsti ja poisile pihta andma: "Ah sellepäräst sa käit." Poiss: "Ega ma es ole vägisi, ol' sa ju isi nii magus olnu." Seda hullemini eit klähmima aknu. Poiss kahmanu rõiva ja pesu väeli uksest välja. Ega poiss seda hinges es teadnu', et see emä ol'. Emäl ol' aga tütri saladus teädä. Tüdär tuln' kodun, ootnu poissi õhtu, teise, no es tull'. Tahnu sis poisiga kokku saada, rääknu imal', et tima taht poodi minna. Et sis saas poisiga kohata, aga ei imä lase üksi minnä, lähep ise ka. Ei pääse imä silmist, mõelnd minnä öössi salaja. Sätnu end öisi minekule, aga es teadnu vaene hing seda, et imä peale passib. Nii kui minekule läheb, eit kohe kallal: "Ütle, kuh' sa lät'." Vanaeit tütrel nõgesseid andma: "Ah, ma olen mära kasvatand, ütle kuhu pidid minema." Ja annu nõgesi' nii, et aitnu. Vat sedasi, imä pas'snu ja enda tüdri ja külapoisi läbi pessnu. Mis na' tennu pattu. Ema üten: "Es tohi enne putto, kui pole papi luba. Las' laitse omapead vallatada, peräst kuri karjes." Seda juttu kuulnud Võru raj. Kasaritsas.

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus. Meil om neiu noorõkõne, nii kui lilli ossakõnõ. Juuskõks kotta kobinalda, lauda manu lõõgamalda. Praatsõ põrsa peo pääl, kanapoja kaendli all, oll' õks paras paarikandja, tugev turjapuule. Ei ta naarul näägutelle, ei ta sõnul saajatelle, ei ta keksi kerikus, Halbi küla palli pääl. Ei ta suigu sua pääl, lammuskele laadi pääl. Tegi tekil tedrekirja, padjal pandse pardikirja. Seo või tubli miis ka olla, kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt. Ta um laisk ju latsõst saadik, suuhagu hällüst saadik. Es ta taha tarkust oppi, tarkust oppi, virkust võtta. Tahtsõ õks tarõn taaruta, päävä paisten põõnuta. Mõtli ütskõrd hindämisi, ma kae neiu kavalust. Kuis ta neiu tööda tege, kabehjane kangast koda. Üts üü, vass vuud - kümme üüd ja küünar kangast. Sukasilma suikun koda, virgu es vokki keerutama, põllepaelu palistama, kaputa ärr kakenu. Tegi tuld sis tuulut mulku, aie haku – hargut jalgu. Imäle õks irvit hambõid, esäle õks silmi kõõrut. Sõsarale sarvi näudas, vellele oll' verepini. Kas mii teda iilä es näe, iilä es näe vai toona es tunne? Kui ta maal magasi, kraaviperven külliteli. Perse oll' palljas perani, urumulk oll' ammuli. Sisse kävve sisaliku, manu maru kärblase. Ei ole minni meeleline, Poja naane naaruline. Viska väl'lä a'ia takka tõiste tare tuksi kätte. Las sääl tuksi' haardva teda, las sõs kaarna kakva teda.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]