Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 83, 574/5 (118) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sulane olnud kahte peremeest teeninud. Teisel olnud hirmus kehv olek, teisel oli manti mis hirmus, liha ja kõiki. Siis ükskord sulane näinud, kuidas rikas peremees - seal olnud üks puu või kuusk maha murtud - siis peremees püüdis sealt risti ja rästi alt läbi pugeda. Korraga tulnud sealt alt välja hunt. Läinud ära, tüki aja pärast tulnud tagasi koeraga, koer oli ära murtud, siis sai koera liha. Sulane mõtelnud, et ennem võib küll kehva peremehe juures elada kui siin koera liha süüa.
RKM II 83, 576/9 (120) < Kodavere khk., Kadrina k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mu vanaisa kõneles, et teoorjuse ajal oli üks nõid ühe tüdruku ära nõidunud, ei mäleta enam täpselt, aga ikka olid tol ajal nõiad kah.
Nõid oli selle lapse emaga tülli läind ja nõidus tüdruku hundiks. Ta murdis oma isa varsa ära. See oli sügisel, varss oli kevadine.
Tema õde viis teda Kadrina mõisa teoorjusele. Kadrina ja Pala mõisa vahel oli Piiri Varbe (mets), ta oli Pala mõisa maa sees. Siis õde läks metsa. Teine ootab, aga ei tule. Siis tuli metsast hunt ja murdis varsa maha ja jooksis tagasi. Varsti tuli tüdruk metsast tagasi. Aga õde saanud aru, aga ei julgenud ütelda, arvas, et teeb endale halba. Kodus rääkis teistele ära. Siis nad läksid vaatama, kus ta seda teeb. Metsas oli suur kivi. Ta käis mitu korda ümber kivi, siis visati kivi alt nahk välja. Kui ta tagasi tuli, siis viskas kivi peal kolm korda hundiratast, siis tuli nahk ära ja ta viskas selle kivi peale. Aga teised olid sellal kivi tuliseks ajanud. Nahk kõrbes ära. Omad riided olid sealsamas kõrval, aga tüdruk oli nii verine, et kolm nädalit oias ja oli haige, see oli ju ta oma nahk, mis ära põles. Aga õele ütles: "Oleks ma teadnud, et sa niimoodi ära kaevad, ma oleks su tol korral koos hobusega ära söönud. Mu isa mäletas täpselt, mispärast too tüli oli, miks nõid tülli läks ja kõik, see oli päris tore vanaaegne lugu, aga ma olen ära unustanud, niiet tuli alustada sõidust. Vanaisa nimetas seda libahundiks. See on ikka päris sündinud lugu, ega mu vanaisa muidu poleks kõnelnud, ta oli sel ajal päris noor mees. See oli sada aastat tagasi. Ma olin siis 17-aastane, kui vanaisa ära sures, ta nimi oli Jakob Annask.
RKM II 83, 624 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd vanal orja'aal olle Muna külä meestele haagrehti juures kohus olnu ja egalõütele 50 kepihuupi mõistõtu. Tõisi seän olle olnu ka üts Hapsu külä miis, kes olle pallõlnu: "Pai herräkene, pessä minnu innemb, mul kodu kaugõl."
Märkus: Hapsu ja Muna külad, Rõuge külanõukogus.
RKM II 83, 624/5 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd paastu aigu olle seto pojalõ ütelnü: "Pojakõnõ, läke ärä maa sisse, talla müüdä käümä. Sääl saa süvvä. Sääl saa juvva, sääl saa kõkõ hüvvä."
Märkus: "Läki ära maale, talusid mööda käima."
RKM II 83, 625/6 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskord olle elänü kitsi perenaine. Tä oll' enne peremehele lihha söögis lauapääle pandnu, kuna tõsõ lihast ilma pidivä jäämä. Ütskord tulle sinnä tallu küläline ja ka küläline kutsuti süümä. Perenaine kandsõ süüki laua pääle ja pandsõ lihakausi kogõmata külälise ette. Peremiis nägi tuud ja käändse lihakausi hindä poolõ, esi ütel: "Illus kauss, ma massõ tä iist potisetolõ 7 killo närtsõ." Aga külaline sai aru, et peremiis taht tält lihakaussi ärä hindä ette võtta. Tä tõmmas kausi hindä ette ja ütel: "Illus kaus neh!" Ja nakas kausist lihha süümä.
RKM II 83, 626/7 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd kutsuti ütte perre rätsep. Rätsep jõudsõ kohalõ õkvalt lõunaaos. Tä kutsuti ka süümä. Rätsep seie lõunalauan väega palju lihha ja leibä ärä. Peremehel olle sääne mood külge harjunu, et tä pääle süüki hiitäs magama. Aga tuul pääväl olle peremiis keldrilõ lännü ja rätsep läts peremehe sängu magama. Perenaine läts peremehe sängu manu ja arvas, et sääl maka peremiis ja tä ütel: "Küll rätsep seie lõunalauan hirmsalõ, ei tiiä mis ma nüüd õdakus süüä tii." Rätsep pahanõsi hirmsalõ ärä ja ütel. "Seie jah!"
RKM II 83, 627/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütel ahnõl perenaisel olle rehepesmine. Ja sõs ku rahvas joba tarõn seie, sõs läts tä tarrõ ja ütel: "Sööge, no sööge, ega ma imeks ei pane, et te nii palju sööte." Ta olle aga väega vedelä soosti tennü ja üts miis seie suusti luitsaga ja Juuli ütel: "August, see on ju soust, kes seda lusikaga sööb?" Aga August ütel: "Soust neh!" ja sõi edasi.
RKM II 83, 628 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani vallan Sika külän elli üts miis, kettä kutsuti Mooritsõ Piitres. Tää oll väega ahnõ. Söögilauan üttel tä latsilõ: "Ku ti lihha süüt, sõs kasussõ karva sälgä, nakat nelä käpä pääl käümä ja kurja hellü tegemä!" Ja nii es tohekina latsõ lihha süüä.
RKM II 83, 628/9 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd tulle ütte liina üts miis ja tä ütel liinavalitsulõ: "Ma või ehitädä kuuõ koti kulla iist ütte keriku vai sõs hoopis ilma, ku ti arvad ärä mu nime." Kuut kotti kulda es olõ koskilt saia ja nii proovitigi tä nimme ärä arvata. Joodõti küll tedä purju, aga es saia ka nii nimme ärä arvata. Sõs minti tä kodukohta uurma, aga ka sääl es ütle kedäki. Taheti joba liina tagasi minnä, ku kuulti, et üten majan hällütäs naine last: "Maga, maga, Pillekene, homme Olev tuleb koju, kuus kotti kulda kaasas!" Otsõkohe minti liina tagasi. Ollegi viimäne aig. Olev pandsõ keriku torni otsa risti, ku rahvas all nakas rüükmä: "Olev, Olev, rist viltu!" Olev hiitüsi, sattõ torni otsast maha ja sai surma. Nii saigi Oleviste kerik.
RKM II 83, 630 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal on mägi mida kutsutakse Kuntsa mäeks. Ja minu maja ligidal on liivane küngas, mida kutsutakse Haki kalmumäeks. Kuntsa mäel oli vanasti hiis olnud ja künkal olid vanasti kalmud.
Ja veel kaugemal kodust on üks mägi, mida kutsutakse Meegumäeks. Rahvas räägib, et seal oli surma saanud Rootsi-aegne Kindral Meego. Ta oli maetud mäel, ja kõik püssid ja kuld-ehteasjad temaga hauda kaasa pandud.
RKM II 83, 633 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mahtka mägi.
See mägi asub minu kodust 1,5 kilomeetrit edela pool. Sellest mäest teatakse rääkida väga palju. Sellel mäel olevat olnud paganaajal, see oli enne ristiusu sõdu, püha taara hiis. Siin palvetatud ja peetud kokkutulekuid.
Kaevud, mis siis olnud kasutusel, olevat veel mõned aastad tagasi tunda olnud.
Selle mäe all on järv, mida nimetatakse Salujärveks. Selles järves olevat ristikivi, mis pandud juba Rootsi ajal.
Praegu asub sellel mäel Mahtka talu, praeguse nime järgi Kauksi.
RKM II 83, 634 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tepamägi.
See mägi asub minu kodust läänes, umbes 0,5 km. Praegu on selle mäe jalamil talu, kus elab Kanep. Kunagi, mõned põlved tagasi, elanud seal üks Venemaalt sisserännanud isik, nimega Tepo või Tepa (seda hästi ei teata). Selle järgi hakatudki seda mäge Tepamäeks nimetama.
RKM II 83, 634/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palanusoo.
See soo asub Tepamäest natuke maad edasi. Seal on praegu kolm kivi, nende vahel on auk. Siin kuivatatud raha. Selle augu kohal põlenud sinise leegiga tuleke. Tule ümber istunud kolm väikesekasvulist meest. Rahva jutu järgi olevat sellesse auku raha peidetud. Mõned kohalikud elanikud käinud seda raha otsimas, aga polnud midagi leidnud.
RKM II 83, 635/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kullakatel.
Minu kodus kasvab tamm, mille oksad katavad osa maja katusest. See tamm on juba väga vana. Umbes viis põlve on kasvanud ta sellel kohal. Varem olnud siin veel rohkemgi tammi, aga praegu pole nendest mingit märki järgi jäänud. Tammest põhja pool olnud heinaküün, sellest natuke maad age rehetuba ja rehealune. Praeguse maja alumises osas olnud laudad.
Minu vanaisa vanaisa olnud metsas õitsil. Õitselistel olnud kaasas piits. Metsas magades öeldud minu vanaisa vanaisale järgmiselt: "Mine koju ja võta heinaküüni kõrvalt kõik ära, mis seal on. Ainult ära karda."
Tulnud hommikueelsel ööl koju ja sidunud hobuse rehealuse juurde kinni. Nüüd tulnud talle meelde öine unenägu. Ta läinud heinaküüni juurde ja mis ta nägi. Küüni kõrval seisnud katel, täis kulla- ja teisi raha. Katla vangul aga olnud vaskuss. Nüüd tõuganud ta piitsavarrega ussi, aga ka katel läinud koos rahaga maa alla.
Praegu on rehetoa asemel suur küün. Laudad on tehtud uue koha peale. Vanade lautade asemel on hobusetall. Sellele järgneb elumaja.
RKM II 83, 637 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külajärv.
Meie koolimajast mõnesaja kilomeetri kaugusel on järv, mida nimetatakse Külajärveks. Teiselpool järve on mägi, mida nimetatakse Külamäeks.
Selle mäe nõlval olnud kunagi küla. Suurte paduvihmade tagajärjel uhutud vete poolt küla mäe nõlvalt alla. Hiljem tekkinud siin järv, mida hakatud nimetama Külajärveks, mäge aga Külamäeks.
RKM II 83, 637/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõomägi.
Minu kodust 0,5 kilomeetrit edela pool asub mägi, mida nimetatakse Kõomäeks. Sellel mäel kasvanud kunagi kased (meil Võru murdes kõod). Selle järgi hakatud mäge kutsuma Kõomäeks. Selle mäe jalamil olevat küla aga kutsutakse Kõomäeks. Praegu kasvab sellel mäel mõned üksikud kased. Nende vahel tehakse mai- ja jürituld.
RKM II 83, 638 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägitakse ka kunagisest sisside ajast ja nende käigust, kuid täielikke andmeid seni saanud ei ole.
Naabertalu Udumäe kohta räägitakse järgmist: Siin olnud ka kunagi üks perekond vene sisse ja sellest sõnast "siss" ongi tuletatud pika aja peale nimi Udumäe. Varem oli Ivask.
RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.
RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.
RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.
RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?
RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.
RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.
RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."
RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]